p 1 järgi vangistusega 3 aastat,
Harju Maakohtu 30.03.2015 määrusega vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajega kuni 24.12.2017, millest esimeseks 10 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet. Kohtuistungil osalenud isikud Kohtuistungi toimumise aeg Kriminaalhooldusametnik Kriminaalhooldusalune Viktoria Semjonova Q.S 19.07.2016. RESOLUTSIOON Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Ülle Siig erakorraline ettekanne Q.S suhtes karistuse täitmisele pööramisest rahuldamata.
lg 7 alusel pikendada Q.S-ile Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 30.03.2015 kohtumäärusega määratud käitumiskontrolli aega 3 (kolme) kuu võrra, so kuni 15.07.2017. 1 1-12-10784 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määru skaebuse 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.11.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-10784 tunnista ti Q.S süüdi
p 1 järgi ning karistati vangistusega 3 (kolm) aastat.
lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.02.2010 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa (2 aastat 6 kuud ja 21 päeva vangistust) võrra ning mõisteti Q.S-ile liitkaristuseks 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust alates 03.06.
lg 5 alusel allutati Q.S katseajal 24 (kahekümne neljaks)-kuuks
§ -s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisel e; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldati Q.S suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt
lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis; 6) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 7) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 10 (kümme) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Kohtumäärus jõustus 15.04.2015. Q.S lahkus vanglast 15.04.2015. 12.07.2016 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne Q.S suhtes. Kriminaalhooldusametnik taotleb juhindudes
lg 7 pöörata Q.S-ile mõistetud vabadusekaotusliku karistuse ärakandmata osa täitmisele. Juhul, kui Q.S ei ilmu kohtuistungile, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku kuulutada Q.S tagaotsitavaks, kinnipidamisel võtta vahi alla vastavalt KrMS § 429 lg 1. Erakorraline ettekanne on koostatud, kuna Q.S on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Q.S ilmus 01.07.2016 registreerimisele Narva esindusse 2 1-12-10784 Kerese 3, Narva linn ning kontrollimisel alkomeetriga oli tuvastatud alkoholijoove - alkoholi väljahingatavas õhus 1,660 mg/l. Oli koostatud protokoll. Oma 04.07.2016 antud seletuses selgitas ta, et oli tarvitanud 30.06.2016 aiamaal õlut ning joonud öö jooksul ära Saku originaali 4 pudelit kella 3-ni. Põhjuseks, miks seda tegi, oli samal päeval varemalt tülli läinud oma sõbraga, saanud sinikaid ning tal tekkis seejärel hüsteeriasõitis aiamaale ning leevendas toimunut õllega. EMO-sse ega politseisse ei ole ta pöördunud. Esmakohtumine Q.S-iga toimus 16.04.2015, mil talle selgitati kohtumääruse sisu, kohustuste täitmise tähtaegu ja rikkumiste tagajärgi. Talle selgitati tema kohustusiõigusi, nendest arusaamist kinnitas ta oma allkirjaga. Kriminaalhooldusalune on teadlik, et kohustuse rikkumise korral kaasneb kandmata karistuse osa täitmisele pööramine kriminaalhooldusametniku ettekande alusel. Ta oli kuni kohustuse rikkumiseni motiveeritud tegelema oma varasema käitumise muutustega, ei takistanud kriminaalhoolduse teostamist. Q.S osales sotsiaalprogrammis "VÕIDA". Q.S on teadlik sellest, et toimetulekuks sõltuvusainete tarvitamise tungiga saab ta abi spetsialiste käest ning tugirümadest. Ta on teadlik sellest, et oma valikute tegemisel tuleb nende eest vastust kanda. Hooldusalune teab, et katseajal kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi tuleb täita. Tingimisi enne tähtaega vabastamisega on Q.S-ile antud võimalus näidata oma käitumisega, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kriminaalhooldusametnik ei pidanud võimalikuks määrata Q.S-ile hoiatust. Sõltuvusained on Q.S puhul soodusteguriks ning tõstavad uue kuriteo toimepanemise riski. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kriminaalhoold usametnik jättis selle küsimuse lahendamise kohtu otsustada. Kriminaalhooldusalune Q.S palus karistust mitte pöörata täitmisele. Tema ülalpidamisel on kaks last. Ta tunnistas oma süüd. 06.07.2016 ta kodeeris preparaadiga Esperaal kehtivusega 1 aasta. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ning kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek Q.S suhtes tuleb jätta rahuldamata.
lg 7 alusel kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. On tuvastatud, et kriminaalhooldusalune Q.S rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 01.07.2016 kell 10.10 kontrollis vanemkriminaalhooldusametnik Ülle Siig registreerimise käigus aadressil Kerese 3, Narva kriminaalhooldusaluse Q.S alkoholijoovet. Kontrolli käigus tuvastati Q.S-il alkoholijoove - alkoholi väljahingatavas õhus 1,660 mg/l. Seega on olemas formaalsed alused ärakandmata vangistuse osa täitmisele pööramiseks. Q.S on alkoholisõltuvust tunnistanud ja astunud reaalseid samme sõltuvusest vabanemiseks. 06.07.2016 ta kodeeris preparaadiga Esperaal kehtivusega 1 aasta. Sellest nähtub, et ta möönis probleemi alkoholiga ning soovib sellest vabaneda. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et teiste kontrollnõuete ja kohustuste täitmine on kulgenud rahuldavalt. 3 1-12-10784 Neil asjaoludel leiab kohus, et ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramine oleks hetkel ennatlik. Kriminaalhooldusalune isik on mõistnud oma rikkumisi ning asunud ise seejärel vabatahtlikult rakendama meetmeid, mis võimaldaks edaspidi õiguskuulekalt käituda. Seetõttu on kohus seisukohal, et Q.S-ile tuleb anda veelkord võimalus enda käitumise parandamiseks ning katseaja korrektseks läbimiseks. Kuna rikkumine on siiski aset leidnud, peab kohus vajalikuks sellele reageerida ning pikendada Q.S-ile käitumiskontrolli aega 3 kuu võrra. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek tuleb jätta rahuldamata ning
lg 7 alusel pikendada Q.S-ile Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 30.03.2015 kohtumäärusega määratud käitumiskontrolli aega 3 kuu võrra, so kuni 15.07.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.