Obsah (5)

§ 121§ 65§ 74§ 75§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. märts 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9946 (19284000399) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekre

§ 121

lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav Y.M (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Y.M süüdi karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Y.M-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.02.2019.a. otsusega Y.M-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta 5 (viie) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista Y.M-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 ja 5 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Y.M-ile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva ei pöörata täitmisele, kui Y.M ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx xxxxxx 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 74

lg 5,

§ 75

lg 2 p 9 ja

§ 75

¹ lg 3 kohaselt kohustub Y.M alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud.

§ 75

¹ lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Y.M-i keha külge.

1. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Y.M-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi tasu 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 973 (üheksasada seitsekümmend kolm) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2020.a. aprillikuust igakuise menetluskulu osa 81 (kaheksakümmend üks) eurot 10 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
2. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.
3. Asitõendid ja salvestised: CD plaat helifailiga jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e-toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e-toimik.ee/). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Y.M toime pannud kuriteona toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes

§ 121lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, 2 et tema viibides 04.05.2019.a.

kella 14:00 paiku xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxx xx korteris xx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx X.X , tekkinud tüli käigus esmalt surus voodil istunud kannatanu jõuga vastu voodit, põhjustades kannatanule valu ning seejärel lükkas jõuga lahti ukse, mille tagajärjel kannatanu jalg jäi ukse ja kapi vahele, põhjustades oma tahtliku tegevusega X.X füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 121

lg 2 p 2 järgi mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.02.2019.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 1 aasta 5 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Y.M ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 73

lg 4,

§ 75

lg 2 p 9 ja

§ 75¹ lg 3 kohaselt kohustub Y.M alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 121

lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. 3 KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Y.M-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 97,20 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud ajatada menetluskulude tasumine 1 aastaks, kuna Y.M tasub lisaks igakuiselt 3 alaealise lapse elatist kokku summas ca 720 eurot. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 973,20 eurot: sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 97,20 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olev asitõend CD plaat helifailiga tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4