← Eesti

2-23-13737/14

Obsah (7)§ 162§ 657§ 654§ 277§ 171§ 173§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-13737 K

) § 277 lg 1 mõttes põhistanud, et volikiri on võltsitud. 3.9. Maakohus leidis, et osanike koosoleku päevakorra p-is 1 vastuvõetud otsus ei ole ÄS § 178 lg 1 järgi kehtetu. Hageja kohtu ette toodud asjaolud ei ole sellised, mis annaksid aluse vaidlustatud osanike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Päevakorra p-is 1 vastuvõetud otsus on kooskõlas seadusega ning hageja ei ole esile toonud, millise seaduse või põhikirja sättega on vastuvõetud otsus vastuolus. 3.10.

§ 162

lg 1 järgi jättis maakohus menetluskulud hageja kanda ja määras kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks. Kostja esindaja tunnitasu määr on 185 eurot, see vastab advokaaditeenuse keskmisele turuhinnale ja kohtupraktikale. Kostja esindaja ajakulu 6 tundi 4 2-23-13737 30 minutit on mõistlik ning vastab tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide mahule ning asja keerukusele. Apellatsioonkaebus

  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja jääb kõikide seisukohtade, tõendite, põhjenduste ning vastuväidete juurde, mille hageja esitas esimese astme kohtus. 4.
  2. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et AG on kantud kostja registrikaardile juhatuse liikmena ning tema volitusi ei ole kohtumenetluses kuidagi piiratud. Tsiviilasjas nr 2-2217007 tuvastas maakohus 29.12.2023 otsusega, et äriregistris olevate kannete aluseks olevad kostja 10.11.2022 osanike koosolekul vastuvõetud otsused on tühised ning äriregistrile 10.11.2022 esitatud kandeavaldus on tühine. 4.
  3. 16.06.2023 osanike korralisele koosoleku kutsele kostja auditeeritud
  4. aasta majandusaasta aruande lisamata jätmine on käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisena. Vandeaudiitori aruanne koostati kiirustades alles 25.06.2023 ja esitati hagejale 26.06.2023 ehk üks päev enne kostja osanike koosolekut. 4.
  5. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole põhistanud 07.11.2022 AGle antud volikirja võltsitust. Asjas esitatud tõendid kinnitavad volikirja sisulist ja vormilist võltsitust. Vastustaja seisukoht
  6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

Hageja kordas apellatsioonkaebuses maakohtu menetluses esitatud väiteid ning maakohus on neile piisava põhjalikkusega vastanud.

  1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Hageja tõi apellatsioonkaebuses esile, et kuigi AG on valitud kostja juhatuse liikmeks kolme erineva osaniku otsusega, siis neist üks - 10.11.2022 otsus - on maakohtus edukalt vaidlustatud. Kolleegium märgib, et maakohus on seda vastuväidet üksikasjalikult käsitlenud ja osundanud, et kahe hilisema otsusega on osanikud AG uuesti juhatuse liikmeks valinud.
  2. Ka kaebuse teisele põhiväitele - majandusaasta aruande koosoleku kutsele lisamata jätmine on käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisena - vastas maakohus üksikasjalikult. Kaebuses toob hageja täiendavalt esile, et audiitori aruanne on koostatud kiirustades. Samas ei selgita hageja, kas ja milliseid eksimusi võis aruande kiirustades koostamine põhjustada. 5 2-23-13737
  3. Kaebuse kolmas põhiväide kordab maakohtu menetluses esitatut, et 07.11.2022 AGle antud volikiri on võltsitud. Kuigi kaebuses väidab hageja, et volikirja võltsitust tõendavad asjas esitatud tõendid, siis ühelegi konkreetsele tõendile hageja ei viita ning maakohtu menetluses hageja selle kohta ühtegi tõendit ei esitanud.
  4. Kolleegium märgib, et dokumendi võltsitust reguleerivast

§-st 277 ei järeldu, et kui vastaspool toob esile, et dokumendi allkirja ehtsuse hindamiseks on vaja eriteadmisi, saab dokumendi ehtsust hinnata üksnes ekspertiisiga.

§ 277

lg 4 ls 2 sätestab, et dokumendi võltsituse kontrollimiseks võib kohus määrata ekspertiisi või välja nõuda muud tõendid. Praeguses asjas esitaski hageja dokumendi ehtsuse tõendamiseks passi koopia, volitaja kirjaliku kinnituse ja kuvatõmmise volikirja kontrollsüsteemist. Nende tõendite alusel järeldas maakohus põhjendatult, et 07.11.2022 AGle antud volikiri on kehtiv. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 12. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 13. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need

§ de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel.

  1. Kostja lepingulise esindaja tunnihind on 185 eurot. Kostja on ringkonnakohtu menetluses kandnud õigusabikulusid 959,22 eurot, sealhulgas õigusteenus 786,25 eurot, käibemaks 172,98 eurot. Kostja taotluse kohaselt kulus esindajal menetlusdokumentidega tutvumiseks ja nende esitamiseks 4 tundi 15 minutit. Kolleegium leiab, et lepingulise esindaja tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud. Kostja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu kuulub menetluskuludena hüvitamisele 786,25 eurot.
  2. Vastavalt kostja taotlusele ja

§ 177

lg le 4 märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.