← Eesti

2-24-5264/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-5264 Kohtuasi S.

) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.

  1. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjalt Harju Maakohtu 13.08.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-2433 hageja kasuks välja elatis 210 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni 13.04.
  2. Hagi kohaselt ei kata hageja kasuks välja mõistetud elatis hageja suurenenud kulusid. 1.
  3. Hageja igakuised kulud olid
  4. aastal 593 eurot (sh eluasemekulud 250 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused koolikohustusele 60 eurot, riided ja jalatsid 80 eurot, tervishoid 20 eurot, hügieen 10 eurot, hageja sünnipäevakulu 13 eurot).
  5. aastal on hageja igakuised kulud 819,62 eurot (sh eluasemekulud 337,50 eurot, sidekulud 18 eurot, kulutused toidule 180 eurot, kulutused koolikohustusele 18,33 eurot, riided ja jalatsid 50 eurot, trenn 93,30 eurot, tervishoid 20 eurot, hügieen 25 eurot, majapidamisvahendid ja suuremad ühekordsed ostnud 15 eurot, meelelahutus (taskuraha) 40 eurot, hageja sünnipäevakulu 22,49 eurot). Hageja ei nõudnud kostjalt sidekulude väljamõistmist.
  6. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-2111990 25.05.2022 tehtud määruse (suhtluskord) kohaselt veedab hageja kostjaga 6,4 ööpäeva kuus, mis ei anna alust elatise vähendamiseks. Kostja vastuväited
  7. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Suhtluskorra kohaselt viibib hageja kostja juures seitse ööpäeva kuus. Vastavalt elatise kalkulaatorile on elatise suruseks
  8. aastal 153,44 eurot kuus. Maakohtu otsus ja põhjendused
  9. Maakohus rahuldas hagi ja muutis Harju Maakohtu 13.08.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-2433 väljamõistetud elatise suurust, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 02.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 13.04.2031) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Elatis muutub iga aasta
  10. aprillil (esimest korda
  11. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus 2 2-24-5264 määras, et elatise summad tuleb kanda iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 10-ndaks kuupäevaks G.X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX LHV pangas, märkides makse selgitusse „S.J elatis“. Juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hageja maksnud elatist, siis kuuluvad tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

  1. Maakohus tuvastas, et hageja vanemateks on G.X (ema) ja kostja (isa). Tsiviilasjas nr 2-182433 kinnitas Harju Maakohus 13.08.2018 kompromissi, mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale elatist 210 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. 5.
  2. Hageja igakuised kulud on
  3. aastaga võrreldes suurenenud. Kui
  4. aastal olid hageja igakuised kulud 593 eurot, siis
  5. aastal on hageja kulud ca 820 eurot kuus. Hagis esile toodud kululiigid on vajalikud ning summad mõistlikud. On eluliselt usutav, et hageja igakuised kulud on suurenenud. Kuue aastaga on suurenenud toidukorvi maksumus, eluasemekulud ning muud eluks vajalikud tarbekaubad. Samuti on muutunud seadusjärgne elatise suurus. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele elatise arvutamise aluseks olevale baassummale (

§ 101lg 3).

Alates 01.04.2024 moodustas baassumma 272,76 eurot. Puudub alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks praegusel ajal vähemalt kahekordsele baassummale. 5.2. Suhtluskorra kohaselt kohtub kostja hagejaga järgmiselt: nädala sees kolmapäeval pärast kooli kuni kella 18.30-ni; paarisnädalatel nädalavahetusel reedest pärast kooli kuni pühapäeva kella 18-ni; isadepäeval (emadepäeva veedab laps emaga); paaritutel aastatel jõulud; üle aasta aastavahetused; paarisnumbriga aastatel talvevaheaja, kevadvaheajad

(2)ja sügisvaheaja; suvevaheajal paaritul nädalavahetusel üle nädala reede kella 11-st pühapäeva kella 20-ni; suvevaheajal, kui laps ei ole isa juures nädalavahetustel, on laps isa juures teisipäeval ja neljapäeval kell 11–20; vanemate suvepuhkuse veedab laps kummagi puhkusel oleva vanemaga kaks nädalat järjestikku. 5.
  1. Maakohus tuvastas, et paarisaastatel viibib hageja suhtluskorra kohaselt kostja juures ca 6,4 ööpäeva ühes kuus. Paaritutel aastatel on hageja keskmine kostja juures viibimise päevade arv väiksem, kuna paaritutel aastatel veedab hageja kolm koolivaheaega emaga. Kostja ei lähtunud keskmise päevade arvestamisel reaalsest päevade arvust. Apellatsioonkaebus
  2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt esitasid pooled arvutused, mitu ööpäeva veedab hageja keskmiselt ühes kalendrikuus kostja juures. Maakohus ei hinnanud poolte arvutusi õigesti, mis viis ebaõige otsuse tegemiseni. Lisaks esitas hageja päevade arvestuse pärast eelmenetluse lõppemist, st hilinenult. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja asjaomaste väidetega. Hageja esitatud tabel ei arvestanud sellega, et hageja viibib suhtluskorra kohaselt kostja juures suvel kaks nädalat. Hageja tabelis oli seega arvutuslik eksimus. Vastustaja seisukoht
  3. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. 3 2-24-5264 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi.
  5. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  6. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, mitu ööpäeva veedab hageja suhtluskorra kohaselt keskmiselt ühes kalendrikuus kostja juures. Sellest sõltub

§ 101lg 6 kohaldamine.

Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (

§ 101lg 6).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et keskmise koosveedetava aja arvutamisel tuleb arvesse võtta ka koolivaheaegu.

  1. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus jättis otsuse tegemisel ekslikult arvestamata sellega, et hageja viibib suhtluskorra kohaselt kostja juures suvel kaks nädalat. Suhtluskorra kohaselt veedab hageja suvepuhkuse kummagi puhkusel oleva vanemaga kaks nädalat järjest. Hageja esitatud arvutused (dtl 85–92), millest maakohus otsuse tegemisel lähtus, ei arvestanud suvepuhkusega. Hageja arvutused lähtusid sellest, et kuna teine vanem (ema) puhkab suvel samuti lapsega kaks nädalat, siis on kostja suvepuhkuseks arvestatud null päeva. Maakohus ei põhjendanud, miks isa suvepuhkus tuli jätta päevade arvestusest välja. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb päevade arvestamisel lähtuda suhtluskorrast ning võtta elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse kõik päevad, mille hageja veedab suhtluskorra kohaselt kostjaga. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas hageja ebaõigesti, et hageja veedab kostjaga juulis kolm päeva, st kaks ööpäeva. Suhtluskorra kohaselt veedab hageja kostjaga juulis neliteist päeva, st kolmteist ööpäeva. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul eksis maakohus ka talvevaheaja päevade (detsember ja jaanuar) arvu arvestamisel, ning muudab ka selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Pooled on lähtunud sellest, et
  3. aasta talvevaheajast veedab hageja kümme päeva kostjaga (jõulud veedab hageja emaga). See vastab ka suhtluskorrale, mille kohaselt veedab hageja kostjaga paaritutel aastatel jõulud, üle aasta aastavahetused ja paarisaastatel talvevaheaja. Talvine koolivaheaeg oli perioodil 23.12.2024–05.01.
  4. Kuivõrd aasta viimane päev oli 31.12.2024, siis on maakohus
  5. aasta päevade arvestusse ekslikult lisanud
  6. aasta jaanuari päevad. Kuna

§ 101

lg 6 kohaldamisel tuleb tuvastada, mitu päeva aasta jooksul keskmiselt veedab laps isaga, tuleb

  1. aasta päevade arvestusest jätta välja
  2. a jaanuari päevad (s.o 01.01.2025–05.01.2025). Päevade arvestamisel tuleb lähtuda perioodist 01.01.2024–31.12.
  3. Kokkuvõttes veetis hageja
  4. aasta detsembris kostjaga ühe nädalavahetuse ja koolivaheaja, mis teeb kokku seitse ööpäeva (nädalavahetuse päevad perioodil 29.11.2024–01.12.2024 jäävad novembrikuu arvestusse).
  5. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et
  6. aastal veetis hageja kostjaga kokku 82 ööpäeva (s.o jaanuaris neli ööpäeva, veebruaris kümme ööpäeva, märtsis neli ööpäeva, aprillis kümme ööpäeva, mais kuus ööpäeva, juunis kaks ööpäeva, juulis 13 ööpäeva, augustis kuus ööpäeva, septembris neli ööpäeva, oktoobris kümme ööpäeva, novembris kuus ööpäeva ja detsembris seitse ööpäeva) ehk 6,8 päeva ühes kuus (82 ööpäeva ÷ 12 kuuga). Vaatamata 4 2-24-5264 sellele, et maakohtu tuvastatud päevade arvestus polnud õige, ei anna see alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks. Hageja veetis kostja juures
  7. aastal keskmiselt 6,8 päeva. Elatise vähendamiseks on alust, kui vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (

§ 101lg 6).

Maakohtu seisukohta, et paaritutel aastatel on keskmine väiksem põhjusel, et hageja veedab kolm vaheaega emaga, ei ole kostja ümber lükanud. Seega leidis maakohus õigesti, et siinsel juhul puudub alus

§ 101lg 6 alusel elatise summat vähendada.

Kuna pooled ei vaidle selle üle, et suhtluskorda reaalselt ei täideta (st hageja ei viibi kostja juures), ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ööpäevade arvu ümardada ja seeläbi lugeda

§ 101lg-st 6 tulenev eeldus täidetuks.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei esitanud hageja oma päevade arvestust hilinemisega. Maakohus andis 13.06.2024 kirjaga pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 27.06.
  2. Hageja esitas oma seisukoha selleks tähtajaks. Hageja esitas oma varasema päevade arvestuse Exceli tabeli vormis. Kostjal oli võimalus esitada sellele enda vastuväited.
  3. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
  4. Menetluskulud maakohtus jäid TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ka apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda (vt ka RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja neid kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.