KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 04.03.2025, Narva Tsiviilasja number 2-24-16331 Tsiviilasi D V hagi A Vvastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: D V (IK XXX, elukoht: XXX, tel: XXX, e-post: esindajad XXX) Kostja: A V (IK XXX, elukoht: XXX, tel: XXX, e-post: XXX) Asja läbivaatamine 27.11.2024 kohtuistungil RESOLUTSIOON
- Lahutada D V (IK XXX) ja A V (IK XXX) abielu, mis on sõlmitud 24.08.2019 Narva Linnavalitsuse poolt (dokumendi nr 115-32-2019/200).
- Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust s.o 50 eurot hageja arveldusarvele XXX. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
- Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Narva Linnakantseleisse. Pooled on loobunud apellatsioonkaebust. edasikaebeõigusest. Kohtuotsuse peale ei saa esitada Asjaolud Hageja esitas hagi lahutamise nõudes. Viimase aasta jooksul ei ole hageja ja kostja rahulikku pereelu elanud, poolte vahel on tülid. Kooselu jätkus kuni oktoobrini
- Kostja on seisukohal, et leppimine ei ole võimalik. 27.11.2024 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja ei soovi lahutada, sooviks suhteid taastada. Kohtu põhjendused 1
(2)Kohus, kuulanud pooled ära kohtuistungil ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Hagiavaldusest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 24.08.2019. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus andis pooltele leppimisaja kuni 03.03.2025, kuid hageja ei esitanud selleks ajaks hagist loobumise avaldust. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja soov on abielu lahutada ning hageja arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub ühine tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus kulud poolte kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Nii hageja kui ka kostja on edasikaebeõigusest loobunud ja hageja on taotlenud poole riigilõivu tagastamist, seega tuleb 50 eurot hagejale tagastada. /digitaalne allkiri/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 2
(2)