Obsah (10)

§ 450§ 657§ 652§ 230§ 392§ 340§ 5§ 439§ 351§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-13669

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata osas, millega maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 15 000 eurot. Ringkonnakohus teeb selles osas

§ 450

lg 2 alusel tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse ja saadab tsiviilasja

§ 657

lg 1 p 3 alusel tagasi maakohtule kostja tasaarvestusavalduse lahendamiseks ja/või tasaarvestava nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse menetlust lõpetavas lahendis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 31. Ringkonnakohus lähtub

§ 652

lg 1 p 1 alusel asja lahendamisel maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest (vt käesoleva otsuse p 14). Maakohus ei ole nende asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebuses ei ole neid asjaolusid ka vaidlustatud. Ringkonnakohtus vaidlevad pooled endiselt selle üle, kas hageja taganes lepingust kehtivalt ja kui suur nõue tal sellest tulenevalt kostja vastu on.

1. Lepingust taganemise õiguse tekkimiseks peavad esinema materiaalsed eeldused ja järgitud peab olema taganemise formaalseid nõudeid. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Lepingust taganemise formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118 ja § 188 lg 1), materiaalse eeldusena peab olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), mis võib eelkõige olla oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Maakohus jõudis siinsel juhul lõppastmes õigesti järeldusele, et hageja 30.06.2023 lepingust taganemise avaldus kehtib. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Vastuseks kostja väidetele märgib kohus järgmist. 32.
2. Ekslikud on kostja viited sellele, nagu oleks hageja pidanud hagi rahuldamiseks tõendama, et kostja tehtud tööd ei olnud kvaliteetsed. Hageja taganes lepingust mitte tööde halva kvaliteedi pärast, vaid selle pärast, et kostja ei teinud töid ettenähtud ajaks valmis ja keeldus 31.05.2023 töövõtulepingu täitmisest (dtl 22–23). Seetõttu on asjakohatud ka maakohtu viited kostja tööde halvale kvaliteedile ja sellele, kas tööd tuli või ei tulnud vastu võtta. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud töö vastu võtma siis, kui see on valmis. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei saavutanud lepingu eesmärki. Need põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta. See eksimus ei ole viinud ebaõigele järeldusele hagi rahuldamise kohta, kuna maakohus tuvastas lõppastmes õigesti, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud. 32.
3. Maakohus tuvastas asjas esitatud fotode alusel õigesti, et tööd ei olnud lepingus määratud ajaks valmis. Samas ei ole pooled selle üle ka vaielnud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud lepingus määratud tähtaja muutmises. Kostja väidab apellatsioonkaebuses vaid üldsõnaliselt, et tööd viibisid pelletikatla Poolast tarne viibimise tõttu ja hageja teadis seda, kuid ei ole esitanud ka nende väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit.

§ 230

lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja vastuväited on tõendamata. 32.

1. Seega oli kostja lepingut rikkunud, kuna tema kohustused olid lepingus määratud tähtajaks täitmata (VÕS § 77 lg 3, § 82 lg 2 ja § 100). Lepingust taganemist ei õigusta aga 6 2-23-13669 mitte igasugune vastaspoole lepingu rikkumine, vaid üksnes selline rikkumine, mida saab pidada oluliseks (VÕS § 116 lg 1). Näidisloetelu olukordadest, mida seadus loeb oluliseks lepingurikkumiseks, sätestab VÕS § 116 lg
2. 32.
3. Maakohus viitas oma otsuses VÕS § 116 lg 2 p-dele 1 ja
4. Selle, et kostja ei täitnud kohustust tähtaegselt, saaks lugeda lepingu oluliseks rikkumiseks siis, kui täidetud oleks VÕS § 116 lg 2 p-s 2 nimetatud tingimused. Selleks pidi hageja esile tooma ja tõendama, et kohustuse, mida rikuti, täpne järgmine oli tema jaoks lepingu täitmise vastu huvi püsimise oluline eeldus. Hageja ei ole seda teinud. Samuti ei ole hageja esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis viitaksid VÕS § 116 lg 2 p-i 1 kohaldumisele, ehk sellele, et hageja jääb kohustuse rikkumise tõttu olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis. Ainuüksi sellest, et kostja ei olnud töid tähtajaks lõpetanud, ei saa järeldada, et lepingu eesmärk ei oleks enam saavutatav. Maakohtu vastavad viited tuleb otsusest välja jätta. 32.
5. Maakohus tuvastas aga õigesti selle, et kostja keeldus 31.05.2023 kirjavahetuses kohustuse täitmisest (dtl 14–16). Nimelt teatas hageja sõnumivestluses kostjale korduvalt, et ootab ettepanekuid olukorra lahendamiseks. Kostja ettepanekuid ei teinud ja teatas hagejale, et suhtleb temaga üksnes juristi vahendusel ja olukord lahendatakse kohtus. Maakohus ei ole nende tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kostja heidab apellatsioonkaebuses küll ette, et maakohus tegi tõendist ebaõige järelduse, kuid ei selgita, millise teistsuguse tähenduse pooltevahelisele sõnumivahetusele anda saaks. Samuti ei ole kostja esile toonud, et oleks pärast 31.05.2023 avaldanud hagejale valmisolekut asuda lepingut täitma. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige ka kostja väide, nagu ei oleks hageja andnud talle võimalust töid lõpuni teha. Samuti on asjakohatu etteheide, et hageja asus kujunenud olukorras otsima tööde tegemiseks uut ehitajat. 32.
6. Kostja väidab ka apellatsioonkaebuses, et talle oleks tulnud anda tööde tegemiseks lisatähtaeg, mille jooksul oleks pelletikatel Poolast kohale jõudnud, kuid ei ole teinud usutavaks, et täiendava tähtaja andmine oleks olukorras, kus ta katkestas tööde tegemise ja nõustus suhtlema hagejaga üksnes juristi vahendusel, tegelikult viinud lepingu kohase täitmiseni. Samas tõendas hageja, et soovis kostjaga olukorra lahendamises kokku leppida, kuid kostja hagejale ei vastanud (dtl 14–15). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ka seda, millal ta pelletikatla tellis ega seda, millal oleks olnud selle eeldatav tarneaeg. Kostja üldsõnalised väited ei lükka seega ümber hageja esitatud tõendeid, millest nähtub, et kostja ei soovinud probleemile teistsugust lahendust, kui kohtu vahendusel. 32.
7. Eeltoodust tulenevalt rikkus kostja töövõtulepingut oluliselt VÕS § 116 lg 2 p 4 tähenduses. Lepingust taganemise materiaalsed eeldused olid seega täidetud. Seda, et taganemisavalduse formaalsed eeldused on täidetud, kostja oma kaebuses ei vaidlusta. Eeltoodud põhjustel asus maakohus õigesti seisukohale, et hageja 30.06.2023 lepingust taganemise avaldus kehtib.
8. Lepingust taganemise tagajärg on tagasitäitmise võlasuhte tekkimine. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 189 lg 2 p-des 1–3 sätestatud juhtudel peab lepingupool tagastamise või väljaandmise asemel hüvitama üleantu väärtuse. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tasus kostjale töövõtulepingu alusel 15 000 eurot. Kuna hageja taganes lepingust, on tal VÕS § 189 alusel õigus nõuda kostjalt viimasele üleantu tagastamist. Maakohus on seega hagi õigesti rahuldanud ja apellatsioonkaebus on selles osas edutu. 7 2-23-13669
9. Küll aga nõustub kolleegium kostjaga, et maakohus on asja lahendamisel jätnud tähelepanuta kostja viited sellele, et tal on hageja vastu samuti tagasitäitmise võlasuhtest tulenev nõue. Sellega rikkus maakohus

§ 392

lg 1 p-dest 1–3 tulenevaid kohustusi, samuti

§-st 435 tulenevat asja ammendava arutamise kohustust. 34.1. Õige on kostja seisukoht, et tööandjal ei ole lepingust taganemise korral õigust jätta endale nii raha kui ka tehtud tööd. Hageja seisukoht, nagu ei oleks kostjal õigust lepingu alusel hagejalt üldse raha saada, on vastuolus VÕS §-s 189 sätestatuga. Kostjal on õigus nõuda hagejalt tagasi asjad, mis on lepingu alusel üle antud ja nende tööde väärtus, mis on lepingu alusel tehtud. Kuigi kostja ei esitanud maakohtu menetluses selget nõuet, on tema seisukohtadest siiski selgelt aru saada, et ta soovib tema poolt tehtud tööde arvesse võtmist. Kostja on algusest peale ette heitnud, et hageja ei ole oma nõude esitamisel arvestanud kostja tehtud töödega ja kostjalt saadud esemetega. Kolleegium saab kostja väidetest aru selliselt, et kostja ei nõustu tagastama hagejale raha, mille eest hageja on vastusoorituse saanud. Kostja seisukohad on kooskõlas VÕS §-s 189 sätestatuga. Maakohtul tuli lepingust taganemisel tekkivaid vastastikkuseid kohustusi pooltele selgitada ja anda kostjale tähtaeg tema vastuväidete täpsustamiseks ja võimalike nõuete esitamiseks (

§ 3401 lg 1).

Kuna maakohus seda ei teinud, on ta rikkunud

§ 392

lg-st 1 tulenevaid eelmenetluse ülesandeid, sh kohustust selgitada välja menetlusosaliste nõuded, seisukohad, faktilised ja õiguslikud väited ning vastuväited, samuti tõendid, millega menetlusosaline oma väiteid tõendab. 34.2. Õige ei ole kostja etteheide, nagu oleks maakohus pidanud arvesse võtma ja hagejalt kostja kasuks välja mõistma hageja poolt kostjalt saadud esemete ja tööde väärtuse omal algatusel.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi üksnes poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seejuures ei saa kohus ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (

§ 439

). Asja uuel läbivaatamisel tuleb kostjale selgitada, et kui ta soovib tema poolt hagejale üle antud asjade tagastamist ja tehtud tööde arvestamist kohtuotsuses, tuleb tal esitada hageja vastu selge nõue või tasaarvestuse avaldus, tuues selgelt esile ja tõendades kõik nõude aluseks olevad asjaolud. 35. Kuna eelnevast tulenevalt on iseenesest õige maakohtu seisukoht, et hageja poolt kostjale esitatud taganemisavaldus kehtib ja tal on seetõttu õigus nõuda kostjalt viimasele tasutud 15 000 euro tagastamist, tuleb maakohtu otsus selles osas jätta muutmata. Kuna maakohus on menetlusnorme oluliselt rikkudes jätnud pooltega arutamata ning välja selgitamata asjaolud ja tõendid, mis puudutavad kostja viidatud vastunõudeid, mis on suunatud hageja nõudega tasaarvestamisele, tuleb asi saata selles osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Arvestades, et maakohus rikkus eeltooduga olulisel määral eelmenetluses selgitamiskohustust (

§ 351

ja § 392 lg 1 p-d 1–4), tuleb asi saata kostja vastunõudeid puudutavas osas uueks arutamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis (

§ 657lg 1 p 3).

Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada ise eelmenetlust (RKTKo 08.12.2021, 218-4181/75, p 19). 36. Kuna hagi on rahuldatud õigesti, kuid menetlus jätkub maakohtus kostja tasaarvestamisele suunatud nõuete kindlakstegemiseks, teeb ringkonnakohus

§ 450

lg 1 alusel hageja nõude osas tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse ja saadab asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks kostja hageja nõudega tasaarvestamisele suunatud nõuete lahendamiseks (vt ka RKTKo 02.11.2016, 3-2-1-105-16, p 17 esimene lõik). 37. Kolleegium selgitab, et kui pooltel on VÕS §-st 189 tulenevalt vastastikused rahalised kohustused, saab need saldeerida (RKTKo 10.07.2023, 2-20-9750/61, p 33 ja 35). Seega 8 2-23-13669 võidakse tasaarvestuse reservatsiooniga otsus tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel. Tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus on edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt siiski lõppotsus, mis tähendab, et seda saab täita. Kui aga edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hageja hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda. Sellisel juhul peab hageja hüvitama kostjale otsuse sundtäitmise või sundtäitmise ärahoidmiseks tarvitusele võetud abinõudega tekitatud kahju (

§ 450lg 2–5).

1. Ringkonnakohus ei käsita lähemalt poolte väiteid, mis puudutavad hageja leppetrahvinõuet ja selle tasaarvestamist kostja tehtud lisatööde tasunõudega. Hageja ei ole siinses menetluses leppetrahvinõuet esitanud, samuti ei ole kostja esitanud töötasunõuet lisatööde eest. Need asjaolud ei mõjuta seetõttu käesoleva asja lahendust.
2. Erinevalt kostja taotletust ei ole hagi rahuldamata jätmiseks alust. Apellatsioonkaebus rahuldatakse seetõttu osaliselt. Kuna osaotsuses menetluskulude jaotust ei määrata (

§ 173

lg 5), tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus tsiviilasja menetlust lõpetavas lahendis (

§ 173lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 9