1-22-6567/68

(22221000009)Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Christelle Diana Rajaveer Tõlk Anna Karpuškina, Eevi Pant, Ljudmila Belan, Zemfira Lampmann, Marina Davõdovitš, Ines Üprus ja Marianna Sidorok Kriminaalasi X süüdistuses KarS § 4023 lg 1 järgi ja F süüdistuses 4024 lg 1 järgi, üldmenetluses Prokurör riigiprokurör Denis Tšasovskih Süüdistatav X ik XXX; elukoht XXX; XXX kodanik; XXX; emakeel on XXX keel; XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend puudub Kaitsja Süüdistatav vandeadvokaat Aivar Pilv F Sünd XXX; elukoht: XXX; XXX kodanik; XXX, emakeel on XXX keel; töötab XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend puudub Kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 306, 311, 312 ja 314 maakohus otsustas: Mõista X süüdistuses KarS § 4023 lg 1 järgi õigeks. 1 1-22-6567 Mõista F süüdistuses KarS § 4024 lg 1 järgi õigeks. Asitõendid: - toimikus asuvad elektroonilised andmekandjad jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. Menetluskulud: Mõista Eesti Vabariigilt X kasuks välja õigusabikulud kogusummas 42 904 (nelikümmend kaks tuhat üheksasada neli) eurot ja 40 senti (sh käibemaks) valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Mõista Eesti Vabariigilt F kasuks välja õigusabikulud kogusummas 25 087 (kakskümmend viis tuhat kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tallinna Ringkonnakohtus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis või e-toimiku vahendusel hiljemalt 08. jaanuaril 2024. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS 15. peatükis sätestatud korras. Menetluskulude vaidlustamiseks tuleb esitada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, milles tuleb märkida, et vaidlustatakse üksnes menetluskulusid. Teate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas. Lahend on kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis või e-toimiku vahendusel hiljemalt 08. jaanuaril 2024. Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistus X laenas Eesti Vabariigis Tallinnas F 10 000 eurot enda ametikoha pädevuse kuritarvitamise eest järgmiselt. Vastutasuna selle eest, et X kasutab ebaseaduslikult ära enda ametipositsiooni sellega, et eirab nii RahaPTS-s kui TBB AS-s kehtivaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise siseeeskirju selleks, et tagada F ja temaga seotud äriühingute ja äripartnerite huvid, sh kuritarvitab Q OÜ konto avamisel TBB RTO juhina oma ametialast pädevust ja jätab kontrollimata C Usaldusfondi tehingutes oleva raha päritolu ning RTO juhina tagab TBB kaudu rahaülekannete teostamise Šveitsis asuvale S arvelduskontole, küsis X 12.03.2019 F laenu summas 15 000 eurot. F nõustus X andma eelkirjeldatud tegevuse eest laenu summas 10 000 eurot ning edastas nimetatud summa A. K. kaudu sularahas, kellelt X sai nimetatud summa kätte 19.03.2019. Seega süüdistatakse F selles, et tema, andes eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses 2 1-22-6567 tegutsemiseks pädevale isikule pädevuse kuritarvitamise eest vara, pani toime KarS § 402 4 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega süüdistatakse X selles, et tema, küsides ja võttes eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isikuna vastutasuna oma pädevuse kuritarvitamise eest vara, pani toime KarS § 4023 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1.Võttes aluseks süüdistuse, siis lühidalt kokkuvõttes süüdistab prokuratuur F selles, et ta andis X laenuna 10 000 eurot altkäemaksu. Vastuteenena pidi X tagama ja tagas Q OÜ-le konto avamise Äripangas, jätma kontrollimata C Usaldusfondi kontole laekunud rahalised vahendid ning tagama ja tagas C Usaldusfondi kontolt rahaülekannete tegemise S kontole. Prokuratuuri hüpoteesile hinnangu andmisel käsitleb kohus: laenuraha andmist, Q OÜ konto avamist, C Usaldusfondi (edaspidi ka CU) kontole rahaliste vahendite laekumist ja C Usaldusfondi kontole laekunud raha edasikandmist S kontole. Seejärel annab kohus hinnangu ebaõigluskokkuleppele, jälitustoimingute seaduslikkusele ja kõige lõpuks kujundab kohus seisukoha menetluskulude osas. Laenuraha andmine 2.Analüüsides kohtule esitatud ja kohtumenetluses uuritud tõendeid, siis loeb kohus tõendatuks süüdistuses toodu, mille kohaselt X küsis 12.03.2019 F laenu summas 15 000 eurot. F nõustus Xle laenu andma summas 10 000 eurot ja kõnesoleva laenuraha sai X A.K. vahendusel kätte 19.03.2019. 3.Esmalt märgib kohus, et kohtumenetluses laenu küsimise, selle andmisega nõustumise ja laenuraha üleandmise üle sisulist vaidlust ega eriarvamusi ei tekkinud, sh kinnitas laenuga puutumuses olnud isikute ring s.o F, X ja A.K. laenuraha küsimist, sellega nõustumist ja üleandmist süüdistuses kirjeldatud viisil. Teiseks, lisaks isikuliste tõendiallikatele leiab laenuraha andmine kinnitust jälitustoimingu protokolli talletatud teabega. Nii nähtub, et. X ja F vahel leiab 12.03.2019 aset telefonikõne (vestluse tõlge, kd II lk 73-74), milles X tuletab F meelde nende varasemat vestlust, mille sisuks oli X raha laenamise vajadus. A. F kinnitab, et ta mäletab seda ja uurib, mis ajal X laenuraha vajab. X märgib, et tal oleks raha vaja esmaspäevaks (kohtu märkus: kalendri järgi on selleks 18. märts). Sellele vastab F, et nad sõidavad A. K. ära 15ndal kuupäeval ja ta (A.K.) lendab/tuleb Tallinnasse tagasi alles 18nda õhtul. Seega ei ole raha võimalik varem üle anda. Ühtlasi uurib F, kui suurt summat X vajab. X vastab, et F pakutud raha üleandmise aeg ei ole probleem ja ta soovib saada laenuks 15 000 eurot. Sellele vastab F omakorda, et 15 000 ei vea välja, maksimum, mida ta saab välja vedada on 10 000. X vastab, et kui kümme, siis kümme, misjärel jääb ootama F kinnitust, et raha tuleb 19ndal. A. F kinnitabki, et nad on kokku leppinud summas 10 000, mille X saab kätte 19ndal: ta valmistab selle ette ja annab ära A. 19.03.2019 X ja A.K. vahelistest telefonikõnedest nähtub (kd II tl 57-59), kuidas A.K. teavitab X, et F saatis X mingi paki, mille palus viivituseta üle anda. Kõned annavad teavet selle kohta, et X ja A. K. kohtusid 19.03.2019 ca kella 18.45 paiku. 4.F andis laenuga seoses ütlusi selle kohta, et ta tunneb X ca 15 aastat, umbes aastatest 20062007. Nende tutvus sai alguse ühisest koosviibimisest, mille korraldas pank, mille kliendiks ta oli. Tegemist oli Krediidipangaga. F hindas suhet X sõnaga „sõbrad“. Samuti kinnitas ta, et andis X aastal 2019 laenu summas 10 000 eurot. Ta ei mäleta mille jaoks X täpselt laenu vajas, kuid ta 3 1-22-6567 mäletab, et X planeeris puhkusele minekut, tal oli mingi perekondlik tähtpäev ja soovis pidu korraldada. Laenu andmise põhitingimuseks oli laenu tagastamine, mingeid tähtaegu, intresse nad ei arutanud ja selle kohta kirjalikku dokumenti ei koostanud. Kirjaliku dokumendi koostamata jätmist põhjendas F sõprade vahelise usaldussuhtega, kus paberi koostamine väärtust ei oma. Tema jaoks oli tähtsam X lubadus raha tagastamise kohta. Küll koostati poolte vahel hiljem dokument. Samuti avaldas F, et X sai laenuraha sularahana. Tema Eestis asuva(te)l kontodel sellist rahahulka ei olnud või vajas ta seda raha muuks otstarbeks ja kuna tema põhiline töö- ja viibimiskoht on Venemaal, siis oli tal lihtsam laenu anda sularahas. Laenuraha ta X isiklikult üle ei andnud, vaid seda tegi nende ühine sõber A.K.. Laenuga seoses avaldas F prokuratuuri küsimustele vastates sedagi, et X ei ole laenu saamise eest talle kunagi pakkunud mistahes abi või teeneid ning ka tema ise ei ole X laenu andmise eest palunud abi või teeneid. Samuti märkis F, et osa, kindlasti suurem osa, laenust on tagastatud (26.05.2023 kohtuistungi protokoll). 5.Et laenuraha jõudis X A.K. vahendusel leiab kinnitust ka A.K. ütlustega (24.03.2023 kohtuistungi protokoll). A.K. selgitas, et mingil talvisel ajal F saatis Xle temaga rahasumma, öeldes, et tegemist on laenuga. Laenuraha andis F talle üle Rovaniemi lennujaamas Soomes. Nad käisid seal autodega lume- ja jäärajal sõitmas ning kui nad hakkasid koju lendama, siis lennujaamas andis F talle teada, et X oli talt laenu küsinud, ta otsustas X laenu anda ja küsis, kas ta on saab selle X viia. Ta küsis arvestusega, et suuri summasid ei saa üle ELi riigipiirde tuua, summa suurust. Saades teada, et tegemist on 10 000 euroga, nõustus ta selle toomisega Tallinnasse. Tallinnas andis tal saadud ümbriku, kus sees pidi olema raha, samamoodi edasi Xle. Tema ise ei ole raha üle lugenud ja eeldab, et ümbrikus oli sees seesama summa. A.K. märkis sedagi, et tema jaoks oli tekkinud olukord üllatusil mitmel põhjusel: tavapäraselt polnud ta ühelt tuttavalt teiseni rahasummasid viinud, teiseks oli üllatusmomendiks asjaolu, et see tuli kõneks lennujaamas ja kolmandaks oli üllatuslik see, et X ja F läbisaamine on sedavõrd hea, et üksteisele laene annavad. Samas kinnitas K., et X on ka temalt väiksemates summades, s.o 1 000 – 2 000 eurot laenu küsinud, ta on X raha laenanud ja on selle ka tagasi saanud. Täiendavalt märkis A.K., et X on talle hiljem rääkinud, et ta käis pulmareisil ja laenu võttis ta selle tarbeks. 6.Laenu küsimist, saamist ja selle sularahas kättesaamist F ja A. K. kirjeldatud viisil kinnitas ka X. Ta selgitas, et tõenäoliselt arutas ta F viimaselt laenu saamise võimalust esmakordselt 2018 detsembri alguses, see võis olla 5. või 7. detsembril, kui nad koos söömas käisid. Igal juhul oli tegemist reedese päeva ja kokkusaamisega, mille initsiatiiv tuli A.K.lt seoses sellega, et nemad, s.o A. K., K. N. ja T. S. on hõivatud muude tegemistega ega saanud F aega veeta, tema õhtust aega sisustada (vrd vt jälitustoimingu protokolli A. K. ja X vestlust kuupäevast 05.12.2018 kella 14.24 ajal, kd II, tl 42). 12.03.2019 pöördus ta F poole konkreetse palvega laenu saada. X selgitas, et nad olid elukaaslaseega pikalt planeerinud reisi, seal olid piletid juba aasta aega ette ostetud, kuid kuna tegemist polnud jätkulendudega, siis nad avastasid, et kui peaks tekkima mingeid reisitõrked, siis vaatamata kindlustuse olemasolule ja kindlustuse poolse reisitõrgete hilisema kompenseerimisega, peaksid nad uued piletid algselt ise ostma. Selleks juhtumiks neil rahalisi vahendeid ei olnud ja F oli tema sõpradest/tuttavatest ainus, kelle käest ta sai sellises summas laenu küsida. F jaoks polnud probleem ka pikk tagasimaksmise tähtaeg, mistõttu ta pöördus F poole. F poole pöördumine tulenes osaliselt ka tema tööandjast, kes oli talle lubanud preemiat maksta. Ta lootis preemiaraha kätte saada enne reisile minekut, kuid selgus, et seda plaanitakse maksta alles juunis. Seega ta helistas 12.03.2019 F ja küsis laenu summas 15 000 eurot. F nõustus laenu andma 10 000 eurot, kuna see oli sularahas Venemaal ja see oli summa, mida sai üle piiri tuua. Kuna F pidi kohtuma eelseisval nädalavahetusel Soomes A., siis F ütles, et annab raha A. K. kätte, kes selle talle omakorda üle annab. Laenuraha sai ta A. K.lt kätte 19. märtsi õhtul A. K.lt, viimase elukohast. Saadud laenurahast pani ta pisut üle 5 000 euro oma Äripangas olevale kontole ja ülejäänud raha võttis ta reisile sularahas kaasa. Nii nagu F, kinnitas 4 1-22-6567 ka X, et laenu kohta dokumente ei vormistatud, tegemist oli suusõnalise vastastikusel usaldusel ja sõprusel põhineva kokkuleppega. Ütluste andmise seisuga on ta suurema osa laenurahast F tagastanud, 3 500 eurot on tagastamata. Tagastamata 3 500 euro osas on neil kokkulepe, et ta tagastab selle esimesel võimalusel ning F on teadlik, et hetkel tal see võimalus puudub. Nad on hiljem sõlminud kirjaliku dokumendi laenu saamise, osalise tagamise ja jäägi kohta. Samuti märkis X ühetaoliselt F, et F laenu küsides, temaga ses küsimuses suheldes ei ole nad sidunud laenu tema töötamise või tegevusega Äripangas, sh F jaoks soodsate otsuste või vastutuleliku suhtumise eest pangas; ta ei ole oma tööalaseid ülesandeid või pädevust pangas kuritarvitanud selles, et F laenu saada. Täiendavalt selgitas X, et tema mäletamist mööda on ainus jutt seoses panga olnud see, et kogu protsess toimib kuidagi väga aeglaselt ja mis puudutab C Usaldusfondi (edaspidi ka CU), siis usaldusfondist pole neil F kordagi juttu olnud. Arvamus, et F sellega kuidagi seotud oli, ei vasta tõele. 7.Nagu nähtub, avaldasid F ja X, et pooled on hiljem laenu andmist ja selle osalist tagamist dokumenteerinud. Kõnesolevat dokumendikogumit uuriti kohtumenetluses (kd II tl 95-100). Neist dokumentidest nähtub X poolt ülekande tegemine F selgitusega „teine osa laenu tagasimaksest“, ent ka see, et F kinnitab, et ta andis aastal 2019 X laenu summas 10 000 eurot, millest X on tagastanud 6 500 eurot ja laenu jääk on 3 500 eurot. 8.Prokuratuur hindas X antud laenu X jaoks erinevatel argumentidel soodsaks, sh tõi prokuratuur välja võrdluse krediidiasutuse pakutavate intressimääradega (prokuratuuri kohtuvaidluste kõne p 4.6.). Lisaks peatus prokuratuur asjaolul, et X polnud varem F raha laenanud ja teistelt isikutelt võetud laenud olid väiksemates summades, s.o 2 000-3 000 eurot. Prokuratuur märkis täiendavalt, et F raha laenamine on poolte varasemaid varalisi suhteid ja läbisaamist ning varalisi suhteid kolmandate isikutega arvestades harukordne ja mitteiseloomulik (prokuratuuri kohtuvaidluste kõne p 4.7). Uuritud tõendid ei kinnita süüdistatavate sõbralt-sõbrale laenu andmise versiooni (prokuratuuri kohtuvaidluste kõne p 5.1). 9.Analüüsimaks prokuratuuri seisukohta, siis X selgitas prokuratuuri küsimustele vastates, et sellel perioodil (kohtu märkus: prokuratuur esitas küsimuse abstraktselt, jättes perioodi ulatuse konkretiseerimata) ta on laenanud ka teistelt isikutelt, kuid väiksemates summades, ca 2 000 – 3 000 eurot. Sellele eelnes prokuratuuri küsimus, kas F raha saamine oli X jaoks soodne laenuraha saamise võimalus, millele X vastas järgmiselt: „Soodne selles mõttes, et temal oli võimalus seda maksta; tõenäoliselt ma oleks küsinud kellegi teise käest ja suure tõenäosusega samadel tingimustel, et eraisik eraisikule“. 10.Prokuratuuri nägemusest ja X antud vastusest arusaamiseks kohus tutvus 17.12.2021 vaatlusprotokolli lisaks, õigemini protokolli koostamise aluseks oleva CD-plaadile talletatud teabega (kd I tl 20-25). Andmekandjale on salvestatud uurimisasutuse päringud pankadele ja pankade vastused koos pangakontode väljavõtetega. Uurides X kontoraha liikumist, siis peab kohus vajalikuks sealt välja tuua järgmised asjaolud. Kui alates 28.03.2018 on X kontole laekunud rahaliste vahendite selgitusteks töötasu ja lähetuskulud, samuti ülekanded elukaaslaselt, siis alates 21.08.2018 on sinna lisandunud ülekanne füüsiliselt isikult selgitusega „makse“. Samale isikule on teinud X 31.08.2018 makse selgitusega „laen tagasi, I osa“. Samalt isikult on 19.12.2018 tehtud ülekanne selgitusega „Makse“ ning 21.12.2018 füüsiliselt isikult ülekanne selgitusega „Ülekanne“. 07.01.2019 on juriidiline isik teinud X ülekande selgitusega „Laenuleping“. Laenulepingu alusel saadud laenuraha on X selle laekumise päeval koheselt üle kandnud oma x L. K.. 09.01.2019 on X teinud ülekande/tagasikande isikule, kes kandis talle rahalisi vahendeid üle 21.12.2018. Kuna X poolt tagastatud rahasumma on võrdne ülekantud rahasummaga, siis tuginedes elulisele usutavusele ja X kohtuistungil antud selgitustele hindab kohus taolise rahaliste vahendite saamise ja tagasikandmise lühiajaliseks laenuks. 21.03.2019 on 5 1-22-6567 laekunud rahalised vahendid isikult, kes kandis X rahalisi vahendeid ka 21.08.2018 ning kellele X kandis 31.08.2018 rahalisi vahendeid selgitusega „Laen tagasi, I osa“. 11.07.2019 on X teinud ülekande selgitusega „Laenu tagastus“ isikule, kellelt on X kontole laekunud varem rahalisi vahendeid. Samalt isikult on laekunud X kontole raha ka 19.07.2019 ja rahalisi vahendeid selgitusega „Laen kaheks nädalaks“ on X kontole laekunud ka A. K. poolt. Lisaks nähtub, et X on vaatlusalusel perioodil (23.07.2018-20.08.2019) teinud regulaarseid tagasimakseid krediitkaardi kasutamise eest ja regulaarseid ülekandeid juriidilisele isikule selgitusega „Laenu intress“. Ka L. K. pangakontolt nähtuvad kanded juriidiliselt isikult, mh 21.03.2019 kanne selgitusega „Leping 21032019“. 22.03.2019 on L.K. teinud X kaks ülekannet kogusummas 7 370 eurot. 17.04.2019 ja 18.04.2019 on X L.K. teinud ülekanded vastavalt 1 000 eurot ja 6 100 eurot selgitusega „Ülekanne“. 20.04.2019 on L.K. teinud ülekande juriidilisele isikule summas, mis laekus juriidiliselt isikult 21.03.2019. Kande selgitusse on märgitud „Tagasikanne 21032019“. 11.Pangakontodelt nähtuvale hinnangu andmisel kohus järeldab, et nii enne F saadud laenu kui pärast seda on X ja tema x L.K. kõrvuti panga pakutavatele toodetega (krediitkaart) saanud rahalisi vahendeid erinevatelt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt, sh summades, mis jäävad vaid mõnevõrra alla F saadud laenuraha vääringule. Seejuures saab vaid ühel juhul tõdeda intressimaksete tasumist. Kuna valdavalt on X ja L.K. saadud rahalised vahendid tagastanud saaduga samas vääringus, siis kõneleb see intressita saadud rahalistest vahenditest. Füüsilistelt isikutelt saadud rahaülekannetes puuduvad viited ka näiteks kirjalike laenulepingute sõlmimisele. Ent asjaolu, et tegemist on olnud laenurahaga on kohtu jaoks väljaspool kahtlust: nimelt on rahaliste vahendite tagasimaksete selgitustes kasutatud väljendeid, mille sisuks on laenu tagastamine. Eeltoodu taustal puudub kohtul vähimgi objektiivne võimalus toetada ja nõustuda prokuratuuri versiooniga, et F saadud 10 000 euro suurune laen osutub X finantskäitumist arvesse võttes kuidagi tavapäratuks, eriskummaliseks või erakordseks. Vastupidi –X ja L.K. pangakontodelt nähtuv kinnitab seda, et erinevatelt isikutelt intressita ja kirjaliku lepinguta laenude saamine on nende isikute tavapärane finantskäitumine. Kuna F saadud laen jääb ajaperioodis ligilähedaseks ja võrreldavaks teistelt füüsiliselt ja juriidilistelt isikutelt saadud laenudega, siis lükkab see ühemõtteliselt ümber võimaluse hinnata F saadud laenu millekski erakordseks või ebaharilikuks. 12.Lisaks, kuna kohtul tekkis kahtlus ka selles, et prokuratuuri hinnangul võis F saadud laenuraha kuluda muuks otstarbeks kui X poolt avaldatud (pikamaa)reis, siis selleski kontekstis peab kohus vajalikuks välja tuua mõningad nüansid. Kohus viitas eelmises alapunktis, et 07.01.2019 laekus X kontole juriidiliselt isikult ülekanne summas 15 000 eurot. Ülekande selgitusse on märgitud laenuleping koos laenulepingu numbriga. Samal päeval on X teinud 15 000 euro suurus ülekande L.K. kontole. Järgmisel päeval ehk 08.01.2019 jaanuaril on L. K. kontolt tehtud 14 441,28 euro suurune ülekanne selgitusega „Guest names L. K. and X“. Uurides avalikult kättesaadavalt andmebaasidest teavet ülekande saanud isiku kohta, siis nähtub, et tegemist on majutusteenuse pakkujaga. Seejuures nähtub pangakontost, et tegemist on sihtkohaga, kus X hiljem, so märtsis-aprillis reisil viibis. Analüüsides X ja L.K. pangakontol toimunut vahetult enne reisi (X sõnade kohaselt algas nende reis 22.03.2019), siis asub kohus seisukohale, et X täiendav rahavajadus, mh näiteks laenuraha näol, mille ta sai F 19.03.2019, on reisi sihtkohta ja kaugust arvestades, ilmne. Seega ei ole kohtul vähimatki kahtlust, et F vahetult enne kaugmaareisi küsitud ja saadud laen oli põhjuslikus seoses just puhkusereisiga. 13.Mis puudutab prokuratuuri käsitlust saadud laenuraha harukordsuse ja ebatavalisuse kohta, siis nii nagu kohus juba märkis, pangakontode väljavõtete analüüs alust taolise järelduse tegemiseks ei anna. Seejuures, kuna prokuratuur oma seisukohtades pangakontode väljavõttele tuginenud ei ole ja on oma järeldustes tuginenud lähenemisviisile, mis on pangakontode väljavõtetest nähtuvaga diametraalses vastuolus, siis tõstatab see kahtluse, kas prokuratuur 6 1-22-6567 kõnealustele väljavõtetega on üldse tutvunud või on tuginenud üksnes uurimisasutuse vaatlusprotokollile, millesse on andmeid talletatud osaliselt. Kohus meenutab, et kohtupraktikas tunnustatud lähenemisviisi kohaselt ei ole 17.12.2021 menetleja koostatud vaatlusprotokoll tõendiks, tegemist on näitliku abivahendiga, millele kohtul ei ole võimalik tugineda; tõendiks on CD-plaadile talletatud teave (RKKKo 1-18-437 p 57). Seega ei välista kohus võimalust, et prokuratuur on jõudnud ebaõigele järeldusele põhjusel, et tõendusteabega ei ole tutvutud või on sellega tutvumine olnud ebapiisav. Q OÜ konto avamine 14.Süüdistatavatele esitatud ühe osa süüdistusest moodustab Q OÜ pangakonto avamise protseduuri läbiviimisel väidetavalt aset leidnud rikkumised/pädevuse kuritarvitused. 15.Äriregistri andmete kohaselt (kd I tl 12-14) on Q OÜ F poolt 21.09.2010 asutatud ettevõtte, mille tegevusalad olid süüdistuses toodud perioodil järgmised: muude vahetoodete hulgimüük ja spetsialiseerimata hulgikaubandus. Äriregistri kannete kohaselt on F äriühingu (ainu)osanik, tegelik kasusaaja ja juhatuse liige. Coop Pank ASi 11.01.2023 dateeringut kandva vastuse kohaselt on Q OÜ-le nende pangas avatud kaks arvelduskontot: alates 20.09.2010 ja 21.09.2010 (kaitsjate tõendid, köide 2, tl 50-51). F kuulub teinegi ettevõte kinnisvara arendamisega tegutsev ettevõte, s.o T OÜ (kd III, tl 7-32), millele on konto avatud ASis SEB Pank (kd III, tl 52-53). Samuti on F on Eestiga pikaaegselt seotud isik, kes omab Eestis kinnisvara (vt kinnistusraamatu väljatrükke, kd III, tl 33-50, 58-52) ja kellele oli väljastatud tähtajaline elamisluba (kd III, tl 5457). 16.Kohtumenetluses uuritud tõenditega leiab kinnitust, et F soovis lisaks Coop Pank ASis Q OÜle avatud arvelduskontodele avada konto ka Äripangas. Esimene tõend, milles F Äripangas arvelduskonto avamise soov kajastub on jälitustoimingu protokoll, täpsemalt F 21.12.2018 kella 15.25 paiku X tehtud telefonikõne (kd II tl 69-72; kõne koos tõlkega). Kõne algab tavapäraste inimlike pühadesoovide-tervitustega, ent kõne käigus uurib F Xlt kas ja millal on viimane tööl, sh kas X planeerib juba kusagile ära lennata. X vastab, et ta teeb tööd ja teda ei ole märtsi keskpaigast/lõpust kuu aega või kolm nädalat. Muul ajal on ta tööl. Seejärel F jätkab, et tal on vaja oma Eesti firmale avada tema, s.o X juures konto; ta mõistab, et protsess pole kiire. X katkestab F jutu lühikese vastusega „Alustame!“. Seejärel jätkavad F ja X juttu K-nimelise isiku üle ning vestluse lõppedes annab F teada, et aasta lõpus kontakteerutakse uuesti; ta soovib teada saada, millised dokumendid tuleb tal Xle saata, et protsess saaks alata. Sellele vastuseks märgib X, et temale teadaolevalt on K kõik nõudmised teada, ta teab. Saadud vastusest on F üllatunud, vastates omakorda: „Aaa! See tähendab, et ta võib põhimõtteliselt juba organiseerida!“ X vastab sellele jaatavalt ja F ütleb kõne lõpus, et pärast pühade lõppu asub ta Xle dokumente viskama. 17.Analüüsides eelosutatud vestlust, siis kohtu jaoks evivad tähendust sellest järgmised momendid. Esiteks järeldub vestlusest, et juba 21.12.2018 oli F teadlik X mingil ajahetkel aset leidvast pikemaajalisest äraolekust/lennust. Sellest kõneleb F küsimus, kas X plaanib juba kusagile ära lennata. Teiseks, kohtu hinnangul annab X F ebakindlal viisil teavet K-nimelise isiku teadlikkuse kohta konto avamisel esitatavate dokumentide kohta. Kõnest nähtub, et F soov on saada Xlt informatsiooni, milliseid dokumente tuleb tal konto avamiseks esitada. Sellele vastuseks teavitab X ebakindlas kõneviisis, et temale teadaolevalt on K need nõudmised teada, ta teab neid. Kuna kohtumenetluses uuritud tõendite kohaselt tegeles Q OÜ konto avamisel äriühingu esindajana K N. (tõendid toob kohus välja hiljem), siis loogilise tervikpildi kohaselt sai selleks isikuks, kellest F ja X 21.12.2018 vestluses kõnelesid, olla K. N.. Analüüsides X ja K.N. jälitustoimingu protokolli talletatud vestlusi, sh enne 21.12.2018 aset leidnud vestlusi, siis 7 1-22-6567 puudus Xl vähimgi põhjus F ebakindla vastuse andmiseks. X ja K.N. vestlused, sh K.N. e-kirjad Xle (nt kd I, tl 167-168, 171-), ei jäta kahtlust, et X teadis täie veendumusega, et K.N. omab teadlikkust dokumentide kohta, mida tuleb konto avamiseks pangale esitada. Kolmandaks, F reaktsioon X väljaütlemisele, et K. N. on temale teadaolevalt teadlik, milliseid dokumente tuleb konto avamiseks esitada, väljendab ilmselget üllatusmomenti: F jaoks on tegemist informatsiooniga, millest ta varem teadlik ei ole. Neljandaks, isikute vaheline suhtlus ei jäta kahtlus sellest, et F ettevõtte jaoks konto avamist Äripangas ei ole pooled varasemas kommunikatsioonis käsitlenud. 18.Järgnevalt nähtubki, et reedel, so 25.01.2019 kella 13.46 ajal edastas F pangale e-kirja, milles väljendas soovi avada konto ettevõttele Q OÜ. Edastatud e-kirjas märgib ta, et soovituse Äripanka pöördumiseks andsid T. S. ja K N.. Samuti palub ta pöörduda K. N. poole e-posti aadressil XXX kõigis konto avamist puudutavates küsimustes ning vajaliku info/dokumentide saamiseks. E-kirja manuses on erinevad dokumendid ja kirja adressaadiks on J. L.; e-kirja koopiareal on X ja EKP Corporate Services. Teemareal on kirje: edasisaadetud kiri TBB (kd I, tl 116-119; 132-141). Teemarea kirje „Edasisaadetud kiri“ tekitab kohtus tunde, et . F kasutas pangale esitatavate dokumentide täitmisel/koostamisel kõrvaliste isikute abi. Kohtu tunnetuse õigusust F kohtus ka kinnitas, märkides, et K. N. aitas tal dokumente koguda ja ankeete täita. Olgu siinkohal sõnaselgelt välja toodud: abi kasutamine ei ole keelatud ja/või F kuidagi etteheidetav ning põhjus, miks kohus seda teemat üldse käsitleb, seisneb asjaolus, et F andis pangakonto avamist puudutavatele küsimustele vastuseid, mis olid kas otseses vastuolus kogutud tõenditega (nt Q OÜ-le kontot ei avatud) või oli tema avaldatu äärmiselt väheütlev. Taolised vastused tekitavad teatavaid õiguslikke küsimusi, sh küsimuse selle kohta kas F kohtuistungil antud küsimused on üldse tõendina lubatavad ja kasutatavad. Eeltoodu ehk asjaolu, et F kasutas dokumentide täitmisel/koostamisel kõrvalist abi ja ka pangale täiendavate vastuste andmine käis K.N. vahendusel (vt allpoolt), siis selle taustal muutuvad loogiliseks ka F ütlused, milles ta pangakonto avamise seotud asjaolusid ei mäleta või mäletab neid pealiskaudselt; ta ei peagi ega saagi konto avamise detaile avaldada, sest tal puudub sellekohane isiklik ja vahetu mälupilt. Samuti ei too F ütluste ebausaldusväärsust kaasa asjaolu, et ta eksis väites, et Q OÜ-le Äripangas kontot ei avatud. Mittemäletamist põhjendas F asjaoluga, et kuna konto avamise protsess osutus ebamõistlikult pikaks, sh võrdluses nt Coop Pank ASiga, kus ettevõttele konto avamise üle otsustati vähema kui nädala jooksul, siis Äripangaga ta koostööd tegema ei asunud ja ei teinud. Seetõttu ei mäleta ta konto avamise dokumentide allkirjastamist või konto avamist üldse. Kohus peab F antud selgitust adekvaatseks, sh võttes arvesse, et sündmus leidis aset 2019 esimeses pooles ja F andis ütlusi 26.05.2023. 19.25.01.2019 kella 17.25 ajal saadetud e-kirjas tänas J. L. F pöördumise eest ja andis teada, et tema edastatud dokumentidega tutvutakse ning lähimal ajal võtab kolleeg A-L L. temaga ühendust, et edastatud infot täpsustada. E-kirja adressaatideks on F ja A.-L. L., koopiareal: X ja EKP Corporate Services (kd I, tl 122, tõlge 124 pö). Kuna F suunas panka pöörduma täiendava teabe saamise vajadusel K. N. poole, kelle e-posti aadress on XXX, siis konto avamist puudutavast edasisest kirjavahetusest nähtubki, et K. N. on tegutsenud F/ Q OÜ nimel ja ta on teinud seda läbi ettevõtte P OÜ. Äriregistri andmete kohaselt kuulusid kõnesoleva äriühingu osad perioodil 30.03.2017-25.05.2020 K. N. le, T. S. le ja A.K.le. Viidatud isikute ringi näol on tegemist tegelike kasusaajatega, kes kuulusid ka äriühingu juhatusse. Ettevõtte põhitegevusala on äriregistri andmete kohaselt ärinõustamine ja muu juhtimisalane nõustamine (kd I tl 15-17). 20.K. N. selgitas kohtuistungil, et P OÜ-l on oma klientidega lepingulised suhted ja neile osutatakse erinevaid tugiteenuseid. Tugiteenuseid osutati ka F. F jaoks ta on teinud dokumentide ja lepingute tõlkeid, ent ka kõike muud, mida F vajas. K. N. ütlusi kinnitab mh Q OÜ Coop Pank ASi väljavõte perioodi 01.01.2018 - 25.01.2019 kohta, millest nähtub, et Q OÜ on tasunud P OÜ 8 1-22-6567 arveid (dokument on kättesaadav F Q OÜ konto avamise dokumentatsioonist, CDle talletatud materjal). Samuti avaldas K. N., et nende endi kliendid on pöördunud nende, s.o P OÜ poole ja klientide huvist lähtuvalt on tema omakorda tundnud huvi pangas konto(

1. de)avamise vastu. Sel teemal on tal suhtlust olnud X. Xlt küsis ta infot konto(
2. de)avamis(t)e kohta, kuid X kaudu toimus pangale vaid info edastamine. X arvelduskontode avamisega ei tegelenud. X kaudu dokumentide edastamist põhjendas K. N. asjaoluga, et X oli nende jaoks pangas ainuke kontaktisik, mistõttu tema poole pöörduti kui tuttava poole. X ka ise neile Äripanka tutvustanud/reklaaminud: pank ootab uusi, häid ning korralikke kliente ja kui neil on kedagi, siis võib neid „pakkuda“. Seejuures vastas K.N. X kaitsjale, et X ametipositsioon ja/või ametikoht ei loonud konto avamisel soodustingimusi või -olukorda, sh pole X avaldanud, et ta võimaldaks/võimaldab kehtestatud nõuetest mööda hiilida (24.03.2023 kohtuistungi protokoll). Et pank reklaamis end aktiivselt, nähtub ka I. S ütlustest (24.01.2023 kohtuistungi protokoll). 21.Niisiis nähtub juba eelnevast, et faktiliselt toimus Q OÜ konto avamise teabevahetus panga ning K. N. vahel, kellest viimane osutas F/ Q OÜ-le P OÜ kaudu ärinõustamist/tugiteenust. Uurides panga, täpsemalt A.-L. L. ja K. N. vahelist e-kirjavahetust, siis esmase tähelepanekuna tuleb välja tuua, et poolte e-kirjavahetus on aset leidnud perioodil 29.01-15.02.2019 ja kirjavahetusest ei nähtu, et kirja, sh koopia, saajaks oleks X. Järgmiseks, A.-L. L. on palunud K. N kõrvaldada mitmeid puudujääke, kuid 08.02.2019 e-kirjas teavitab A.-L. L., et järgmisel nädalal teavitab pank arve avamise otsusest. Samuti annab ta teada, et dokumendid on läbi vaatamisel sisemonitooringu osakonnas (kd I, tl 120). Kohtumenetluses uuriti tõendina ka A.-L. L. ja T E vahelist e-kirjavahetust, mille käigus palus A.-L. L. T. E teavet F, Q OÜ, D´i ja selle direktori K I´i kohta. A.-L. L. selgitas T. E, et Q OÜ näol on tegemist kliendikandidaadiga ja D ´ist hakkavad Q OÜ-le laekuma ettevõtte tegevuse arendamiseks suured rahasummad (kd I tl 120). T. E. vastab A.-L. L. 08.02.2019 e-kirjale 12.02.2019 ja annab teada, et nende osakonna hinnang esitatud dokumentidele on positiivne (kd I tl 120). Selle teave jõuab 12.02.2019 X vahendusel ka F (kd II, tl kd 209-212). 22.Vaatamata asjaolule, et A.-L. L. sõnade kohaselt pidi pank konto avamise otsustuse vastu võtma järgmisel nädalal peale 08.02.2019 ehk 11.02.-15.02.2019 siis kohtus uuritud tõendite kohaselt lõi pank Q OÜga ärisuhte 08.05.2019, kui Q OÜga sõlmiti arvelduskonto avamise ja internetipanga kasutamise lepingud ning F allkirjastas Q OÜ seadusliku esindajana allkirjanäidiste kaardi (kd I, tl 156-158). 23.Kohus kuulas nii A.-L. L. kui T. E. kohtumenetluses tunnistajatena üle. A.-L. L. avaldas kohtumenetluses, et tema tegeles Q OÜ, mille juhatuse liige on F konto avamisega. See leidis aset 2019 esimesel poolaastal, kui kliendiosakonna juhataja J. L. edastas talle Q OÜ konto avamise taotluse. Konto avamise üle otsustamisel tegutses ta protseduurireeglite kohaselt: küsis kliendi ankeeti, tegi äriregistri päringud ja kogus kokku teised dokumendid. Täpsemat dokumentide loetelu ta ütluste andmise ajal enam öelda ei oska, kuna ta enam klientidega ei tegele. Ta küsis ka kokkuvõtet ettevõte tegevuse kohta, juhatuse liikme dokumendi koopiat ja F seotud dokumente, nt CV. Mingil ajahetkel võeti kasutusele riskiastme määramise maatriks, et määrata kindlaks kliendi riskiastet. Riskiastme määras ta kindlaks ka Q OÜ puhul. Tunnistaja ei mäletanud mitu korda ta Q OÜ puhul riskiastet kindlaks tegi, kuid kindlasti vähemalt ühel korral. Pärast riskiastme kindlaksmääramist kutsus ta kliendi vestlusele, et rääkida temaga ettevõtte tegevusest. Vestluse ajaks pidid kõik dokumendid protseduurireeglite järgi olema kogutud. Ta kutsus kontorisse vestlusele Q OÜ esindaja ja tema märkmete kohaselt võis see vestlus toimuda mais 2019. Prokuröri küsimusele, millest ta Q OÜ esindajaga vestluse käigus rääkis, tunnistaja vastata ei osanud, sest vestluse sisu ta ei mäletanud, kuid ta kinnitas, et see puudutas ettevõtte tegevust. Tunnistaja selgitas sedagi, et Q OÜga pöördus ta konto avamise otsustuse tegemise protsessi käigus ka rahapesu tõkestamise osakonna poole, sest Q OÜ kontraagendiks oli Hongkongi ettevõte. Sellest tulenevalt taotles ta taustakontrolli läbiviimist nii ettevõte, kui tema 9 1-22-6567 juhatuse liikme F suhtes. F oli (vist) Vene Föderatsiooni kodanik, kellele oli väljastatud Eesti elamisluba, kuid kelle kohta leidis ta avalikest allikatest seoseid mitmete Vene Föderatsiooni ettevõtetega. Pärast rahapesu tõkestamise osakonna poole pöördumist sai ta T. E.lt positiivse vastuse. Positiivne vastus tähendas seda, et midagi negatiivset kliendi taustas ei leitud. Vastuseks prokuröri küsimusele, kas Q OÜ konto avamisega oli kuidagi seotud X, vastas tunnistaja, et kui ta ei eksi, siis on X talle ühel korral helistanud. Millal helistamine aset leidis, tunnistaja ei mäleta, kuid selleks ajaks vist konto avatud ei olnud, sest X vist küsis, kas konto on avatud või mitte. Pärast kohtumenetluses X ja A.-L.L. vahel aset leidnud kahe telefonikõne ärakuulamist selgitas A.-L.L., et pärast X aset leidnud kõnesid (kohtu märkus: kõned kuupäevadest 26.02.2019 ja 08.03.2019) andis ta X teada, et ta ei tea, kuidas konto avamine edasi läheb, sest ta tahab suhelda kliendiga. Tunnistaja vastas prokurörile sedagi, et tal ei tekkinud kahtlusi, et F võiks olla variisik; ta kohtus F kontoris ja ta oli teadlik ettevõtte tegevusest. Samuti kinnitas A.-L.L., et Q OÜ konto avamise protsessi käigus suhtles ta kas T. S. või K.N. e-kirja teel, nad tegutsesid agentidena, nad lihtsalt edastasid info. X seoses tõi tunnistaja täiendavalt välja, et X kõnes antud hinnang Q OÜ-le ei omanud tema jaoks mingisugust tähendust/väärtust. Sellel tähendus puudus põhjusel, et kliendikonto avamisega tegeles tema, juhindudes protseduurireeglitest (27.01.2023 kohtuistungi protokoll). 24.Mis puudutab T.E. ütlusi (10.03.2023 kohtuistungi protokoll), siis ta selgitas, et teostas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel konto avamise protsessis Q OÜ ja F taustakontrolli. Antud ülesanne jõudis temani e-kirjaga, kuid mis ajal see võis toimuda, ta ei mäleta; pigem võis see aeg olla 2018 teine pool. Taustakontrolli teostamise käigus tuvastas ta Q OÜ seose F ja juba eelnevalt oli ta X vahendusel teadlik, et F, kes oli oma ettevõtetega juba ka Krediidipanga suurklient, soovib konto avada Äripangas. Kui ta asus Q OÜ taustakontrolli tegema, siis sel teemal ta X nõu ei pidanud. Kuna ta oli juba Krediidipangas F kokku puutunud, siis teadis ta juba varasemast kogemusest, et tema dokumentatsioon on alati väga korras ja ta on kõik küsitu esitanud, kuid see ei tähendanud, et ta ei pidanud Äripangas oma tööülesandeid korrektselt täitma. Ta kontrollis üle kõik registrid ja asjad ning tal ei tekkinud vajadust X konsulteerimiseks. X ei olnudki midagi küsida, sest info laekus temani e-kirjaga, mida nägi ka X. Seetõttu võib eeldada, et ilmselt mingit eraldi vestlust selle tööülesande osas ei olnud. Arutelu ülemusega tekib siis, kui on mingi kahtlus või ta toob välja mingi kahtluse ja ta on näiteks tegemas negatiivset otsust. Kui ta oleks olnud tegemas otsust, et pank ei peaks F kontot avama, siis oleks ta seda X öelnud. Positiivse vastuse korral polnud midagi arutada. Tunnistaja seletas täiendavalt, rahapesu tõkestamise osakond ei otsusta konto avamist või keeldumist; olles töötanud seitsmes erinevas pangas, siis saab ta öelda, et rahapesu tõkestamise osakond annab vaid arvamuse, et ei peaks kontot avama, sest nad hindavad riski sedavõrd kõrgeks; tegemist on väljundiga. Samuti vastas tunnistaja prokurörile, et vaatamata sellele, et ta oli teadlik asjaolust, et F soovib ettevõtete kontod avada Äripangas ja et X soovib F Äripanga kliendiks tuua, siis see tema otsustust taustakontrolli tegemisel ei mõjutanud: mõjutamisest poleks ka kasu, sest hinnangut tehes lähtub ta kogu taustinformatsioonist, registritest ja muust infost, mille ta avalikult, kasvõi guugeldades, kätte saab. Kui seal on midagi, siis ei saa seda olematuks muuta, sest see on juba salvestatud või välja prinditud ning ta lisab selle oma vastusele. Seega, kui X oleks sinna juurde midagi arvanud, oleks sellest vähe kasu ja see ei mõjuta tema otsust. Otsuse teeb tema ise. Tunnistaja ütluste kohaselt ei mõjutanud tema otsustuse objektiivsust ka see, et ta on X alluvuses töötanud nii Krediidipangas kui Äripangas ja neist viimasesse läks ta tööle just X kutsel. Ka kaitsjale vastas T. E eitavat küsimusele, kas töötades või oma tööülesandeid täites ta tundis, et X üritab tema otsuseid/seisukohti suunata, ümber kujundada või allutada enda seisukohtadele/hoiakutele. Ta kordas, et seda ei olnud võimalik juba praktiliselt teha, sest tema lähtub oma tööd ja otsuseid tehes sellest, mis on paberil ja mida ta leiab taustaks internetist, s.t, et avalikud allikad, millele lisanduvad registrid ja kõik muu. Seda on keeruline mõjutada ja teda ei ole mõjutatud otsuseid langetama. 10 1-22-6567 25.Kuna A.-L.L. avaldas, et tema ja X vahel leidis aset telefonikõne, mille sisuks on Q OÜ konto avamine, siis tulenevalt asjaolust, et X suhtest teostati jälitustoiminguid, siis on need kõned talletatud jälitustoimingu protokolli. Veel enne, kui käsitleda A.-L.L. ja X vestlusi, siis tuleb vestluse sisu asetada ka sellesse konteksti, sh ajaraami, milles need vestlused aset leidsid. 26.Nagu kohus juba eelnevalt välja tõi, andis A.-L.L. 08.02.2019 K.N. teada, et pank otsustab järgmisel nädalal ärisuhte loomise või sellest keeldumise üle. Kalendri kohaselt tähendab see kuupäevi 11.02.-15.02.2019. Fakt on see, et pank viidatud ajavahemikul ärisuhte loomise või sellest keeldumise otsustust ei teinud. Samuti kohus eelnevalt välja, et panga ja Q OÜ vahelist kommunikatsiooni vahendas P OÜ, kelle juhatuse liikmed olid K. N., T. S. ja A. K.. Jälitustoimingu protokollist (kd II tl 45) nähtub, et 26.02.2019 kella 10.22 ajal helistab A.K. X. Peale mõningast omavahelist vestlust (kohtu märkus: jälitustoimingu protokolli vestluse esimest poolt talletatud ei ole) ja X küsimust, (kas) endal midagi huvitavat on, vastab A. K. eitavalt, kuid märgib muuseas, et F tuleb järgmine nädal siia. Sellele vastab X „Aa! Väga hea!“ Hetke pärast X jätkab „Tore! Ma loodan, et meil, ma ei tea, ma pean jälle uurima, et siin see, et kuradi ma ei tonka, raisk, siis ei juhtu nagu midagi, et …“ ja seejärel „Et see, tal on seal mingisugune firma, vist oli ..“ Seejärel jätkab A. K.: „Q vist“. Sellele vastab X jaatavalt, misjärel A. K. jätkab: „Group, äkki selle konto avamine vist on kuskil … ripub“. Taaskord vastab X jaatavalt ja märgib, et tahaks selle korda saada. Sellele vastab A. K. omakorda: „Jah, see oleks küll hea, kui see selleks ajaks saaks, jah. Aga jah, ma ei tea, mis tal siin veel …. Plaanid on, eks see siis …“. Sellega F ja Q OÜd puudutav vestlus lõpeb. Samal päeval, so 26.02.2019 pärastlõunasel ajal, so kella 14.17 ajal helistab X A.-L.L.. X ütleb A.-L.L., et viimasel peaks olema kliendikandidaadina selline ettevõte nagu Q OÜ. A.-L. L. kinnitab seda. Seejärel jätkab X järgmiselt: „Kuidas sul sellega on, selles mõttes, et järgmine nädal on klient … panka tulemas, kas on kõik valmis?“ A.L.L. vastab, et tal on veel mõned küsimused ja ta soovis täna kirjutada veel. Sellele vastab X: „Aa! Kirjutad talle veel, jah? Okei, väga hea, Et siis ta järgmisel nädalal tõenäoliselt tuleb panka, et siis äkki selleks ajaks saab valmis, onju?“ A.-L. L. vastus sellele on lühike: „Noh“. Sellega vestlus lõpeb. 27.Järgmine F/ Q OÜd puudutav telefonikõne leiab X ja A. K. vahel aset 08.03.2019 kella 11.19 ajal. Selleks ajaks on möödunud täpselt 1 kuu, kui A.-L. L. teavitas K. N., et pank teeb järgmise nädala jooksul otsuse ärisuhte loomise või sellest keeldumise kohta. Taas suheldakse muudel teemadel (kohtu märkus: jälitustoimingu protokolli kõne sisu talletatud ei ole), misjärel teatab X, et tal on kaks küsimust. Esimene küsimus on see, kas A. K. teab, kas F käis juba Eestis või ei käinud. A.K. vastab, et käis, kuid läks eelmisel õhtul ära. X jätkab: „Selge! Ma uurisin, see lihtsalt, täna küsin selle halduri käest, et ta vist, nad tahtsid eile või see tahtis eile tulla, aga ma saan aru, et haldur oli vist kusagil ära, et, et …“. A. K. vastab, et sellega läks jamasti ja X kinnitab: „jah, sellega läks jamasti, jah! Ega sa ei tea, millal ta nüüd jälle plaanib tulla?“ A. K. vastab, et ei tea. Samal päeval, s.o 08.03.2019 kella 13.53 ajal helistab X A.-L.L.le. Kõne algab järgmiselt: „Tere, , veel korra tülitan. Tahtsin küsida selle Q OÜ kohapealt. Kuidas sulle muidu tundub, et kuidas see perspektiiv seal on? On sul mingisugune ettekujutus?“. A.-L.L. selgitab vastu, et ta tahtis vaadata, kuidas isik seletab oma tegevust; ta vaatas eelmise aasta konto väljavõtet ja seal on peamiselt laenulepingud. Mingit tegevust ta seal ei näinud. Seejärel selgitab X järgmist: „Nii palju kui tema teab, siis ta tahab, kas nüüd Tapal vist selles depoos, või räägib Skinest Eestiga läbi seda, et siin hakata mingisuguseid … Venemaalt toob sisse metalli, siin tehakse valmis mingisugused jurakad vagunite jaoks. Ta tahab, et tegevus oleks seotud konkreetselt Eestiga, et tegemist oleks Eesti ettevõttega, et seejärel Eestist Venemaale müüa. Need esemed peaksid olema tehtud nö Euroopa Liidus, et siit oleks mingisugune sertifikaat või mida iganes“. Just nii palju oli F Xle rääkinud. Samuti selgitas X A.-L.L.le, et tegemist oleks nagu uue liiniga, mis alles hakkab tööle. A.-L. L. kuulab X ära, katkestab X selgitusega, et metall 11 1-22-6567 peaks tulema Ukrainast, kus praegu lepinguid allkirjastatakse ning vastab X küsimusele, mida A.-L.L. arvab, kas vastus saab olema positiivne, vastab A.-L.L.: „No … ei tea veel. Tahaks ka temaga rääkida. Lihtsalt Venemaal on ta seotud paljude firmadega, mis on likvideeritud …“. Vastuseks tõdeb X, et F on seotud paljude erinevate asjadega, ta on ka siin Eestis ehitusega tegelenud või tegeleb senini, ta ehitas Tartus mingisugust kortermaja. A.-L.L. kuulab X selgitusi ja vastab sellele lühidalt: „Mhm“. Seejärel jätkab pooltevaheline vestlus teemal, et kuna A.-L. L. käib koolis ja on tööl üle nädala, siis on mõistlik F juba ette kokku leppida mingisugused ajad. A.-L.L. teatab, et ta on tööl 18.03.2019. Kõne lõpeb sellega, et X räägib F ja uurib täpsemalt järgi. Samal päeval, s.o 08.03.2019 kella 14.02. ajal helistab F Xle (tõlge kd II tl 85). Selles kõnes räägitakse erinevatel teemadel, mh uurib X, millal F jälle Eestisse tuleb, kuid konkreetset vastust sellele ei tule. F annab teada, et nad sõidavad koos A. 16-17. kuupäeval Rovaniemisse viina võtma, suusatamisest ei tule midagi välja. Ta kutsub sinna ka X, millest viimane keeldub. X ja F vahelises kõnes konto avamist ei käsitleta. Mis edasist puudutab, siis kohtule ei esitatud ja kohtus ei uuritud täiendavaid tõendeid, mis viitaks mõnele kommunikatsioonile, mis puudutaks Q OÜ konto avamise protsessi. Nagu kohus juba märkis, tegi pank 08.05.2019 otsuse konto avamise kohta ja sellega seotud dokumendid allkirjastas F juba pangas. Seega tuleb kohtul sisuliselt eelneva pinnalt otsustada, kas X mõjutas Q OÜ konto avamist, sekkus sellesse ning pani toime ametialaseid rikkumisi. 28.Analüüsides kõike eelnevat, siis jääb kohtule mõistmatuks prokuratuuri lähenemisviis ja väide A.-L. L. mõjutamisest ning konto avamise protsessi sekkumisest. Kõigepealt tuleb kohtul tõdeda, et A.-L. L. on kohtuistungil välistanud X poolse võimaliku mõjutamise ja konto avamise protsessi sekkumise. Nii on tunnistaja piisava selgusega, ammendavusega ja kõhklusteta avaldanud, et X telefonikõned talle mingisugust mõju ei avaldanud, tema tegutses konto avamise üle otsustamisel iseseisvalt, ta juhindus üksnes protseduurireeglitest ja talle ei ole teada, miks X talle üldse telefonikõned tegi; ta üksnes vastas X küsimustele. Kohtu veendumusel on see tunnetatav ka A.-L. L. vastustest X: X kõneleb, A.-L.L. kuulab või vähemalt imiteerib kuulamist, kuid tema vastused Xle on lühikesed, stiilis „noh“. Kohtu jaoks on arusaamatu, kuidas jaatada mõjutamist ja protsessi sekkumist olukorras, kus mõjutav ja protsessi tulemi lõppotsustaja isegi ei taju enda mõjutamist ja/või protsessi sekkumist. Teiseks momendiks, millele kohus osutab, on see, et kuigi A.-L. L. avaldas, et temale teadaolevalt ei eksisteerinud konto avamise otsuse tegemise tähtaegu, siis panga sisekorrareeglistik nägi ette, et ärisuhte loomise otsustust ei tehta abstraktse, vaid konkreetse aja jooksul. Nii sätestas panga sisekorradokumendi „Protseduur. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine“, mis kinnitati juhatuse poolt 06.06.2018 p 6.2.1, et kliendile tuleb selgitada, et kontot koheselt ei avata, kuna konto avamine on lubatud vaid täiendava kontrolli läbimisel ning kliendisuhte loomisest või sellest keeldumisest teavitatakse klienti 14 päeva jooksul (kd II, tl 145). Seda tähtaega ei ole muudetud 01.01.2019 kehtima hakanud protseduurireeglitega (vt dokumendi p 6.2.6, kd II, tl 177) või 01.03.2019 kehtima hakanud protseduurireeglites (vt dokumendi p 10.9, kd I tl 77 pö). Seega tuli ka Q OÜ konto avamisel või sellest keeldumisel juhinduda 14-päevasest tähtajast. Kuna F esitas konto avamise dokumendid 25.01.2019 ja konto avati 08.05.2019, siis tuleb tõdeda sisekorradokumentidega reguleeritud aega ületati Q OÜ puhul mitmekordselt. Ühtlasi lükkavad eelviidatud sisekorrareeglistiku normid üheselt mõistetavalt ümber prokuratuuri väite, et pangakonto avamise otsustuse tegemiseks puudus tähtaeg. Kolmandaks, esimene kõne, mille käigus A. K. ja X Q OÜ konto avamisega seotut käsitlevad, leiab aset 26.02.2019, teine kõne aga 08.03.2019. Neist vestlustest nähtub, et kumbki osapool ei ole emmale-kummale helistanud Q OÜga seotult, vaid Q OÜ konto avamine aktualiseerub muu vestluse taustal, sekundaarsena. Kõrvutades vestluste kuupäevi, siis selleks ajaks oli juba ammu möödunud 14-päevane tähtaeg konto avamise või sellest keeldumise otsuse tegemiseks. Kuna tõendite kohaselt võttiski X Q OÜ teemal A.-L. L.ga ühendust pärast vestlusi A. K. ja selleks ajaks oli möödunud sisekorradokumentides sätestatud 14-päevane tähtaeg, siis jagab kohus X selgitust, et A.-L. L. 12 1-22-6567 poole pöördumise põhjuseks oli asjaolu, et asjad ei liikunud ja kõik tähtajad olid juba „lõhki“. See, et klienditeeninduse töö kvaliteediga oli probleeme, on lisaks X kohtuistungil avaldatule sedastatav mitmest X telefonivestlusest ning ka menetluses tunnistajana ülekuulatud panga töötasid tõdesid, et kuigi tähtaegu üritati jälgida, siis suur töö hulk ja personali alamehitatus ei võimaldanud alati tähtaegadest kinni pidada. Seega ei ole X mõjutanud A.-L. L.t kontot avama, vaid tema kõne on olnud suunatud sellele, et A.-L. L. tegutseks otsuse vastuvõtmisel aktiivselt, sh ei ole evinud tähendust, kas A.-L. L. otsustab konto avada või jätab selle avamata. Seejuures ei nähtu ka ühegi kohtumenetluses ülekuulatud tunnistaja ütlustest, et X oleks kunagi üheski olukorras andnud suunavad korraldusi või nõudnud midagi konkreetselt: tema tähelepanekud on olnud kantud sellest, et klient ootab vastust ja et klientidega tegeletaks kiiremini (vt nt A. N. ütlusi 10.03.2023 kohtuistungi protokollist; O. V ütlusi 24.03.2023 kohtuistungi protokollist). Konto avamise ebanormaalselt pikale protsessile viitas ka . F. Kõigepealt tõi ta välja, et tema kogemus pangakontode avamise aja mõttes on teistsugune. Näiteks avati talle konto Coop Pangas ca 1 nädala jooksul. Samuti selgitas . F, et vaatamata Äripangas konto avamisele ta kontot kasutama ei asunud, sest pank töötas halvasti ja sedavõrd pikk konto avamise protsess kõneleb lugupidamatusest klientide vastu. Neljandaks, analüüsides . X ja A.-L. L. kõnede sisu, siis nähtub, et nende vahelistes kõnedes puudub sõnakasutus ja väljendusviis, mis kuidagigi kõneleks sellest, et . X suunas või mõjutas A.-L. L. konto avamise osas positiivse otsuse tegemiseks. Mõlema kõne puhul lõpeb vestlus koheselt, kui . X saab A.-L. L.lt kinnituse, et A.-L. L. tegeleb „asjaga“. Järgmiseks, vähe oluline pole seegi, et kui viimane . X kommunikatsioon Q OÜ teemal leiab aset A. K. ja A.-L. L.ga 08.03.2019, siis ka sellele ei järgne konto avamise või avamisest keeldumise otsuse tegemist; konto avamise otsuse teeb A.-L. L. alles 08.05.2019 ehk teisisõnu möödub veel kaks kuud, enne kui tema poolt otsustus vastu võetakse. Kohtu veendumusel viib taoline faktiline olukord miinimumini võimaluse teha X-le etteheiteid konto avamise protsessi sekkumise või kellegi mõjutamise kohta. 29.Võttes aluseks prokuratuuri süüdistuskõne, siis süüdistuskõne (lk 31, alt teine lõik) võimaldab käsitlust, kus prokuratuur võrdsustab kliendikandidaadi panka tuleku kliendikonto avamisega. Kohtu hinnangul taoline lähenemine tervikuna ei päde. A.-L. L. ütlustest on sedastatav, et tal ei olnud tal võimalik Xle konkreetseid vastuseid anda, sest ta soovis enne otsustuse tegemist kliendikandidaadiga suhelda. Tunnistaja mäletas, et kliendikandidaat käis kontoris ja nad suhtlesid, konkreetseid teemasid ta enam ei mäleta, kuid tegemist oli ettevõtte tegevust käsitleva intervjuuga, mille käigus ta veendus, et kliendikandidaadi seaduslik esindaja oli ettevõtte tegevusest teadlik. Kohtu veendumusel on taoliselt toimimine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tähenduses protseduurireeglite jätkuv kohaldamine (vt 01.01.2019 protseduurireeglid, kd II, alates tl 171 ning selle lisa 1 p 1 „Kahtlaste tunnuste indikaatorid arvelduslepingu ning kliendilepingu sõlmimisel“, kd II tl 180). Seega ei saa kliendikandidaadi panka kutsumist võrdsustada kliendisuhte loomisega, vaid kutsumise eesmärk võib tähendada protseduurireeglite kohaldamist, mille tulemiks võib olla mh olla nii kliendisuhte loomine kui sellest keeldumine, sh võivad intervjuu käigus antud vastused tingida ka täiendavate hoolsusmeetmete kohaldamise vajaduse. 30.Kuna prokuratuur peatus nii kohtulikul uurimisel kui kohtuvaidlustes X ametipositsioonist tulenevalt mõjuvõimul ja autoriteedil, mida prokuratuur tõendas tunnistajate ütlustega, siis seadmata kahtluse alla X ametialast pädevust, teadmisi, oskusi, kogemust, valdkondlikku autoriteeti jne, ei võimalda kohtumenetluses uuritud tõendid järeldada, et Xl oli piiramatu kaasarääkimise ja/või otsustusõigus või mõjuvõim pangakontode avamise, sh tellerite või kliendihaldurite üle. Uurides tõendeid, eelkõige tunnistajate ütlusi, siis tunnistajad on ühemõtteliselt välistanud, et X tegeles kontode avamisega või et X andis neile suuniseid/korraldusi kontode avamiseks. Samuti on tunnistajad andnud ütlusi selle kohta, et X ei ole klienditeenindajaid ka palunud hoida end kursis mõne ettevõtte tegevusega/konto avamise 13 1-22-6567 protsessiga. Kliendihalduritest tunnistajad avaldasid kõik ühetaoliselt ja vastuoludeta, et kuna X oli rahapesu tõkestamise osakonna juhataja, siis keskmise riskiastmega ettevõtted saadeti tema osakonda kontrolli ja see oli koht, kui X võis kokkupuudet omada kliendikandidaatidega konto avamise protsessi käigus, sest mõningatel juhtudel vastas ta neile päringute ise. Ka X ise avaldas, et ta ei ole kontode avamisega tegelenud, sellega kokkupuudet omanud ja ka olukordades, kus talle/tema e-posti aadressile edastati kliendikandidaadi andmed, on ta need andmed, sh ka võimalikud täiendavad dokumendid, edastanud kliendihalduritele (vt nt kd I tl 167-171, kust nähtub, et X on K. N. edastatud kliendikandidaati andmed koos hiljem lisana saadetud dokumendid edasi saatnud; sh võib eeldada, et X edastas materjalid klienditeeninduse divisjoni juhataja J. L.ile, sest vähemalt ühele e-kirjale on J. L. edastanud lingi, kuhu on palunud Xl materjalid salvestada). Seega kohus tõdeb, et menetluses ei ole esitatud ega uuritud tõendeid, mis prokuratuuri hüpoteesi mõjutamise kohta toetaks. 31.Tuge prokuratuuri hüpoteesile ei leia ka panga sisekorradokumentide pinnalt. Uurides pangas kehtinud sisekorraeeskirju, siis nähtub, et rahapesu tõkestamise osakond sai kasutada konto avamisest keeldumise õigust neil juhtudel, kui rahapesu tõkestamise osakond andis kontrolli tulemina välja negatiivse otsuse. Positiivse otsuse korral ehk juhul, kui rahapesu tõkestamise osakond ei tuvastanud nende teostatud kontrolli tulemina kliendisuhte loomist välistavaid või muid kahtlaseid või ebaharilikke asjaolusid, siis saatis rahapesu tõkestamise osakond kliendihaldurile kirjaliku kinnituse, et rahapesu tõkestamise osakonnal pole vastuväiteid kliendisuhte loomisele (vt nt Protseduurireeglid, kd II tl 177, 177pö). Rahapesu osakond ei otsustanud kliendisuhte loomist ja sellest kõnelesid kohtumenetluses nii rahapesu osakonna töötaja T. E kui ka kliendihaldur K T (24.01.2023 kohtuistungi protokoll, lk 4). 32.Alates 01.01.2019 kehtinud sisedokumendi „Juhend. Kliendihaldurite poolt kohaldatavad ärisuhte seire alused ja tugevdatud hoolsusmeetmed“ (kd II, alates tl 184) p 4.1 sätestab, et kliendihaldur loob kliendikandidaadiga ärisuhte ja avab kliendile konto pärast kliendihalduri poolt vajalikus ulatuses hoolsusmeetmete kohaldamist ja tingimusel, et rahapesu tõkestamise osakond ei ole kontrollide teostamisel tulemusel keelanud ärisuhte loomist; sh sätestab p 4.8 koostoimes teiste kõrge riskiga kliente puudutavate normidega, et kui komitee on andnud nõusoleku kliendisuhte loomiseks kõrge riskiga kliendiga, siis annab see haldurile õiguse kliendisuhe luua, kuid ta ei ole kohustatud seda looma, kui ta ei pea seda siiski vajalikuks. Alates 01.03.2019 kehtiva sisedokumendi „Juhend. Tugevdatud hoolsusmeetmed ja ärisuhte seire“ (kd I alates tl 61). p 1.3. nägi ette, et esialgse keskmise riskiastme korral edastab haldur materjalid kliendihaldurite üksusele, üksuse halduri teostab edasised vajalikud toimingud ning edastab materjalid rahapesu osakonnale täiendavate kontrollid läbiviimiseks. Kõrge riskiga klientide puhul edastab kliendihaldurite üksus materjalid komiteele. P-s 3.4.4 sätestatakse, et keskmise riskiga kliendi puhul otsustab kliendihaldur kliendisuhte loomise või sellest keeldumise üle, v.a. juhul kui rahapesu tõkestamise osakond tuvastab kahtlaseid või ebaharilikke asjaolusid ning keelab kliendisuhte loomise. Kõigest eeltoodust järeldub, et kliendisuhte loomise üle on kliendihalduril olnud laiaulatuslik, iseseisev otsustuspädevus ja üldjuhul on see olnud piiratud vaid olukordades, kus rahapesu tõkestamise osakond või komitee keelavad kliendisuhte loomise. Muudel juhtudel, kus rahapesu tõkestamise osakond ja/või komitee on kliendisuhte loomise heaks kiitnud, ei too see kaasa kliendisuhte loomist. Ka rahapesu tõkestamise osakonnalt või komiteelt nö positiivse otsuse saamisel on kliendihalduril olnud pädevus keelduda kliendisuhte loomisest. Seega ei leia ka panga sisereeglistiku tasandil sätteid, mis prokuratuuri lähenemisviisi toetaks. 33.Kui kõik eelnev tugineb peaasjalikult erinevatele siseaktidele, isikuliste tõendiallikate ütlustele ja jälitustoimingutega kogutule, siis kohus juhib tähelepanu asjaolule, et eelnevas analüüsis on kohus minimaalselt käsitlenud X ametiülesandeid, tema töölepingut, ametijuhendit 14 1-22-6567 ja ka rahapesu tõkestamise osakonna sisekorda. Kohus on taoliselt toiminud teadlikult ja eesmärgipäraselt, sest X ametijuhendi ja ametiülesannetega seoses tõusetus kohtumenetluses diskussioon X töösuhet reguleerivate dokumentide õiguspärasuse/lubatavuse üle, sest X ja tema kaitsja kaitseteesi kohaselt on X ametijuhend, mille kohaselt ta asus tööle alates 12.03.2018 rahapesu tõkestamise osakonna juhi ametikohale, võltsitud. 34.Tõusetunud küsimusele vastuse andmisel kohus märgib, et loeb 20.02.2018 sõlmitud töölepinguga nr 262/18 tõendatuks, et X asus 20.02.2018 Tallinna Äripanga ASis tööle rahapesu tõkestamise talituse spetsialisti ametikohale. Tallinna Äripanga AS ja X sõlmisid 12.03.2018 töölepingu 262/18 lisa nr 1, mille kohaselt asus X tööandja juures tööle rahapesu talituse juhataja ametikohale. 12.03.2018 sõlmitud töölepingu 262/18 lisa nr 1 p 1.1. teise lause kohaselt on töötaja täpsemad tööülesanded määratud lepingule lisatud ja lepingu lahutamatuks osaks olevas ametijuhendis. Kohtuliku uurimise käigus esitati kohtule kaks ametijuhendit. Mõlemad dokumendid on kinnitatud juhatuse esimehe 12.03.2018 käskkirjaga nr 17. Ühel juhul asus X tööle rahapesu tõkestamise osakonna juhataja ametikohale (kd II tl 30), teisel juhul asus X tööle rahapesu tõkestamise talituse juhataja ametikohale (kd II tl 22). Kõrvutades eelosutatud dokumente, siis neis toodud ülesanded erinevad märkimisväärselt, sh on rahapesu tõkestamise osakonna juhataja ametiülesanded määratletud detailsemalt ja ulatuslikumalt kui seda on rahapesu tõkestamise talituse juhataja ametiülesanded. Nagu toodud, väljendasid X ja tema kaitsja seisukohta, et rahapesu tõkestamise osakonna juhataja ametijuhend on võltsitud ja võltsingut ilmestab lisaks dokumendis kasutatud erinevale vormistusele asjaolu, et Tallinna Äripanga ASi rahapesu tõkestamise osakond loodi alles 2018 juuni alguses. X ei saanud asuda 12.03.2018 juhtima osakonda, mida ei eksisteerinud. Põhjus, miks üldse on tarvidus eelviidatule tähelepanu pöörata seisneb asjaolus, et süüdistuses on Xle karistusõigusliku etteheite tegemisel võetud aluseks rahapesu tõkestamise osakonna juhataja ametijuhend. 35.Uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid, jagab kohus X ja tema kaitsja seisukohta, et juhatuse esimehe 12.03.2018 käskkirjaga nr 17 kinnitatud ametijuhend, mille kohaselt asus X tööle rahapesu tõkestamise osakonna juhataja ametikohale, on võltsitud. Kohus jagab X ja kaitsja selgitust, et rahapesu tõkestamise osakonna juhataja ametijuhendis on dokumendi siseselt kasutatud erinevat vormingut. Märgitust olulisemaks osutub aga fakt, et 12.03.2018 töölepingu 262/18 lisa nr 1 kohaselt, mille autentsuse üle vaidlus puudub, asus X tööandja juures tööle rahapesu talituse juhataja ametikohale. Kohus ei pea usutavaks, et 12.03.2018, mil allkirjastati 12.03.2018 töölepingu 262/18 lisa nr 1, on pooled kokku leppinud M. X tööle asumises rahapesu talituse juhataja ametikohale, ent seejärel on allkirjastatud dokument/ametijuhend, mis reguleerib rahapesu tõkestamise osakonna juhataja ametiülesandeid ja vastutust. Kohtu jaoks on see ebaloogiline ja kohtu ei ole toodud selgitusi, mis ebaloogilisuse kõrvaldaks. 36.Asjaolu, et 12.03.2018 puudus Tallinna Äripank ASil rahapesu tõkestamise osakond, leiab kinnitust kohtumenetluses uuritud Finantsinspektsiooni kontrolliaktist. Veel enne, kui analüüsida kontrollakti sisu, on vajadus peatuda küsimusel, kas ja mis liiki tõendiks Finantsinspektsiooni kontrollakt taandub. Kaitsja hinnangul on kontrollakt KrMS § 63 lg 1 tähenduses muu dokument. Prokurör vastutas selle. Kohus märgib, et KrMS § 63 lg 1 loetelus sisalduvat „muu dokumendi“ mõistet seadusandja ei ole avanud. Uurides asjassepuutuvat kohtupraktikat, siis kohtupraktikas on KrMS 63 lg 1 tähenduses „muu tõendina“ käsitletud teise kriminaalasja dokumente, sh süüdistusakti, kohtuotsust, kohtuistungi protokolli, (osaliselt) patsiendikaarti, julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teavet. Samuti on kohtupraktikas peetud võimalikuks, et „muu tõend“ KrMS 63 lg 1 mõttes on näiteks Strateegilise kauba komisjon otsus (vt RKKKo 3-1-1-23-17 p 16). Analüüsides Riigikohtu selgitusi ja varasemat käsitlus, siis asub kohus seisukohale, et kohtupraktika pinnalt ei leia õiguslikke takistusi, mis keelaksid Finantsinspektsiooni kontrolli akti käsitlemise KrMS 63 lg 1 mõttes muu tõendina. Seega on Finantsinspektsiooni kontrollakt 15 1-22-6567 muu tõend KrMS § 63 lg 1 mõttes. Teiseks, isegi siis, kui Finantsinspektsiooni kontrollakt ei ole KrMS 63 lg 1 mõttes muu tõend, siis on selle abil kontrollitavad X väiteid selle kohta, et Tallinna Äripanga ASis loodi rahapesu osakond alles ca juuni alguses 2018 ehk peale seda aega, kui temaga sõlmiti töölepingu 262/18 lisa nr 1. 37.Analüüsides Finantsinspektsiooni kontrolliakti sisu, iseäranis Tallinna Äripanga ASi vastuseid regulaatorile, siis kontrollakti lk 20 nähtub, et Tallinna Äripanga AS esitas regulaatorile 17.04.2018 kommentaarid kohapealse kontrolli aktile. Kommentaarid on kajastatud lisas nr 5. Uurides lisa 5 ehk panga 17.04.2018 esitatud kommentaare, mis on regulaatorile esitatud pärast X juhataja ametikohale tööle asumist, siis ei jää panga enda vastuste pinnalt kahtlusi, et ka veel 17.04.2018 tegutses pangas rahapesu tõkestamise talitus, mitte aga osakond. Nii on pank ise märkinud, et 2017 detsembris alustati rahapesu tõkestamise talitusse uute/täiendavate spetsialistide otsinguid ja alates 12.03.2018 on rahapesutõkestamise valdkonnal uus juht; alates 05.12.2017 täidab RABi kontaktisiku funktsiooni rahapesutõkestamise talitus tervikuna; kommentaaris nr 3 on selgitatud panga IT-süsteemide uuendamise vajadust, et tagada rahapesu tõkestamise talitusele vajalik IT-alane tugi. Kommentaaris 6 avaldatakse, et väljatöötamisel on rahapesu tõkestamise talituse töö reglement, mis kehtestab detailsed tööülesanded ja nende jaotumise osakonna ametikohtade vahel. Kommentaari nr 10 kohaselt saab rahapesutõkestamise talituse roll kliendisuhete loomise protsessis olema piiratud vaid AML alaste taustakontrollide tegemisega ja veto-õigusega. Kommentaari nr 11 kohaselt on panga rahapesu tõkestamise talituse juhile tehtud ülesandeks olemasolevate sisereeglite asja- ja ajakohastamine ning vajadusel uute väljatöötamine. 38.Asetades X ütlused Finantsinspektsiooni kontrolliakti konteksti ja kõrvutades neid andmeid kohtumenetluses uuritud panga erinevate juhenditega, siis langevad ära igasugused kahtlused, mis kasvõi hüpoteetiliselt võimaldaks rääkida sellest, et X asus juba 12.03.2018 täitma rahapesu tõkestamise osakonna juhataja ülesandeid. Kohtus uuritud panga sisedokumentide kohaselt on sisedokumendid, mille protsessi omanik on rahapesu tõkestamise osakond või rahapesu tõkestamise osakonna juhataja esmase, kõige varasema redaktsiooni kuupäevaga 06.06.2018. Seega loeb kohus tõendatuks ja teeb järelduse selle kohta, et X asus 12.03.2018 Tallinna Äripanga ASis tööle rahapesu tõkestamise talituse juhataja ametikohale ja tema ametiülesanded on loetletud rahapesu tõkestamise talituse juhataja ametijuhendis (kd II, tl 22). Ametijuhend, mille kohaselt asus X 12.03.2018 tööle rahapesu tõkestamise osakonna juhataja ametikohale, on võltsitud –X ei saanud asuda tööle osakonda, mida pangas ei eksisteerinud. 39.Vaatamata asjaolule, et X ametijuhend, mille kohaselt asus ta tööle rahapesu tõkestamise osakonna juhataja ametikohale, on võltsitud ja X juhtis uurimisasutuse tähelepanu panga poolt võltsitud dokumendi esitamisele juba 13.09.2019, ei ole uurimisasutus ega prokuratuur sellele mingisugust tähelepanu pööranud: tegemist on olnud lihtsalt kontrollitava asjaoluga, sh on Finantsinspektsiooni kontrolliakti pinnalt sedastatav, et valdavat osa küsimusi, sh struktuurimuudatusi otsustas juhatus. Kõik juhatuse ja nõukogu otsused on olnud menetleja ja prokuratuuri valduses ning sellesisuline andmekandja esitati ka kohtule, kuid selle teabe uurimist kohtumenetluses ei taotletud (kd II tl 24). On kahetusväärne, et kirjeldatud olukorras ei ole menetleja ja/või prokuratuur püüdnudki X ametijuhendi võltsimise väidet kontrollida. Sellega on rikutud KrMS 211 lg 2, mis paneb uurimisasutusele ja prokuratuurile kohustuse selgitada kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustatavad ja süüstavad asjaolud, ent veelgi enam –Xle etteheite tegemisel on kohtule mõistmatult süüdistusaktis tuginetud just võltsitud ametijuhendile. Kuna prokuratuur sisustab X ametiülesandeid ja -kohustusi võltsitud ametijuhendis toodud ülesannetega, siis kõrvuti sellega, et X ei asunud alates 12.03.2018 juhtima TBB rahapesu tõkestamise osakonda, ei ole tema ametikohustusteks ametijuhendi kohaselt olnud: panga rahapesu tõkestamise osakonna töö juhtimine, RAB kontaktisiku ülesannete täitmise eest 16 1-22-6567 vastutamine vastavalt RahaPTS § 29 lg-s 5 sätestatule, panga AML regulatsioonide seadustele vastavuse tagamine ja regulatsioonide registri pidamine, maksete skriinimine, monitoorimine, suurmaksete kontroll, mitteresidentide kontodokumentide kontroll enne konto avamist ning kontofailide järelkontroll, monitooringu mustrite väljatöötamine ja tellerite nõustamine. Neid ülesandeid tema ametijuhend ei nimetanud. 40.Uurides kohtumenetluses kohtule esitatud tõendeid, asub kohus mh X ütlustele tuginedes seisukohale, et pank muutis umbes 2018 juuni alguses ettevõtte struktuuri. Struktuurimuudatuse järgselt muudeti ka struktuuriüksuste nimetusi ja sisemist töökorraldust ning nn alusdokumente, millest tuli töötjatel oma ametiülesannete täitmisel juhinduda. Kui märtsis 2018 asus X tööle rahapesu tõkestamise talituse juhataja ametikohale, siis umbes 2018 aasta juuni algusest, enne 06.06.2018, muutus rahapesu tõkestamise talituse nimetust kandnud üksus rahapesu tõkestamise osakonnaks. Siinkohal selgitab kohus, et juhindub 2018 juuni algusest põhjusel, et kohtumenetluses uuritud krediidiasutuse sisedokumendid, mille protsessiomanik on rahapesu tõkestamise osakond või rahapesu osakonna juhataja kannavad esmaredaktsioonide dateeringuid, mille algusaeg on jääb 2018 juuni algusesse (nt RTO sisekord esmaredaktsioon kehtivuse algusajaga 06.06.2018, rahapesu ja terrorismi tõkestamise poliitika esmaredaktsioon kehtivuse algusajaga 14.06.2018, Juhend „Juhised riskiastme määramiseks“ esmaredaktsioon kehtivuse algusajaga 06.06.2018 (protsessi omanik: RTO)). Alates sellest ajast reguleeris rahapesu tõkestamise osakonna tööd rahapesu tõkestamise osakonna sisekord. Kuna Q OÜ esitas pangale konto avamise taotluse 25.01.2019 ja ärisuhe loodi 08.05.2019, siis osutuvad asjassepuutuvaks sisekorrad kehtivuse algusajaga 01.01.2019 (kd II, tl 114) ja algusajaga 15.04.2019 (kd II tl 107). 41.Analüüsides panga sisekorra dokumente, siis nähtub, et rahapesu tõkestamise osakond (edaspidi ka RTO) juhib ja korraldab panga rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alast tegevust ja täidab Rahapesu Andmebüroo kontaktisiku funktsiooni. Seejuures on rahapesu tõkestamise osakonna juhi kohustused ja õigused reguleeritud RTO sisekorra III. peatükis, mis on pealkirjastatud „Osakonna juhi kohustused ja õigused“. Juhindudes sisekorraga reguleeritud juhi õigustest ja kohustustest, olid X ülesanded RTO juhina järgmised:  ta oli Pangaliidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise töögrupi liige ja ta kohustus osalema Pangaliidu kaudu pankade ühtsete seisukohtade kujundamises;  ta pidi täitma rahapesu tõkestamise alast vastavuskontrolli funktsiooni ning tagama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste sisereeglite ja riskihinnangu õigusaktidele vastavuse ja ajakohastamise;  ta kohustus end pidevalt kursis hoidma valdkonda reguleerivate aktide uuenduste, järelevalveorganite, Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhiste ja panganduse hea tavaga ning tagama juhatuse informeerimise ja töötajate koolitamise;  tal oli õigus osaleda juhatuse koosolekutel, kui ta pidas seda oma ülesannete täitmisest tulenevalt vajalikuks;  tal oli enesetäiendamiseks õigus saada valdkonna alaseid koolitusi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui kord aastas. Osakonna juht tagas ja korraldas ka teiste osakonna töötajate pideva asjakohase koolitamise;  tal oli õigus esitada juhatusele ettepanekuid rahapesu ja terrorismi alaste nõuete täitmise alase tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks ja riskide maandamiseks;  ta pidi esitama kord kvartalis panga juhatusele kirjaliku aruande rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste protseduurireeglite täitmise kohta, milles toob välja statistilised andmed, esinenud probleemid ja rakendatud meetmed ning rahapesu ja terrorismi rahastamise trendid. Aruandes pidi RTO juht kajastama panga riskiisu täitmise prognoosi ning vajadusel tuli tal teha ettepanekuid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase tegevuse paremaks korraldamiseks;  ta pidi informeerima juhatust koheselt olukordadest, mis vajasid kiiret juhatuse tasemel 17 1-22-6567 reageerimist; ta pidi panga nõukogule tegema ettekande rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alasest tegevuseset iga poole aasta möödumisel;  ta pidi esitama juhatusele heakskiitmiseks osakonna poolaasta tööplaani. I poolaasta tööplaan tuli juhatusele esitada hiljemalt eelneva kalendriaasta 15. detsembriks ja II poolaasta tööplaan jooksva aasta 15. juuniks. RTO sisekorras, mis hakkas kehtima 15.04.2019, sõnastati TRO juhi kohustusi ja õigusi mõningal määral ümber, ent sisumuudatused võrreldes 01.01.2019 redaktsiooniga on marginaalsed, taandudes sõnastuse korrektuuridele.  42.Mis puudutab prokuratuuri X tehtavat etteheidet, siis prokuratuur on näinud X poolseid õiguste ja kohustuste kuritarvitusi järgmistes tegevustes (edaspidi nimetatud kui esimese ringi ülesanded):  koguda, analüüsida ja hinnata kliendihaldurilt saadud teavet;  kontrollida vara päritolu;  koguda ja kaardistada riskitegureid;  kontrollida kliendihalduri poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste siseprotseduuride täitmist;  koolitada ja nõustada kliendihaldurit;  omada juurdepääsu kliendihaldurile seotud teabele;  nõuda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete järgimist ja puuduste kõrvaldamist;  võtta osa tema pädevusse kuuluvate küsimuste arutamisest ning pisteliselt kontrollida panga töötajate tööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas. Samuti on prokuratuur seisukohal, et RTO juht X oli oma pädevusest tulenevalt kohustatud täitma järgmisi nõudeid/kohustusi (edaspidi nimetatud kui teise ringi ülesanded):  ta oli kohustatud ise, erapooletult välja selgitama ning erapooletult juhendama ja nõustama A.-L.L. Q OÜ tegeliku riskiastme väljaselgitamisel;  riskidest tulenevalt juhinduma TBB protseduurireeglitest ja kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid, sh kohaldama „tunne oma klienti“ põhimõtet;  erapooletult hindama ja juhendama hindama A.-L.L. kliendiga seotud riske;  selgitama välja Q Oüga kliendisuhte loomist välitavaid või muid kahtlaseid või ebaharilikke asjaolusid;  tekkinud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse tõttu nõudma ise välja ja juhendama A.-L.L. nõudma Q OÜ-lt välja täiendavaid andmeid või dokumente vara päritolu ja planeeritavate tehingute eesmärgi kohta;  erapooletult hindama variisikute ja rahapesu kahtlusi tulenevalt TBB poolt määratletud indikaatoritest ja juhendama selles A.-L.L. . 43.Analüüsides eeltoodut ja kõrvutades prokuratuuri märgitud pädevuse kuritarvitusi X sisekorrareeglites sätestatud õiguste ja kohustustega, siis asub kohus seisukohale, et mitte ükski kuritarvitus, mida prokuratuur X ette heidab, ei kattu ega haaku X RTO sisekorras kindlaks määratud õiguste ja kohustustega. X ei saa ega saanud kuritarvitada pädevusi, mida tööandja polnud talle sisekorradokumentidega ette näinud. 44.Analüüsides nn esimese ringi ametialaseid ülesandeid, siis võttes aluseks RTO sisekorra, nähtub, et sisekord eristab väga selgelt juhi ülesandeid osakonna ehk osakonna töötajate ülesannetest. Osakonna juhi õigused ja kohustused on selgelt ja ammendava loeteluna ära toodud sisekorra 3. punktis. Sisekorra ülejäänud osa reguleerib osakonna õigusi ja kohustusi. Pädevus, mida prokuratuur X omistab, on sisekorraga kehtestatud regulatsiooni kohaselt osakonna 18 1-22-6567 ülesandeid. Nii nähtub, et osakond: kogub, analüüsib ja hindab kliendihalduritelt saadud teavet ja andmeid (p 10.2.3); kontrollib vara päritolu (p 10.2.5); kogub ja kaardistab erinevaid riskitegureid (p 10.2.11). Sisekorra p 11.2 (samuti p 1.4.) kohaselt kontrollib Osakond esimese kaitseliini, s.o kliendihaldurite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste protseduurireeglitest tulenevate nõuete täitmisel ning RTO täidab pangas II kaitseliini funktsiooni ning tagab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste sisereeglite õigusaktidele vastavuse ja ajakohastamise, töötajate koolitamise, rahvusvaheliste sanktsioonide täitmise, teabe kogumise ebaharilike, rahapesu kahtlusega ja/või terrorismi rahastamisele viitava iseloomuga tehingute kohta, vastava teabe analüüsimise ja vajadusel edastamise Rahapesu Andmebüroole ning viimase ettekirjutuste täitmise (p 1.3.). 45.Prokuratuur ei ole põhjendanud ega selgitanud, miks tuleks või peaks arutataval juhul osakonnale pandud ülesandeid omistama X ja seda olukorras, kus X kui RTO juhi ülesanded on sisekorraga eraldiseisvalt reguleeritud. Kohtu veendumusel prokuratuuri tõlgendusviisiks õiguslikud alused puuduvad ja lisaks tähendaks prokuratuuriga nõustumine vastuolu ka üldiste juhtimispõhimõtetega: juhi põhifunktsioon on tegeleda juhtimisega, tagada talle ettevõtte juhatuse ning nõukogu poolt (tegevjuhi) pandud ülesannete täitmine ja vastutada nende nõuetekohase tehtud saamise eest. Juht ei tegele nn mikrojuhtimisega ega täida vahetult osakonna ülesandeid. Analüüsides X sisekorrareeglitega kehtestatud ülesandeid, sh p-s 1.6. toodut, mille kohaselt allub osakonna juht vahetult juhatusele ja omab regulaarselt aruandluskohtustust panga juhatuse ja nõukogu ees, siis ei jäta ka need asjaolud võimalust tõlgendusviisiks, et X pidi täitma või täitis ise vahetult osakonnale pandud sisuülesandeid. 46.Mis puudutab nn teise ringi pädevuste kuritarvitusi, siis kõik Xle etteheidetavad väljuvad RTO juhile omistatud pädevustest. Ehk teisisõnu – mitte ühtegi neist tegevustest, mida prokuratuur X ette heidab, et ei saa siduda X kohustustega RTO juhina. Teiseks on prokuratuur X nn teise ringi ülesannete/pädevuse kuritarvitamist ette heites printsipiaalselt eksinud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ennetavate meetmete kohaldamise reeglistiku nõuetega (https://www.fi.ee/sites/default/files/2018-11/FI_AML_Soovituslik_juhend.pdf). Finantsinspektsioon on järelevalveasutusena antud soovituse „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning erinevad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“. Kuigi tegemist on soovitusliku juhendiga, siis juhendi p 2.3.7. sätestab, et juhendi osas kehtib „täidan või selgitan põhimõte“. Kõnesoleva põhimõtte sisuline tähendus seisneb selles, et järelevalvesubjekt peab vajadusel suutma põhjendada, miks ta mõnda juhendi punkti ei rakenda või teeb seda osaliselt. Seega on juhend olemuselt soovituslik-kohustuslik dokument. Juhendi p 3.5. näeb ette, et järelevalvesubjekt kohustub oma organisatsiooni ülesehitusel rakendama nn kolme kaitseliini põhimõtet ja riskijuhtimisel tuleb kaitseliinide vahel lähtuda mh funktsioonide lahususest (p-d 3.4.3.4. ja 3.5.1.2.). 47.Kohtu mõttekäigu lahti mõtestamiseks tuleb ära tuua, et I kaitseliin on riskijuhtimise süsteemi osa, mis on seotud nende struktuuriüksustega, kelle tegevusega riskid kaasnevad ja kes neid riske, nende spetsiifikat ja ulatust tuvastama ning hindama peab ning kes neid riske oma tavapärase tegevusega – eelkõige hoolsusmeetmete kohaldamisega – juhib. Hoolsusmeetmete kohaldamine ärisuhte loomisel ja ärisuhete tavapärasel jälgimisel on I kaitseliini funktsioon (juhendi p 3.5.2.1.). I kaitseliini ülesandeks on kahtluse korral suunata tuvastatud riskid, sh nn ohumärgid kahtlaste ja ebaharilike tehingute näol, riskijuhtimise II kaitseliinile ja vaidlusel otse kohustatud isiku juhatusele. Selliselt ja funktsioonide lahususe põhimõttest tulenevalt ei tegele I kaitseliin riskide erakorralise juhtimisega ehk eelkõige nn kahtlaste ja ebaharilike tehingute analüüsiga. I kaitseliin edastab kahtlased või ebaharilikud, sh mõistlikule majandustegevusele mitteviitavad asjaolud ja tehingud II kaitseliinile riskide juhtimiseks ning edasiste otsuste vastuvõtmiseks (juhendi p 3.5.2.4.). 19 1-22-6567 48.Hoolsusmeetmed ehk preventiivsed meetmed rahapesu ja terrorismi tõkestamisel on meetmed, mille eesmärk on tõkestada kuritegelikul teel saadud vara varjamist, muundamist jmt rahapesu erinevad faasides, tõkestada terrorismi rahastamist illegaalsest kui ja legaalsest allikast pärit rahaliste vahendite arvelt jne (juhendi p 4.1.1). Ärisuhte loomisel on hoolsusmeetmeteks: kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal, sh e-identimine ja etehingute usaldusteenuste vahendite abil; kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse tuvastamine ning kontrollimine; tegeliku kasusaaja tuvastamine ja tema isikusamasuse kontrollimiseks meetmete rakendamine ulatuses, mis võimaldab kohustatud isikul veenduda selles, et ta teab, kes on tegelik kasusaaja, ja ta saab aru kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollstruktuurist; teabe hankimine asjaolu kohta, kas isik on riikliku taustaga isik, tema pereliige või tema lähedaseks kaastöötajaks peetav isik; rikkuse allika ja/või päritolu tuvastamine, kui see on asjakohane ja ärisuhtest või juhuti tehtavast tehingust arusaamine ja asjakohasel juhul selle kohta täiendava teabe kogumine (juhendi p 4.1.4.1.). Hoolsusmeetmete kohaldamise eesmärk on tunne-omaklienti-põhimõtte täitmine. Selle põhimõtte täitmisel on kohustatud isiku eesmärgiks aru saada, mis teenust ja millisel põhjusel klient saada soovib, ehk kas kliendi selline soov läheb kokku tema tegeliku tegevuse, võima ning vajadustega ja kliendi teadmise ning arusaamaga kliendi äritegevuse spetsiifikast, olemusest ja jne (juhendi p 4.1.4.2.). 49.II kaitseliin koosneb riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsioonist. Vastavuskontrolli ülesandeks on aidata I kaitseliinil kui riski omajatel defineerida kohad, kus riskid esinevad ja aidata I kaitseliinil efektiivselt neid riske juhtida. II kaitseliin ei tegele riskide võtmisega (juhendi 3.5.3.3.). Riskijuhtimise funktsiooni täitja rahapesu ja terrorismi tõkestamise mõttes täidab eelkõige riskiisust kinnipidamise ja riskitaluvuse kontrolli, riskide muutumise tuvastamise ja kaasnevate riskide ülevaate tegija ülesandeid (juhendi p 3.5.3.4.). III kaitseliin moodustub sõltumatust ja tõhusast siseauditi funktsioonist (juhendi p 3.5.4.1.). 50.Analüüsides eelnevat, siis tuleb tõdeda, et X etteheidetavad nn teise ringi ülesanded/rikkumised vastavad oma olemuselt hoolsusmeetmete täitmata jätmisele, ent nii nagu toodud, eelkõige täidab ja selle täitmise eest vastutab I kaitseliin. Teiseks, kohus rõhutab, et II kaitseliin ei tegele riskide võtmisega ja ega saagi seda teha, sest see tooks riskijuhtimise kontekstis kaasa funktsioonide lahususe põhimõtte rikkumise. Seega tähendab eelnev, et juba riskijuhtimise kontseptuaalsest olemusest on välistatud X selliste etteheidete tegemine, mida prokuratuur X ette heidab. Mh vajab ära märkimist, et funktsioonide lahususest kinnipidamata jätmist ja sellest kinnipidamise vajadusele on tähelepanu juhtinud ka Finantsinspektsioon, märkides, et kontrolli teostamisel ajal puudus pangas kolmel kaitseliinil põhinev riskijuhtimise süsteem, krediidiasutusel puudus sisuliselt esimene kaitseliin, kelle tegevusega riskid kaasnevad ja kes neid riske tuvastama peab ning kes oma tegevusega – eelkõige hoolsusmeetmete kohaldamisega, riske juhib. Esimese ja teise kaitseliini funktsioonid ei ole selgelt lahutatud (raporti lk 8). Oma järelduses tõi järelevalveasutus välja sellegi, et kaitseliinide puudumine on kaasa toonud huvide konflikti esinemise riskijuhtimise kaitseliinide vahel (raporti lk 10; sh vt raporti lk 43, järelevalveasutuse kommentaari-märkust nr 10). Kokkuvõtvalt: prokuratuur heidab Xle ette pädevuste kuritarvitusi, s.o tegemata jätmisi olukorras, kus asjakohased regulatsioonid ja järelevalveregulaator sellise tegevuse sõnaselgelt ja kategooriselt kaitseliinide huvide konflikti argumendil keelavad. 51.Et X etteheidetava teo ajal rakendas pank oma igapäevas majandustegevuses eeskirju, mis olid kooskõlas asjakohaste regulatsioonide ja turu järelevalveregulaatori nõuete ning nõudmistega, on sedastatav panga sisekorra dokumentidest. Nii nähtub rahapesu ja terrorismi 20 1-22-6567 tõkestamise poliitika dokumendist, et panga töö oli korraldatud kolme kaitseliini põhimõttel: I kaitseliini moodustasid osakondade juhid, arendusjuht ja -töötajad, panga eesliini töötajad, tellerid, kliendihaldurid, laenuhaldurid ja teised töötajad, kes otseselt puutuvad kokku klientidega ning kõrge riskiga klientide aktsepteerimise komitee. I kaitseliini ülesandeks on hoolsusmeetmete kohaldamine ärisuhte loomisel, sh kliendi isikusamasuse tuvastamine ja „tunne-oma-klienti-põhimõtte“ rakendamine selliselt, et saadud info alusel oleks võimalik määrata kindlaks kliendi riskiprofiil ja riskiaste ning hilisem ärisuhte seire. II kaitseliin, mille osiseks on rahapesu tõkestamise osakond tagab rahapesu ja terrorismi tõkestamise alaste sisereeglite õigusaktidele vastavuse ja asjakohastamise, töötajate koolitamise, rahvusvaheliste sanktsioonide täitmise, teabe kogumise ebaharilike, rahapesu kahtlusega ja/või terrorismi rahastamisele viitava iseloomuga tehingute kohta, vastava teabe analüüsimise ja vajadusel edastamise Rahapesu Andmebüroole ning viimase ettekirjutuste täitmise. Rahapesu tõkestamise osakond kontrollib kord aastas I kaitseliini töötajate poolset rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste siseprotseduuride täitmist. 25.03.2019 jõustunud redaktsiooni poliitikadokumendis on I kaitseliini pädevust konkretiseeritud/täiendatud: I kaitseliin on riski võtja, kes vastutab (protsessi) omanikuna hoolsusmeetmete kohaldamise eest kliendisuhte loomisel ja monitooringul. Seega X tehtavad etteheited on I kaitseliini, eelkõige kliendihaldurite kohustused, mida X omistada ei ole võimalik. 52.Kokkuvõtvalt asubki kohus eelneva pinnalt seisukohale, et Q OÜ konto avamise ja konto avamisele eelnenud protsessi tähenduses ei ole X võimalik pidada KarS § 403 3 lg 1 mõttes pädevaks isikuks, ta ei ole pädevusi kuritarvitanud ja seetõttu ei ole talle võimalik ette heita KarS § 4033 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist. C Usaldusfondi kontole rahaliste vahendite laekumine ja ülekandmine 53.Üks osa süüdistatavatele esitatud süüdistusest on puutumuses C Usaldusfondiga. Äriregistri väljatrüki kohaselt asutati CU 31.10.2017 ja selle täisosanikuks, osade registripidajaks ja fondivalitsejaks on Y OÜ (edaspidi CC). Registriandmete kohaselt on tegelikuks kasusaajaks T. S. (kd I tl 6-8). CC on 20.04.2017 F (osamaks: 249 eurot) ja Z OÜ (osamaks: 2 251 eurot) asutatud äriühing, mille tegevusvaldkond on fondivalitsemine ja juhatuse liikmeks on T. S.. Äriühingu tegelikeks kasusaajateks on T. S., K. N. ja oli A. K.. 54.Kohtumenetluses uuritud tõendiga loeb kohus tõendatuks, et CU oli Äripanga klient ja see kliendisuhe loodi 10.09.2018, mil T. S. allkirjastas CU seadusliku esindajana juriidilise isiku arvelduskonto ja internetipanga kasutamise lepingud ning allkirjanäidiste kaardi. Pangale esitatud dokumentide kohaselt on CU tegevuspiirkond Eestis, tegevusalaks investorite finantsvahendite paigutamine võlakirjadesse ning aktsiatesse ja väljaminevate maksete teiseks pooleks väärtpaberi emitent või müüja. Planeeritavaks kuukäibeks planeeriti 500 000 eurot ja aastakäibeks 1 000 000 eurot. CU põhiosanikeks on pangale esitatud dokumentide kohaselt A. K., T. S. ja K. N. (kd I tl 143-155). 55.CIU konto avamise protsessist tuleb täiendavalt välja tuua, et rahapesu tõkestamise osakond X isikus vastas 11.09.2018 e-kirjaga CIUga seotult kliendihaldur O V, kes CIU konto avamise protsessi teostas, et kliendi kohta midagi negatiivset ei leidnud ja ei ole vastu konto avamisele. Tulenevalt asjaolust, et tuvastatu kohaselt tegeles O. V CIU konto avamisega, siis kuulati ta kohtumenetluses ka üle (24.03.2023 kohtuistungi protokoll). Analüüsides O. V ütlusi, siis märgib kohus etteruttavalt, et tema ütlused on kasutatavad üksnes osaliselt, s.o osas, mis puudutab CIU konto avamise protseduuri. Nii selgitas ta, et ta tegeles CIU konto avamisega ja möönis, et teave CIUst jõudis temani X kaudu, kes palus ta läbi viia kõik protseduurid. 21 1-22-6567 Tunnistaja sõnutsi oli X talle avaldanud, et kõnes olev klient on huvitatud konto avamisest ja küsis, kas tunnistajal oleks võimalik neid aidata selles, et selgitada konto avamise protsessi ning juhul, kui nende soov on konto avada, siis tuleb neile tutvustada kogu protseduuri. Samuti märkis O. V, et konto avamine toimus nii nagu kõikidel teistel klientidel: nad pidid täitma ankeedi, misjärel teostasid nad tavapärased protseduurid viisil, nii nagu reeglistik sätestas. Milliseid dokumente CIU esitas, tunnistaja ei mäleta, kuid kuna tegemist oli fondiga, siis vajas see rohkemaid selgitusi, kuid kõik tehti nii nagu reeglid ette nägid: nad edastasid kõik ja toimus ka identifitseerimine. Pärast tunnistaja suhtes läbi viidud KrMS § 288 lg 9 p-s 3 teostatud toimingut mäletas tunnistaja sedagi, et X edastas talle CIU dokumente ja prokuröri küsimusele, kas ta on teadlik, miks edastas dokumente X mitte klient, vastas tunnistaja, et X edastas dokumendid põhjusel, et ta tundis neid inimesi, s.o K. N. ja T. S.it ning ta oli aru saanud/kuulnud, et need K. N. ja T. S. on X endised kolleegid. Järgnevalt avaldas O. V., et peale konto avamist puutus ta CIUga kokku ka ühe tehingu raames, kus oli tarvidus lisadokumente küsida. Prokuröri küsimusele, kas talle meenub see konkreetne tehing, vastas tunnistaja eitavalt. Tunnistaja ei mäletanud ka summa suurust, kuid teab, et summa oli suur; selgitus tuli rohkem anda põhusel, sest raske oli aru saada vara päritolust. Seega pidi klient andma täiendavaid selgitusi. Ta sai kliendilt selgitused, konsulteeris teistega ja see selgitus võeti vastu. Tunnistaja mäletamist mööda vastas talle CIU poolt vist A. K. ja vastus koos dokumentidega laekus vist e-kirja teel. Analüüsides O. V. tehingut puuduvaid ütlusi ja kõrvutades neid muude tõenditega, siis võttes arvesse seda, et CIU kontole laekus erinevaid ülekandeid (vt allpoolt), pole kohtul võimalik tunnistaja ütlusi seostada ega ütluste usaldusvääruse kontrolli teostada ühegi konkreetse tehinguga. Kohut eksitab täiendavalt seegi, et O. V. avaldas istungil, et kuna tegemist oli fondiga ja risk oli suureks läinud, siis tuli tal kliendiga komiteesse minna. Kuna protseduurireeglite kohaselt otsustab kliendisuhte loomise ja lõpetamise üle kliendikomitee vaid kõrge riskiga klientide puhul, ent uuritud tõendite kohaselt O. V. koostatud riskiastme määramise tabel on kliendi riskitaseme hinnanud keskmiseks ja see tabel kannab kuupäeva 31.12.2018 (kd I tl 155), siis osutuvad O. V. ütlused sedavõrd abstraktseks ja kontrollimatuks, mis tingivad nende ütluste, mis puutavad tehingu kontrolli, kõrvale jätmise. Ütluste osalist kõrvale jätmist õigustab seegi, et 17.12.2021 vaatlusprotokollist ja selle lisaks oleva CD plaadile talletatud andmete kohaselt lõpetas pank ühepoolselt, s.o kahekuulise etteteatamistähtajaga, ärisuhte CIUga 17.12.2019. Seega ei saa välistada ja eksisteerib põhjendatud alus arvata, et O. V. käis CIUga kliendikomitees hoopis enne ärisuhte lõpetamise otsuse tegemist. 56.Kuna kohtus uuritud tõendid osutavad asjaolule, et Äripangas CIU konto avamisega tegeles T. S., kes on CIU seaduslik esindaja, siis on asjakohane käsitleda tema ütlusi. Kohtumenetluses avaldas T. S., et CIUl näol on tegemist väikefondiga, millega said liituda osanikud ehk investorid. CIU fondivalitsejaks on CC. Aastate jooksul on investorid vahetunud, kuid tegevus on jäänud samaks: eesmärk on kapitali suurendamine läbi väärtpaberiinvesteeringute. CIU investorite ring oli lai, algusaastatel oli see kuni 8-9, nende hulgas F, kuid investoreid tunnistaja nimetada ei tea, see vajab dokumentidest järgi vaatamist, sest investorid on vahetunud. Nende töö oligi investorite juurde meelitamine. Mis puudutas F, siis T. S. sõnade kohaselt oli F üheks investoriks, kelle osalus fondis ulatus kuni miljoni euroni. Nii tema kui teiste investeeringu osa/suurus oli pidavas muutumises, sest investeeringud olid tehtud väärtpaberitesse ja liikumised toimusid vastavalt turuliikumisele. Investeeringute teemal Fga ka suheldi: suhtlus leidis aset nii telefoni teel, kuid A. F käis ka nende kontoris, aadressil Võistluse 1-1. Suhtluse keskmeks oli tema poolt tehtud investeering, s.o tema osa ja tema raha. Tema investeering igapäevast suhtlust ei eeldanud, vajadus suhtluseks tekkis korra kuus või kvartalis. CIU omas mõningast tegevust ka Eestis, sest investeeringuid tehti nn Balti väärpaberitesse, mida välismaal osta ei saa. Fondil olid pangakontod Eesti pankades ja nagu igal pool reegliks, raha hajutati ja prooviti, kus on parem. Kuna fondi eesmärk oli raha teenida, siis teenustasud, sh väärpaberite ostu ja müügi teenustasud ning muu sinna juurde käiv peab olema atraktiivne: investorile peab kõik odavam olema. Seetõttu otsitakse alati seda, kus on odavam; kui see point kaob ära, siis pole mõtet ka teha. T. 22 1-22-6567 S.i sõnade kohaselt omas CIU kontod ka Äripangas. Konto avamise aega ta öelda ei oska, kuid ta teab, et käis pangas isiklikult, viis sinna nõutud dokumendid, avas arve ja oli allkirjaõiguslikuks isikuks. Ta rõhutas, et ükski fondi osanik ei omanud juurdepääsu CIU kontodele, juurdepääs oli üksnes temal. Sh ei saa investorid kontot ka vaadata ega makseid teha, sest tegemist ei ole ühe vaid mitme investori rahaga. Investorid said üksnes neid puudutava teabe juhatuselt ja nagu öeldud, siis üksnes oma osa kohta. Erinevate investorite vara eristati nn paberimajandusega, millele lisandus raamatupidamine, kes sai omakorda teabest teadlikuks pangakonto väljavõtetest. Tunnistaja jätkas oma ütlusi sellega, et CIU-l oli konto ka välismaal, Luksemburgis. Luksemburgi pangas raha investeerimine osutus väga kalliks ja väga aeglaseks. Nende aeglane töö/reageering tähendas seda, et neil puudus juurdepääs aktsiatele, mida oli vaja osta kohe ja praegu. Vahepeal oli nende lootus investeerida Äripangas avatud konto kaudu, kuid nad eksisid, sest Äripangas polnud vajalikku süsteemi ülekannete tegemiseks. Seejärel avasid nad (loe: CIU) arve CIPGis. See oli ka selleks, et nad olid laia haardega, mistõttu said nad reageerida nii väärtpaberite ostule kui müügile. Siia alla kuulusid populaarsed Ameerika aktsiad. CIPGi sisereeglid olid sellised, et kuna CIU on Eestis registreeritud, siis said rahad raha vastu võtta üksnes Eestist, Luksemburgi kontolt nad makseid vastu ei võtnud. Mis puudutab Luksemburgi konto avamist, siis tunnistaja ei mäletanud, mis ajal Luksemburgis konto avati. See tegevus toimus Äripangas konto avamisega paralleelselt või enne seda, sest kui konto oli juba olemas, kui sinna kanti raha väärtpaberite soetamiseks. Samuti ei mäleta tunnistaja seda, kas investorid tegid raha ülekandeid Luksemburgi arvele. See pole teave, mida peast teada. Ka Luksemburgi panga konto kohta omas ülevaadet tunnistaja, kellelgi teisel sinna juurdepääsu ei olnud. Kuna asjaoludest tulenevalt ei olnud seal vajadust igapäevaselt midagi teha, siis puudus ka vajadus kellelegi teisele volituse andmiseks. Tunnistaja andis ütlusi sellegi kohta, et X nimi on talle tuttav ja kuna Äripangas oli CIU konto, siis mõnikord kohtas ta seal ka X. Ta teab, et X töötas seal, kuid mis ametikohal, on talle teadmata: see teda ei huvitanud, polnud tema asi. X pole ta aastatel 2018-2019 arutanud CIU käekäiku, majandustegevust ega ka ülekandeid, kuid kui pank kliendihalduri vahendusel mingeid dokumente küsis, siis pangale dokumendid ka esitati. Xl dokumentide küsimisega mingit puutumust ei olnud ja Xle pole ta mingeid dokumente esitanud. Kõik nende dokumendid on alati korras olnud ja pangaga suhtluses on see üks tähtsamaid momente. Tunnistaja kordas, et Xle pole mingeid CIU ülevaateid andnud, sh Luksemburgis asuva konto kohta, sest kogu see teave on saladus: tunnistaja on pangas töötanud 25 aastat ja ühtegi asja/teavet niisama ei jagata. Tunnistajatele on tuttavad ka nimed K. N. ja A. K.. K. N. on tema kolleeg juba alates Krediidipangast ja nad mõlemad on seotud CIUga. A. K. on väärpaberianalüütik, kes vaatas ja analüüsis väärtpabereid ning börsi, sh mida osta ja müüa; K. N. on aga KYC ja compliance ametnik, kelle kanda on dokumendid ja paberimajandus. Pärast CIU pangakonto tutvustamist, märkis tunnistaja, et CIU Äripanga kontole tehtud ülekanne summas 400 000 eurot on omavahendite ülekanne. Mis pangast raha üle kanti, tunnistaja ei mäleta. Järgmine kanne 22.10.2018 summas 3 000 000 eurot on fondi osaniku tehtud kanne, tegemist oli uue partneriga. Järgnevalt on kontolt tehtud kanded CIPGile ja need ülekanded on tehtud põhjusel, et nad tegid investeeringuid läbi CIPGi. Kontole laekunud raha, mis on kantud üle kontodelt, mille algustähed on „LU“ on kanded nende enda Luksemburgi kontolt ja kanded CIPGile, mis on tehtud kontole algustähtedega „CH“ tähendavad Šveitsi kontole tehtud kandeid. Kuigi tunnistaja oli ütluste andmisel veendunud, et ta pole Xga ülekannete teemade suhelnud, möönis ta pärast mälu värskendamiseks esitatud dokumentidega tutvumist, et ju ta siis ikkagi rääkis, kuid ta ei mäleta seda: kuna tegemist on tavapärase tööprotsessiga, siis võimalik, et rääkis midagi, kuid seejärel unustas selle. Ütluste andmise ajal, so 14.04.2023 ehk ca 4 aastat pärast ülekannete aset leidmist tõdes tunnistaja, et kui ta X suhtles, siis võis tal olla vaid üks mure: kuna portfellid olid juba moodustatud ja Äripanga puhul oli oht, et nad lõigatakse maksesüsteemist ära, siis oli mureks see, et raha jõua õigel ajal kohale. Ja kui ta helistas, siis selle murega ja kui see selline asi oleks juhtunud, siis oleks see väga kole asi. Lõpuks see juhuski, kuid õnneks neil polnud selleks ajaks enam raha. Ehk siis – broker oli juba portfelli valmis pannud ja mõned 23 1-22-6567 (väärt)paberid ei kannatanud oodata raha laekumist pikema aja jooksul. Sel põhjusel võis ta X ühendust võtta, sest pangasüsteemides olid makseprobleemid. Kaitsjale vastates tunnistaja konkretiseeris, et F ega X pole püüdnud millegagi CIU tegevust mõjutada ja neil polegi sellist mõjutamise õigust. Kogu CIU tegevust hoidis tunnistaja enda kontrolli all ja ta polekski sinna kedagi lasknud. Samuti avaldas tunnistaja, et F pole talle kunagi avaldanud, et X oleks lubanud F mingisuguseid soodustusi kontode avamisel, isikute tausta kontrollil, rahapesu tõkestamise seotud kontrollmeetmete kohaldamisel. Samuti pole F avaldanud midagi selle kohta, et X tagaks F pangas üldistest reeglitest leebema suhtumise, reeglitest möödamineku või mingil kujul vastutuleku (14.04.2023 kohtuistungi protokoll). 57.T. S. ühetaolisi ütlusi CIU tegevuse ja korralduse osas andis ka A. K.. Nii kinnitas A. K., et investorite nimekirja pidas T. S., kes omas CIU nii Eesti kui välismaa pangakontode käsutamise (ainu)õigust. CIU Äripanga kontol aset leidnud ülekannetega selgitas A. K. sarnaselt T. S.iga, et tegemist oli omavahendite ülekannetega, mida tehti soodsamate investeerimisvõimaluste leidmise tõttu. Kas pangale esitati mingeid dokumente, sellest ei ole ta teadlik, sest pangatoiminud ja suhtlus pangaga olid T. S.i ülesanded. Tema töötas fondivalitseja juures analüütikuna. Samuti kinnitas A. K. sarnaselt T. S.iga, et F on külastanud nende kontorit ja on võimalik, et seal aset leidnud vestluse käigus F fondi tehtud investeeringuid: fond esitab investorile investeeringute aruandeid ja aruandeid tulude kohta. Ülevaate andmine toimus erinevatel aegadel erinevalt, vahel soovisid investorid igakuist ülevaadet, mõnikord anti ülevaade kvartaalselt. Investorite ootused fikseeriti lepingus, kuid fondi jooksva tegevusega investorid ei tegelenud (24.03.2023 kohtuistungi protokoll). 58.Uurides CIU Äripanga pangakontol toimunud rahaliste vahendite liikumist süüdistusega piiritletud ajaperioodis, s.o kuni 15.05.2019 (kd I, tl 25-31), siis nähtub sealt järgnev:  CIU Äripanga kontoväljavõtte kohaselt laekus CIU-le 18.09.2018 selgitusega „Omavahendite ülekanne“ 400 000 eurot;  22.10.2018 laekus selgitusega „Ülekanne fondile vastavalt 16.10.2018 liitumisotsusele“ 3 000 000 eurot.  CIU Äripanga kontolt tehti 01.11.2018 ülekanne selgitusega „Omavahendite ülekanne“ CIU Luksemburgi kontole summas 2 500 000 eurot.  CIU Luksemburgi kontolt laekus 15.03.2019 ülekanne Äripanga kontole summas 3 000 000 eurot selgitusega „Ülekanne oma kontode vahel“.  Seejärel kanti CIU Äripanga kontolt 19.03.2019 3 400 000 eurot S kontole Šveitsis selgitusega „Omavahendite ülekanne“.  CIU Luksemburgi kontolt laekus 21.03.2019 ülekanne Äripanga kontole summas 2 500 000 eurot selgitusega „Ülekanne oma kontode vahel“.  Seejärel kanti CIU Äripanga kontolt 29.03.2019 2 400 000 eurot S kontole Šveitsis selgitusega „Omavahendite täiendamine“.  CIU Luksemburgi kontolt laekus 09.04.2019 ülekanne Äripanga kontole summas 3 000 000 eurot selgitusega „Makse oma kontode vahel“.  Seejärel kanti CIU Äripanga kontolt 06.05.2019 3 500 000 eurot S kontole Šveitsis selgitusega „Omavahendite täiendamine“.  13.05.2019 laekus Sberbank´ist CIU Äripanga pangakontole 3 499 898,19 eurot selgitusega „Tagastus RMO1674023, 3 500 000 eurot, tasud maha arvatud. Põhjus: BBK korrespondentspanga asutusesisene poliitika, filiaal COBADEFF“.  CIU Äripanga kontolt kanti 15.05.2019 3 500 000 eurot S kontole Šveitsis selgitusega „Omavahendite täiendamine“. Eeltoodule tuginev lihtne matemaatiline tehe näitab, et enne rahaliste vahendite liikumist CIU Luksemburgi kontole, oli CIU Äripanga kontole rahalisi vahendeid laekunud kogusummas 3 400 000 eurot. CIU Äripanga kontolt kanti CIU Luksemburgi kontole 2 500 000 eurot. CIU 24 1-22-6567 Luksemburgi kontolt kanti CIU Äripanga kontole omavahenditena kokku 8 500 000 eurot. Seega on CIU Äripanga kontolt Luksemburgi kontole kantud ja sealt tagasi liikunud rahaliste vahendite vahe 6 000 000 eurot. CIU Äripanga kontolt on S kontole Šveitsis tehtud ülekandeid kogusummas 9 300 000 eurot. 59.Uurides jälitustoimingutega kogutud tõendid, siis jälitustoimingu protokolli (ja CD-plaadile) on talletatud X ja A. K. vaheline vestlus 11.03.2019 kella 09.47st, milles A. K. selgitab X, et nende fondil oli Äripangas vahepeal kusagil 3 miljonit, millest nad 2 Luksemburgi andsid. Pärast selgitust küsib A. K., kui Luksemburgist 1 miljon tagasi kantakse, siis tõenäoliselt see „värinaid“ ei tekita. X vastab, et jah, ei tohiks tekitada küll. Peale X saadud vastust A. K. jätkab: „Ja siis ta jääb võib olla mingiks kuuks või niimoodi, me mõtleme edasi, mis me temaga teeme“. X kinnitab taolise asjade käigu sobivust ja sellega vestlus lõpeb. 60.Samal päeval, s.o 11.03.2019 ca tund aega hiljem leiab X ja A. K. vahel aset uus telefonivestlus, milles A. K. teavitab, et kontakteerub uuesti samal teemal, kuna vahepeal suhtlesid nad oma Luksemburgi pangaga. Antud kõnes annab A. K. X teada, et tegelikkuses on neil vaja oma brokeri kontole Hongkongi 2 miljonit, kuid nad ütlesid, et raha tuleb kõigepealt saata Eestisse, sest nad on Eesti ettevõte. Seega, kui varem oli jutt 1 miljonist, siis nad kannaksid Äripanka oma Luksemburgi kontolt 3. Sealt kannavad nad 2 miljonit Hongkongi oma broker kontole, mille kohta me saame teile ka info esitada, kui vaja. Aga need on kõik nö iseendaltiseendale kanded. X märgib A. K.le vastuseks, et ta arvab, et probleemi ei tohiks olla. A. K. juhib X tähelepanu veelkord asjaolule, et kui algselt oli jutt 1st miljonist, siis nüüd saadetakse korraldus 3le. 61.Poolte raha laekumist puudutav vestlus jätkub 14.03.2019 kella 11.11 ajal, kui A. K. helistab Xle ja teavitab, et raha, mis pidi tulema esmaspäeval/teisipäeval, on tulemas nähtavasti ja eeldatavasti täna. X uurib sellepeale, et (kas) raha tuleb sellele Cle, millele A. K. vastab, et jah, C ile ja see on iseendalt, Luksemburgist iseendale (kanne). Sellele vastab X, et ta on seda juba öelnud aga kordab üle. A. K. jätkab vestlust sellega, et soovib X veel paar nüanssi üle rääkida aga T. tuleb panka ilmselt esmaspäeval ja nad paigutavad raha ringi. A. K. uurib, kas X on esmaspäeval muidu veel olemas. X vastab, et ta eks ta peab siis olemas olema, kuigi ta ei plaaninud kontoris olla. Sellele vastab A. K., et kokkusaamine ei peagi aset leidma kontoris, et nad lepivad kokku, et korra paar sõna vahetada. X vastab: „Jajah“, misjärel uurib A. K., kas X on kusagil linnapeal või kusagile ära sõitma. X kinnitab, et ta on küll linnapeal, kuid on olemas: järgmisel päeval teda pole, kuid järgmisel nädalal on ta veel täitsa olemas. Vestlus lõpeb A. K. kommentaariga, et kui raha ära tuleb, siis räägitakse korra üle. 62.Pärast A. K. kõne helistab X mõni aeg hiljem M. M.. Kõnes M. M. annab X teada, et Cle peaks täna see kolm tulema, nende endal kontolt Luksemburgist. Ja tõenäoliselt siis kaks vist läheb edasi nende enda kontole Hongkongi ja üks jääb neile (Äripangale). Seejärel palub X M. M.l vaadata C riskiastet. Pärast seda, kui M. M. on teada andnud, et praegu veel (raha) ei ole, vastab X, et ta teab, et praegu (veel ei ole), kuid täna tõenäoliselt peaks tulema; nad tegid vist makse ära ja seega täna või siis hiljemalt homme. Vestlus jätkub M. M. vastusega, et C riskiaste on keskmine. Selle üle väljendab X heameelt ja selgitab, et mill jääb meile siia, päris pikaks ajaks tõenäoliselt. Seejärel uurib M. M. kas dokumendid olemas või on vaja midagi. M. M. küsimuse vastuseks selgitab X, et ma ei tea, mis dokumenti sa seal küsid. M. M. vastab, et ta võib küsida vara päritolu. Sellele vastab X omakorda, et vara päritolu on tõenäoliselt seesama, mis nad meilt sinna kandsid, kaks pool. X jätkas: „Nii et ma arvan, et sul ei ole sealt midagi küsida; no vaata, kui see tuleb, et kas …“. Sellele reageeri M. M. järgnevaga: „Teeme nii, et ma ei küsi mitte midagi, las nad kirjutavad, et tuleb selline summa, mille olid varem üle kandnud.“. X nõustub sellega. 25 1-22-6567 63.Pärast telefonivestlust M. M.ga helistab X koheselt A. K.le ja alustab vestlust sellega, et tal on palve T. A. K. katkestab X lause teavitusega, et ta annab telefoni T. kätte. Kõne jätkubki T.ga ja selle käigus palub X T.l kirjutada M. B. (M. M.), et täna laekuvad 3 milli on need samad vahendid, mille te enda kontole Luksemburgi saatsite. Tal on see info olemas ja siis ei pea sa, s.o T. seal midagi rohkemat kirjutama. T. S. vastab selle nõustuvalt ja märgib, et kirjutab laekumine. Seejärel X täpsustab, et: „Jah, laekumine ja siis võid sinna ka kirjutada, et tõenäoliselt sul see kaks läheb enda kontole kusagile edasi, mis iganes see seal oli, Hongkong või kuhu te tahtsite seda suruda“. T. S. jätkab vestlust teemal, et neil on tulemas veel ka lõpuülekanne ja ta soovib esmaspäeval, kusagil kella 12 või peale seda X kokku saada, tema nägemuse kohaselt peaks kokkusaamine aset leidma õues, enne ülekande tegemist. T. S. annab teada, et läheb ülekannet tegema Oksana juurde. Kuna X vastus on ebalev, pakub T. S. välja, et X võib ka läbi astuda, nad pakuvad talle kohvi või teed. X vastab sellele lühidat: „No olgu!“ 64.Kohtumenetluses uuritud tõenditest, s.o T. S.i 14.03.2019 kell 11.55 saadetud e-kirjast M. B (M.) nähtub, et T. S. teavitab M. B. sellest, et nad ootavad CIU Äripanga arvele laekumist summas 3 000 000 eurot, ülekanne on oma vahendite tagastamine (kd I, tl 142). 65.18.03.2019 kella 08.05 ajal edastab T. S. Xle SMSid teavitustega, et ta läheb kella 9.30ks juuksurisse, sealt edasi umbes kella 12 ajal panka ja uurib, kas Xga on äkki võimalik enne korraks kokku saada? X vastab lühidalt: „Ok, kell 12?“ T. S. vastab, et helistab Xle, kui hakkab panka liikuma. Kella 08.15 ajal helistab T. S. Xle. Vestluses kinnitab T. S. Xle üle, et ta läheb panka, kuid on Oksanaga saavutanud kokkulepe, et ta võib kohtumise kellaaega edasi lükata. T. S.i kindel soov on enne panka minekut Xga rääkida. T. S. ja X lepivad kokku, et X läheb natuke peale kella 15 T. S.i juurest kontorist läbi ning T. S. läheb panka kella 16ks. Kõrvutades T. S.i ja X vahelist vestlust CIU kontol toimunud tehingutega, siis nähtub, et 19.03.2019 on CIU Äripanga kontolt tehtud 3 400 000 euro suurune ülekanne S kontole Šveitsis selgitusega „Omavahendite ülekanne“. 66.Järgnevalt nähtub, et 21.03.2019 kella 10.18 ajal saadab M. B. (M.) Xle järgmise sisuga SMSi: „Clt tuli raha aga nad ei ole mulle midagi kirjutanud“. Samal päeval, so 21.03.2019 kella 11.07 ajal helistab X T. S.ile ja teavitab mingisuguse asja saabumisest. T. S. märgib lühidalt: „Kaks ja pool“. X vastab sellele, et: „Okei, aga kirjuta palun M., et ..“. Jõudmata lauset lõpetada, vastab T. S.: „Sama kiri, jah“. X jätkab: „Jah, et sa ootad raha ja …“. T. S. nõustub sellega ja annab teada, et kohe kirjutab sinna. 21.03.2019 kell 11.11 saadab T. S. M. B.le (M.) e-kirja, milles teavitab, et nad ootavad CIU Äripanga arvele laekumist summas 2 500 000 eurot, ülekanne on oma vahendite tagastamine (kd I, tl 142) 67.Järgmine kõne, milles käsitletakse kontoraha ülekandeid leiab X ja A. K. vahel aset 06.05.2019 kella 12.53 ajal. Helistajaks on X, kes annab A. K.le teada, et ta kontorollis korrespondentspankasid ja põhimõtteliselt neil ongi neid kaks: Raif ja Sber. Sellele vastab A. K.: „Sber, siis ma loodan, et sellele … T. tuleb, et selle saab ilusti nagu ära Sberri suunata, on ju“. X vastab, et ta ka loodab, et saab ilusti ära teha, sellega ei tohiks olla …, ta annab kohe kõik korraldused. Samuti lisab X, et „Et siis meie … minu poolt läheb ta … siis ka läbi“. Mõlemad vestluspartnerid nõustuvad, et sellega on siis korras ja vestluse lõpetuseks palub A. K., et X laseks saata või saadaks ise Sberi korpanga koordinaadid, et kui nad peaksid millalgi paari nädala jooksul tegema Luksemburgist ülekande, neil on seal alla miljoni, siis nad laseksid neil ka kohe Sberi kanda. X nõustub sellega, misjärel kõne lõpeb. Viidatud kõnega seotult osutab kohus asjaolule, et enne 06.05.2019 aset leidnud X ja A. K. on isikud telefoni teel kontakteerunud 03.05.2019 ja 04.05.2019 ning mõlema kõne sisuks on kokkusaamine. Kokkusaamise initsiaatoriks on A. K.. Viimases kõnes lepitakse kokku, et esmaspäeva hommikul läheb X A. K. 26 1-22-6567 juurest kontorist läbi. Kalendri järgi on 03. ja 04. mai 2019 reede ja laupäev, esmaspäev on 06.05.2019. 68.06.05.2019 kella 14.31 ajal saadab T. S. Xle SMSi sõnumiga: „Käidud!!“ Kõrvutades eeltoodud käitumisakte ja vestlusi CIU Äripanga kontol toimunga, siis samal päeva, s.o 06.05.2019 kanti CIU Äripanga kontolt 3 500 000 eurot S kontole Šveitsis selgitusega „Omavahendite täiendamine“. 69.Kõige eelnevaga pole X tegevus piirdunud. Pärast telefonivestlust A. K.ga ja T. S.ilt saadud sõnumit sellele kohta, et T. S.il on pangas käidud helistas X 06.05.2019 kella 14.47 ajal rahapesu tõkestamise osakonnas monitoorijana töötanud M P.. X teavitas vestluses, et tal on M. P. palve: kui viimasele tuleb kontrolli kolme ja poolene, et M. P. annaks sellest märku, millal see neilt läbi käib. X väljendas arvamust, et see läheb välja ilmselt homse kuupäevaga, sest kell on juba palju. X palub kirjutada. M. P. nõustub sellega. Samal päeval, so 06.05.2019 kella 14.52 ajal helistab Xle rahapesu tõkestamise osakonna monitoorija O. L.-G. ja annab edasi järgmise teabe: „Nii, sa palusid, tuli“. O. L.-G. täpsustab, et M. oli helistanud ja ütles, et tuli. Seejärel uurib X, kas see läheb läbi Raiffeiseni või Sberbanka, kas O. L.-G. näeb seda või mitte. O. L.-G. vastab, et ta veel ei näe, kuid pakub välja, et ta kirjutab. X nõustub sellega ja palub, et kui see ükskord nende jõuab, siis O. L.-G. kirjutaks. X lisab, et see peaks minema läbi Sberbanki. Selle vastuseks pakub O. L.-G., et kui M. Xl on aega, siis ta helistaks kohe arveldustesse. O. L.-G. teebki telefonikõne ja saab teada, et kasutatakse Sberbanki. Samuti selgitab O. L.-G., et nad kirjutasid, et nad tahavad läbi Sberbanki, aga kuidas läheb, nad öelda ei oska. Seda infot tuleb täiendavalt küsida Jelena Pirje käest. Isikute vestlus jätkub soovi üle, et makse läheks läbi Sberbanki. Pärast vestlust O. L.-G.ga saadab X sisuliselt koheselt, s.o kella 14.57 ajal sõnumi T. S.ile sisuga: „Näen :D“, millele T. S. vastab „Super“. 70.13.05.2019 kella 10.06 ajal helistab X A. K.le ja annab viimasele teada, et tal on võimalik A. K meili vaatamise palvele reageerida ca 2,5-3 tunni pärast, sest tal on koolitus. Seejärel selgitab A. K., et ta oli Xle saatnud info selle kohta, et eelmise nädala makse polnud kohale jõudnud ja ta ei saa aru selle selgituse sisust. X vastab, et A. K. info on väga huvitav ja uurib. Ühtlasi soovib X A. K.lt kinnitust, et A. K. saatis Xle SWIFTi edasi. Seda A. K. ka kinnitab. A. K. palub Xl makseosakonnast uurida, miks see kusagile jõudnud ei ole. 71.13.05.2019 kella 12.10 ajal helistab X A. K.le tagasi ja annab teada, et täna oli makse Sberist tagasi tulnud viitega, et sisemistele protseduurireeglitele tuginedes nad seda ei tee. Seega on raha kontol tagasi. X jätkab, et nüüd tuleb mõelda, mida edasi teha. A. K. pakub välja, et ilmselt tuleb teha Raiffeiseni kaudu. Selle mõttevahetusega vestlus lõpeb. 72.14.05.2019 kella 14.21 ajal helistab A. K. uuesti Xle ja uurib, et enne kui nad raha uuesti teele proovivad panna, kas eelmise nädala Raiffeisenisse saadetud vastusele tuli juurde täiendavaid kommentaare või küsimusi. Sellele vastab X, et tema teada ei ole ja väljendab arvamust, et kui oleks tulnud, siis oleks see talle saadetud. Pärast X vastuse ära kuulamist märgib A. K., et siis lepib T. homseks kokku aja uue ülekande tegemiseks. 73.15.05.2019 kella 12.55 ajal leiab aset X ja O. L.-G. vaheline telefonikõne, milles O. L.-G. annab Xle teada, et Cle läheb nüüd kolm ja pool milli välja. Seejärel uurib X, kas sinnasamasse Hongkongi, millele O. L.-G. jaatavalt vastab. X kiidab selle heaks ja selgitab, et nad nüüd proovivad uuesti läbi teise panga. O. L.-G. nõustub sellega, märkides, et jah, nad proovivad, ma sain aru niimoodi. 27 1-22-6567 74.16.05.2019 kella 09.28 ajal helistab X A. K.le ja peale mõningast vestlust X märgib, et ta saab aru, et eile läks välja. A. K. vastab, et see oli juba kohale jõudnud eelmisel õhtul. Olles üllatunud ülekande kiiruse üle jätkab A. K., et kui T. nüüd tuleb, siis ta räägib ära, et nad kannavad sealt Luksemburgist veel 900 midagi tuhat sealt neile, so Äripangale. X vastab sellele lühidalt: „Okei“. 75.Mis puudutab M. M. (endise nimega B.) kohtuistungil antud ütlusi, siis teave, mida ta andis CIU ülekande kohta, on väheinformatiivne ja nagu tunnistaja istungil välja tõi, siis mäletab ta enam-vähem fondi nime, kuid tegelikkuses ta seda kokkupuudet fondiga ei mäleta. Ta mäletab, et mingi makse tuli, misjärel X midagi küsis või ütles ja ongi kõik; ta ei pööranud sellele kliendile erilist tähelepanu. Tunnistaja kinnitas, et ta puutus kokku CIUga ja ta kontrollis ühte nende makset; ta ei tea praegu, kui palju ta makseid kontrollis, aga midagi oli. Tal oli sel teemal Xga suhtlus, mille käigus X ütles, et tuleb makse ja et midagi läheb edasi ning midagi jääb. Ta küsis Xt vara päritolu ja X vastas, et see on oma vara ülekandmine, et mida sa seal veel küsid. Tema ütles, et las nad (kohtu märkus: CIU) saadavad selgitusi. Prokuröri küsimusele, kas lisaks sellele ühele telefonivestlusele oli Xga veel mingit suhtlust CIU kohta, vastas tunnistaja, et seda ta ei mäleta (27.01.2023 kohtuistungi protokoll). 76.Kuna jälitustoimingu protokollist nähtub, et CIU-le laekunud kontorahas summas 3 500 000 eurot kanti 06.05.2019 S kontole Šveitsis selgitusega „Omavahendite täiendamine“ ning sel teemal suhtles X M. P.i ja O. L.-G.ga, siis andsid nemadki tunnistajatena kohtumenetluses ütlusi. Mis puudutab M. P.i ütlusi (10.03.2023 kohtuistungi protokoll), siis ta kuulati küll tunnistajana üle, ent vaatamata asjaolule, et X M. P. CIU ülekande teemal vestles, kohtumenetluses pooled M. P. sellekohaseid küsimusi ei esitanud. Samuti ei pea kohus võimalikuks arvestada CIU-d puuduvas osas O. L.-G. ütlustega ja seda põhjusel, et tema ütlused on vastuolus muude tõenditega. Nimelt avaldas ta kohtuistungil, et puutus CIUga kokku põhjusel, et teostas nende maksete kontrolli. Tegemist oli nii suuremate kui väiksemate maksetega. Kui rääkida väiksematest maksetest, siis on need suurusjärgus 20 000 ja 50 000 eurot. Samuti teostas ta 3,5 miljoni suuruse makse kontrolli. Ta ei mäleta, millal selle makse kontroll aset leidis, kuid tegemist oli sissetuleva maksega. Samuti mäletab ta, et pärast makse laekumist küsiti CIUlt lepingut, see esitati, kuid lepingu number oli vale. Seejärel küsisid nad uuesti ja peale selle kontrolli lasti makse läbi. Ta mäletab ka seda, et lepingu küsisid haldurid. Järgnevalt märkis ta, et makseselgituses oli viide lepingule, kuid seda lepingut ei olnud. Hiljem see leping esitati, mis järel makse vabastati. Ta ei mäleta lepingu pooli, kuid märgib, et raha võis Äripanga kontole laekuda Sberbankist või Raiffeisenist. Kõrvutades O. L.-G. ütlusi CIU kontol aset leidnud rahaliste vahendite liikumisega, siis sellelt ei nähtu 20 000 ja 50 000 euro suuruseid laekumisi, mistõttu ei saanud O. L.-G. CIUga seotult nende maksete kontroll teostada. Samuti ei nähtu, et CIU-le oleks laekunud raha, mille makseselgituses oleks viide mõnele lepingule. Kuna laekumistel või ka ülekannetel viited lepingule puuduvad, siis on välistatud, et O. L.-G. või keegi teine tema korraldusel sai CIU-lt välja nõuda lepinguid ja need ka esitati. Seega osutuvad O. L.G. ütlused CIUga seoses muu tõendikogumiga vastuolus olevaks ja kohus jätab tema ütlused ebausaldusväärsuse kaalutlusel tõendikogumist välja. 77.Eeltoodule hinnangu andmisel asub kohus seisukohale, et CIU tehingute kontroll, õigemini nende sisuline kontrollimata jätmine argumendil, et tegemist oli omavahendite ülekannetega, ei ole vastanud rahapesu tõkestamise reeglistikule, sh on ülekannete puhul sedastatavad tunnused, mida pank, sh rahapesu tõkestamise osakonna sisekord (kd II, tl 118-119, 109-110), deklareerib kahtlastena. Rahapesu tõkestamise osakonna sisekorra eeskirjast nähtub (redaktsioon kehtivuses alates 01.01.2019), et kahtlase tehingu tunnuseks on mh: 1) tehingud, mis on suuremad, kui pank tavapäraselt eeldab, lähtuvalt oma teadmistest kliendi, ärisuhte või kategooria kohta; 2) tehingud, mille tehingumuster on ebatavaline või ootamatu võrreldes kliendi tavapärase tegevusega; 3) 28 1-22-6567 üksikud suured välismaksed; 4) suure, so üle 1 miljoni euro/kuus käibega kontod; 4) maksed kõrge riskiga riikidesse; 5) sisenevate maksete puhul kui summa on vähemalt 50 00 eurot. 15.04.2019 kehtima hakanud juhendi kohaselt tuleb alati kõrge riskiga tehinguks lugeda tehingud: 1) mille makse suurus on alates summast 1 miljon eurot; 2) kliendi majandustegevuse ja tavapärase maksekäitumise jaoks ebaharilikud tehingud ning 3) maksed riskiriikidesse ja/või riskiriigist. Kõrvutades CIU Äripanga kontole laekunud ja sealt väljunud makseid, siis nii sissetulevate kui väljaminevate tehingute väärtus ületas 1 miljonit eurot. Teiseks, CIU Äripanga kontol toimunud maksed ei ole vastanud kliendi profiilile. Äripangale oli CIU kohta teada, et tema tegevuspiirkond on Eesti, üks investor on riskiriigist, ent tehingute kuukäive on 500 000 eurot ja aastakäive 1 000 000 eurot (kd I, tl 143, 148, 154, 155). Kuna nii kuu- kui aastakäivet ületati mitmekordselt, siis ei vastanud need kanded kliendiprofiilile, sh sellele, et käive tekib Eestis. Kuna CIU Äripanga kontolt nähtuv ei olnud vastavuses pangale teada olnud kliendiprofiiliga, siis tuli sisekorra kohaselt rakendada tugevdatud hoolsusmeetmeid (kd II, tl 119, 109-110). Seejuures sätestas RTO sisekord alates 15.04.2019, et skriiningu käigus kontrollitakse maksega kaasaskäiva kohustusliku teabe olemasolu ja ning puuduste esinemisel saadetakse maksja pangale vastav päring. Kahtluse tekkimisel, et laekuva makse puhul ei ole maksjaga seotud informatsioon õige ehk tegelikult on tegemist maksega pikemas ahelas/jadas, eeldab tehingus kasutatud vahendite ja allika päritolu tuvastamine vara algse allika ja päritolu kindlakstegemist. Alates 01.01.2019 kehtinud sisekord nägi ette, et eelkirjatud tunnuste ilmnemisel tuli kohaldada kas üksikult või kogumis: 1) täiendavaid meetmeid, et mõista tehingu tausta ja eesmärki; 2) selgitada välja rahaliste vahendite allikas ja sihtkoht; 3) tuli hankida rohkemat teavet kliendi tegevuse kohta, veendumaks tehingu seaduspärasuses; 4) vajadusel võtta ärisuhe ja edasised tehingud sagedasema ja detailsema seire alla, sh määrata vajadusel üksiktehingute seire; 5) kohaldada meetmeid, et mõista paremini tehingu teise poole tausta, eelkõige juhul, kui need poole asuvad jurisdiktsioonis, mis on seotud suurema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga või kui nad tegelevad suure riskiga tegevusalal. Seega oli CIU tehingute osas tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks põhjusi nii laekunud kui edasi kantud rahaliste vahendite osas enam kui küllaga, ent kohtule arusaamatult pole need adekvaatseid ja ootuspäraseid reageerinuid rahapesu tõkestamise osakonnas kaasa toonud. Siinkohal hindab kohus irrelevantseks kohtuistungil kõlanud selgitused, et tegemist oli omavahenditega, mis täiendavat kontrolli justkui ei eeldanud või ei nõudnud. Esiteks, sisekorra eeskirjades puuduvad omavahendite osas erisused. Hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus on seotud konkreetsete, selgelt määratletud tingimustega. St, et kui need tingimused esinevad, rakendatakse tugevdatud hoolsusmeetmeid. Teiseks, panga varem tegevus välistab võimaluse, et omavahendite puhul kontrolli läbi ei viidud ja küsimusi ei esitatud. CIU Äripanga kontoväljavõtte kohaselt laekus CIU-le 18.09.2018 selgitusega „Omavahendite ülekanne“ 400 000 eurot. Kohtumenetluses uuriti tõendina M. B. (M.) 19.08.2018 e-kirja T. S.ile (kd I, tl 109), milles M. B. (M.) palus kliendil kooskõlas RahaPTS § 13 ja 19 kohaste pangapoolsete hoolsusmeetmete täitmiseks esitada omavahendite ülekandes kasutatud vara päritolu selgitused. Seega nähtub, et omavahendite päritolu selgitust on pank nõudnud ka märkimisväärselt väiksemate omavahendite ülekannete puhul ja tegemist on olnud tavapäraste hoolsusmeetmete kohaldamisega. Lisaks eelnevale ei saa ignoreerida 14.03.2019 aset leidnud telefonivestlust (kd II, tl 54), milles X informeeris M. B.(M.) CIU arvele laekuvast 3 miljonist eurost. Üks esimesi küsimusi, mida M. M. Xle esitab, on küsimus dokumentide olemasolu kohta. Kui X selgitab, et tegemist on omavahenditega, siis vastab M. M. otsesõnu, et ta võib küsida dokumente vara päritolu kohta. Kohtu veendumusel osutab ja kinnitab M. M. vastus ammendavalt ja üheselt mõistetavalt, et pank ei teinud nn omavahendite osas erisusi ja hoolsusmeetmeid kohaldati ka siis, kui isik tegi omavahendite ülekandeid. 78.Iseäranis kummastavaks loeb kohus ka X T. S.ile antud suunised, mida viimasel tuli M. M. ülekannete selgituseks anda/edastada kui ka tema aktiivse tegevuse ülekannete sooritamisel, 29 1-22-6567 nendega tõusetunud probleemide ilmnemisel ning T. S. intensiivne soov enne ülekannet X kohtuda. Kui üldine loogiga rahapesu tõkestamisel tähendab seda, et klient annab selgitusi, mida rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmete kohaldamise raames kontrollitakse, siis arutataval juhul on X asunud kliendi asemele ja on tema eest selgitused välja mõelnud. Välja mõtlemisest tuleb kõneleda põhjusel, et X puudus teadmine CIU Luksemburgi kontol asunud vara päritolu kohta ja ta ei saanud teada, kust rahalised vahendid pärinevad. 79.Kokkuvõtvalt nõustub kohus prokuratuuriga, et X sekkus talle antud tööalase pädvuse raames M. B. tööülesannete täitmisesse ja ta tegi seda viisil, mis ei olnud kooskõlas rahapesu tõkestamise regulatsioonidega. X kohustus ametijuhendi ja tööandaja sisekorradokumentide kohaselt juhtima oma alluvate t