← Eesti

2-22-15707/24

Obsah (4)§ 279§ 292§ 113§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-22-15707 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2025. a, Tallinn Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Neve

) § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmise akt, siis eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. 01.02.2022 ruumide üleandmise aktis on märgitud seisund üksnes ruumide kohta (üüriruum on puhas ja remonditud ning puuduvad defektid), mitte ukse seisundi kohta (I kd tl 11). Seega ei saa akti alusel eeldada, et kõik kriimustused, mis on üürile andmise järgselt ukse välisküljel avastatud, on üürniku poolt põhjustatud. Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist ei olnud uue uksega, mistõttu on põhjendatud kostjate seisukoht, et uks võis olla ka varem kahjustatud.

  1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on menetlusõiguse normi rikkudes ebaõigesti jätnud hagi rahuldamata hageja kommunaalkulude nõudes ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldades jätnud ekslikult rahuldamata hageja kahjunõude üüritud ruumi seina kahjustamise osas. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimused kõrvaldada ja selles osas ise uue otsuse teha, hagi osaliselt rahuldades.
  2. Maakohus on ebaõigesti hageja seisukohtadest järeldanud, et hageja ei vaidle üürilepingu erakorralisele lõpetamisele vastu. Ehkki hageja vastas 31.05.2023 istungil maakohtu küsimusele: „Kas pooled vaidlevad selle üle, et kostja ütles üürilepingu erakorraliselt üles?“ selliselt, et: „Ei vaidle selle üle“, on hageja järgnevalt istungil tõendeid uurides kinnitanud, et leping jätkus. Samuti on hageja järgmises menetlusdokumendis (07.07.2023) esitanud tõendid ruumi temperatuuri kohta. Seega on hageja soovinud endiselt tõendada, et üürnikul ei olnud alust üürilepingut erakorraliselt lõpetada, mis kinnitab hageja apellatsioonkaebuse väidet, et vaidlus üürilepingu erakorralise ülesütlemise üle endiselt käis. Seega tuli maakohtul hinnata, kas üürniku poolt 29.03.2022 üürilepingu erakorralise lõpetamise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. 31.
  3. Lepingu ülesütlemise formaalseks eelduseks on eelkõige ülesütlemisavalduse esitamine lepingu teisele poolele (RKTKo 22.12.2009, 3-2-1-143-09, p 14). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja I poolt saadetud 29.03.2022 e-kirja, milles üürnik soovib lõpetada üürilepingu alates 01.04.2022, kätte saanud. 31.
  4. Kostjad on tuginenud sellele, et üüritud ruumides polnud võimalik enam viibida ruumi liigselt madala temperatuuri tõttu. Sellele on kostja I juhtinud tähelepanu hagejale saadetud 29.03.2022 e-kirjas (I kd tl 18). Üürilepingu p 8.2.
  5. kohaselt võib üürnik lepingu üles öelda juhul, kui lepingu objekt osutub kasutuskõlbmatuks asjaolude tõttu, mille eest üürnik ei vastuta ning üürileandja ei kõrvalda puuduseid mõistliku aja jooksul (I kd tl 5-10). Tulenevalt

§ 279

lg-st 4 ja

§ 279

lg-st 1 võib lepingu etteteatamistähtajata üles öelda ka juhul, 6 2-22-15707 kui puuduse tõttu on asja sihtotstarbeline kasutamine oluliselt piiratud ning üürileandja teab asjal esinevast puudusest. Sellises olukorras ei ole vajalik, et üürnik annaks veel täiendava tähtaja lisaks seaduses juba antud tähtajale. See seisukoht kehtib ainult üüritud asja kasutamist oluliselt takistava või kasutamist välistava puuduse korral (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostjad tõendanud, et antud juhul esineks üüriruumi kasutamist oluliselt takistav või välistav puudus. Hageja esitas maakohtule asjatundja ehitusinsener Tõnu Lauri 18.04.2022 arvamuse, mille kohaselt vastas ruumide temperatuur 12.04.2022 teostatud vaatlusel äriruumide normatiivile (+19°C) (I kd tl 23-25). Kostjad sellele vastuseks omapoolseid tõendeid ei esitanud. Kuna üüritud ruumi kasutamist oluliselt takistavat asjaolu ei ole tuvastatud, ei esinenud üürnikul alust üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

  1. Eelnevast tulenevalt jätkus üürileping kuni üürileandja poolt lepingu korralise ülesütlemiseni 03.10.2022 ning üürnikul oli lepingu punkti 3 alusel kohustus tasuda üürileandjale kuni selle ajani üüri ja kõrvaltasusid. Kostja I väitel tasus ta kuni
  2. a septembrini (k.a) üüritasu, kuid jättis kommunaalkulud tasumata põhjendusel, et arvetel märgitud summa kujunemine oli ebaselge. Kostjate hinnangul ei ole hageja põhjendanud, kuidas on varasemast üürilepingu punktis 3.4 märgitud kommunaalkulust 3,2 eurot/m 2 saadud 4,28 eurot/m
  3. Üürilepingu punkti 3.
  4. kohaselt lisanduvad üüritasule kommunaalkulud (signalisatsioon, üldelekter, ventilatsioon, valve, küte, üldvesi, -koristus, -remont, prügivedu (paberjäätmed), halduskulud, hoolduskulud (hoone, elektrisüsteemide, katlamaja, fonoluku, signalisatsiooni) 3,20 eurot/m² kuus, millele lisandub käibemaks. Kommunaalteenuste hinda korrigeeritakse gaasi, vee, elektrienergia kallinemisel proportsionaalselt. Täiendavalt tasub üürnik elektri ja vee eest vastavalt tarbitud kogusele ja arvesti näitudele ning võrguteenuse müüjate arvetele (I kd tl 5-10).

§ 292

lõike 1 esimese lause kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on kõrvalkulude kandmises üürilepingus kokku lepitud selliselt, et üürnik tasub kommunaalkulusid arvestusega 3,20 eurot/m² kuus, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei vaidle pooled selle üle, kas üürileandja võis ühepoolselt tõsta kommunaalkulude makse suurust, vaid kostjate etteheide seisneb selles, et üürileandja ei ole põhjendanud, millest on kulude muutumine tingitud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja seda käesolevas menetluses teinud. Hageja põhjendas kommunaalkulude tõusu gaasihinna tõusuga (esitas ka gaasi müügi arved I kd tl 101, 102 ja 145). Hageja põhjendas, et gaasihinna tõus aadressil XXX oli ruutmeetri kohta 2,60 eurot, kuid üürnikel oli kommunaalkulude hinda tõstetud vaid 1,08 euro võrra. Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad esitatud arved hageja väiteid selle kohta, et gaasihind

  1. a alguses tõusis võrreldes varasemaga ja hageja oli üürileandjana õigustatud üürilepingu p 3.4 alusel kommunaalkulude hinda korrigeerima. Põhjendatud on hageja väide, et üürnikele (sealhulgas kostjale I) ei tõusnud kommunaalkulude hind sama palju kui tõusis tegelikult gaasi hind. Kuna üksnes gaasihinna tõusu tõttu oli põhjendatud kommunaalkulude tõstmine, ei vaja hindamist, kas kommunaalkulude tõstmine võis olla põhjendatud ka vee ja elektrienergia kallinemisest.
  2. Pooled ei vaidle, et hageja esitas kostjale I järgmised arved: 01.04.2022 arve nr 21923 (tähtaeg 05.12.2022) 363,24 eurot; 05.04.2022 arve nr 20670 (tähtaeg 09.04.2022) 160 eurot; 01.05.2022 arve nr 1052022 (tähtaeg 05.05.2022) 356,35 eurot; 01.06.2022 arve nr 1062022 (tähtaeg 05.06.2022) 363,84 eurot; 01.07.2022 arve nr 1072022 (tähtaeg 05.07.2022) 363,84 eurot; 01.08.2022 arve nr 1082022 (tähtaeg 05.08.2022) 364,61 eurot; 01.09.2022 arve nr 1092022 (tähtaeg 05.09.2022) 364,61 eurot.
  3. Kostja I tasus 13.02.2023 01.04.2022 arvest nr 21923 318,84 eurot selgitusega „arve nr 21923“ (I kd tl 153), 13.03.2023 arvest nr 1062022 selgitusega „üür“ 160 eurot (I kd tl 153 7 2-22-15707 pöördel), 13.03.2023 arvest nr 1062022 selgitusega „kommunaalkulud“ 100 eurot (I kd tl 154), 13.03.2023 arvest nr 1062022 selgitusega „käibemaks“ 53,20 eurot (I kd tl 154 pöördel), 13.03.2023 arvest nr 1062022 selgitusega „elekter“ 6,24 eurot (I kd tl 155), 13.03.2023 arvest nr 1072022 selgitusega „üür“ 160 eurot (I kd tl 155 pöördel), 13.03.2023 arvest nr 1072022 selgitusega „kommunaalkulud“ 100 eurot (I kd tl 156), 13.03.2023 arvest nr 1072022 selgitusega „käibemaks“ 53,20 eurot (I kd tl 156 pöördel), 13.03.2023 arvest nr 1072022 selgitusega „elekter“ 6,24 eurot (I kd tl 157), 20.03.2023 arvest nr 1082022 selgitusega „üür“ 160 eurot (I kd tl 157 pöördel), 20.03.2023 arvest nr 1082022 selgitusega „kommunaalkulud“ 100 eurot (I kd tl 158), 20.03.2023 arvest nr 1082022 selgitusega „käibemaks“ 53,40 eurot (I kd tl 158 pöördel), 20.03.2023 arvest nr 1082022 selgitusega „elekter“ 6,88 eurot (I kd tl 159), 20.03.2023 arvest nr 1092022 selgitusega „kommunaalkulud“ 100 eurot (I kd tl 159 pöördel), 20.03.2023 arvest nr 1092022 selgitusega „üür“ 160 eurot (I kd tl 160), 20.03.2023 arvest nr 1092022 selgitusega „käibemaks“ 53,40 eurot (I kd tl 160 pöördel), 20.03.2023 arvest nr 1092022 selgitusega „elekter“ 6,88 eurot (I kd tl 161), 20.03.2023 arve nr 20670 selgitusega „leppetrahv“ (I kd tl 161 pöördel). 34.
  4. Hageja on maakohtu istungil kinnitanud, et kostja I makstud summad arvestatakse viiviste katteks, kui maksekorralduses ei ole märgitud, mille eest on tasutud (31.05.2023 istungi protokoll, ajamärk 00:13:04). Kostja I on maksekorraldustel selgitanud, mille eest on summad tasutud. Sellest tulenevalt on kostja I tasunud arvest nr 21923 318,84 eurot, arvest nr 1062022 kokku 319,44 eurot, arvest nr 1072022 kokku 319,44 eurot, arvest nr 1082022 kokku 320,28 eurot, arvest nr 1092022 kokku 320,28 eurot ja arve nr 20670 täielikult (s.o 160 eurot). 34.
  5. Lisaks on hageja märkinud enda 29.03.2023 menetlusdokumendis, et kostja I on tasunud hagejale 14.02.2023 312 eurot. Kuna selle kohta kohtule maksekorraldust esitatud ei ole, siis saab kohus lähtuda sellest, et selle makse võis hageja arvestada esmajärjekorras viiviste katteks. Hageja väitel arvestas ta 14.02.2023 makse tasumata 15.03.2023 arve nr 21904 (summas 552 eurot) viivise katteks. Ringkonnakohtu hinnangul hageja seda teha ei saanud kuna arve nr 21904 esitamine ei olnud põhjendatud (hageja ei ole tõendanud ukse kahjustamist kostja I poolt). Seega saab 14.02.2023 makset 312 eurot arvestada järgmiste arvete viiviste katteks. 34.
  6. Kostjal I on 01.04.2022 arvest nr 21923 tasumata on 44,40 eurot, 01.05.2022 arvest nr 1052022 356,35 eurot, 01.06.2022 arvest nr 1062022 44,40 eurot, 01.07.2022 arvest nr 1072022 44,40 eurot, 01.08.2022 arvest nr 1082022 44,33 eurot ja arvest nr 1092022 44,33 eurot. Seega kuuluks kostjal I tasumisele põhivõlgnevus kokku 578,21 eurot.
  7. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka viivise üürilepingu p 5.2 alusel 0,5% päevas tasumisega viivitatud summast. Kostjad paluvad vähendada viivisemäära 0,2%-ni päevas, kuna 0,5% on ebamõistlikult kõrge. Pooled ei vaidle, et üürniku puhul ei ole tegemist tarbijaga, mistõttu ei kohaldu tarbija kaitseks ettenähtud sätted.

§ 113

lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist

§ 162

kohaselt.

§ 162

lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on selgitanud, et viivise vähendamisel tuleb arvestada eelkõige seda, millised tagajärjed on viivise vähendamata jätmisel kohustatud isiku toimetulekusuutlikkusele, ja teisalt seda, kas ja kui oluliselt mõjutaks viivise vähendamine viivise nõudja majanduslikku seisundit (RKTKo 19.04.2017, 3-2-1-28-17, p 13). Käesolevas asjas ei ole kostjad selliseid asjaolusid esile toonud. Kostjad on märkinud üksnes seda, et 8 2-22-15707 selline viivisemäär on koormav isegi äriühingute jaoks. Kostja I üüris ruumid kasutamiseks äriruumidena, mistõttu on tegemist kostja I majandustegevuses sõlmitud lepinguga. Pooled on üürilepingus kokku leppinud viivisemääras 0,5% päevas ja kohtupraktika kohaselt ei ole see majandustegevuses tegutsevate isikute puhul ebamõistlikult suur viivisemäär.

  1. Hageja on hagi 29.03.2023 täiendustes soovinud kostjalt I sissenõutavaks muutunud viivise välja mõistmist summas 3671,71 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tulenevalt viivisekalkulaatorist viivise arvestus järgmine:  01.04.2022 arve nr 21923 (tähtaeg 05.12.2022) alusel kuulus maksmisele 363,24 eurot. Kostja I tasus arvest 13.02.2023 318,84 eurot. Viivis alates 06.12.2022 kuni 13.02.2023 127,13 eurot ja alates 14.02.2023 kuni 28.03.2023 9,55 eurot;  05.04.2022 arve nr 20670 (tähtaeg 09.04.2022) alusel kuulus maksmisele 160 eurot. Kostja I tasus arve 20.03.
  2. Viivis alates 10.04.2022 kuni 20.03.2023 276 eurot;  01.05.2022 arve nr 1052022 (tähtaeg 05.05.2022) alusel kuulus maksmisele 356,35 eurot. Kostja I pole arvet tasunud. Viivis alates 06.05.2022 kuni 28.03.2023 582,63 eurot;  01.06.2022 arve nr 1062022 (tähtaeg 05.06.2022) alusel kuulus maksmisele 363,84 eurot. Kostja I tasus arvest 13.03.2023 319,44 eurot. Tasumata on 44,40 eurot. Viivis alates 06.06.2022 kuni 13.03.2023 511,20 eurot ja alates 14.03.2023 kuni 28.03.2023 3,33 eurot;  01.07.2022 arve nr 1072022 (tähtaeg 05.07.2022) alusel kuulus maksmisele 363,84 eurot. Kostja I tasus arvest 13.03.2023 319,44 eurot. Tasumata on 44,40 eurot. Viivis alates 06.07.2022 kuni 13.03.2023 456,62 eurot ja alates 14.03.2023 kuni 28.03.2023 3,33 eurot;  01.08.2022 arve nr 1082022 (tähtaeg 05.08.2022) alusel kuulus maksmisele 364,61 eurot. Kostja I tasus arvest 20.03.2023 320,28 eurot. Tasumata on 44,33 eurot. Viivis alates 06.08.2022 kuni 20.03.2023 413,83 eurot ja alates 21.03.2023 kuni 28.03.2023 1,77 eurot;  01.09.2022 arve nr 1092022 (tähtaeg 05.09.2022) alusel kuulus maksmisele 364,61 eurot. Kostja I tasus arvest 20.03.2023 320,28 eurot. Tasumata on 44,33 eurot. Viivis alates 06.09.2022 kuni 20.03.2023 357,32 eurot ja alates 21.03.2023 kuni 28.03.2023 1,77 eurot.
  3. Kokku on seisuga 28.03.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 2744,48 eurot. Kuna hageja arvestas 14.02.2023 kostja I poolt tasutud 312 eurot õigesti viiviste katteks, tuleb viivist vähendada 312 euro võrra, mistõttu on seisuga 28.03.2023 sissenõutavaks muutunud viiviste suurus 2432,48 eurot. Hageja on piiranud viivisenõuet põhinõude suurusega, mistõttu ei kuulu hageja kasuks välja mõistmisele 578,21 eurot ületav viivis. Seetõttu jääb rahuldamata ka hageja nõue mõista kostjalt I välja viivis põhinõudelt alates 29.03.2023 viivisemääraga 0,5% päevas, kuid mitte rohkem kui 632,78 eurot.
  4. Pooled vaidlevad, kas üürnikul oli kohustus tasuda seina kahjustuste kõrvaldamise eest 1416 eurot, mille kohta esitas hageja kostjale I 13.09.2022 arve nr
  5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ka selle nõude jätnud ebaõigesti rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue tulnuks rahuldada osaliselt. 9 2-22-15707 38.
  6. Maakohus jättis hagi selles osas rahuldamata põhjendusel, et üürileandja ei andnud üürnikule võimalust kahjustatud seina parandamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see põhjendus antud juhul asjakohane. Üürnik soovis ise kahjustused kõrvaldada, pakkudes välja tööde teostajana Trendmaster OÜ. Hageja soovis ettevõtte garantiikirja ruumide järelkoristuse kohta (I kd tl 71-74). Sellega kostja I ei nõustunud, pakkudes 06.07.2022 välja selle, et kostja I tasub hagejale 400 eurot remonditööde eest (I kd tl 74). Kostjad on ka 13.02.2023 ja 26.04.2023 menetlusdokumentides tuginenud sellele, et nad on nõus kahju hüvitama, kuid mitte sellises ulatuses nagu hageja nõuab. Seega ei olnud enam aktuaalne kostja I poolt puuduste kõrvaldamine, vaid vaidlus sai olla üksnes selle üle, kas kostja I pakutud summa vastab tegelikele kuludele. 38.
  7. Üüritud ruumi seina kahjustamise üle kostjad ei vaidle, kuid vaidlevad selle kahjustuse kõrvaldamise kulude suuruse üle. Hageja väitel tuli pahteldada ja värvida 59 m 2 (kogu ruumi seinad), kostja väitel oli kahjustatud sein 15 m2, mistõttu ei saa kulu olla suurem kui 300 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kostjate väide põhjendatud, kuna kohtule esitatud fotodelt ei nähtu, et kõik ruumi seinad oleksid ühte värvitooni – 2 seina on tumedad (fotodelt nähtuvalt tumepruun toon) ja teised seinad heledad (fotodelt nähtuvalt beež toon) (I kd tl 8485). Seega ei ole põhjendatud pahteldada ja värvida kogu ruumi seinu, vaid piisab nendest seintest, mis on tumedat tooni (pooled ei vaidle selle üle, et kahjustatud on justnimelt seda tooni sein). Kuna hageja ei ole esile toonud ega tõendanud tumedat tooni seinte pindala, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda kostjate esile toodust, et tegemist oli 15 m 2 suuruse pinnaga, mille värvimiseks ja pahteldamiseks kulub hageja esitatud Valdusehitus OÜ 21.04.2022 arvet (I kd tl 30) aluseks võttes 300 eurot. 38.
  8. Hageja esitas kostjale I 13.09.2022 arve nr 13092022 summas 1416 eurot (käibemaksuga) maksetähtajaga 17.09.2022 (I kd tl 31). Hageja palub välja mõista ka viivise lepingus kokku lepitud määras 0,5% päevas tasumata summalt. Tulenevalt eeltoodust kuulus sellest arvest kostja I poolt tasumisele 360 eurot (käibemaksuga). Kahjuhüvitise maksmisega viivitamise korral võib hageja

§ 113

lg 1 esimese lause järgi nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Kostja I arvet ei tasunud, mistõttu tuleb alates 18.09.2022 arvestada tasumata summalt (360 eurot) viivist. Kostjad on taotlenud viivisemäära vähendamist. Kui lepingus pole teisiti kokku lepitud, on viivisemääraks

§ 113

lg 1 teise lause järgi

§-s 94 sätestatud perioodiliselt muutuv intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Üürilepingu punktis 5.2 on pooled leppinud kokku viivisemääras 0,5% lepingus sätestatud maksekohustustega viivitamise korral. Seinte kahjustuste kõrvaldamise kulude puhul ei ole tegemist sellise maksekohustusega, millele 0,5% lepingu järgi kohalduks. Seetõttu tuleb kahju osas lähtuda kostjate poolt nõustutud viivisemääraga, milleks on 0,2% päevas. Alates 18.09.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni on viivisesumma 624,24 eurot, kuid põhjusel, et hageja on piiranud viivise välja mõistmist põhinõude summaga, saab viivisenõude põhinõudelt (360 eurot) rahuldada 360 euro ulatuses.

  1. Hageja on palunud põhivõlgnevuse 1200 eurot välja mõista solidaarselt kostjaga II, kuna üürilepingu kohaselt käendab kostja II isiklikult üürniku lepingulisi kohustusi summas 1200 eurot. Põhivõlgnevusest teises järjekorras palub hageja kostjalt II välja mõista ka viivised, s.o koos põhivõlgnevusega kuni 1200 euroni. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II poolt selline käendus on antud. Seega rahuldab ringkonnakohus hagi selliselt, et mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 938,21 eurot (578,21+360) ja viivised 261,79 eurot (1200-938,21), kokku 1200 eurot. Lisaks tuleb kostjalt I välja mõista sellest summast üle jääv sissenõutavaks muutunud viivis, s.o 676,42 eurot (938,21-261,79). Hagi jääb rahuldamata summas 6732,98 eurot. 10 2-22-15707
  2. Seoses hagi osalise rahuldamisega on vajalik muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb lähtudes hagi rahuldamise ulatusest (22% hageja nõuetest rahuldati) menetluskulud maakohtus jätta 22% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 78% ulatuses hageja kanda.
  3. Arvestades, et apellatsioonkaebus rahuldati hagiga samas ulatuses, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 163 lg 1 alusel 22% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 78% ulatuses hageja kanda. Allkirjastatud digitaalselt 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.