2-23-16834/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-16834 Tsiviilasi Tsiviilasja hind Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.X-i vastu võla väljamõistmiseks 17 637 eurot 99 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja Q.X (isikukood XXX) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.X-i rahuldamata. vastu võla väljamõistmiseks
3. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4. Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
5. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas
6. novembril 2023 Tartu Maakohtule hagi Q.X (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võla 15 521 eurot 48 senti (põhivõla 9664 eurot 84 senti ja viivise tasumata põhinõudelt (8921 eurot) määras 0,065% päevas alates
7. novembrist 2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
8. Kohus võttis hagi
9. aprilli
10. a määrusega menetlusse. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja sai hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kätte
11. aprillil
12. Kostja ei ole hagile vastanud.
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
14. Hageja nõue (hagejale loovutatud) tuleneb hageja hinnangul AS Aktiva Portfolio (võlausaldaja) ja kostja vahel
15. detsembril
16. a sõlmitud võlatunnistusest ja maksekokkuleppest. Kohtule esitatud tõendite kohaselt tuleneb hageja nõue algselt tarbijakrediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev laenuandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Riigikohus on selgitanud, et kohus peab olukorras, kus võlausaldaja esitab kohtule võlgniku vastu tehingulisest võlatunnistusest tuleneva nõude, tegema kindlaks võlatunnistuse õiguslikud tagajärjed. Selleks tuleb esmalt kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatuga tõlgendada, kas võlatunnistus on konstitutiivne või deklaratiivne. Võlatunnistuse tõlgendamisel VÕS § 29 järgi tuleb lähtuda eelkõige poolte ühisest tahtest ning võtta arvesse, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364/37, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Võlatunnistus on VÕS § 30 lg 1 mõttes konstitutiivne siis, kui võlatunnistust tõlgendades selgub, et hoolimata poolte kasutatud sõnastusest oli nende eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu kohustus, st iseseisev nõude alus senise võlasuhte asemele või kõrvale. Seega tuleb võlausaldajal, kes tugineb võla sissenõudmisel konstitutiivsele võlatunnistusele, tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel korral eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 13.1 ja seal viidatud kohtupraktika). Deklaratiivse võlatunnistusega kinnitatakse olemasolevat võlga, soovides vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistusega ei looda uut 2 abstraktset kohustust, vaid reguleeritakse juba olemasolevat võlasuhet. Deklaratiivse võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega. See tähendab, et kui võlatunnistuse aluseks olev tehing on tühine, on tühine ka võlatunnistus. Arvestades deklaratiivse võlatunnistuse aktsessoorsust, peab hageja lisaks võlatunnistusele tooma kohtu ette ka kõik alusvõlasuhet puudutavad asjaolud, sh tõendama kõiki alusvõlasuhtest tulenevaid nõude eelduseid. Üksnes neid asjaolusid, millele vastuväidete esitamisest on võlgnik võlatunnistuses kehtivalt loobunud, ei pea hageja enam tõendama. Hageja peab aga üldjuhul ära näitama, millistest vastuväidetest kostja loobus ja millest see järeldub. Ei ole välistatud, et võlatunnistuse andmise eesmärk on välistada võlgniku tuginemine kõigile võimalikele vastuväidetele tulevikus (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 13.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus leiab hageja seisukohtadele ja tõenditele tuginedes, et kostja andis deklaratiivse võlatunnistuse ning hageja ei ole konstitutiivse võlatunnistuse andmist tõendanud. Hageja eesmärgiks on kostjalt võlgnevuse kättesaamine ning seda hagejale soodsaimal viisil. Hageja on selle eesmärgi täitmiseks kokku leppinud nii maksegraafiku kui ka lisanud lepingusse tüüptingimusena, et kostja kaotab võimaluse vaidlustada võlgnevuse olemasolu ja suurust, esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid ning väite, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, mille tagajärjel tekib uus iseseisev kohustus. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte ühist tahet luua iseseisev kohustus. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus asub võlatunnistuse hindamise tulemusena seisukohale, et poolte ühiseks tahteks, eelkõige kostja kui võlgniku tahteks, ei saanud olla luua iseseisev algsest võlasuhtest sõltumatu kohustus, millega kostja oleks ennast asetanud oluliselt kehvemasse olukorda ja loobunud kostjale kui tarbijale seadusega sätestatud tarbijakrediidilepingu imperatiivse regulatsiooni kaitsest. Kohus ei tuvastanud pooltel ühist abstraktse kohustuse loomise tahet, samuti ei saaks kohtu hinnangul lepingust niimoodi aru lepingupooltega sarnane mõistlik isik. Kohtu hinnangul pidi kostjaga sarnane mõistlik isik mõistma, et kokku ei lepita uues iseseisvas kohustuses, vaid tunnistatakse olemasolevat kohustust. Hageja pidi oma õigusteadmistest tulenevalt teadma, et kostja tegi tehingu oma erakorralisest vajadusest tingituna ning seetõttu oli iseseisva nõudealuse loomine eelduslikult heade kommetega vastuolus ning tehing seega tühine (TsÜS § 86 lg 2 p 1). Kohtu hinnangul tuleb poolte vahel sõlmitud võlatunnistus lugeda deklaratiivseks võlatunnistuseks.
17. Pärast võlatunnistuse liigi kindlakstegemist peab kohus kontrollima ka seda, kas võlatunnistus kui tehing on kehtiv. Võlatunnistuse kehtivust peab kohus hindama ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 mõttes. Kui kohus on tuvastanud, et pooled on sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse, peab kohus muuhulgas kontrollima alusvõlasuhte kehtivust (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14). Kohus jättis
18. jaanuari
19. a määrusega ja teistkordselt
20. märtsi
21. a määrusega hagiavalduse TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja andis hagejale puuduste kõrvaldamise tähtaja, selgitades mh õiguslikku olukorda ja vajadust esitada võlatunnistuse kehtivuse kontrollimiseks vajalikud asjaolud ja tõendid. Kohus selgitas hagejale, et ta peab esitama kohtule kõik võlatunnistuse alussuhte ja selle muutmise kokkuleppe kehtivuse ja sissenõutavusega seotud asjaolud. Hageja ei kõrvaldanud kohtu osutatud puuduseid, ei esitanud võlasuhte aluseks oleva võlasuhte asjaolusid ega tõendanud alusvõlasuhtest tuleneva nõude eelduseid. 3 Kuna hageja esitatud võlatunnistus on deklaratiivne, kuid hageja jättis kohtule esitamata võlatunnistuse alussuhtega seotud asjaolud ega tõendanud alusvõlasuhtest tulenevaid nõude eeldusi, siis on hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ebaselged ning kohtul ei ole võimalik hageja nõude põhjendatust kontrollida (RKTKo 03.07.2024, 2-22-139256, p 16). Lisaks ei ole võlatunnistuse kehtivust võimalik hinnata ilma selle aluseks oleva tarbijakrediidilepingu tingimusi ja krediidi andmisega seonduvaid asjaolusid hindamata. Kui hageja nõue baseerub lõppjärgus tarbijakrediidilepingul, on hagejal tsiviilasjas kõrgendatud tõendamiskoormis, mis lähtub vastutustundliku laenamise põhimõttest. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
22. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 2 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik 4