KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-6912 Kohtuasi Dr

§ 1055lg-ga 1 ja lg 3 p-ga 1.

Ühenduse disainimääruse art 89 lg 1 p a) alusel on võimalik nõuda juba alustatud tegevuse jätkamise keelamist. VÕS § 1043 koos §

§ 1055

lgga 1 ja lg 3 p-ga 1 võimaldavad aga nõuda ka õigusi rikkuvatest tegevustest tulevikus hoidumist (vt ka RKTKo 18.03.2020, 2-18-3445, p 25.4). Toodete, jooniste, mudelite, vormide ja matriitside hävitamise nõude õiguslik alus on ühenduse disainimääruse art 89 lg 1 p d) kohaselt aga VÕS § 1043 koos §

§ 1055lg-ga 1 ja lg 3 p-ga 2 (vt samas, p 25.5).

1. Ühenduse disainimääruse art-st 6 tulenevalt koosneb ühenduse disainilahenduse eristatavuse hindamine neljaetapilisest kontrollist, mille käigus tuleb teha kindlaks esiteks sektor, mille toodetes või toodete puhul kasutamiseks on disainilahendus ette nähtud, teiseks nende toodete asjatundja vastavalt nende otstarbele ning selle ala asjatundja poolne varasemate lahenduste tundmine ja tema tähelepanelikkuse aste asjaomaste disainilahenduste võrdlemisel nii otseselt kui võimalik, kolmandaks autori vabadusaste disainilahenduse väljatöötamise käigus ja neljandaks asjaomaste disainilahenduste võrdluse tulemus, võttes arvesse asjaomast sektorit, autori vabadusastet ja seda, milline üldmulje jääb vastava ala asjatundjale vaidlusalusest disainilahendusest ja kõigist varasematest disainilahendustest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud. Nii disainilahenduse eristatavuse kui ka selle ühenduse disainimääruse art 5 tähenduses uudsuse analüüsimise eeltingimus on teha kindlaks, et vaidlusaluse disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotluse toetuseks osutatud disainilahendus oli olemas ja tehtud avalikkusele kättesaadavaks varem kui vaidlusalune disainilahendus. Disainilahenduse eristatavuse analüüs sõltub üldmuljest, mis sellest vastava ala asjatundjale jääb. Konkreetselt selle hindamise raames, millise üldmulje jätab asjaomane disainilahendus vastava ala asjatundjale, kes on varasematest lahendustest teataval määral teadlik, tuleb autori vabadusastet vaidlusaluse disainilahenduse väljatöötamise käigus arvesse võtta (vt ÜKo 12 2-22-6912 18.07.2017, T-57/16: Chanel SAS vs. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) – Golden Rose 999 Srl, p-d 27–29 ning seal viidatud kohtupraktika).
2. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus tuvastatud asjaoludel põhjendatult, et kostja ei ole hageja ühenduse disainilahenduse õigusi rikkunud. Vastuseks apellatsioonkaebuse asjaomastele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 15.
3. Maakohus leidis, et asjatundlik kasutaja on isik, kes on võimeline lisaks terrassivannide välimusele süüvima ka selle kasutamise tehnilistesse üksikasjadesse. Asjaomase valdkonna määratlemise üle pooled ei vaidle. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus asjatundliku kasutaja määratlemisel. Võimekus süüvida terrassivanni kasutamise tehnilistesse üksikasjadesse ei tähenda seda, et asjatundlik kasutaja peaks samal ajal olema asjaomase toote disainer või tehnika asjatundja. Maakohus on selgitanud, et asjatundlikuks kasutajaks võivad olla isikud näiteks sisekujundajast ja projekteerijast kuni isikuni, kes soovib terrassivanni endale osta. Terrassivanni kui toote olemus eeldab võimekust selle sisusse (sh tehnilistesse üksikasjadesse) süüvida. Määratlus „asjatundlik” viitab muu hulgas sellele, et olemata disainer või tehnika asjatundja, tunneb kasutaja asjaomase sektori erinevaid disainilahendusi, tal on teataval määral teadmisi nende disainilahenduste tavaliste detailide kohta ning tulenevalt huvist asjaomaste toodete vastu pöörab ta neid tooteid kasutades asjaomastele disainilahendustele suhteliselt suurt tähelepanu (vt ÜKo 22.06.2010, T-153/08: Shenzhen Taiden vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Bosch Security Systems, p 47, ja ÜKo 09.09.2011, T-11/08: Kwang Yang Motor vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Honda Giken Kogyo, p 25). Kohtupraktika kohaselt tuleb vastava ala asjatundja mõistest aru saada nii, et see jääb kaubamärgiõiguses kasutatava mõiste „keskmine tarbija“ – kellelt ei eeldata mingeid eriteadmisi ning kes üldiselt ei võrdle vastandatud kaubamärke otseselt – ning mõiste „spetsialist“ – põhjalike tehniliste teadmistega ekspert – vahele. Niisiis võib mõistest „vastava ala asjatundja“ aru saada nii, et see ei tähista mitte keskmise tähelepanelikkuse astmega kasutajat, vaid kasutajat, kes on kas tulenevalt isiklikust kogemusest või vastavas valdkonnas ulatuslike teadmiste tõttu erilise valvsusega. Lisaks saab mõiste „vastava ala asjatundja“ olla määratletud vaid üldiselt, viitena standardomadustega isikule, ning mitte juhtumipõhiselt seoses vaidlusaluse disainilahenduse ühe või teise kasutusega (vt ÜKo 10.11.2021, T-193/20: Eternit vs. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) – Eternit Österreich GmbH, p-d 47 ja 48 ning seal viidatud praktika). Maakohus ei ole väljendanud otsuses seisukohta, et asjatundlik kasutaja peab olema spetsialist või tehniliste teadmistega ekspert. Sarnaselt apellatsioonkaebuses toodule leidis ka maakohus, et asjatundlik kasutaja on isik, kellel on võimekus süüvida vannide disainilahenduste tavalistesse detailidesse ning kes on tooteid kasutades suhteliselt tähelepanelik. Kuigi maakohus tõi asjatundliku kasutajana esile ka sisekujundaja ja projekteerija, ei ole maakohus väljendanud, et nendelt eeldatakse sügavamaid teadmisi, kui n-ö keskmiselt tarbijalt. Terrassivanni kui toote olemust arvestades saab ka sisekujundaja ja projekteerija käsitamine asjatundliku kasutajana piirduda eelkõige vanni kuju väljavalimise ning nende n-ö lõppkliendi eelistustest tuleneva lisaseadmete paketi väljavalimisega. Sisekujundaja ja projekteerija ei ole üldjuhul põhjalike tehniliste teadmistega eksperdid terrassivannide alal ega nende paigaldajad, kuid neil on teataval määral asjaomaseid teadmisi ja nende tähelepanelikkuse aste on suur. Hageja ei ole ka väitnud, et sisekujundaja ja projekteerija tähelepanelikkuse aste erineks isiku omast, kes soovib ise endale terrassivanni osta. 13 2-22-6912 Lisaks osundab ringkonnakohus kohtupraktikale, mille kohaselt on asjatundlikuks kasutajaks sama disainilahenduse puhul peetud näiteks ka umbes 5–10 aastast last või sellise äriühingu turundusjuhti, mis kasutab asjaomaseid tooteid oma toodete reklaamimiseks (vt ÜKo T-9/07: Grupo Promer Mon Graphic, SA vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – PepsiCo, Inc, p 64). Mõlemal asjatundlikul kasutajal on asjaomase toote koha teatavad teadmised. 15.
4. Maakohus leidis, et toote tehnilised omadused ja disaini autori loomevabadus on omavahel seotud, lisades, et loomevabadus on piiratud toote funktsiooniga, kuna tööstusdisain on mõeldud erinevate toodete funktsionaalsuse jaoks. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et tööstusdisainilahendusele antav kaitse hõlmab toote väliskuju. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus aga otsuses soovinud väljendada seisukohta, nagu oleks tööstusdisainilahenduse eesmärgiks kaitsta toote funktsionaalsust. Maakohus märkis, et autori loomevabadus on piiratud toote tehniliste omadustega, mis on omakorda seotud toote funktsionaalsusega. Eelnevaga ringkonnakohus nõustub. Autori vabadusaste disainilahenduse väljatöötamisel määratletakse eelkõige sellest lähtudes, millised piirangud tulenevad toote või selle osa tehnilisest funktsioonist tingitud vältimatutest omadustest või millised piirangud tulenevad selle toote suhtes kehtivatest õiguslikest nõuetest (vt ÜKo 10.11.2021, T-193/20: Eternit vs. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) – Eternit Österreich GmbH, p 58). Kuigi toote vorm võib olla selle funktsioonist tingitud, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustest välja lauseosa „[…] sest tööstusdisain on mõeldud just nimelt erinevate toodete funktsionaalsuste jaoks“ (III kd, tl 50 pöördel, osa „Autori vabadusaste ja tehnilised omadused“) selle mõnevõrra ebaselge ja eksitava sisu tõttu. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsusest (sh toodete võrdluse osas) välja ka viited sellele, nagu hõlmaks hageja ühenduse disainilahenduse õiguskaitse massaažielemente, sh nende asukohta ja arvu. Hageja ühenduse disainilahendus kaitseb tilgakujulise (ring, mille ühe sektori väliskülg moodustab täisnurkse nurga) reljeefiga vanni, millel on kuus joogianuma hoidjat, põhjas asuv kumer valgusti ja istumist võimaldav seljatoega sisemus (vt I kd, tl 21–24 pöördel, sh graafiline kujutis I kd, tl 23). Kuigi väliskujundusena saab käsitada toote välisilme tunnusjoonte kogumit, mille võivad üksikult või kombinatsioonis moodustada ka massaažielementide asukohad ja arv terrassivannil, ei hõlma hageja ühenduse disainilahendus massaažielemente. Sisekülgedel ülemises servas kuue kaupa ülevalt alla sümmeetriliselt asetsevad massaažielemendid olid üksnes sellel vannil, mida maakohus vaatlemas käis (II kd, tl 105 pöördel ja 106). 15.
5. Maakohus leidis põhjendatult, et terrassivannid on asjatundlikule kasutajale üldmuljelt erinevad. Üldmulje on see visuaalne üldmulje, mis jääb asjaomasest disainilahendusest nähtavate omaduste põhjal. Võrdlus tuleb läbi viia vaidlusalusest disainilahendusest jääva üldmulje ja varasemast disainilahendusest jääva üldmulje vahel ning võrrelda ei tule üksikuid omandusi eraldi. Üldmulje tuleneb aga disainilahenduse omadustest kogumis (vt ÜKo T-9/15: Ball Beverage Packaging Europe Ltd vs. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) – Crown Hellas Can SA, p-d 76, 93 ja 96). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ja kostja vannid erinevad üksteisest selgelt oma keskmise tasapinna kuju poolest – hageja vann on tilgakujuline ja kostja vann silmakujuline (vt III kd, tl 61 pöördel, p 85): 14 2-22-6912 Vasakul hageja registreeritud disainilahendus ja paremal kostja terrassivann „Lingalaid Fjord“ 1 Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi vannil olev nurkade arv (hageja vannil on üks nurk, kostja vannil kaks nurka) toote üldmulje sarnasust ega võimalda teha järeldust, et kostja terrassivann „Lingalaid Fjord“ on hageja ühenduse disainilahenduse reproduktsioon. Vastavalt ühenduse disainimääruse art-tele 1 ja 3 hõlmab disainilahenduse õiguskaitse toote või selle osa välimust, kuid mitte otsesõnu väljatöötamise aluseks olnud ideed (vt ÜKo 06.06.2013, T68/11: Erich Kastenholz vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Qwatchme A/S, p 72). Vannide üldkuju erinevus on asjatundliku kasutaja jaoks hõlpsasti tajutav ja määrav. Asjatundlik kasutaja pöörab erilist tähelepanu pigem disainilahenduste üldisele kujule ja ühistele tunnusjoontele, mille põhjal tervikuna jääb võrreldavatest disainilahendustest sarnane mulje (vt ka ÜKo 10.11.2021, T-193/20: Eternit vs. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) – Eternit Österreich GmbH, p 77). Asjatundlik kasutaja ei poolita mõtteliselt hageja ja kostja vanne. Vastandatud disainilahendustest jääva üldmulje võrdlemisel tuleb lähtuda iga disainilahenduse väliskujundusest kui tervikust (EKo C-123/20, p 46). Hageja ja kostja vannide kuju erinevus (tilga- ja silmakuju) on piisav selleks, et asjatundlikule kasutajale jääks neist erinev üldmulje. Asjatundlik kasutaja tajub disainilahendust tervikuna ega uuri selle eri üksikasju. Maakohtu tuvastatud sarnasused hageja ja kostja vannidel ei tõmba asjatundliku kasutaja tähelepanu. Samuti ei ole asjatundlik kasutaja võimeline tähele panema minimaalseid erinevusi, mis võivad vastandatud disainilahendute puhul esineda (vt ÜKo T-15/13: Group Nivelles vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Easy Sanitairy Solutions BV, p 127).
6. Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et ühenduse disainilahenduse eristatavuse hindamine koosneb ühenduse disainimääruse art 6 kohaselt neljaetapilisest kontrollist. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust asjaolu, et hageja ühenduse disainilahenduse järgi valmistatud bassein on saanud
7. aastal Soome Tööliidult tunnustuse „Aasta Disainitegu“.
8. Eelnevast tulenevalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. 1 III kd, tl 61 pöördel, p
9. 15 2-22-6912 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
11. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
12. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 3030 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 16,7 tundi, sh maakohtu otsusega tutvumine, tähtaja pikendamise taotluse ja apellatsioonkaebuse vastuse ettevalmistamine, menetluse kiirendamise taotluse ettevalmistamine ja nõupidamised kliendiga.
13. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.
14. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu
15. aastal tehtud menetlustoimingute eest 180 eurot (ilma käibemaksuta) ja
16. aastal tehtud menetlustoimingute eest 200 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.
17. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 3030 eurot (15,50 tundi × 180 eurot/tund = 2790 eurot + 1,2 tundi × 200 eurot/tund = 240 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. (allkirjastatud digitaalselt) 16