← Eesti

1-20-3487/373

Obsah (6)§ 141§ 180§ 175§ 313§ 126§ 319

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Harju Maakohus 15.12.2022 Tallinna kohtumaja 1-20-3487 (kohtueelses

§ 1414 ja § 142 lg 1, 2, 8 ning Kar

S § 832 lg 1 ja § 84 alusel T. Järvistele kuuluvatele kinnistutele aadressiga Xxxx (registriosa nr xxxx) laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 94 817,96 eurot ja Xxxx laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek summas 88 468,80 eurot. 1.8 Tiiu Järvistelt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1635 eurot.

1.9

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 alusel tuleb menetluskulu summas 1635 eurot tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1.10 Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700043252 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-3487“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1.11

§ 180lg 1 alusel jätta valitud kaitsjale makstud tasu Tiiu Järviste enda kanda. 2.1 Andrii Danchak süüdi tunnistada Kar

S § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust. 2.2 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Andrii Danchaki karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 8 (kaheksa) kuud ja 3 (kolm) päeva (09.12.2019-12.08.2020) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat, 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 2.3 KarS § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus (2 aastat, 1 kuu ja 27 päeva) täitmisele pööramata tingimusel, et Andrii Danchak ei pane temale määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 2 2.4 KarS § 78 p 1 alusel arvestada Andrii Danchile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.12.2022.a. 2.5 Konfiskeerida Andrii Danchakilt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel 47 993,12 eurot. Lugeda konfiskeerimisenõue osaliselt, s.o summas 13 289,64 eurot, täidetuks Harju Maakohtu 17.03.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-1487 arestitud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Andrii Danchakile kuuluva sõiduauto Honda Civic reg.nr xxxx (ligikaudse turuväärtusega ca 8 600,00 eurot), Xxxx AS-i arvelduskontol xxxx olevate rahaliste vahendite summas 2775,64 eurot ning mobiiltelefonide iPhone 8 IMEI koodiga xxxx (turuväärtusega 313 eurot), iPhone X IMEI koodiga xxxx (turuväärtusega 454 eurot), iPhone X IMEI koodiga xxxx (turuväärtusega 454 eurot) ning iPhone XS MAX IMEI1 koodiga xxxx, IMEI2 koodiga xxxx (turuväärtusega 693 eurot) arvelt. 2.6 Andrii Danchakilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: 

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 5461,20 eurot; 

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1635 eurot.

2.7

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 7096,20 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 591,35 eurot. 2.8 Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700043265 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-3487“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2.9

§ 180lg 1 alusel jätta valitud kaitsjale makstud tasu Andrii Danchaki enda kanda.

2.10 Jätta rahuldamata Andrii Danchaki kaitsja Stella Veberi taotlus ebeaseadusliku vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 13 433,33 eurot. 3.

  1. Aleksei Dremov süüdi tunnistada KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 3.
  2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Aleksei Dremovi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva (09.12.2019-07.02.2020) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat, 4 (neli) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. 3.
  3. KarS § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus (2 aastat, 4 kuud ja 1 päev) täitmisele pööramata tingimusel, et Aleksei Dremov ei pane temale määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 3.
  4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Aleksei Dremovile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.12.2022.a. 3.
  5. Konfiskeerida Aleksei Dremovilt KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel 81 022,39 eurot. Lugeda konfiskeerimisenõue osaliselt kaetuks Harju Maakohtu 12.03.2020.a kohtumäärusega nr 1-20-1740 arestitud kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Aleksei Dremovile kuuluv varaga, s.o sularahaga summas 670 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi Swedbanki tagatiskontole nr EE
  6. 3.
  7. Aleksei Dremovilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: 

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 6086,40 eurot; 

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1635 eurot.

3.7.

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 7721,40 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 643,45 eurot. 3 3.8. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700043278 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-3487“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3.9.

§ 180lg 3 alusel jätta riigi kanda ekspertiisi teostamise kulu summas 84 eurot.

3.10.

§ 180lg 1 alusel jätta valitud kaitsjale makstud tasu Aleksei Dremovi enda kanda.

3.

  1. Jätta rahuldamata Aleksei Dremovi kaitsja Indrek Västriku taotlus ebeaseadusliku vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 3239,10 eurot.
  2. Välja mõista

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 2 alusel Tiiu Järvistelt, Andrii Danchakilt ja Aleksei Dremovilt solidaarselt tunnistajakulu summas 415,79 eurot, mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700042651 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-3487“. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Asitõendid:  CD-ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures –

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde;  Keskkriminaalpolitsei andmelaos asuvad andmed elektroonilistest andmekandjatest kustutada kohtuotsuse jõustumisel;  Pakend nr ADR-1, 07.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa, milles 09.12.2019.a Aleksei Dremovi elukoha aadressil Xxxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud vihik, mis on suletud turvaklambriga nr 015131 ning mis asub kriminaalasja juures Riigiprokuratuuris –

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Aleksei Dremovile;  Pakend nr AK-1, 06.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa, milles 09.12.2019.a A. K. töö- ja elukohast leitud ja ära võetud dokumendid, mis on suletud turvaklambriga nr 0001808072 ning mis asuvad kriminaalasja juures Riigiprokuratuuris –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.

K.;  Pakend nr AV-1, 23.03.2020.a asitõendi vaatlusprokolli lisa, milles 09.12.2019.a A. V. elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokument, mis on suletud turvaklambriga nr 0001808951 ning mis asub kriminaalasja juures Riigiprokuratuuris –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.

V.le;  Pakend nr MV-2, 15.04.2020.a asitõendi vaatlusprokolli lisa, milles 09.12.2019.a M. V. asukohast leitud ja ära võetud dokumendid, mis on kinnitatud turvaklambriga nr 019645 ning mis asuvad kriminaalasja juures Riigiprokuratuuris –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada M.

V.le;  Pakend nr MV-1, 15.04.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa, milles 09.12.2019.a M. V. asukohast leitud ja ära võetud dokumendid, mis on kinnitatud turvaklambriga nr 019643 ning mis asuvad kriminaalasja juures Riigiprokuratuuris –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada M.

V.le;  Pakend nr 2, 09.12.2019.a Tiiu Järviste kasutuses oleva sõiduauto läbiotsimisel leitud ja ära võetud valgest lahtisest Villeroy & Boch kilekotis Ratiotec xxxx rahadetektor, mis pakendatud paberkotti ning suletud turvakleebisega nr J13-0287033 ning asub 4  kriminaalasja juures Riigiprokuratuuris –

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Tiiu Järvistele; Pakend nr 1, 09.12.2019.a Tiiu Järviste kasutuses oleva sõiduauto läbiotsimisel leitud ja ära võetud Hansab sularaha lugemise masin no xxxx, mis on kinnitatud turvakleebisega J13-0287034 ning asub kriminaalasja juures Riigiprokuratuuris –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada Tiiu Järvistele.

Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate 06.01.2023.a. esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 06.01.2023.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
  2. SÜÜDISTUSE SISU Tiiu Järvistet, A. Š., Andrii Danchaki ja Aleksei Dremovit süüdistatakse selles, et nemad grupis ühiselt ja kooskõlastatult panid nende juhitavas ja hallatavas äriühingus GFC Good Finance Company AS (registrikood 12423254; edaspidi- GFC, registreerimiskohaga Tallinn, Kesklinna linnaosa, Maakri tn 19/1, teo toimepanemise ajal Tallinn, Kesklinna linnaosa, Rotermanni tn 5), kus neil kõigil olid erinevad rollid, toime suures ulatuses rahapesu. Tiiu Järviste lõi 04.02.2013 GFC, mis makseasutusena keskendus peamiselt Eesti mitteresidentidest klientidele ja mitteresidentidest lõppkasusaajate makseteenuste osutamisele. GFC makseasutusena tegutsemise litsents Eesti Finantsinspektsiooni poolt võeti ära 27.05.2019, kuivõrd Finantsinspektsioon tuvastas ulatuslikud rahapesu tõkestamise reeglite rikkumised ning äriühingu põhikapitali suurendamise puudused. Tiiu Järviste oli GFC tegelik kasusaaja ning äriühingu nõukogu esimees alates 04.02.2018 kuni 11.05.
  3. Seega lasus Tiiu Järvistel nõukogu esimehena kontrollida GFC juhatuse tegevust ning tagada GFC toimimise seaduslikkus. 5 GFC enamusaktsionär on GFC Holding OÜ, mille juhatuse liige ja osanik oli T. Järviste 15.04.2015 – 20.11.2019 (osanik kuni 15.11.2019), alates 15.11.2019 on äriühingu osanik ja juhatuse liige A. Š.. Läbi GFC Holding OÜ liikus Tiiu Järviste ja A. Š. korraldusel nii GFC loomise algkapital kui ka hilisem GFC kapitali suurendamine. Tiiu Järviste oli teadlik, et GFC algkapital ei tulnud tema äriühingutelt, vaid tuvastamata isikutelt läbi A. Š.i ning raha algne päritolu ei olnud teada. GFC näol oli tegemist makseasutusega, mis võimaldas avada maksekontosid ning teostada ja vahendada mitteresidentide makseid. GFC sulgemisel kattis GFC turust üle 50%, mis näitab GFC-s olevate klientide arvu ja maksete mahtu ning läbi selle riski, mis GFC Eesti finantssüsteemile kujutas. Kuigi GFC äriregistri järgne asutaja ja aktsionär (algselt isiklikult, hiljem läbi tema poolt hallatud äriühingu GFC Holding OÜ) oli Tiiu Järviste, siis tegelik GFC juht oli tema xxxx A. Š., kes korraldas igapäevaselt äriühingu tööd, võttis tööle töötajaid, otsustas rahaliste vahendite käsutamise üle ning andis nii juhatuse liikmetele kui ka nõukogule korraldusi. Lisaks teostati A. Š.i korraldusel kontode avamine ja rahade liigutamine mitteresidentidest klientidele, kellele äriühingu sisekorrareeglite ja Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) kohaselt ei oleks tohtinud teenuseid osutada. Andrii Danchak oli GFC juhatuse liige alates 27.09.2016 kuni 02.09.
  4. A. Danchak juhtis äriühingut igapäevaselt vastavalt A. Š.ilt saadud korraldustele ning ta omas juurdepääsu GFC sisemistele programmidele, kus ta sai iseseisvalt teostada ülekandeid, kinnitada tehinguid ning teha klientidega muid toiminguid. A. Danchaki ülesandeks oli muuhulgas kontrollida äriühingu toimimise vastavust RahapTS-is toodud nõuetele ning luua äriühingus toimiv rahapesu tõkestamise süsteem. Samuti oli A. Danchak kontaktiks rahapesu tõkestamiseks tööle võetud (edaspidi:AML) töötajatele ja halduritele, kes olid kohustatud teavitama teda rahapesukahtlastest tehingutest. Aleksei Dremov töötas GFC-s kliendihaldurina ning tema üheks kliendiks GFC-s oli Crosspoint. International Logistics Ltd (edaspidi Crosspoint. Ltd). Kliendihaldurina oli Aleksei Dremov Crosspoint. Ltd konto avamise ning edasiste kannete puhul kohustatud mitteresidentidest klientide (nii Crosspoint.i enda kui ka tema lepingupartnerite) puhul välja selgitama nende raha tegeliku päritolu, lepingupartnerite usaldusväärsuse, viima läbi kliendivestluse, täitma tunne-oma-klienti küsitluse (edaspidi: KYC) vormi. A. Dremovi ülesanne oli Crosspoint. Ltd puhul kontrollida, kes on äriühingu tegelik kasusaaja ja kahtlaste tehingute korral teavitama GFC AML töötajat ning tehinguid mitte kinnitama.
  5. Eelkuritegu - superjaht Alexandra omastamine ja müük Itaalia Vabariigis alustati Itaalia kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvide 624 ja 625 alusel kriminaalasi nr 1538/18 Mod.44 Procura della Republica di Imperia (Itaalia Vabariigi prokuratuur) poolt, selle kohta, et tuvastamata isikud varastasid Itaalia Vabariigis San Remo linnas superjahi Alexandra (HIN-kood: xxxx; edaspidi jaht Alexandra). Jaht Alexandra kuulus Panama Vabariigis registreeritud äriühingule Crosspoint. International Logistics. S.A. (edaspidi Crosspoint. S.A.) ning oli registreeritud Läti laevaregistris.
  6. aasta märtsis teavitas jahi kapten A. F. Läti laevaregistrit jahi omanditunnistuse vargusest, mispeale Läti laevaregister väljastas kaptenile omanditunnistuse duplikaadi. 03.07.2017 muudeti tuvastamata isikute poolt äriühingu Medicure Pharmacy Ltd ärinime ja uueks ärinimeks võeti Crosspoint. Ltd, eesmärgiga eksitada isikuid ja jätta mulje, et tehinguid 6 jaht Alexandraga teeb õige omanik Crosspoint. S.A. Samal kuupäeval, s.o 03.07.2017 seati Crosspoint. Ltd juhi rolli täitma Moldova kodanik D. M.. 20.09.2017 vormistasid jaht Alexandra kapten A. F. ja D. M. ostu-müügitehingu summas 3,2 miljonit eurot, mille kohaselt müüs Crosspoint. S.A. jaht Alexandra äriühingule Crosspoint. Ltd. Crosspoint. S.A. ei olnud volitanud A. F.t jaht Alexandra müümiseks, müügi vahendamiseks, rentimiseks ega muul moel omandisuhte muutmiseks. Nimetatud tehinguga viidi jaht algse omaniku Crosspoint. S.A. valdusest välja ning rahalisi vahendeid jahi müügist Crosspoint. S.A.-le nimetatud tehingust ei ole kunagi laekunud.
  7. Rahapesu GFC-s 30.01.2018 saabus Crosspoint. Ltd direktor D. M. Eesti Vabariiki läbi Tallinna Lennujaama eesmärgiga avada GFC-s konto ning sõlmida kliendileping. Samal päeval avas avati GFC-s Crosspoint. Ltd-le maksekonto nr xxxx. Lisaks avas GFC kliendihaldur Aleksei Dremov eelneval kokkuleppel Andrii Danchaki ja A. Š.ga D. M.ile GFC internetikeskkonnas iGFC kasutajakonto kasutajatunnusega „xxxx“. Sama päeva, s.o 30.01.2018, õhtul lahkus D. M. Eestist. A. Š. ja Andrii Danchak olid määranud Crosspoint. Ltd kliendihalduriks Aleksei Dremovi, kes oli teadlik Crosspoint. Ltd-ga seotud rahapesualastest riskidest ning ühtlasi sellest, et Crosspoint. Ltd-le tuleb avada maksekonto ilma kontrollita ja teostada makseid kuriteost pärit rahadega. Crosspoint. Ltd osas jäeti GFC-s konto avamisel vormistamata tavapärased protseduurid ning konto avati ja tehinguid tehti vaatamata sellele, et GFC enda süsteemis nähtus, et äriühingu tegelik kasusaaja on tuvastamata. Konto avamiseks näidati muu hulgas Crosspoint. Ltd ja tema direktori D. M. rahapesualaseid riske madalamana, kui need tegelikkuses olid. Peale jahi omandamist Crosspoint. Ltd nimele, koostas ja allkirjastas D. M. 09.03.2018 jaht Alexandra müüki ettevalmistava lepingu (memorandum of agreement), mille osapoolteks olid müüjana Crosspoint. Ltd ning ostjana Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis registreeritud äriühing Preston Development Limited. Lepingus märgitud tehingu vahendajateks olid A. M. Y. M. ja B. I.. 13.04.2018 väljastas Crosspoint. Ltd äriühingule Preston Development Limited maksetähtajata arve nr 1/2018 jaht Alexandra eest summas 2,88 miljonit eurot. Arve järgi tuli raha kanda Crosspoint. Ltd GFC-s asuvale arvelduskontole nr xxxx. 27.04.2018 teostas hetkel kriminaalmenetluses tuvastamata isik A. M. Y. M. S. Credit Mutuel - CIC Banques kontolt nr xxxx Crosspoint. Ltd maksekontole nr xxxx ülekande summas 2 880 000 eurot, selgitusega „Jaht Alexandra müük“. Seejuures ei olnud Crosspoint. Ltd-l tegelikult jahi omandiõigust, st puudus ka õigus jahti müüa ja selle eest raha saada. Crosspoint. Ltd ja D. M. tekitasid jahi ostjas ebaõige ettekujutuse, millele tuginedes tehti varakäsutus summas 2 880 000 eurot. Pärast kuritegeliku raha laekumist teostas D. M. alljärgnevad ülekanded Crosspoint. Ltd maksekontolt nr xxxx Hiina Rahvavabariigis asuvatele pangakontodele: Kuupäev Saaja nimi 11.05.2018 FUJIAN TIAN Saaja konto xxxx Saaja panga nimetus BANK OF Selgitus Summa PR. 348500 7 JUCHENG SUPPLY CHAIN MANAGEMEN T CO.LTD 15.05.2018 FUJIAN TIAN JUCHENG SUPPLY CHAIN MANAGEMEN T CO.LTD 9.05.2018 JUCHENG SUPPLY CHAIN MANAGEMEN T CO.LTD 10.05.2018 FUJIAN TIAN JUCHENG SUPPLY CHAIN MANAGEMEN T CO.LTD 23.05.2018 HEBEI HUASHI DRESS GROUP CO., LTD CHINA (QUANZHOU BRANCH) INVOICE xxxx xxxx BANK OF CHINA (QUANZHOU BRANCH) PR. INVOICE xxxx xxxx xxxx BANK OF CHINA (QUANZHOU BRANCH) BANK OF CHINA (QUANZHOU BRANCH) PR. INVOICE xxxx 300000 PR. INVOICE xxxx 16250 CHINA CONSTRUCTION BANK CORPORATION CHINA CONSTRUCTION BANK CORPORATION CHINA CONSTRUCTION BANK CORPORATION INVOICE HHDxxxx 197840 INVOICE HHDxxxx 199792 INVOICE HHDxxxx 198108 CHINA CONSTRUCTION BANK CORPORATION (XIAMEN BRANCH) CHINA CONSTRUCTION BANK CORPORATION (XIAMEN BRANCH) CHINA CONSTRUCTION BANK CORPORATION (XIAMEN BRANCH) CHINA CONSTRUCTION BANK INVOICE XIxxxx 151500 INVOICE XIxxxx 149500 INVOICE XIxxxx 153250 INVOICE XIxxxx 147500 xxxx xxxx 25.05.2018 HEBEI HUASHI DRESS GROUP CO., LTD xxxx 1.06.2018 xxxx HEBEI HUASHI DRESS GROUP CO., LTD 24.05.2018 XIAMEN WIN WORLD CO., LTD xxxx 25.05.2018 XIAMEN WIN WORLD CO., LTD xxxx 1.06.2018 XIAMEN WIN WORLD CO., LTD xxxx 1.06.2018 XIAMEN WIN WORLD CO., LTD xxxx 8 4.06.2018 XIAMEN WIN WORLD CO., LTD xxxx 5.06.2018 XIAMEN WIN WORLD CO., LTD xxxx 5.06.2018 XIAMEN WIN WORLD CO., LTD xxxx 7.06.2018 XIAMEN WIN WORLD CO., LTD xxxx 25.05.2018 BAODING MUNICIPAL HUIFA CLOTHES CO., LTD 1.06.2018 BAODING MUNICIPAL HUIFA CLOTHES CO., LTD 4.06.2018 BAODING MUNICIPAL HUIFA CLOTHES CO., LTD xxxx CORPORATION (XIAMEN BRANCH) CHINA CONSTRUCTION BANK CORPORATION (XIAMEN BRANCH) CHINA CONSTRUCTION BANK CORPORATION (XIAMEN BRANCH) CHINA CONSTRUCTION BANK CORPORATION (XIAMEN BRANCH) CHINA CONSTRUCTION BANK CORPORATION (XIAMEN BRANCH) BANK OF CHINA (HEBEI BRANCH) INVOICE XIxxxx 90000 INVOICE XIxxxx 97500 INVOICE XIxxxx 98000 INVOICE XIxxxx 24174 INVOICE xxxx 149250 xxxx BANK OF CHINA (HEBEI BRANCH) INVOICE xxxx 146250 xxxx BANK OF CHINA (HEBEI BRANCH) INVOICE xxxx 65000 Kokkuvõtvalt teostas D. M. GFC-s avatud Crosspoint. International Logistics Ltd maksekontolt kokku makseid järgnevalt:  mais 2018 FUJIAN TIAN JUCHENG SUPPLY CHAIN MANAGEMENT CO.LTD kontole nelja maksega kokku 1 004 500 eurot.  mais ja juunis 2018 HEBEI HUASHI DRESS GROUP CO., LTD kontole kolme maksega kokku 595 740 eurot.  mais ja juunis 2018 XIAMEN WIN WORLD CO., LTD kontole kaheksa maksega kokku 911 424 eurot. 9 mais ja juunis 2018 BAODING MUNICIPAL HUIFA CLOTHES CO., LTD kontole kolme maksega kokku 360 500 eurot. Kokku summas 2 872 164 eurot.  Crosspoint. Ltd kontole jahi müügist saadud raha edasikannete osas küsis GFC-s rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise spetsialistina ehk AML isikuna töötanud M. L. konto haldurilt A. Dremovilt selgitusi, kuna AML-i spetsialistile tundusid kanded kahtlased eelkõige seetõttu, et firmade tegevusvaldkonnad ei kattunud ja kannetel puudus äriline põhjendatus, mistõttu ei oleks tohtinud nimetatud kandeid lubada. A. Dremov selgitusi ei andnud. Andrii Danchak andis seejärel, eelneval kokkuleppel A. Š.ga, GFC-s töötavale rahapesu tõkestamise eest vastutavale töötajale korralduse Crosspoint. Ltd tehingud võimalikult kiiresti kontrollist läbi lasta. Kuivõrd M. L., kui rahapesu tõkestamise eest vastutav töötaja keeldus tehinguid tulenevalt kõrgest rahapesuriskist kontrollist läbi laskmast ehk kinnitamast, andis korralduse ülekannete lubamiseks Andrii Danchak ise.
  8. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuete rikkumine T. Järviste, A. Š.i, A. Danchaki ja A. Dremovi poolt Ajavahemikul 01.01.2018-13.01.2020 kehtinud RahaPTS redaktsioonide kohaselt: RahaPTS § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. RahaPTS § 2 lg 1 p 2 järgi kohaldatakse nimetatud seadust finantseerimisasutustele. MERAS § 5 lg 1 kohaselt on makseasutus äriühing, kelle püsiv tegevus on makseteenuste osutamine. Makseasutus võib tegutseda üksnes aktsiaseltsina, kui ta osutab mõnda käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud makseteenust. Makseasutus on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse § 5 tähenduses. RahaPTS § 4 lg 1 p 1-3 kohaselt on rahapesu kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine või kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest. RahaPTS § 4 lg 2 kohaselt rahapesu on ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustes osalemine, seotus nendega, nende toimepanemise katsed ning nendele kaasaaitamine ja kihutamine või nende soodustamine või nendeks nõuandmine. RahaPTS § 4 lg 3 kohaselt on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil. 10 RahaPTS § 4 lg 5 kohaselt on rahapesuga tegemist ka siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud. T. Järviste osales rahapesus võimaldades kasutada enda loodud ja hallatavat äriühingut teades, et GFC-d juhtinud A. Š. ja A. Danchak ei täida Finantsinspektsiooni ning RahaPTS-i nõudeid ning äriühingu poolt pakutakse teenuseid mitteresidentidele, kelle vara päritolu ei ole legaalne. A. Dremov, A. Danchak ja A. Š. korraldasid vahetult Crosspoint. Ltd konto avamise, ilma tegelikku kasusaajat kontrollimata ning lubasid äriühingul GFC kontot kasutada ka siis, kui GFC AML-i juht M. L. oli keelanud ülekannete sooritamise rahapesuriski tõttu. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus tuleneb RahaPTS § 9 lg 4 ning sama sätte lg 5 kohaselt oli GFC-l kohustus säilitada dokumendid, mis on kogutud tegeliku kasusaaja tuvastamiseks. RahaPTS § 13 kohustab kohustatud isikut riske juhtima, muuhulgas sama sätte lg 3 kohaselt tuleb kindlaks teha: 1) väiksema ja suurema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga valdkonnad; 2) riskiisu, sealhulgas äritegevuse käigus pakutavate toodete ja teenuste mahu ning ulatuse; 3) riskijuhtimise mudeli, sealhulgas lihtsustatud ja tugevdatud hoolsusmeetmed, et tuvastatud riske maandada. RahaPTS § 14 kohaselt ohustatud isik kehtestab protseduurireeglid, millega tõhusalt maandatakse ja juhitakse muu hulgas käesoleva seaduse § 13 kohaselt koostatud riskihinnangu raames tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske. Muuhulgas on kohustus luua mudel kliendi ja tema tegevusega seotud riskide tuvastamiseks ja juhtimiseks ning kliendi riskiprofiili määramiseks (§ 14 lg 1 p 2), metoodika ja juhendid, kui kohustatud isikul tekib rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlus või on tegemist ebatavalise tehingu või asjaoluga, samuti käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud teatamiskohustuse täitmise juhend (§ 14 lg 1 p 3). Sama sätte lõige 3 kohaselt kohustatud isik korraldab protseduurireeglite ja sisekontrollieeskirja täitmise ning rakendamise kohustatud isiku töötajate poolt. A. Danchak, kes oli Crosspoint. Ltd maksekonto avamise ja maksekorralduste teostamise ajal GFC juhatuse liige oleks pidanud looma süsteemi, mis oleks A. Dremovil välistanud tegeliku kasusaajat määramata ja tegelikke riske hindamata avada Crosspoint. Ltd-le kontot. Tiiu Järviste, kes oli nimetatud ajaperioodil GFC nõukogu juht ja kelle kohuseks äriseadustiku § 316 alusel oli juhatuse töö kontrollimine, pidi muuhulgas tagama ka RahaPTS-i nõuete täitmise. Vaatamata Tiiu Järviste teadmisele, et äriühingut juhib juhatuse asemel A. Š. ning äriühingu klientide raha päritolu ja ärisuhted ei ole läbipaistvad, ei andnud ta juhatuse liikmele A. Danchakile korraldust viia GFC tegevus vastavusse seaduse nõuetele, vaid aktsepteeris GFC-s toimuvat tegevust sekkumata äriühingu töösse ja juhtimisse. A. Danchakil kui GFC juhatuse liikmel oli RahaPTS § 14 lg 6 kohaselt kohustus tagada töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub ärisuhete loomine või tehingute tegemine, käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise alase koolituse, mis peab toimuma, kui töötaja nimetatud tööülesannete täitmist alustab ja pärast seda regulaarselt või vastavalt vajadusele, toimumine. Koolitusel peab andma muu hulgas teavet protseduurireeglites ette nähtud kohustustest, rahapesu ja terrorismi rahastamise toimepanemise nüüdisaegsetest meetoditest ning sellega kaasnevatest riskidest, isikuandmete kaitse nõuetest, sellest, kuidas ära tunda võimaliku rahapesuga või terrorismi rahastamisega seotud toiminguid, ja juhiseid sellistes olukordades tegutsemiseks. Nimetatud koolitused GFC-s puudusid ning töötajaid ei koolitatud regulaarselt tuvastamaks rahapesuga seotud riske. 11 Tulenevalt RahaPTS § 19 p 1 ja 2 tuli ärisuhte loomisel Crosspoint. Ltd-ga ning tehingute tegemisel üle 15 000 euro (või sellega võrdväärne summa muus vääringus), eriti A. Dremovil, kes oli Crosspoint. Ltd kliendihaldur, kohaldada hoolsusmeetmeid. RahaPTS § 20 lg 1 p 3 kohaselt tulnuks GFC töötajatel, eriti A. Dremovil, kes oli Crosspoint. Ltd kliendihaldur, Crosspoint. Ltd-ga tehingute tegemisel tuvastada tegelik kasusaaja ja tema isikusamasuse kontrollimiseks võtta meetmeid ulatuses, mis võimaldanuks kohustatud isikul veenduda selles, et ta teab, kes on tegelik kasusaaja, ja saab aru kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuurist. Punkt 4 kohaselt oleks tulnud juhuti tehtavast tehingust arusaamiseks koguda täiendavat teavet ja punkt 6 kohaselt teostada ärisuhete seire. Eelkõige oli nimetatud kohustuste täitmine A. Dremovi ülesandeks, kes haldurina oleks pidanud kontrollima Crosspoint. Ltd-ga maksekonto avamisel aga ka hilisemate ülekannete puhul, kes on äriühingu tegelik kasusaaja, kellega tehinguid tehakse ja kas ärisuhe on tegelik. Arvestades, et GFC-s ei toiminud rahapesu tõkestamise süsteemid, ning AML-i korraldusi ei täitnud haldur ega ka juhatuse liige A. Danchak, kes lubas Crosspoint. Ltd-l makseid teostada, siis saab järeldada, et Tiiu Järviste ei taganud juhatuse seaduspärast tööd ega ka äriühingu tegevuse vastavust RahaPTS-i nõuetele. Crosspoint. Ltd-le konto avamisel oli RahaPTS § 36 lg 2 p 1 ja 4 kohaselt kohustus A. Dremovil ja A. Danchakil kontot avades ja ülekandeid lubades kohaldada hoolsusmeetmeid tugevdatud korras, kuna konto avamisel ei esitatud tegeliku kasusaaja andmeid, neid ei olnud tehingute tegemisel GFC andmebaasides ning nii D. M. kui ka Crosspoint. Ltd on pärit riikidest, mida saab lugeda suure riskiga kolmandaks riigiks. Samuti tuleb arvestada, et Crosspoint. Ltd rahalised vahendid kanti edasi Hiina äriühingutele ja ka Hiina on loetav suure riskiga kolmandaks riigiks. Arvestades, et Crosspoint. Ltd kontole laekus 2,88 miljonit eurot, mille osas oli nii A. Š.il kui A. Danchakil teadmine, et tegemist on rahapesukahtlase rahaga ning A. Dremov, jättes täitmata seadusest toodud nõuded avas A. Š.i ja A. Danchaki korraldusel äriühingule konto ning lubas hilisemalt teostada kontol A. Danchaki nõusolekul edasisi ülekandeid, varjasid nad oma tegevusega raha algset päritolu ja raha tegelikku omanikku ja panid eelpool toodud tegevusega grupis olles toime rahapesu suures ulatuses (rohkem kui KarS § 121 lg 2 nimetatud 40 000 eurot). RahaPTS § 42 lg 1 alusel ei oleks tohtinud nimetatud kontot avada ning tehinguid teostada. Seega Tiiu Järviste, jättes kontrollimata GFC juhatuse liikme A. Danchaki tegevuse, lubades äriühingut juhtida A. Š.il ning teades, et GFC-s ei toimi rahapesu tõkestamise reeglid ning protseduurid oli teadlik rahapesu toimepanemise ohust ning lubas äriühingul toimida vaatamata korduvatele Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, ei muutnud äriühingu juhtkonda kuuluvaid isikuid ega asendanud rahapesu eest vastutavaid juhtivtöötajaid, lubas äriühingust läbi tuvastamata päritoluga raha ning seega on ta teadlikult osalenud rahapesus. Ilma T. Järviste teopanuseta GFC loomisel ja puudulikul juhtimisel, aktsepteerides A. Š.i, A. Danchaki ja A. Dremovi käitumist, ei oleks saanud sellises mahus rahapesu toimuda. Tiiu Järviste, pannes grupis toime rahapesu suures ulatuses (enam kui 40 000 eurot), pani toime KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 12 Andrii Danchak, pannes grupis toime rahapesu suures ulatuses (enam kui 40 000 eurot), pani toime KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksei Dremov, pannes grupis toime rahapesu suures ulatuses (enam kui 40 000 eurot), pani toime KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse Tiiu Järvistet selles, et tema grupis koos A. Š.ga plaanis kavatsetult omastada GFC Good Finance Company AS-ile (pankrotis) (registrikood 12423254; edaspidiGFC, registreerimiskohaga Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kotzebue tn 9, teo toimepanemise ajal Tallinn, Kesklinna linnaosa, Rotermanni tn 5) usaldatud ja viimase kontodel asuvat, kuid makseasutuse klientidele kuuluvat ja teo toimepanijate jaoks võõrast vara, millele T. Järvistel oli juurdepääs, suures ulatuses. Tiiu Järviste lõi 04.02.2013 GFC, mis makseasutusena keskendus peamiselt Eesti mitteresidentidest klientidele ja mitteresidentidest lõppkasusaajate makseteenuste osutamisele. GFC makseasutusena tegutsemise litsents võeti Eesti Finantsinspektsiooni poolt ära 27.05.2019, kuivõrd Finantsinspektsioon tuvastas ulatuslikud rahapesu tõkestamise reeglite rikkumised ning äriühingu põhikapitali suurendamise puudused. Tiiu Järviste oli GFC tegelik kasusaaja ning äriühingu nõukogu esimees alates 04.02.2018 kuni 11.05.
  9. Seega lasus Tiiu Järvistel nõukogu esimehena kohustus kontrollida GFC juhatuse tegevust ning tagada GFC toimimise seaduslikkus ning takistada makseasutuse klientide huvide kahjustamist. GFC enamusaktsionär on GFC Holding OÜ, mille juhatuse liige ja osanik oli T. Järviste 15.04.2015 – 20.11.2019 (osanik kuni 15.11.2019), alates 15.11.2019 on äriühingu osanik ja juhatuse liige A.Š.. A. Š., kui GFC faktiline juht ja Tiiu Järviste GFC asutaja ja nõukogu esimehena tegutsesid kavatsetult ja kooskõlastatult erinevatel aegadel, st juunis ja juulis 2019, eesmärgiga omastada ebaseaduslikult GFC valduses olevat võõrast vara suures ulatuses s.o kogusummas 7 811 153, 59 eurot. A. Š. ja Tiiu Järviste, kes omasid juurdepääsu GFC kontodele, millel asusid neile võõrad rahalised vahendid, mis kuulusid GFC klientidele, lasid täpselt tuvastamata aegadel tuvastamata isikul kanda GFC erinevatelt panga- ja maksekontodelt raha Läti Vabariigis asuva korrespondentpanga Baltic International Bank maksekontole nr xxxx, eesmärgiga see hilisemalt omastada ja omavahel ära jagada. 09.05.2019 sõlmiti GFC ja AS Baltic International Bank vahel leping nr xxxx korrespondentkonto nr xxxx avamise kohta. Vastavalt 22.04.2019 kliendi (GFC) koostatud ankeedis märgitud informatsioonile on korrespondentkontol planeeritud GFC klientide vahendite kanded. Ajavahemikul alates 09.05.2019 kuni 19.08.2019 oli korrespondentkonto nr xxxx kreeditkäive 11 352 657,37 EUR, deebetkäive 3 541 503, 78 EUR. Klientidele kuuluvate vahendite kandmisega Läti Vabariigis asuvasse Baltic International Banka muutus sisuliselt võimatuks klientidele tagasimaksete tegemine ning igale kliendile kuuluva nõude väljaselgitamine. Rahaülekannete tegemise ainus eesmärk Lätis asuvasse panka oli rahalised vahendid saada välisriigi jurisdiktsioonis asuvasse panka, mis oleks nõus tegema vaatamata Eesti Finantsinspektsiooni poolsele makseasutuse litsentsi äravõtmisele GFC-lt edasisi rahaülekandeid GFC töötajatelt saadud korralduste alusel. A. Š. mõtles välja teoplaani, mida tutvustas T. Järvistele ja mis nägi ette järgmist. Kuna GFC kontosid Eesti pankades hakati Finantsinspektsiooni poolt GFC litsentsi äravõtmise järgselt sulgema, siis 13 leidis A. Š. Läti Vabariigist Baltic International Banka, kus oli GFC juhatuse liikme A. Danchaki poolt eelnevalt avatud konto ning lasi tuvastamata isikul GFC valduses olevad rahalised vahendid kanda nimetatud kontole, millelt plaaniti raha edasi kanda makseasutuse Payally Limited kontole Saksamaal ja Venemaal ja seejärel juba kasutada antud raha enda ning T. Järviste hüvanguks ning lahkuda Eesti Vabariigist. Tulenevalt Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 79 lg 1 p 1 on makseasutus, kes osutab ühte või mitut käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud makseteenust, kohustatud hoidma lahus makseteenuste osutamisega seoses talle usaldatud kliendi vara enda ja makseteenuste osutamisega mitteseotud tegevusaladega seotud varast. Seega makseasutuse korrespondentkontodel asuvad kliendile kuuluvad vahendid on makseasutusele ning makseasutuse töötajatele usaldatud võõras vara, mille käsutamine on lubatud ainult kliendi nõusolekul ja mahus (MERAS § 5 lg 3 makseasutus võib tema poolt hoitavaid maksekontosid kasutada üksnes maksetehingute täitmiseks). MERAS § 47 lg 6 alusel on makseasutuse ja e-raha asutuse juhid ja töötajad kohustatud seadma makseasutuse või e-raha asutuse ning tema klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. Lisaks on makseasutuse ja e-raha asutuse juhid ja töötajad kohustatud tagama majandustegevuseks vajalike finantsvahendite pideva olemasolu, osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega ning andma kliendile nõuetekohast teavet makseteenuse kohta. Äriseadustiku § 2892 lg 1 kohaselt oma mõju aktsiaseltsile ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi aktsiaseltsi kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama aktsiaseltsile sellega tekitatud kahju. Sama sätte lg 2 ja 3 alusel käesoleva paragrahvi
  10. lõikes sätestatud juhul oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks vastutavad mõjutanud isikuga solidaarselt ka isikud, kes said kahjustamisest kasu. Äriseadustiku § 317 lg 1 kohaselt on nõukogu nõusolek vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. T. Järviste olles teadlik A. Š.i teoplaanist, selle ebaseaduslikkusest ning GFC klientidele kuuluvate rahade ülekandmisest välispankadesse, toetas A. Š.i teoplaani ning lõi A. Š.ile võimaluse omada juurdepääsu GFC kontodele ja realiseerida võimu GFC töötajate üle, kes täitsid A. Š.i korraldusi teades, et tema on tegelik GFC juht, kelle juhtimisotsuseid toetab ka T. Järviste, tegutses grupis A. Š.iga ning lõi olukorra, milles said võimalikuks alljärgnevad tehingud: Tuvastamata ajavahemikul juuli 2019- 11.10.2019 otsustas A. Š. eelneval kokkuleppel ja kooskõlastatult Tiiu Järvistega kanda Läti Vabariigis asuva korrespondentpanga Baltic International Bank maksekontolt nr xxxx kogusummas 7 811 153,59 eurot ettevõtte Payally Limited järgnevatele kontodele: 1) Deutsche Kontor Privatbank AG kontole nr xxxx selgitusega „PYY20101.0158“; 2) Alfa-Bank (SWIFT: xxxx) kontole nr xxxx selgitusega „PYY20101.0158“. Ülekannete tegemise eesmärgiks oli GFC klientidele kuuluvad rahalised vahendid liigutada makseasutuse Payally Limited vahendusel uutele kontodele, et hilisemalt oleks võimalik nende enda ja kolmandate isikute kasuks pööramine. 14
  11. oktoobril 2019 alustas Läti Vabariigi Riigipolitsei Kriminaalpolitsei kriminaalmenetlust asjas nr
  12. Nimetatud kriminaalmenetluse raames koostati 11.10.2019 vara arestimise määrus, millega arestiti AS Baltic International Bankas GFC kontol asuvad 7 811 153, 59 eurot ja seega makseid Payally Limited kontodele ei toimunud ja omastamine jäi T. Järviste ja A. Š.i tahtest olenematutel põhjustel lõpuni viimata. GFC-le ja tema klientidele kuuluv vara on A. Š. ja Tiiu Järviste jaoks võõras vara, mis on GFC valduses, ja neil puudus igasugune õigusaktidest ja põhikirjast tulenev õigus vara isiklikuks otstarbeks või kolmandate isikute kasuks kasutada. Kuivõrd A. Š. ja Tiiu Järviste üritasid kanda Läti Vabariigis asuvalt korrespondentkontolt rahalisi vahendeid Venemaale ja Saksamaale need lõpuks kavatsetult ja ühiselt omastada, ning antud tegevus on makseasutust ning makseasutuse kliente kahjustav ning ebaseaduslik, siis on T. Järviste ning A. Š. toime pannud omastamise katse. KarS § 121 lg 2 alusel loetakse suureks kahjuks kahju või süüteo ulatust mis ületab 40 000 eurot. Arvestades, et T. Järviste ja A. Š. püüdsid omastada 7 811 153, 59 eurot, on nimetatud süüteoga tekitatud kahju loetav suureks KarS § 201 lg 2 p 2 mõttes. Seega Tiiu Järviste, tegutsedes grupis koos A. Š.ga, vastavalt oma ettekujutusele teost, mis ei realiseerunud temast mitteolenevatel põhustel, püüdes ebaseaduslikult pöörata enda ja kolmandate isikute kasuks GFC-le usaldatud võõrast vara, pani toime KarS § 201 lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  13. KOHTU SEISUKOHT Käesoleva kriminaalasja menetlemisel on Harju Maakohtu 27.09.2021.a kohtumäärusega ühendatud kaks kriminaalasja 18221000059 ja 20221000025 ühte menetlusse. 29.04.2020.a kriminaalasja eraldamise määrusega eraldati kriminaalasjast nr 18221000059 A. Š.ga seotud rahapesuepisood ning Tiiu Järviste ja A. Š. omastamise katse materjalid kriminaalasja nr 20221000025 (T2 kd, tl 25-26; T15 kd, tl 1-2). 14.10.2020.a kriminaalasja eraldamise määrusega eraldati kriminaalasjast nr 20221000025 A. Š.ga seotud rahapesu kuriteoepisood ning omastamise katsega seotud kuriteoepisood kriminaalasja nr
  14. Kriminaalasja nr 20221000025 jäi alles Tiiu Järvistega seotud omastamise katse kuriteoepisood (T15 kd, tl 3-4). Eraldamised on olnud vajalikud seetõttu, et A. Š. oli siis ja on jätkuvalt Eesti Vabariigis tagaotsitav. Kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus esmalt Tiiu Järvistele, Andrii Danchakile ja Aleksei Dremovile esitatud süüdistuse KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning seejärel Tiiu Järvistele esitatud süüdistuse KarS § 201 lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. 2.
  15. TIIU JÄRVISTE, ANDRII DANCHAK ja ALEKSEI DREMOV süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi Süüdistuse kohaselt heidetakse Tiiu Järvistele, Andrii Danchakile ja Aleksei Dremovile ette rahapesu, mis on toime pandud grupi poolt ja suures ulatuses. Rahapesu on süüdistuse järgi toime pandud GFC Good Finance Company AS-s (edaspidi GFC). Kohtuotsuse parema mõistmise huvides selgitab kohus enne konkreetse koosseisu analüüsimist, mida GFC endast kujutab ning kuidas on sellega seotud süüdistatavad T. Järviste, A. Danchak ja A. Dremov. 15 GFC (registrikood 12423254) oli makseasutus, mis asutati 04.02.2013.a T. Järviste poolt (äriregistri teabesüsteemi 30.03.2020.a väljatrükk; T1 kd, tl 1-5). Makseasutuse tegevust reguleerib makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (edaspidi MERAS). MERAS § 5 lg 1 kohaselt on makseasutus äriühing, kelle püsiv tegevus on makseteenuste osutamine. Makseasutus võib tegutseda üksnes aktsiaseltsina, kui ta osutab mõnda MERAS § 3 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud makseteenust. Makseasutus on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse § 5 tähenduses. Oluline on rõhutada, et oma olemuselt ei ole makseasutus pank ja makseasutusel ei ole õigust hoiustada klientide raha (MERAS § 5 lg 6) või klientide raha investeerida ja välja laenata (MERAS § 5 lg 4). Makseasutus allub Finantsinspektsiooni järelevalvele ning makseasutusena tegutsemiseks ja erinevate teenuste osutamiseks tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt tegevusluba (MERAS § 14 jj). Kuna makseasutus ei tohi tegeleda hoiuste ja laenamisega (üksnes maksetehingu täitmiseks), siis teenib makseasutus oma tulu üksnes maksetehingutest. Kuna makseteenuste osutamisega kaasneb rahapesu risk, siis peab makseasutus oma tegevuses juhinduma ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi RahaPTS) toodud nõuetest. GFC 17.12.2018.a ja 15.04.2015.a kinnitatud põhikirjade (äriregistri teabesüsteemi 19.06.2019.a väljatrükid; T1 kd, tl 12-21) järgi olid GFC tegevusalad äri- ja majandusalased konsultatsioonid, makseteenuse osutamine ja finantsteenuste abitegevusalad. GFC 05.06.2019.a kinnitatud põhikirjas kaotati tegevusalana ära makseteenuste osutamine, teised tegevusalad jäid samaks. Finantsinspektsioon väljastas GFC-le 05.06.2013.a otsusega nr 4.11/22 makseteenuste pakkumiseks vajaliku tegevusloa, sh sularaha sissemaksete ja väljamaksete tegemiseks maksekontolt, maksetehingute täitmiseks rahaliste vahendite ülekandmiseks makseteenuse pakkuja juures avatud maksekontole ja maksetehingute täitmiseks kui rahalised vahendid on makseteenuse pakkuja kliendile antud laenuna ning rahasiirdeks. 23.10.2015.a otsusega nr 4.1-1/115 andis Finantsinspektsioon lisaks GFC-le tegevusloa võlaõigusseaduse § 709 lõikes 8 nimetatud makseinstrumentide väljastamiseks ja maksetehingute vastuvõtmiseks. Lisaks eelnevale oli GFC-le tegevuslubade nimekirja kohaselt Finantsinspektsiooni poolt väljastatud ka piiriülese teenuse osutamise õigused Poola Vabariigis, Hispaania Kuningriigis, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis, Soome Vabariigis, Saksamaa Liitvabariigis, Tšehhi Vabariigis ja Slovaki Vabariigis. GFC tegevusluba tunnistati kehtetuks Finantsinspektsiooni 27.05.2019.a otsusega nr 4.1-1/70 (Finantsinspektsiooni 16.07.2019.a kodulehe www.fi.ee väljatrükk; T8 kd, tl 7-22). GFC tegevusloa kehtetuks tunnistamise põhjustel peatub kohus edasise kohtuotsuse käigus. Finantsinspektsiooni faktileht GFC kohta (T8 kd, tl 46-47) tõendab, et seisuga 31.03.2019.a oli GFC turuosa maksete mahu järgi 51,1% (2018.a 53,3%), varade maht 18,6 mln eurot (2018.a lõpu seisuga 19,3 miljonit eurot), maksete maht 93,5 miljonit eurot (2018.a 363,9 miljonit eurot), maksete arv 10 271 (2018.a 37 698), piiriüleste maksete osakaal 81% (2018.a 73,9 %), kahjum 26 462 eurot (2018.a kasum 280 351 eurot) ja omavahendite nõude kaetus 136%. Juhtimise poole pealt on faktilehel märgitud, et oluline osalus kuulub GFC Holding OÜ-le (90,4%), nõukogu liikmed on E. T., Tiiu Järviste ja U. T. ning juhatuse liikmed Andrii Danchak ja S. G.. Lisaks on faktilehel GFC tegevuse ja Finantsinspektsiooni kontrollide toimumise ajaline kirjeldus, millel kohus peatub samuti pikemalt allpool. Finantsinspektsiooni kodulehe 27.09.2019.a väljatrükk – Makseasutuste sektori I kvartali 2019.a ülevaade (T8 kd, tl 48-50) tõendab samuti makseasutuste turujaotust seisuga 31.03.2019.a ja seda, et GFC-l oli 51,1% kogu turuosast. 16 GFC olemusest annavad hea ülevaate ka majandusaasta aruanded. Nimelt on GFC 2016.a majandusaasta aruande (äriregistri teabesüsteemi 26.09.2018.a väljatrükk; T1 kd, tl 22-39) tegevusaruandes märgitud GFC peamiseks tegevuseks klientidele maksekontode avamine, nende maksete teostamine ning klientidele maksevahendite väljastamine. Enda strateegiana näeb GFC maksete efektiivsema käitlemise teenuste osutamist, positsioneerides ennast pankadele alternatiivse makseasutusena. GFC eesmärk on pakkuda klientidele kiiret ja mugavat makseteenust läbi maksevahendite ja kaasaegsete IT lahenduste. Tegevusaruandest nähtub, et 2016.a keskendus GFC piiriüleselt osutatavate teenuste lubade taotlemisele Finantsinspektsioonilt ja Finantsinspektsioon väljastas GFC-le eespool mainitud piiriülese teenuse osutamise õigused. Lisaks keskendus GFC 2016.a sisemiste protseduuride uuendamisele ja pakutavate toodete ning teenuste arendamisele klientide paremaks teenindamiseks. Välja on ka toodud, et GFC on maksekäsundite vahendamise keskkonna SWIFT liige, mille kaudu teostatakse klientide maksetehinguid ja suheldakse korrespondentpankadega. Aruandes nähakse
  16. aasta prognoosina ette, et jätkatakse makseteenuste arendamisega, keskendutakse täiendava personali kaasamisele, tootearendusele ja IT süsteemide täiustamisele ning kliendibaasi kasvatamisele. GFC omakapital oli 31.12.2016.a seisuga 258 409 eurot. Kasumiaruande kohaselt oli GFC 2015.a kasumi mõttes miinuses, aruandeaasta kahjum oli -141 281 eurot. Majandusaasta aruande lõpus on ettevõtte juhtkonna seisukoht, mille kohaselt on ettevõtte tegevus jätkusuutlik. Majandusaasta aruande on allkirjastanud A. Danchak. GFC 2017.a majandusaasta aruandes (äriregistri teabesüsteemi 19.09.2018.a väljatrükk; T1 kd, tl 40-61) on GFC peamise tegevusena märgitud endiselt klientidele maksekontode avamine, nende maksete teostamine ning klientidele maksevahendite väljastamine. Tegevusaruandes on märgitud, et GFC on rahvusvahelise kaardimaksete vahendaja MasterCard partner ja suuteline väljastama klientidele kaasaegseid deebet- ning krediitkaarte. 2016.a ja 2017.a keskendus GFC piiriüleselt osutatavate teenuste lubade taotlemisele Finantsinspektsioonilt. Jätkuvalt toimus pakutavate toodete ja teenuste ning selleks vajaliku infrastruktuuri arendamine. Märgitud on ka, et 2017.a teises pooles toimus seoses muutunud turusituatsiooniga oluline hüpe makseteenuste mahtudes ettevõtetest klientidele. Kuna ettevõtte põhitegevus – makseteenuste osutamine – osas alles arvestatav kasv algas, siis moodustas olulise osa ettevõtte 2017.a ärituludest (72%) jätkuvalt ettevõtte vähemusosaniku poolt finantseeritav IT-lahenduse arendusprojekt eraklientidele web-platvormi ja mobiilrakenduse väljatöötamiseks. 2018.a moodustab põhitegevus juba enamuse ettevõtte tuludest. GFC omakapital oli 31.12.2017.a seisuga 341 617 eurot. Kasumiaruande kohaselt oli GFC 2016.a kasum 24 474 eurot. Ettevõtte pangakontodel ja kassas olevatest rahalistest vahenditest moodustasid klientide nõuded ettevõtte vastu (klientide nõudmiseni hoiused) 9 120 768 eurot (31.12.2016.a seisuga 3842 eurot). Majandusaasta aruandes on juhtkond kinnitanud, et on võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tagada GFC jätkusuutlikkus ja kasv praegustes tingimustes ning et juhtkonna hinnangul on ettevõte jätkuvalt tegutsev. Majandusaasta aruande on allkirjastanud M. R.. GFC 2018.a majandusaasta aruandes (äriregistri teabesüsteemi 04.11.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 62-77, T23 kd, tl 77-84) on jätkuvalt välja toodud, et tegemist on makseasutusega, mis tegeleb peamiselt klientidele maksekontode avamisega, nende maksete teotamisega ning klientidele maksevahendite väljastamisega. Välja on toodud, et 2018.a sai ettevõtte suurimaks tegevusmahuks ning tulude allikaks 2017.a alguse saanud ettevõtete teenindamine maksete teostamisel. 2018.a suutis ettevõte oma põhitegevusega, s.o maksete teostamisega saavutada olulise kasumlikkuse tagamaks jätkuv areng ning võimalike arendusprojektide finantseerimine. Tuuakse välja ka see, et 2019.a maikuus lõppes ettevõtte litsents makseteenuste osutamiseks ning sellest alates tegeleb ettevõte senise põhitegevuse 17 lõpetamisega. Ettevõte vaidlustas tegevuslitsentsi lõppemise ning ei ole seni uusi tegevussuundi arendanud. Kasumiaruande kohaselt oli GFC 2017.a kasum 83 208 eurot ja 2018.a kasum 282 088 eurot. Ettevõtte pangakontodel ja kassas olevatest rahalistest vahenditest moodustasid klientide nõuded ettevõtte vastu (klientide nõudmiseni hoiused) 14 383 318 eurot ning „raha teel“ 4 189 838 eurot (31.12.2017.a seisuga 58 671 eurot). GFC omakapital oli 31.12.2018.a seisuga 623 705 eurot. Kokkuvõtvalt nähtub GFC 2016-2018.a majandusaasta aruannetest, et GFC peamine tegevus, s.o klientidele maksekontode avamine, klientide maksete teostamine ja klientidele maksevahendite väljastamine, püsis läbi aastate muutumatuna. Küll aga tegeleti algselt ka muude projektidega ning põhitegevusena makseteenuse osutamine sai hoo sisse 2017.a teises pooles. GFC hüppelisest kasvust annavad märku majandusaasta aruannete kasumiaruanded, millest nähtub, et GFC on suutnud miinuses olevast kasumist tõusta 282 088 euro suuruse kasumi peale ning ka klientide nõuded GFC vastu, mis võrreldes
  17. aastaga kasvasid 2018.aastaks märkimisväärselt. GFC 2017.a majandusaasta aruandes on märgitud, et 2017.a teises pooles toimus oluline hüpe makseteenuste mahtudes ettevõtetest klientidele seoses muutunud turusituatsiooniga. Tunnistaja H. S. on 01.04.2021.a kohtuistungil antud ütlustes (K3 kd, tl 196-210) kirjeldanud, kuidas 2017.a lõpu poole või 2018.a alguses tuli GFC-sse juurde palju kliente ja seetõttu oli ka palju makseid ning tingitud võis see olla sellest, et Swedbankis suleti paljudel mitteresidentidest klientidel kontod, Versobank kaotas litsentsi ja litsents võeti ära ka ühelt Läti pangalt. Tunnistaja M. L. selgitas 15.04.2021.a kohtuistungil antud ütlustes (K4 kd, tl 3347) samuti, et GFC võttis üle suletud pankade Versobank ja ABLV Läti kliendid. Ka süüdistatav A. Danchak on 13.05.2021.a kohtuistungil antud ütlustes (K7 kd, 141-156) kinnitanud, et neil oli kliente, kelle puhul teised pangad keeldusid neile kontot avamast ja nemad siiski avasid sellistele klientidele GFC-s konto, seejuures ei selgitanud kliendid, miks pangad keeldusid neile kontosid avamast. Seega saab majandusaasta aruandes nimetatud muutunud turusituatsiooniks pidada kliendibaasi kasvatamist teiste pankade ja makseasutuste endiste klientide näol. GFC kliendibaasi suurus oli tunnistaja H. S. sõnul 2018.a lõpus või 2019.a alguses kuskil 300 ringis. Kui arvestada, et süüdistatava A. Danchaki sõnul oli GFC-l 2016.a kliente 10 või natuke rohkem (hilisemate ütluste kohaselt mitukümmend), siis oli GFC kliendibaas paari aastaga märkimisväärselt kasvanud. GFC peamised kliendid olid juriidilised isikud ja mitteresidendid. Seda on kinnitanud tunnistajad M. L. ja H. S.. Tõendamist on leidnud, et GFC-s olid kehtestatud tüüpiliste maksteenuste hinnakirjad eraldi juriidilistele isikutele ja eraklientidele. Need hinnakirjad asusid GFC kodulehel aadressil xxxx ja olid kehtivad alates 30.10.2018.a (GFC kodulehe hinnakirjade 16.07.2019.a väljatrükid; T6 kd, tl 209-215). Juriidiliste isikute hinnakirjast nähtub, et hinnad ja teenustasud on odavamad siis, kui ettevõte on registreeritud Eestis, juhatuseliikmed ja omanikud on Eesti residendid ja äritegevus seotud Eestiga. Kui aga ettevõte on küll registreeritud Eestis, aga äritegevus ei ole Eestiga seotud või ettevõte on registreeritud EU-s ja äritegevus ei ole seotud Eestiga või ettevõte on registreeritud väljaspool EU riike, siis on hinnad ja teenustasud kõrgemad. Kõrgemad näiteks selliselt, et kui Eestis registreeritud ettevõtte Eesti residendist ja Eestiga seotud äritegevusega juriidiline isik soovib avada GFC-s maksekonto, siis selleks esitatavate dokumentide analüüs on sellise juriidilise isiku jaoks tasuta. Seevastu Eestis registreeritud ettevõtte jaoks, kelle äritegevus ei ole Eestiga seotud, maksab selline teenus 800 eurot ning EU-s registreeritud ettevõtte jaks, kelle äritegevus ei ole Eestiga seotud, maksab selline teenus 900 eurot ning väljaspool EU riike registreeritud ettevõtte jaoks lausa 1000 eurot. Lisaks ka näiteks kontohaldustasu oli Eestis registreeritud ettevõtte Eesti residendist ja Eestiga seotud 18 äritegevusega juriidilise isiku jaoks üksnes 1 euro kuus, seevastu kõigi teiste juriidiliste isikute puhul 40 eurot kuus. Ka eraklientidele kehtestatud hinnakirjast nähtub, et hinnad on taaskord madalamad Eesti residentidele, kallimad EU residentidele ja kõige kallimad mitte EU residentidele. Seega saab selle tõendi põhjal järeldada, et GFC-le oli kasumlikum omada mitteresidentidest kliente nii eraklientide kui ka juriidiliste isikute seas ning kriminaalasjas esitatud tõendite põhjal võib väita, et seda GFC ka tegi. GFC äridokumendid (äriregistri teabesüsteemi 30.03.2020.a ja 01.04.2019.a väljatrükid; T1 kd, tl 79-98) tõendavad, et GFC on suurendanud aktsiakapitali. Ettevõtte kapitaliseerituse täiendamiseks suurendati märtsis 2019.a ettevõtte osakapitali 200 010 euro võrra, milleks AS Swedbanki 04.03.2019.a tõendi kohaselt laekus GFC-le 04.03.2019.a GFC Holding OÜ-lt 180 810 eurot (ülejäänud 19 200 eurot laekus Moncornet Assets Inc-lt). Otsus aktsiakapitali suurendamise kohta võeti vastu 17.12.2018.a toimunud aktsionäride erakorralisel koosolekul, kus muu hulgas muudeti ka põhikirja. Koosolekul osalesid GFC Holding OÜ esindaja T. Järviste ja Moncornet Assets Inc, keda esindas volituse alusel L. R., koosoleku juhataja oli L. R. ja protokollija M. R.. Aktsionäride otsuse kohaselt on GFC-l 354 aktsiat, millest 320 aktsiat ehk 90,4% aktsiaseltsi aktsiakapitalist ja väärtuses 403 200 eurot kuuluvad GFC Holding OÜ-le ja 34 aktsiat ehk 9,6% aktsiaseltsi aktsiakapitalist nimiväärtuses 42 840 eurot kuuluvad Moncornet Assets Inc-le. Otsuse on allkirjastanud T. Järviste ja L. R.. Aktsiakapitali suurendamisele järgnes 2019.a aktsiakapitali vähendamine. Nimelt on 05.06.2019.a võetud vastu aktsionäride korduva erakorralise koosoleku protokolliline otsus aktsiakapitali vähendamise kohta. Muudetud on ka põhikirja, kuna Finantsinspektsiooni 27.05.2019.a otsusega nr 4.1-1/70 tunnistati kehtetuks GFC-le 05.06.2013.a ja 23.10.2015.a väljastatud tegevusload, mille tõttu ei ole selts enam Finantsinspektsiooni järelevalve subjekt ja talle ei kohaldu enam MERAS-st, vaid äriseadustikust tulenevad sätted. Otsuse on allkirjastanud T. Järviste ja protokollija on olnud S. G.. Lisaks aktsiakapitali suurendamisele ja vähendamisele on 04.12.2019.a koosoleku protokolliga, kus GFC Holding OÜ-d esindas A. Š., tagasi kutsutud likvideerija ja nõukogu liikmed T. Järviste, E. T. ja U. T.. Selle protokolli on allkirjastanud A. Š.. Nagu eelnevast selgub, siis GFC enamusaktsionär on GFC Holding OÜ (registrikood 12834459), mis on asutatud 15.04.2015.a T. Järviste poolt. T. Järviste oli GFC Holding OÜ juhatuse liige alates äriühingu asutamisest kuni 20.11.2019.a ja osanik alates asutamisest kuni 15.11.2019.a. A. Š. sai GFC Holding OÜ juhatuse liikmeks 18.11.2019.a. ja osanikuks 15.11.2019.a (äriregistri teabesüsteemi 22.11.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 99-101). GFC Holding OÜ äridokumentidest nähtub (äriregistri teabesüsteemi väljatrükk 30.03.2020.a; T1 kd, tl 140-155), et otsuse juhatuse liikme T. Järviste tagasikutsumise kohta tegi GFC Holding OÜ ainuosanik A. Š. 19.11.2019.a. Sealjuures on 13.11.2019.a dokumendiga „Kinnitus ja tahteavaldus“ andnud A. Š. nõusoleku olla valitud GFC Holding OÜ juhatuse liikmeks. Samal päeval on senise ainuosaniku T. Järviste otsusega nimetatud A. Š. juhatuse liikmeks ning muudetud ära äriühingu aadress, e-posti aadress ja telefoninumber. Muudatuste kohta on tehtud ka Tartu Maakohtu Registriosakonnale avaldus, mille alusel kustutati 15.11.2019.a äriühingu registrikaardilt osanik T. Järviste ja osanikuna kanti registrisse A. Š. (äriregistri teabesüsteemi 22.11.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 145-155). Lisaks on oluline välja tuua, et T. Järviste oli GFC Holding OÜ tegelikuks kasusaajaks alates 05.09.2018.a kuni 15.11.2019.a ning alates 15.11.2019.a sai äriühingu tegelikuks kasusaajaks A. Š. (äriregistri teabesüsteemi 22.11.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 102). GFC Holding OÜ-l on alates asutamisest olnud üks põhikiri (äriregistri teabesüsteemi 03.06.2019.a väljatrükk GFC Holding OÜ põhikirjade nimekirjast; T1 kd, tl 137-139), mille kohaselt juhib osaühingut juhatus, mis koosneb ühest 19 kuni kolmest liikmest ning osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. GFC Holding OÜ 2015.a majandusaasta aruandest (äriregistri teabesüsteemi 03.06.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 103-111) nähtub, et GFC Holding OÜ tegevusalaks on tütarühingu GFC aktsiate hoidmine. GFC tegevusalaks on seejuures Finantsinspektsiooni järelevalve all finantsteenuse osutamine, milleks on kõik MERAS-s nimetatud makseteenused. Majandusaasta aruandes on välja toodud, et tütaräriühingus omatakse 90,4% aktsiatest (320 aktsiat 1260 eurose nimiväärtusega). GFC Holding OÜ 2016.a majandusaasta aruandest (äriregistri teabesüsteemi 03.06.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 112-120) ja 2017.a majandusaasta aruandest (äriregistri teabesüsteemi 03.06.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 121-128) nähtub, et äriühingu tegevusvaldkond ei ole muutunud, mingisuguseid muutuseid ettevõtte tegevuses ei ole aset leidnud ja jätkatakse sama äritegevust. GFC Holding OÜ 2018.a majandusaasta aruandes (äriregistri teabesüsteemi 30.08.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 129-136) on ettevõtte peamise tegevusalana jätkuvalt välja toodud GFC aktsiate hoidmine, kuid lisaks on märgitud, et teostatud on ka IT-alaste projektide arendustöid. Ettevõtte müügitulu
  18. aastal oli 73 797 eurot ja tulem 248 027 eurot (millest peamise osa moodustas tütarettevõtte kasum). Kõik majandusaasta aruanded on allkirjastatud T. Järviste poolt. GFC Holding OÜ majandusaasta aruannetest nähtuva põhjal saab seega väita, et GFC majanduslik kasv oli oluline mitte ainult GFC enda, vaid ka tema enamusaktsionäri GFC Holding OÜ jaoks, sest sellest sõltus äriühingu tulemuslikkus. Kohtule on esitatud lisaks ka andmed IO Halduse osaühingu (registrikood 10205233) kohta, mis tõendavad, et osaühing loodi 29.05.1997.a T. Järviste poolt ning T. Järviste on alates osaühingu loomisest kuni väljatrüki tegemiseni 30.04.2020.a, olnud selle osaühingu juhatuse liige ja alates 05.09.2018.a ka tegelikuks kasusaajaks (äriregistri teabesüsteemi 21.06.2019.a väljatrükk; T1 kd, tl 156-161). Kui nüüd tulla konkreetselt süüdistatavate juurde, siis süüdistatav T. Järviste kuulus 04.02.2013.a kuni GFC litsentsi lõppemiseni GFC nõukogusse ja oli alates 04.02.2018.a ka GFC nõukogu esimees (GFC äriregistrikui teabesüsteemi 30.03.2020.a väljatrükk; T1 kd, tl 1-5). Lisaks sellele oli T. Järviste alates 05.09.2018.a GFC tegelik kasusaaja (äriregistri teabesüsteemi 19.09.2018.a väljatrükk; T1 tl, tl 78). GFC põhikirjade (äriregistri teabesüsteemi 19.06.2019.a väljatrükid; T1 kd, tl 6-21) kohaselt on nõukogu pädevuseks planeerida äriühingu tegevust, korraldada selle juhtimist ja teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning võtta vastu otsuseid seadusega või põhikirjaga sätestatud küsimustes. Samuti esitab nõukogu üldkoosolekule aruande oma tegevusest majandusaastal ja see aruanne sisaldab hinnangut majandusaasta aruandele. Nõukogu määrab ka kohale ja kutsub tagasi siseaudiitori ja juhatuse liikmed. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tööd. GFC-s oli selleks alates 04.02.2018.a T. Järviste. Kuigi GFC põhikirja on aja jooksul muudetud (kohtule on esitatud 15.04.2015.a kinnitatud 20.04.201507.03.2019.a põhikiri, 17.12.2018.a kinnitatud 07.03.2019-12.06.2019.a põhikiri ning 05.06.2019.a kinnitatud ja alates 12.06.2019.a kehtima hakanud põhikiri), siis on nõukogu pädevus jäänud samaks. Eelnev tõendab seega, et T. Järviste oli GFC nõukogu esimees ka süüdistuses nimetatud Crosspoint Ltd tehingute ajal. Süüdistuses on ette heidetud, et kuigi GFC äriregistri järgne asutaja ja aktsionär (algselt isiklikult, hiljem läbi tema poolt hallatud äriühingu GFC Holding OÜ) oli T. Järviste, siis tegelik GFC juht oli tema xxxx A. Š., kes korraldas igapäevaselt äriühingu tööd, võttis tööle töötajaid, otsustas rahaliste vahendite käsutamise üle ning andis nii juhatuse liikmetele kui ka nõukogule korraldusi. Kohus märgib, et kuna A. Štšmelev on tagaotsitav ja ei ole käesolevas 20 kriminaalasjas süüdistatav, siis kohus ei võta seisukohta tema süüküsimuses, vaid üksnes analüüsib tema rolli seonduvalt GFC ja GFC töötajatega. Selles, et A. Š. võttis GFC-sse tööle uusi töötajaid, vaidlust ei ole. Lisaks sellele, et A. Š.iga tutvuse kaudu sai GFC-sse tööle süüdistatav A. Dremov, kes käis 23.05.2022.a kohtuistungil antud ütluste (K7 kd, tl 162-167) kohaselt koos A. Š.iga
  19. Keskkoolis ning A. Danchak, kelle samuti A. Š. tööle kutsus, sai selliselt tööle ka süüdistuses nimetatud perioodil GFC-s töötanud AML kontaktisik M. L.. Nimelt on tunnistaja M. L. andnud kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt kohtas ta tänaval A. Š.i, kes ütles, et hakkab looma ühte panka ja andis M. L. võimaluse liituda. Ka tunnistaja K. S. poolt 09.04.2021.a kohtuistungil antud ütluste (K4 kd, tl 25-28) kohaselt tegi GFC likvideerijaks asumise ettepaneku temale A. Š.. Lisaks töötajate tööle võtmisele on mitmed tunnistajad kirjeldanud, kuidas A. Š. käis pidevalt GFC kontoris, suhtles juhatuse liikmetega ja andis töötajatele korraldusi. Tunnistaja M. L. sõnul tundus temale, et A. Š.il on GFC-s juhtiv roll just nimelt seetõttu, et ta käis kontoris iga nädal, kui ta oli Eestis, rääkis tehingutest ja klientidest ning suhtles juhatuse liikmetega. Samuti nähtub M. L. ütlustest, et A. Š. küsis temalt tehingute kohta, kuidas miski on, kui kaugel on ja kas tunnistaja on midagi jõudnud vaadata. Tunnistaja H. S. ütluste kohaselt oli A. Š. algselt GFC-s tööl arendusjuhina. Kui H. S. läks GFC-sse tööle, siis tegeleti Mastercardi väljastamise projektiga (käisid läbirääkimised ja kohe-kohe hakati kaarte väljastama), mille arenduspoolega tegeles just A. Š. ja väljastpoolt oli võetud veel ka üks projektijuht I. S., kes tegeles kaartide väljastamisprojektiga. Tunnistaja H. S. ei osanud öelda, millega tegeles A. Š. siis, kui see projekt läbi sai. Küll aga käis tunnistaja sõnul A. Š. GFC kontoris nädalas mitu korda ja kuigi tunnistaja ei osanud täpselt öelda, mida A. Š. seal tegi, siis talle tundus, et ta andis mingisugustele töötajatele korraldusi. H. S. järeldab seda sellest, et kui A. Š. suhtles juhatuse liikmetega (A. Danchaki ja M. R.iga), siis kõneviisist oli aru saada, et seal midagi jagati. A. Š.i poolt korralduste andmine nähtus ka sellest, et teatud arutelud juhatuse liikmetega olid väga kõvahäälsed ja sellest tunnistaja järeldas, et A. Š. on mingist asjas huvitatud. Tunnistaja T. V. kinnitas 05.04.2021.a kohtuistungil antud ütlustes (K3 kd, tl 225234) samuti, et nägi A. Š.i GFC-s võib-olla korra nädalas või korra kahe nädala jooksul. A. Š. veetis siis aega koosolekute ruumis, oli arvuti taga ja rääkis telefoniga ning suhtles kindlasti ka A. Danchakiga ja võib-olla ka teiste töötajatega. Tunnistaja S. G. on andnud 05.04.2021.a kohtuistungil samuti ütlusi (K3 kd, tl 215-225), mille kohaselt oli A. Š. GFC-s väga tihe külaline. Kui S. G. käis kontoris, et arutada mingisuguseid dokumentide asju (kui ta ei olnud veel juhatuse liige), siis oli A. Š. pidevalt seal ja tema oli küll tunnistaja sõnul igapäevane külaline, kes tellis sinna endale pakke, tundis ennast seal väga vabalt ja oli pidevalt kohal. A. Š. ei olnud S. G. sõnul GFC-ga mingisuguses tööalases suhtes kui ta seal juhatuse liige oli. Lisaks on S. G. kirjeldanud A. Š.i rolli osas, et tema räägib seda kui anekdooti, et kõigepealt ta arvas, et A. Š. on turvamees, sest keegi teda talle ei tutvustanud, aga mis ta roll oli, sellest ei saanud tunnistaja lõpuni aru. S. G. sõnul kohtus A. Š. ka pidevalt A. Danchakiga, nad istusid GFC kohtumiste ruumis ja rääkisid kogu aeg midagi, arutasid omavahel või käisid koos tööreisil Saksamaal ja lõpupoole olid ka pidevalt kontorist väljas koos (tunnistaja nägi, kuidas nad läksid koos ja tulid koos). S. G. ütluste kohaselt oli A. Š.il GFC kontorisse saamiseks ka oma kaart. Süüdistatava A. Danchaki poolt 21.03.2022.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas A. Š. GFC-s arendusjuhina, aga oli süüdistatava tunnetuse järgi omaniku huvide eest seisev. Tunnetus tekkis nende ülesannete ja suundade järgi, mis tulid A. Š.i poolt töötajatele ja ka juhatusele. Ülesanded ja plaanid, mis tulid juhatusele (tollel hetkel M. R. ja A. K.), võeti töösse ja sellest tegi süüdistatav järelduse, et A. Š. väljendab omaniku huve ning kui ta esitas selle küsimuse M. R.ile, kas see tõesti vastab tõele, siis M. R. kinnitas seda. Lisaks kirjeldas 21 A. Danchak, et kui ta tuli GFC-sse tööle, siis M. R. tutvustas talle A. Š.i kui ettevõtte omanikku ja inimest, kes võtab vastu äriühingus vastu otsuseid. Hiljem toetas seda asjaolu süüdistatava jaoks see, et vastused teatud küsimustele, mis esitati juriidilise äriühingu omanikule ehk T. Järvistele, olid samasugused, mida andis A. Š. pika perioodi jooksul. Samuti andis süüdistatav ütlusi, et kui A. Š. ta Ukrainast GFC-sse tööle kutsus, siis oli tal info, et A. Š. on selle ettevõtte esindaja või omanik. Ka süüdistatava A. Dremovi ütluste kohaselt oli A. Š. GFC-s arendusjuht, kuid tema oma töös temaga kokku ei puutunud, A. Š. talle töökorraldusi ei andnud ja ei pöördunud süüdistatava poole palumaks tal mõne kliendi tehinguid kiiremini vaadata või dokumente kiiremini koguda. Võis aga olla, et A. Š. edastas talle või GFC-le mingite klientide dokumente. Eelnevale lisaks teostati süüdistuse kohaselt A. Š.i korraldusel ka kontode avamine ja rahade liigutamine mitteresidentidest klientidele, kellele äriühingu sisekorrareeglite ja RahaPTS kohaselt ei oleks tohtinud teenuseid osutada. Selles osas on tunnistaja H. S. kinnitanud, et A. Š. tõi GFC-sse ka kliente, kuna nad pidid kliendikonto avamise juhendit ükskord muutma just sellepärast, et A. Š.il oleks klienti võimalik tuvastada ka väljaspool GFC kontorit. Seega ei olnud, et ainult kliendihaldur tuvastab kliendi, vaid ka GFC töötaja sai tuvastada klienti. Olgugi, et A. Š.i poolt GFC-sse klientide toomine on käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud, siis nõustub selle süüdistuses etteheidetud lause osas kohus T. Järviste kaitsja seisukohaga. Nimelt ei selgu sellest lausest konkreetselt ei see, milliste kontode avamine on A. Š.i korraldusel tehtud ega ka see, milliste mitteresidentidest klientide raha ta on liigutanud ning miks neile ei oleks tohtinud teenust osutada. Sellise üldsõnalise väite alusel ei ole võimalik kohtul tuvastada, kas see väide vastab tõele või mitte ning milline on selle väite seos käesoleva rahapesu süüdistusega. Seega jätab kohus selle lause tähelepanuta. Maksu- ja Tolliameti 17.07.2019.a vastus nr 7.1-4/018460-1 menetleja 25.06.2019.a nõudekirjale nr 3.2-1/14214-1 koos CD-plaadiga (T7 kd, tl 7-13, CD-plaadil Exceli fail nimega GFC Good Finance Company AS TÖR kanded) tõendab, et A. Š. töötas GFC-s töölepingu alusel ajavahemikul 27.10.2014-22.11.2018.a ning tema tööleping lõpetati TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et A. Š. korraldas GFC igapäevast tööd, võttis tööle töötajaid (või vähemalt kutsus neid GFC-sse tööle ja soovitas neid GFC juhatusele), käis pidevalt GFC kontoris kohapeal ja suhtles peamiselt GFC juhatuse liikmetega, tõi GFC-sse kliente ja tundis huvi klientide tehingute vastu. Kuigi Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas A. Š. GFC-s töölepingu alusel ning oli süüdistatavate sõnul arendusjuht (tegeledes näiteks Mastercardi projektiga), siis tegelikkuses võib tunnistajate ja süüdistatavate ütluste põhjal väita, et keegi ei saanud lõpuni aru, mis A. Š.i roll GFC-s oli. Küll aga saadi kohtu hinnangul aru sellest, et A. Š.i roll on juhtiv ja tema antud korraldusi tuleb täita. See, miks kohus sellisel seisukohal on ning kuidas A. Š. on seotud käesoleva rahapesu süüdistuse aluseks olevate Crosspoint Ltd tehingutega, selgub aga järgneva kohtuotsuse analüüsi käigus. Süüdistatav A. Danchak oli GFC juhatuse liige alates 27.09.2016.a kuni 02.09.2019.a (GFC äriregistri teabesüsteemi 30.03.2020.a väljatrükk; T1 kd, tl 1-5). Maksu- ja Tolliameti andmed (T7 kd, tl 7-13; CD-plaadil Exceli fail nimega GFC Good Finance Company AS TÖR kanded) tõendavad, et A. Danchak töötas GFC-s ajavahemikul 01.06.2016-27.11.2017.a töölepingu alusel ja alates 27.11.2017.a oli ta juhtimis-, kontrollorgani liige. GFC põhikirjade (äriregistri teabesüsteemi 19.06.2019.a väljatrükid; T1 kd, tl 6-21) kohaselt äriühingut juhib ja küsimusi lahendab seaduse, põhikirja, üldkoosoleku ja nõukogu poolt antud pädevuse raames äriühingu juhatus, kuhu kuulub 1 kuni 3 liiget. Juhatuse kompetentsi ja ülesannete hulka 22 kuulub muu hulgas äriühingu töötajatega töölepingute sõlmimine ja lõpetamine, raamatupidamise korraldamine, vajalike selgituste ja ettekannete koostamine ning nõukogule esitamine, korralise üldkoosoleku kokkukutsumine ja selle toimumisest seaduses sätestatud juhtudel järelevalve organitele teatamine, vajaduse korral errakorraliste üldkoosolekute kokkukutsumine ja selle toimumisest seaduses sätestatud juhtudel järelevalve organitele teatamine, raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine ning äriühingu audiitoritele esitamine, majandusaasta aruande, sealhulgas kasumi jaotamise ettepaneku, üldkoosolekule esitamine, seadusest, käesolevast põhikirjast, nõukogu või üldkoosoleku otsusest tulenevate ülesannete koostamine ja teostamine ning äriregistrile, maksu- ja tolliametile, finantsinspektsioonile ja muudele ametiisikutele vajalike dokumentide esitamine. Põhikirja kohaselt on igal juhatuse liikmel õigus äriühingut eraldi esindada. Nii nagu nõukogu pädevuse puhul ei ole ka GFC juhatuse liikmete pädevus ja kohustused hoolimata põhikirjade muutmisest aja jooksul muutunud. Vahemärkusena toob kohus välja, et süüdistatav A. Danchak on üle kuulatud järgmistel kohtuistungitel: 21.12.2021.a (K7 kd, tl 93-98), 14.03.2022.a (K7 kd, tl 102-112), 21.03.2022.a (K7 kd, 114-126), 22.03.2022.a (K7 kd, 129-137), 13.05.2022.a (K7 kd, tl 141156) ja 23.05.2022.a (K7 kd, tl 158-162). Kohus analüüsib süüdistatava poolt antud ütlusi jooksvalt kohtuotsuse koostamise käigus. A. Danchak kirjeldas 21.12.2021.a kohtuistungil, kuidas ta asus GFC-sse algselt tööle projektijuhina ja tegeles Mastercardi kaardiprojekti käivitamise tagamisega koostöös Poola ettevõttega. Kui temast sai juhatuse liige, siis hakkas A. Danchak vastavalt 06.09.2016.a sõlmitud juhatuse liikme lepingule, mis jõustus 07.09.2016.a (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 15; T8 kd, tl 133-158), vastutama turunduse, tootearenduse, protsessijuhtimise, kliendisuhete halduse ja IT arenduse eest. Juhatuse liikme lepingu kohaselt peab A. Danchak kui juhatuse liige alluma ja andma aru nõukogule ning teavitama nõukogu kõikidest olulistest tehingutest (välja arvatud, kui nõukogu on asjaomase tehingu juba heaks kiitnud) või asjaoludest, mis kahjustavad või võivad kahjustada ettevõtte huve. Juhatuse liige on kohustatud võtma kõik mõistlikud meetmed, et hoida ettevõttele mis tahes kahju tekitamist. A. Danchaki töötasuks on juhatuse liikme lepinguga määratud 1300 eurot kuus (bruto). Juhatuse liikme leping on sõlmitud L. R. ja A. Danchaki vahel ning on nende mõlema poolt ka allkirjastatud. 03.04.2017.a leping juhatuse liikmega GFC ja A. Danchaki vahel (juhatuse liikmega 06.09.2016.a sõlmitud lepingu lisa 1) tõendab, et A. Danchaki juhatuse liikme lepingu lõpetamisel makstakse talle 9000 eurot (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CDplaadil koos lisadega, fail 14; T8 kd, tl 133-158). 10.01.2018.a sõlmitud juhatuse liikme lepingu lisa (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 16; T8 kd, tl 133158) kohaselt täidab juhatuse liige omal algatusel ja vajaduse korral kõiki tema ametikohaga ettevõttes seotud või lepingust, Eesti seadustest ning ettevõtte aktsionäride koosoleku ja nõukogu otsustest tulenevaid kohustusi ning eelkõige juhib ettevõtte igapäevast tegevust vastavalt ettevõtte organisatsioonilisele struktuurile. Juhatuse liikme lepingu lisa on taaskord sõlmitud L. R. ja A. Danchaki vahel ning mõlema poolt ka allkirjastatud. Juhatuse liikme lepingu lisa tõendab seega, et 2018.a kaotati ära konkreetsed valdkonnad, mille eest pidi A. Danchak vastutama ehk tema vastutust laiendati ja ta hakkas vastutama kogu GFC igapäeva tegevusega seotud valkondade eest. Samasuguse sisuga juhatuse liikme lepingu lisa sõlmiti samal kuupäeval ka teise juhatuse liikme M. R.iga, kes varasema temaga 01.06.2014.a sõlmitud juhatuse liikme teenuselepingu kohaselt vastutas selliste valdkondade nagu rahavoogude juhtimine, klienditeenused ja maksed ning õigustoimingute eest (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 42; T8 kd, tl 133-158). Kuigi A. Danchak on 21.12.2021.a kohtuistungil öelnud, et kui ta õigesti mäletab, siis hakkas ta juhatuse liikmena 23 vastutama AML valdkonna ja seadusandlusele vastavuse eest 01.10.2018.a, siis kriminaalasjas kogutud muud tõendid tõendavad, et ta tegeles sellega ka juba varasemalt. Süüdistatav A. Dremov töötas Maksu- ja Tolliameti andmetel (T7 kd, tl 7-13; CD-plaadil Exceli fail nimega GFC Good Finance Company AS TÖR kanded) GFC-s töölepingu alusel ajavahemikul 23.10.2017-11.01.2019.a. Täpsemini töötas A. Dremov alates 23.10.2017.a töölepingu nr 23102017-1 alusel kliendihalduri ametikohal (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 23 ja 29; T8 kd, tl 133-158). Töölepingu kohaselt on A. Dremovi põhiülesanded, õigused ja kohustused tööülesannete täitmisel ning vastutus määratletud ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatuks lisaks. Töölepingu järgi on A. Dremovi põhipalk 430 eurot kuus, kuid talle võidakse sõltuvalt töö tulemuslikkusest maksta ka preemiat või lisatasu vastavalt juhatuse otsusele. Töölepingu on A. Dremoviga sõlminud A. Danchak ning tööleping on mõlema poolt allkirjastatud. A. Dremov kinnitas 23.05.2022.a kohtuistungil antud ütlustes, et töötas GFC-s kliendihaldurina ajavahemikul september 2017.a kuni jaanuar või veebruar 2019.a. A. Dremovi töötamine kliendihaldurina on tõendamist leidnud ka tunnistajate M. L., H. S. ja T. V.i ning süüdistatava A. Danchaki ütlustega. A. Dremovi brutopalk oli 24.11.2017.a töölepingu nr 23102017-1 lisa 1 alusel alates 01.12.2017.a 500 eurot kuus, töölepingu 31.01.2018.a lisa 2 alusel alates 01.02.2018.a 1167,01 eurot kuus ning töölepingu 31.08.2018.a lisa 3 alusel alates 01.09.2018.a 1296,68 eurot kuus (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, failid 24, 25 ja 26; T8 kd, tl 133-158). Süüdistatava A. Dremovi poolt kohtuistungil anud ütluste kohaselt lahkus ta GFC-st töölt, sest sel momendil oli vähem tööd ja vähem kliente. Maksu- ja Tolliameti andmetest (T7 kd, tl 7-13) ning koondamisteatest (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 28; T8 kd, tl 133-158) nähtub, et A. Dremov koondati 11.01.2019.a. M. R.i poolt seoses GFC töömahu vähenemise ning sellega seoses ettevõttes ühe kliendihalduri ametikoha kadumisega. Enne GFC-sse tööle minekut tegeles A. Dremov kohtuistungil antud ütluste kohaselt eraettevõtlusega ja polnud makseasutuses või pangas töötamisega varem kokku puutunud. GFC-sse tööle asudes tehti talle väike koolitus, kus M. R. selgitas dokumentide kogumist ja A. Danchak normatiivaktidega seonduvat. Tööle asudes tegeles süüdistatav üksnes juriidilistest isikutest klientidega. GFC kliendihaldurina töötamise ametijuhendis (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 27; T8 kd, tl 133-158) on märgitud ametipositsioonil töötamisele esitatavad nõuded, mille kohaselt peab kliendihalduril olema bakalaureusekraad finants-/majandus- või sellega seotud valdkonnas, eelnev töökogemus majanduse valdkonnas, suurepärane eesti, vene ja inglise keele oskus kõnes ja kirjas, head arvutioskused, sealhulgas dokumentide ja tabelite redigeerimise oskus, disainirakenduste ja elektrooniliste arhiivide/andmebaaside kasutamise oskus, klienditeeninduse toe pakkumise kogemus, tugevad kliendiga suhtlemise ja suhtlusoskused, kõrgtasemel probleemide lahendamise ja mitme ülesande täitmise oskused, suunitlus klienditeenindusele ning lisaks peab kliendihaldur olema tähelepanelik, positiivne, aktiivne, sõltumatu, töökas, stressitaluvusega, võimeline töötama meeskonnas ja esinduslik. Arvestades, et A. Dremov tegeles enne GFC-sse tööle asumist eraettevõtlusega ja tal puudus kokkupuude makseasutuses või pangas töötamisega, sealhulgas kokkupuude kliendihalduri tööga, siis ei vastanud ta GFC kliendihalduri ametijuhendis toodud nõudmistele. Olenemata sellest, võeti A. Dremov GFC-sse tööle ja talle tehti küll tema sõnul väike koolitus, kuigi on selge, et üksnes sellest ei piisa kliendihalduri töö selgeks saamiseks. Ametijuhendi (20.02.2020.a vaatlusprotokoll CD-plaadil koos lisadega, fail 27; T8 kd, tl 133158) kohaselt on kliendihalduri ametikoha eesmärk pakkuda suurepärast klienditeenindust ja edendada seda ideed kogu ettevõttes. Kliendihaldur peab tagama, et GFC klientide vajadused 24 on rahuldatud. Kliendihalduri konkreetsed ülesanded on ametijuhendi kohaselt järgmised: klientide hankimine, klientide identifitseerimine ja kontrollimine, klientide hindamine siseeeskirjade alusel, hoolsusmeetmete kohaldamine vastavalt sisedokumentidele ja protseduuridele, korrektne andmete säilitamine ja klienditeeninduse toimingute dokumenteerimine, klientide õigustoimikute koostamine ja hõlbustamine, klientide päringute käsitlemine, nõuetekohase töövoo säilitamine vastavalt prioriteetidele, klienditeeninduse vilumuse parandamine, kaasatud klientide loomine ja ettevõtte sisekasvule kaasa aitamine, klientidega seotud küsimuste valdamine ja probleemide lahendamine ning võimaluste leidmine klientide rahulolu mõõtmiseks ja teenuste parendamiseks. Lisaks on ametijuhendis märgitud, et kliendihaldur on kohustatud olema eespool kirjeldatud ülesannete täitmisel nõuetekohaselt hoolikas ja kaalutlev. Kohtuistungil kirjeldas süüdistatav A. Dremov oma tööülesannetena kommunikatsiooni kliendiga, sealhulgas klientide taotluste töötlemine arveldusarvete avamiseks ja selle jaoks vajalike dokumentide kogumine ning ka kommunikatsiooni seonduvalt tehingutega, täpsemalt kommunikatsiooni tagamine kliendi ning GFC backoffice töötajate ja AML ohvitseri vahel, kui kliendilt taheti tehingutega seoses lepinguid või veel mingit lisainformatsiooni. Lisaks kinnitas A. Dremov, et tema tööülesandeks oli ka tunda oma kliendi äritegevust ja saada sellest aru, kuid klientide tehingute puhul selle kontrollimine, kas tegemist on nende tavapärase majandustegevusega või lähevad need kanded sellest tegevusest välja, oli A. Dremovi sõnul AML ohvitseri töö. A. Dremovi ütluste kohaselt tema kliendi edaspidist monitooringut ei teostanud, vaid üksnes vahendas kliendile AML töötaja ja juhatuse poolt tulnud küsimusi. Eelnevast nähtub, et olenemata kliendihaldurile ametijuhendiga kehtestatud arvukatest tööülesannetest pidas A. Dremov oma peamiseks, kui mitte ainukeseks, tööülesandeks kliendiga suhtlemist ja kliendiga suhtlemise vahendamist teiste GFC töötajatega. Kohtule on esitatud ka mitmeid Maksu- ja Tolliameti vastuseid menetleja nõudekirjadele, mis annavad samuti aimu sellest, kellel ja millised volitused mingil ajahetkel olid, sealhulgas milline oli kellegi vastutusvaldkond. Maksu- ja Tolliameti 15.02.2019.a vastus menetleja 11.02.2019.a nõudekirjale koos CD-plaadiga (T7 kd, tl 1-6) tõendab GFC maksudeklaratsioonide andmeid (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse) perioodil jaanuar 2017.a kuni jaanuar 2019.a. Esitatud andmed tõendavad muu hulgas, et nii A. Danchak kui ka A. Dremov on GFC-s töötanud ja saanud kogu selle perioodi, milles GFC-le on esitatud süüdistus ehk kõikide Crosspoint Ltd tehingute ajal, palka. Maksu- ja Tolliameti 17.07.2019.a vastus menetleja 25.06.2019.a nõudekirjale koos CDplaadiga (T7 kd, tl 7-13) tõendab GFC volitatud esindajaid. Esitatud andmete hulgast on käesoleva kriminaalasja kontekstis oluline välja tuua järgmine: M. R.il oli GFC raamatupidaja pakett alates 27.09.2017-05.07.2019.a ning volituste ja õiguste administreerimine alates 04.05.2019-05.07.2019; A. Danchakil oli juriidilise isiku esindaja pakett ja juriidilise isiku andmete vaataja pakett alates 04.05.2019.a. Vastusele on lisatud ka Exceli tabel andmetega töötamise registri kannetest seisuga 17.07.2019.a, väljatrükid TSD deklaratsioonidest ja nende lisadest ning väljatrükid KMD deklaratsioonidest ja nende lisadest. Maksu- ja Tolliameti 14.03.2019.a vastusest menetleja 15.02.2019.a nõudekirjale koos CDplaadiga (T7 kd, tl 14-20) nähtub, et Maksu- ja Tolliamet on edastanud GFC poolt elektroonselt 2017.a jaanuar kuni 2019.a jaanuar esitatud käibedeklaratsioonide (KMD põhivorm, KMD INF A osa ja KMD INF B osa) väljatrükid. Maksu-ja Tolliameti vastus tõendab, et perioodil 01.01.2017-14.03.2019.a oli GFC nimel volitatud e-maksuametit kasutama järgmised isikud: M. R. - volituste ja õiguste administreerimine alates 03.06.2015.a ning raamatupidaja pakett alates 27.09.2017.a; A. K. - volituste ja õiguste administreerimine 25 ning raamatupidaja pakett alates 01.06.2016.a kuni 15.03.2017.a ning A. K. - raamatupidaja pakett alates 01.06.2016.a. Ühtlasi on vastuses välja toodud, et GFC Holding OÜ on registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 01.06.2017.a ning esitanud Maksu- ja Tolliametile 2017.a juuni kuni detsembri käibedeklaratsioonid, mis edastati samuti koos vastusega. GFC ja GFC Holding OÜ on registreeritud ühe käibemaksukohustuslasena (käibemaksugrupp) alates 01.01.2018.a. Käibemaksugrupi esindusisikuks on GFC. Käibemaksugruppi kuuluvate ettevõtete nimel esitab ühise käibedeklaratsiooni käibemaksugrupi esindusisik. Vastusest nähtub ka, et GFC Holding OÜ nimel oli perioodil 01.01.2017-14.03.2019.a volitatud e-maksuametit kasutama järgmised isikud: A. K. raamatupidaja pakett alates 21.07.2017.a ja T. Järviste - volituste ja õiguste administreerimine alates 21.07.2017.a. Maksu- ja Tolliameti 09.10.2019.a vastusest menetleja 02.10.2019.a nõudekirjale koos CDplaadiga (T7 kd, tl 21-26) nähtub, et Maksu- ja Tolliamet on edastanud GFC juuni 2019.a kuni august 2019.a käibedeklaratsioonid ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid koos lisadega, samuti väljavõtte töötamise registrist perioodi 01.06.2019-09.10.2019.a kannete osas. Vastus tõendab, et GFC volitatud kasutajad olid/on: A. K. alates 01.06.2016.a „I“ raamatupidaja pakett ja üksikõigustena FATCA-deklaratsioonide esitamine alates 01.06.2016.a, töötamise registris (TÖR) andmete vaatamine alates 01.06.2016.a, laoarvestuse ja -aruandluse andmekogu (LAAK) sisestaja alates 22.01.2019.a, aktsiisideklaratsioonide haldamine (alates 01.02.2019.a) alates 28.01.2019.a; A. V. alates 03.09.2019.a juriidilise isiku esindaja ja andmete vaataja pakett; A. Danchak alates 13.06.2019.a kuni 03.09.2019.a juriidilise isiku esindaja ja andmete vaataja pakett; M. R. alates 27.09.2017.a kuni 05.07.2019.a „I“ raamatupidaja pakett ja üksikõigustena käibedeklaratsiooni (KMD) lisa INF1 haldamine alates 27.09.2017.a kuni 05.07.2019.a, FATCA-deklaratsioonide esitamine alates 27.09.2017.a kuni 05.07.2019.a, töötamise registris (TÖR) andmete vaatamine alates 27.09.2017.a kuni 05.07.2019.a, laoarvestuse ja -aruandluse andmekogu (LAAK) sisestaja alates 22.01.2019.a kuni 05.07.2019.a, aktsiisideklaratsioonide haldamine (alates 01.02.2019.a) alates 28.01.2019.a kuni 05.07.2019.a, isiku esindaja õigus rakenduste kasutamise õiguste haldamiseks alates 04.05.2019.a kuni 05.07.2019.a. Kohtule on esitatud hulgaliselt ka mitmete pankade vastuseid menetleja nõudekirjadele, mis tõendavad samuti erinevate isikute juurdepääse ja volitusi GFC-ga seotud kontodele. Ka nendest vastustest toob kohus välja üksnes käesolevas kriminaalasjas tähtsust omava. AS SEB Pank vastused menetleja nõudekirjadele (T6 kd, tl 113-117, tl 128-132, tl 142-143, tl 165-170, tl 183-201) tõendavad, et GFC omab AS-is SEB Pank arvelduskontot xxxx ja kogumiskontot xxxx, mille internetipanga kasutamisõigust omavad A. Danchak alates 11.04.2018.a, M. R. alates 14.04.2015.a ja A. K. alates 08.06.2018.a. Allkirjaõiguslikud isikud ja pangakaardid GFC-l puudusid. Lisaks omavad eraisikuna AS-i SEB Pank arvelduskontot ja pangakaarte A. Danchak ja T. Järviste, seejuures on T. Järvistel veel lisaks kaks tagatishoiust, EVK väärtpaberikonto ja pangasisene väärtpaberikonto. Lisaks on välja toodud, et AS-s SEB Pank on veel M. R.il arvelduskonto ja kaks pangakaarti (deebetkaart ja krediitkaart), A. Š.il on kaks arvelduskontot ja deebetkaart, H. S.l on kaks arvelduskontot ja deebetkaart, A. K. on arvelduskonto ja kaks deebetkaarti ning M. G. on arvelduskonto ja kogumishoius. GFC arvelduskonto xxxx suleti 09.04.2019.a, konto sulgemise allkirjastas A. Danchak ja sulgemisel teostati ülekanne GFC kontole xxxx. Ühtlasi tõendab AS SEB Pank vastus, et GFC pöördus 12.06.2019.a e-posti teel panga poole, esitades A. Danchaki poolt allkirjastatud avalduse pangakonto avamiseks. Avalduses on konto avamise eesmärgiks märgitud: 1) koguda rahalisi vahendeid (USA dollarites ja eurodes) GFC 26 korrespondentpankadelt: Venemaa Sberbank (Moskva, Venemaa Föderatsioon) ja Baltic International Bank (Riia, Läti). Oodatavate ligikaudsete rahaliste vahendite maht on 8 miljonit eurot ja 5 miljonit USA dollarit; 2) saadud rahaliste vahendite ülekandmine GFC klientide maksekontodele teistes krediidiasutustes- või makseasutustes. Avalduses on lisaks selgitatud, et GFC kliendibaas koosneb äriklientidest (82%) ja üksikisikutest (18%). Klientide arv kokku on 192 (registreerimisriikide hulka kuuluvad Eesti, Ühendkuningriik, Läti, Rootsi, Leedu, Ukraina, Venemaa, Taani, Saksamaa, Itaalia, Hongkong, Bahama). Ühtlasi on märgitud, et vastavalt Finantsinspektsiooni otsusele tühistada GFC litsents makseteenuste osutamiseks, ei suuda GFC enam oma klientide ees kohustusi täita. Seetõttu palutakse avalduses panga abi. AS SEB Pank vastas 14.06.2019.a kirjaga, et otsustas kontot mitte avada tuginedes Krediidiasutuste seaduse § 89 lg-le 9, mille kohaselt krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindamisele võtta või mitte võtta. AS Swedbank vastused menetleja nõudekirjadele (T6 kd, tl 118-120, tl 121-127, tl 138-141, tl 171-177, tl 202-208) tõendavad, et GFC omas AS Swedbankis 3 arvelduskontot. Konto nr xxxx avati 06.07.2012.a ja suleti 11.06.2019.a (kuna klient ei vastanud päringutele) ning kontojääk kanti Swedbanki vahekontole. Kontot kasutas GFC igapäevases majandustegevuses (palgamaksed, majanduskulud, jms maksed) ning selle allkirjaõiguslikud isikud olid A. Danchak (06.10.2016-11.06.2019.a), M. R. (02.04.2015-29.03.2019.a) ja S. G. (16.04.201911.06.2019.a). Konto nr xxx avati 30.01.2014.a ja suleti 20.04.2017.a kliendi M. R.i avalduse alusel. Kontot kasutas GFC maksete tegemiseks oma kontode vahel ja selle allkirjaõiguslikud isikud olid A. Danchak (06.10.2016-20.04.2017.a) ja M. R. (02.04.2015-20.04.2017.a). Konto nr xxxx avati 05.11.2013.a ja suleti 20.12.2016.a kliendi M. R.i avalduse alusel. Kontot kasutas GFC maksete tegemiseks oma kontode vahel ja konto allkirjaõiguslikud isikud olid A. Danchak (06.10.2016-20.12.2016.a) ja M. R. (02.04.2015-20.12.2016.a). Lisaks oli GFC-l 2013.a avatud kaks tähtajalist hoiust, mis suleti 2013.a ja 2014.a I. S. poolt. AS Swedbank teleteenuste kasutajad olid M. R., I. S., A. Danchak, T. Järviste ja A. K. ning M. R.ile ja A. Danchakile olid väljastatud ka pangakaardid. Eraldi on veel välja toodud, et internetipanga kasutajad olid A. Danchak (06.10.2016-11.06.2019.a), S. G. (16.04.2019-11.06.2019.a), A. K. (08.06.2018-11.06.2019.a), T. Järviste (08.06.2018-11.06.2019.a) ja M. R. kuni 29.03.2019.a. Lisaks on väljastatud kaks pangakaarti, üks M. R.ile, mis suleti 28.02.2019.a ja teine A. Danchakile. AS Swedbank vastus tõendab ka, et GFC pöördus panga poole konto avamise avaldusega 14.06.2019.a, kuid pank ei avanud uut kontot. Panga poole on A. Danchak pöördunud täpselt samasuguse avaldusega nagu ta pöördus AS SEB Pank poole. AS LHV Pank vastused menetleja nõudekirjadele (T6 kd, tl 133-137, tl 144-146, tl 178-182) tõendavad, et GFC omas AS-s LHV Pank kahte arvelduskontot. Konto xxxx avati 11.05.2016.a ja suleti 09.05.2019.a. Konto allkirjaõiguslikud/volitatud kasutajad olid A. K. (11.05.2016-31.03.2017.a), A. Danchak (31.03.2017-08.05.2019.a), M. R. (17.01.201812.04.2019.a) ja konto volitatud kasutaja oli S. G. (25.04.2019-08.05.2019.a). Konto xxxx avati 20.04.2018.a ja suleti 09.05.2019.a. Konto allkirjaõiguslikud/volitatud kasutajad olid A. Danchak (20.04.2018-08.05.2019.a), M. R. (20.04.2018-12.04.2019.a) ja konto volitatud kasutaja oli S. G. (25.04.2019-08.05.2019.a). GFC Holding OÜ omas arvelduskontot xxxx, mis avati 18.03.2015.a ja suleti 04.11.2019.a. Konto allkirjaõiguslik isik/volitatud kasutaja oli T. Järviste (22.06.2015-04.10.2019.a) ja konto volitatud kasutaja oli A. K. (14.03.201904.10.2019.a). Lisaks omas GFC Holding OÜ kontot xxxx, mis avati 05.08.2019.a ja suleti 04.11.2019.a. Konto allkirjaõiguslik isik/volitatud kasutaja oli T. Järviste (05.08.201904.10.2019.a) ning konto volitatud kasutajad olid A. Danchak (05.08.2019-03.10.2019.a) ja A. K. (07.08.2019-04.10.2019.a). Lisaks omasid veel eraisikuna arvelduskontot A. Danchak ja T. Järviste. 27 COOP Pank AS vastus menetleja nõudekirjale (T6 kd, tl 147-156) tõendab, et GFC allkirjaõiguslikud isikud on I. S., M. R., A. Danchak ja A. K.. AS TBB pank vastus menetleja nõudekirjale (T6 kd, tl 157-161) tõendab, et GFC omas AS TBB pangas kolme kontot, millest konto nr xxxx oli avatud perioodil 23.04.201409.06.2014.a, konto nr xxxx perioodil 11.06.2014-02.09.2016.a ja konto nr xxxx perioodil 05.04.2018-07.06.2019.a. Pangakonto kasutamise eesmärgina on 12.05.2015.a ankeedis juriidilisele isikule märgitud kliendimaksete teostamine ja 23.04.2018.a ankeedis juriidilisele isikule korrespondentsuhte loomine makseasutuse klientidele makseteenuste osutamiseks. Volitatud esindajad on A. L. alates 23.04.2014.a, V. L. alates 12.05.2015.a, M. R. alates 12.05.2015.a, T. Järviste (tegelik kasusaaja) alates 14.05.2015.a ja A. Danchak alates 05.04.2018-26.09.2021.a. AS Versobank vastus menetleja nõudekirjale (T6 kd, tl 162-164) tõendab, et GFC omas Versobank AS-is (likvideerimisel) arvelduskontot xxxx alates 14.08.2017-16.08.2018.a, konto kasutaja oli juhatuse liige M. R., konto kasutamise eesmärgid olid laekumised kontole ja äriühingu põhitegevusega seotud kulude katmine ning konto jääk kanti sulgemisel GFC-le AS SEB Panka. GFC omas Versobank AS-is ka korrespondentkontot xxxx, mille leping allkirjastati M. R.i poolt 28.08.2014.a ja konto suleti 10.08.2018.a. Kokkuvõtlikult tõendavad pangapäringute vastused muu hulgas, et lisaks GFC juhatuse liikmetele A. Danchakile ja M. R.ile omas GFC kontodele juurdepääsu ka T. Järviste, kes oli AS Swedbank teleteenuste kasutaja, omades AS Swedbank internetipangale juurdepääsu perioodil 08.06.2018-11.06.2019.a ning lisaks oli ta ka AS TBB pank volitatud esindaja alates 14.05.2015.a. T. Järviste oli ka GFC aktsionäri GFC Holding OÜ AS-s LHV Pank avatud kahe arvelduskonto allkirjaõiguslik isik, omades seega juurdepääsu ka nendele kontodele. GFC kontodele juurdepääsu omamine andis T. Järvistele võimaluse hoida ennast kursis GFC tegevusega, vähemalt GFC kontodel toimuvaga. Eelnev on üksnes ülevaatlik kokkuvõte sellest, kellena süüdistatavad GFC-s töötasid ning millised olid nende ülesanded ja kohustused tulenevalt seadusest, põhikirjadest ja GFC ametijuhenditest. Sellel, kas süüdistatavad on käesoleva kriminaalasja aluseks oleva rahapesu toimumise ajal täitnud kõiki neilt oodatavaid seadusest tulenevaid nõuded ja kohustusi, peatub kohus pikemalt kui analüüsib konkreetselt käesoleva süüdistuse aluseks oleva rahapesuga seotud asjaolusid. Süüdistatavatele etteheidetav KarS § 394 on blanketne süüteokoosseis, mille objektiivsed tunnused tuleb avada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud rahapesu mõiste kaudu. Süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal kehtinud RahaPTS § 4 lg 1 kohaselt on rahapesu kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine või kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest. Sama sätte lõike 2 kohaselt on rahapesu ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustes osalemine, seotus nendega, nende toimepanemise katsed ning nendele kaasaaitamine ja kihutamine või nende soodustamine või nendeks nõuandmine ning lõike 3 järgi on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi 28 rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil. Lõike 4 kohaselt võib lõigetes 1-3 nimetatud teadmist või eesmärki järeldada teo objektiivsete faktiliste asjaolude põhjal. Rahapesuga on lõike 5 kohaselt tegemist ka siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud. Sisuliselt seisneb seega rahapesu kuritegeliku päritoluga vara ning selle allikaks olnud kuriteo vahelise seose näilises kaotamises, näiteks varjamise, peitmise, vahetamise või muude manipulatsioonide teel ja selle vara suunamises majanduskäibesse. Rahapesu objekt on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara. Seega tuleb vara kuritegeliku päritolu tuvastamiseks ja käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate süüküsimusele hinnangu andmiseks tuvastada kuritegelik tegevus ehk asjaolu, et faktiliselt on aset leidnud eelkuritegu ja et teo objektiks olnud vara on pärit sellest eelkuriteost. Riigikohtu praktika kohaselt ei eelda isiku süüditunnistamine rahapesus varasemat jõustunud süüditunnistavat otsust eelkuriteo osas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  20. aprilli 2011.a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-10). Riigikohus on selgitanud, et ka rahvusvahelises õiguses on tunnustatud, et eelkuriteo kindlakstegemisel ei pea alati tuginema süüditunnistavale kohtuotsusele, vaid selle tuvastab rahapesuasja menetlev kohus. Sellisel juhul peab rahapesu kohta esitatud süüdistus vastama eelkuriteo osas samasugustele nõuetele, nagu on esitatud muudele koosseisuelementidele ehk eelkuritegu puudutavad asjaolud on vaja süüdistuses välja tuua. Rahapesuasja menetlev kohus peab ülejäänud koosseisutunnuste kõrval tegema otsuses kindlaks eelkuriteo asetleidmise (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  21. juuni 2015.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-94-14 p 170). Kohtupraktika kohaselt peab eelkuritegu ehk see tegu, millest pärineb kuriteoga saadud vara, olema kuritegu selle toimepanemise ajal ja olema karistatav ka pärast seda perioodi. KarS § 394 kontekstis ei saa isikut süüdi tunnistada raha pesemise eest, mille ta sai teoga, mis oli toimepanemise hetkel kuritegu, hilisema seadusemuudatuse kohaselt aga mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  22. juuni 2015.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-94-14 p-d 181-185). Oluline on ka rõhutada, et rahapesu süüdistuses ei tee kohus isikutele karistusõiguslikku etteheidet eelkuriteo toimepanemises ning ei lahenda ka eelkuriteosündmuse fakti tuvastamisel eelkuriteo toimepanijate süüküsimust ja selles menetluses ei ole eelkuriteo toimepanijate suhtes võimalik kohaldada ka õiguslikke järelmeid. KarS § 394 lg-s 1 sätestatud rahapesu süüetteheide taandub vaid vara kuritegeliku päritolu varjamisele ja teo toimepanijat on võimalik karistada üksnes varjamistegude toimepanemise eest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  23. oktoobri 2018.a määrus kriminaalasjas nr 1-17-5176/37 p 21). Seega järgnevalt kohus tuvastabki, kas aset on leidnud eelkuritegu. Eelkuritegu Eelkuriteo tuvastamiseks on Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) 18.09.2019.a väljastanud menetlejale andmed nr 3.4-4/997-2 koos CD-plaadiga (T1 kd, tl 162-280), mis RAB on saanud oma koostööallikate kaudu. Need andmed sisaldavad esmalt Läti Vabariigi vandeadvokaat A. L. poolt 24.08.2018.a edastatud informatsiooni Riigiprokuratuurile, Kaitsepolitseiametile, RAB-le ja Finantsinspektsioonile Eesti Vabariigi kaudu toimunud rahapesu juhtumi kohta (T1 kd, tl 164-168). Informatsiooni kohaselt varastasid 2018.a maikuus grupp isikuid Itaalias Läti Vabariigi laevaregistris registreeritud ning Läti Vabariigi lipu all oleva superjaht (kaater) M/Y Alexandra. Kuritegelik ühendus võltsis M/Y Alexandra omandiõigust tõendavad dokumendid, müüs aluse tundmatutele isikutele ning kasutas 29 rahapesuks variettevõtteid ja Eesti finantssüsteemi. Eesti Vabariigi finantssüsteemi kaudu kuriteo tulemusena saadud summa on ligikaudu 3,2 miljonit eurot. Lisaks on informatsioonis välja toodud, et jaht Alexandra on ümbernimetatud ja registreeritud Ühendkuningriigi laevaregistrisse, olles samal ajal registreeritud ka Läti Vabariigi laevaregistris. Seega ühel ja samal ajal üks ja sama jaht on registreeritud kahes erinevas riigis. Samuti on kirjeldatud, kuidas D. M. on GFC-s avanud arvelduskonto Crosspoint International Logistics Ltd-le (edaspidi Crosspoint Ltd) ja kuidas rahakanded on toimunud. Informatsioonis on lisaks nimetatud, et tegelikult kuulub jaht Alexandra Crosspoint International Logistics S.A.-le (edaspidi Crosspoint S.A.) ja selle jahi kadumise osas on Itaalias alustatud kriminaalmenetlus. Eelnevale lisaks on A. L. pöördunud 28.01.2019.a avaldusega kuriteo toimepanemise kohta (T2 kd, tl 1-24) Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna, Riigiprokuratuuri, Kaitsepolitseiameti ja RAB poole seoses jaht Alexandra vargusega. Avaldusele on lisatud notari poolt apostillitud 24.01.2019.a tõend, mille kohaselt on A. G. pädev esindama Crosspoint S.A.-d ja volikiri selle kohta, et Crosspoint S.A. volitatud isik kõikide tehingute tegemiseks on A. G.. Lisaks on avaldusele lisatud Crosspoint S.A. esindaja A. G.i poolt vandeadvokaat A. L. nimele tehtud volikiri, mille kohaselt on A. L. volitatud haldama, lahendama ja esindama Crosspoint S.A. huve seoses jaht Alexandra vargusega. A. L. on pöördunud ka Läti Vabariigi ametiasutuste poole samasisulise avaldusega nagu ta pöördus Eesti Vabariigi poole (T1 kd, tl 169-186). Kahtlust selles, et A. L. on Läti Vabariigi vandeadvokaat, kohtul ei ole. Seda tõendavad 15.08.2018.a order nr 032560 ja Läti vandeadvokaatide kolleegiumi kokkulepe nr 451, mille kohaselt osutab A. L. õigusabi Crosspoint S.A.-le seoses jaht Alexandra vargusega (T1 kd, tl 187-192). Läti Vabariigi Transpordiministeeriumi Läti Merendusameti 28.06.2018.a tõend nr 14-12/168 omandisertifikaat ja koormatised (T1 kd, tl 193-195) tõendab, et Läti Laevaregistris olev jaht Alexandra (registreerimise nr xxxx) on registreeritud 07.07.2014.a Riia sadamasse. Jaht on ehitatud 2014.a Suurbritannias. Jahi kogupikkus on 23,99 m ja laius 6,27 m. Jahi HIN kood on xxxx. Jahi mootorid on MTU 12V 2000 M94 numbritega xxxx ja xxxx. Vastavalt tõendile on jaht Crosspoint S.A. omand asukohaga Cuba avenüü,
  24. tänav, 34-20, Panama, Panama vabariik. Laeva toimik ei sisalda mingeid andmeid seoses omaniku vahetumisega ega Läti laevaregistrist andmete kustutamisega, samuti ei ole nimetatud jahi suhtes registreeritud hüpoteeke, kinnipidamisõigusi ega muid koormatisi. Tõend on allkirjastatud Läti Laevaregistri juhataja G. A. poolt. Läti Vabariigi Transpordiministeeriumi Läti Mereadministratsiooni 21.08.2018.a tõendi kohaselt vastab 28.06.2018.a Laevade registri poolt välja antud dokumendi nr 14-12/168 „Certificate of Ownership and Encumbrances“ skaneering PDF formaadis originaalile (T1 kd, tl 196-198). Osalise prahtimise 11.12.2013.a hinnapakkumine nr 46096 (T1 kd, tl 203-210) tõendab, et jaht Alexandra väärtus on 4 058 000 eurot. Jaht on palutud prahtida Southamptonist Savonasse
  25. aastal. Hinnapakkumise juurde on lisatud see, millistel tingimustel toimub jahi liigutamine ühest asukohast teise. Läti Vabariigi 07.07.2015.a registreerimistunnistus nr xxxx (T1 kd, tl 211-213) tõendab, et jaht Alexandrale (registreerimise nr xxxx) on 07.07.2014.a kodusadamaga Riia väljastatud registreerimise tunnistus. Tunnistuse kohaselt on registreeritud omanikuks Crosspoint S.A. Tunnistus on kehtiv kuni 07.07.2020.a. Samasisuline tunnistus on lisaks välja antud 07.07.2014.a kehtivusega kuni 07.07.2019.a (T1 kd, tl 214-216). 30 22.03.2017.a välja antud omandiõiguse tunnistuse kordustunnistus nr xxxx (T1 kd, tl 217221) tõendab endiselt, et jaht Alexandra omanik on Crosspoint S.A. Kordustunnistus on välja antud, sest originaal on kadunuks tunnistatud ja loetakse kehtetuks alates 14.03.2017.a. Crosspoint S.A. on 17.03.2014.a volikirjaga (T1 kd, tl 222-231) volitanud A. F.t olema ettevõtte volitatud advokaat ja tegutsema ettevõtte nimel, tegema ja viima täide igal pool maailmas kõiki volikirjas toodud toiminguid, sealhulgas müüma ettevõtte omandis olevat jahti Sea Line 42/5 Alexandra, HIN koodiga xxxx ja tegutsema ettevõtte eest kõiges müügiga seonduvas ja registratsioonimuutmise protseduurides (nt allkirjastama müügilepingut, eemaldama jahti laevaregistrist, allkirjastama üleandmisakte, teostama kõiki makseid, mis kaasnevad jahi registrist eemaldamisega või muid vajalikke makseid). Volikirjaga määratakse A. F. tegutsema individuaalselt ettevõtte nimel, olema ettevõtte tõene ja seaduspärane esindaja tegutsedes üksikult ja eraldiseisvalt ettevõtte jaoks, selle nimel, asemel ja tegema kõiki toiminguid ja kõik vajaliku uue jahi Princess 88 Alexandra registreerimiseks Läti lipu all. A. F. on volikirja alusel seaduslik isik ja võib tegutseda uue jahi Alexandra laevajuhtimisega ilma piiranguteta. Volikirja on allkirjastanud V. A. M.. Sellele volikirjale lisaks on väidetavalt samal kuupäeval Crosspoint S.A. volitanud A. F.t müüma ka uut jahti Alexandra (T3 kd, tl 143-148). Kui volikirju võrrelda, siis oma sisult ja vormilt on need volikirjad identsed, üksnes erisusega, et teise volikirja kohaselt on A. F.el õigus müüa uus jaht Alexandra, kuigi esimese volikirjaga anti talle üksnes õigus teha selle jahi registreerimisega seotud toiminguid. Nimetatu tõendab, et teine volikiri peab olema võltsitud. 22.07.2014.a arve nr 07/2014 (T1 kd, tl 263-265) tõendab Linkdiamond Consultants Limited poolt jaht Alexandra müüki Crosspoint S.A.-le summas 4 142 790 naela. 17.01.2018.a koostas SIA FINIKS arve nr FIN2018-01-17 (T1 kd, tl 232-234) Gente di Mare S.r.l.-le seonduvalt jaht Alexandra suunamistasudega summas 31 000 eurot. Väljavõtted A. F.e dokumentidest (T1 kd, tl 271-280) tõendavad, et A. F.ele on Läti Vabariigi poolt antud õigus erinevaid aluseid juhtida, sealhulgas nii suuri nagu on jaht Alexandra ning tal on ka õigus tegutseda kaptenina. Eelkuriteo tuvastamiseks vajalike dokumentide saamiseks on Eesti Riigiprokuratuur edastanud 30.04.2019.a ka Euroopa Uurimismääruse (EIO) Itaalia Vabariiki. Itaalia Vabariiki edastatud EIO-st ja Itaalia Vabariigi vastusest EIO-le (T2 kd, tl 27-33, 34-90) nähtub Itaalia Vabariigi poole pöördumise fakt ja see, kuidas Eesti Riigiprokuratuur on käesolevas kriminaalasjas tõendeid kogunud. Samuti see, kuidas Eesti Riigiprokuratuuri poolt Itaalia Vabariiki edastatud Euroopa Uurimismäärus on liikunud ühelt asutuselt teisele. Itaalia Vabariigis on alustatud kriminaalasi nr 1538/18 Mod 44 Procura della Repubblica di Imperia (Itaalia Vabariigi prokuratuuri) poolt seoses tundmatute isikute poolt San Remos Portosole sadamas 2018.a aprillikuu lõpus toime pandud Itaalia kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvides 624 ja 625 nimetatud kuriteoga jaht Alexandra suhtes. Itaalia Vabariigi poolt esitatud dokumentidest selguvad järgmised asjaolud. Sadamaasutuse Imperia Rannavalve poolt 26.06.2018.a koostatud protokollis nr 10576-26.6.18 (T2 kd, tl 9199) on kirjeldatud ajalises järjestuses uurimistegevusi, mis on läbi viidud seoses jaht Alexandra varguse kaebuse uurimisega. A. G. esitas Crosspoint S.A. esindajana 27.06.2018.a 31 avalduse Imperia Politseijaoskonnale seoses jaht Alexandra kadumisega (T2 kd, tl 111-121). Imperia Politseijaoskond on 27.06.2018.a kinnitanud A. G.i avalduse vastuvõtmist (T2 kd, tl 122-124). Lisaks on Imperia politseijaoskond 27.06.2018.a koostanud protokolli A. G.i poolt esitatud kaebus-süüdistuse vastuvõtmisest (T2 kd, tl 125-134). Kuigi nimetatud dokumendi puhul ei ole tegemist A. G.i ülekuulamisega, vaid refereeritud on tema poolt suuliselt esitatud kuriteokaebust, siis ei too kohus selle sisu üksikasjalikult välja ja üksnes nendib, et A. G. on sellise kuriteoteatega Itaalia Vabariigi Imperia politseijaoskonna poole pöördunud ning tema avaldus on politsei poolt vastu võetud ja dokumenteeritud. Kohus analüüsib A. G.i ütlusi allpool, kuivõrd A. G. on Eesti Vabariigis käesolevas kriminaalasjas tunnistajana üle kuulatud. A. G.i poolt esitatud kaebus edastati 28.06.2018.a Itaalia Vabariigi prokuratuurile (T3 kd, tl 24-33) koos selgitustega, mida senini on menetluses tehtud. 10.07.2018.a protokollis nr 11375 Itaalia Vabariigi prokuratuurile, Imperia üldkohtule ja politseiprefektuurile (T14 kd, tl 171198) on kirjeldatud seni menetluses tuvastatud asjaolusid, sealhulgas tuues välja Gente di Mare S.r.l. töötajate P. C. ja P. M. poolt ülekuulamisel räägitut. Marine Claim Services MC Sarl jaht Alexandra kahjuaruandest (T2 kd, tl 215-225), mis sisaldab ettevõtte Gente di Mare personali poolt antud informatsiooni, selgub, et ainuke isik, kellega on 2014.a kevadest alates jahi teemal Itaalia sadama poolt suheldud, on olnud jahi kapten A. F.. 2018.a märtsis võttis A. F. telefoni teel sadamaga ühendust seoses elektriprobleemiga, kuna jahi pardal olid tema poolt saadetud isikud, kes ei suutnud jahi pardal elektrisüsteemi käivitada. Jahi juurde minnes oli seal A. L., kes tutvustas ennast ettevõtte A. M. maaklerina, kes tegeleb jaht Alexandra müügiga. Kui rike oli kõrvaldatud ja sadamatöötaja A. F.ele sellest teada andis, siis teatas ta, et ei tegele enam edaspidi jaht Alexandraga, kuna asus tööle ühele teisele jahile ja kõnealune jaht on pandud müüki. 14.04.2018.a helistas sadamasse D. M., tutvustades end jahi omanikuna ja paludes edaspidi kirjavahetus saata e-posti aadressile xxxx. 22.04.2018.a teavitas D. M. sadamat jahi müügist. 08.06.2018.a tuli sadamasse A. F. ja väitis, et ei ole kursis jahi müügiga. Sadamas näidati talle internetis avaldatud artiklit jaht Alexandra müügist ettevõtte A. M. maakleri A. L. poolt ühe Hispaania vahendusettevõtte Breeze Days poolt vahendatud ostjale hinnaga 3 500 000 eurot. A. F. võttis sadamaga uuesti ühendust 18.06.2018.a ja teatas, et läheb järgmisel päeval omanikuga politseisse, et teha laeva varguse kohta avaldus. Järgmisel päeval ilmus A. F. sadama kontorisse ja jättis oma uue telefoninumbri, kuna oli vahepeal numbrit vahetanud. Samal päeval kirjutati ka D. M.ile tasumata arve osas, kuid e-kiri tuli veateatega tagasi, kuna aadress polnud enam kasutuses. Gente di Mare töötajate P. C. ja A. M. e-kirjadest (T2 kd, tl 100-110) nähtub, et 16.04.2018.a on edastatud e-postile xxxx arve kulude tasumiseks. D. M. on kirjale 22.04.2018.a vastanud selgitusega, et kai on nende oma ja nad kasutavad seda ka edaspidi ühe teise paadi jaoks. 07.06.2018.a teavitatakse D. M.it, et arve on endiselt tasumata. 19.06.2018.a kirjas märgitakse, et juhul kui jahi kulud ei saa tasutud, siis võetakse alates 01.07.2018.a tagasi kai nr 44 valdamine, mida Crosspoint S.A. rentis sadamalt kuni 24.08.2018.a, hüvitisena tasumisele kuuluva summa eest. Itaalia Vabariigi Imperia kohus väljastas 12.07.2017.a ennetava arestimise määruse nr 2457/18 (T2 kd, tl 187-194) jaht Alexandra ennetavaks arestimiseks. Määrus edastati Hispaania Kuningriigi pädevale asutusele aluse arestimiseks (T2 kd, tl 195-214), kuna jahi signaal määras jahi asukohaks sadama Ibiza saarel, Hispaanias. Itaalia Prokuratuuri 20.08.2018.a kiri Hispaania Kuningriigi pädevale asutusele (T3 kd, tl 18-20) tõendab, et arestimismäärus on Hispaaniasse edastatud. 32 Itaalia Vabariigi Imperia politseijaoskonna poolt 22.10.2018.a ja 31.10.2018.a koostatud kriminaalmenetluse nr 1538/18/44 R.G.N.R ajakohastamise dokumentidest (T2 kd, tl 251272) nähtub senini kriminaalmenetluses kogutud teave ja süüdistuse esitamine isikule A. F.. Kokkuvõttest selgub ka, et jaht on üles leitud ja arestitud Hispaania politsei poolt Ibiza sadamas ning jaht kandis sel hetkel nime „LS1(one)“, sõitis Suurbritannia lipu all ja kuulus ettevõttele Preston Development Limited. Kokkuvõttest selgub lühidalt, et jahi „kadumise“ hetkel oli selle käsutamine A. F.e käes, talle oli väljastatud Crosspoint S.A. esindaja A. G.i poolt nende äriühingu eelmise jahi müümiseks ja käesoleva jahi ostmiseks volikiri. 14.03.2017.a väljastati jahi Alexandra omanditunnistuse duplikaat kuna originaal oli väidetavalt kadunud. 2014.a augustis oli jaht ankrus San Remos Portosole sadamas. A. F. oli isikuks, kes võttis ühendust ja leppis kokku tingimused ettevõttega Gente di Mare S.r.l. jahi haldamiseks. A. F. oli ainuke isik, kes Panama ettevõtte poolt oli jaht Alexandrat puudutavates küsimustes sadamaga suhelnud. 2018.a veebruaris palus A. F. sadama käest jahi pardale viiva jalakäijate silla kaugjuhtimispuldi kolmanda eksemplari väljastamist. 2018.a märtsis palus A. F. sadama kontaktisikut P. C.t, et viimane aitaks tal lahendada jahil tekkinud elektriprobleemi. Probleemi lahendades kohtas kontaktisik jahil A. L., kes tutvustas end kui A. M. maakler ja tegeles jahi müümisega. 09.03.2018.a kirjutati alla eelleping jahi hindamiseks, jaht kandis siis Hollandi lippu. 26.03.2018.a lahkus jaht sadamast hindamisele, naastes 28.03.2018.a sadamasse. Hindamisaktil on tellijaks märgitud ettevõtte Preston Development Limited ja põhjusena võimalik ost. 14.04.2018.a võttis P. C.ga ühendust D. M., tutvustades end jahi omanikuna. 22.04.2018.a teavitas D. M. sadamat, et jaht on müüdud. 25.04.2018.a lahkus jaht Alexandra Portosole sadamast lõplikult. 08.06.2018.a kohtus P. C. Portosoles juhuslikult A. F.ega, kes oli sinna tulnud jahile uut jeti paigaldama. 18.06.2018.a informeeris A. F. A. G.it jahi kadumisest. 27.06.2018.a andis A. G. sisse kaebus-süüdistuse. Jaht Alexandra „omanikuvahetuse“ dokumentidest nähtub, et 30.05.2014.a on Linkdiamond Consultants Limited müünud jahi Crosspoint Logistics S.A.-le, 20.09.2017.a on Crosspoint S.A müünud jahi Crosspoint Ltd-le ning 13.04.2018.a on Crosspoint Ltd müünud jahi Preston Development Limited-le. A. G. kinnitas, et dokumendid peavad olema võltsitud, kuivõrd 30.05.2014.a ja 20.09.2017.a dokumentidel ei ole tema allkiri. Kokkuvõttes leitakse kõige ülaltoodu valguses, et selles loos on oluline roll A. F.el. Itaalia Vabariigi prokuratuurile A. G.i poolt esitatud dokumenditest jahi omandiõiguse kuuluvuse osas, mille alusel täiendati 07.11.2018.a avaldust aresti alt vabastamise ja tagastamise taotlus kriminaalmenetluses nr 1538/18 mod. 44 R.G.N.R (T2 kd, tl 281-311) selguvad järgmised asjaolud. 22.03.2017.a välja antud duplikaat omandiõiguse tunnistuse originaalist, mis anti välja 07.07.2014.a, tõendab, et jaht kuulus A. G.ile alates 2014.a juulikuust. Läti laevaregistri poolt 28.06.2018.a välja antud omandiõiguse tunnistus tõendab, et Crosspoint S.A. ei müünud kunagi alust kolmandatele isikutele. 24.07.2014.a ehitaja Princess Yacht International PLC poolt Crosspoint S.A.-le antud tõendist nähtub, et aluse ehitamise kuu on 2014.a juulikuu. Lisaks on esitatud ka Läti laevaregistri 07.07.2014.a välja antud tõend ja raadioseadmete paigaldamise ja kasutamise luba, mis on välja antud 05.07.2016.a kehtivusajaga 01.07.2016-30.06.2021.a. Pantaenius GMBH 28.06.2018.a esindaja nimetamise dokumendi (T3 kd, tl 53-55) kohaselt on Pantaenius GMBH Crosspoint S.A. kindlustusandja seoses jaht Alexandraga. Pantaenius GMBH advokaat S. R. 13.11.2018.a e-kiri M. D. (T2 kd, tl 315-317) tõendab advokaadi poolt erinevate dokumentide esitamist, mis kinnitavad jaht Alexandra omandiõiguse kuulumist Crosspoint S.A.-le. Dokumentide seas on nii 30.05.2014.a müügileping, 22.07.2017.a arve, 24.07.2014.a omandiõiguse tunnistus, 18.06.2018.a kindlustuspoliis, kadumist puudutav 21.06.2018.a avaldus, Läti transpordiministeeriumi 28.06.2018.a tõend, 29.06.2018.a avaldus 33 C. C. G., A. F.e kaptenina tööle võtmise 28.07.2014.a tööleping, jahi hooldamisega seotud arved alates 2015.a keskpaigast kuni kadumiseni ja kontoväljavõtted A. F.e kasutuses oleva krediitkaardi kohta. Lisaks on advokaat S. R. 04.12.2018.a e-kirjaga M. D. (T2 kd, tl 321-325) edastanud jaht Alexandra 18.12.2013.a ostumüügilepingu Linkdiamond Consultants Limited ja Crosspoint S.A. vahel. Imperia Rannavalve 12.12.2018.a telegraaf Compamare Imperiale (T3 kd, tl 34-36) tõendab, et Pantaenius GMBH on Itaalia politseile edastanud jaht Alexandra müügilepingu kirillitsas. Itaalia Vabariigi uurimisasutuse poolt 12.12.2018.a Itaalia Vabariigi Prokuratuurile dokumentide edastamise saatekiri (T2 kd, tl 318-320) tõendab prokuratuurile uurimisasutuse poolt jaht Alexandra venekeelse ostu-müügilepingu edastamist. Itaalia Vabariigi uurimisasutuse poolt 21.11.2018.a Itaalia Vabariigi Prokuratuurile saadetud täiendav informatsioon (T2 kd, tl 312-314) tõendab Itaalia kriminaalmenetluse käigus tuvastatud uusi asjaolusid, muuhulgas seda, et A. F.e ja A. M. M.vahel oli minevikus ärisuhe, mis puudutas 24.07.2017.a. Seabobi ostu. Itaalia Vabariigi prokuratuuri 27.11.2018.a kiri menetlus nr 1538/44 kohta (T3 kd, tl 21-23) tõendab, et A. F.ele esitati Itaalia Vabariigi karistusseadustiku § 624, § 625 ja § 61 nr 7 ja 11 alusel süüdistus seoses 25.04.2018.a San Remos toime pandud jaht Alexandra vargusega. S. R. 25.01.2019.a e-kiri M. P. M. (T3 kd, tl 56-58) tõendab advokaadi teabenõuet seoses jaht Alexandra omandiõigusega ja sellega, kas vahepeal on midagi otsustatud esialgse õiguskaitse abinõu küsimuses. A. G.i esindaja õigusbüroo Morbidelli advokaat F. M. 15.04.2019.a kiri Itaalia Vabariigi Prokuratuurile (T3 kd, tl 59-63) tõendab advokaadibüroo taotlust lisada uurimisaluste nimekirja ka A. R. äriühingust Hayholt Business LLP ja A. T. äriühingust Alextar Group OÜ. Äriühingut Preston Development Limited esindav advokaat G. P. esitas 21.05.2019.a taotluse Itaalia Vabariigi Prokuratuurile saamaks teavet jaht Alexandra arestimise kohta ning prokuratuur andis 28.05.2019.a korralduse selline teave taotlejale väljastada (T3 kd, tl 46-52). Itaalia Vabariigi prokuratuuri 28.05.2019.a taotlusest nr 4348/19 N.R kohtule eeluurimismenetluse tähtaja pikendamiseks (T3 kd, tl 43-45) nähtub, et Itaalia Vabariigi prokuratuur menetleb A. F.e osas kriminaalasja karistusseadustiku (codice penale) artiklite 624, 625 ja 61 lõike 7 alusel ning palub Imperia kohtult pikendada uurimise läbiviimise kuuekuulist tähtaega. Itaalia Vabariigi prokuratuuri 06.06.2019.a arestitud vara tagastamise dekreet nr 4348/19/21 RGNR (T3 kd, tl 7-11) tõen

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.