← Eesti

1-24-1338/25

Obsah (12)§ 184§ 199§ 74§ 424§ 69§ 274§ 4231§ 65§ 68§ 175§ 57§ 64

1-24-1338 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Pärnu Maakohus 24. mai 2024, Pärnu 1-24-1338 (23250150001) Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekret

§ 184

lg 2 p 1 ning Taavi Sommer süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi lühimenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Merje Turjakas Süüdistatav Robert Hundt Isikukood või sünniaeg: 38102030282 Elu- või asukoht ja aadress: XXX Kontaktandmed: XXX Kodakondsus: Eesti Haridus: XXX Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: XXX Karistatus: viis kehtivat kriminaalkaristust: 1) Tartu Maakohtu 02.12.2022. a otsusega nr 1-22-5517 karistatud

§ 184

lg 2 p 1 järgi liitkaristusega 5 aastat ja 18 päeva vangistust, mille kandmise algus 04.06.

  1. a; 2) Harju Maakohtu 06.04.
  2. a otsusega nr 1-22-2202 karistatud

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 7 kuu vangistusega, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud ja 20 päeva vangistust. Kandmata karistus jäeti

§ 74

alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata; 3) Harju Maakohtu 11.06.2019. a otsusega nr 1-19-4733 karistatud

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi liitkaristusega 1 aasta 11 kuud ja 8 päeva vangistust.

4) Harju Maakohtu 30.10.2018. a otsusega karistatud

§ 424lg 2 järgi liitkaristusega 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

Kandmata karistus asendati

§ 69alusel 656 1

(16)1-24-1338 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga kaks aastat. 5) Harju Maakohtu 05.01.2018. a otsusega nr 1-18-82 karistatud

§ 274lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuu vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Kandmata vangistus jäeti

§ 74

alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata Tõkend: viibis Rootsi Kuningriigis vahi all 12.12.

  1. a kuni 31.01.
  2. a; hetkel kannab otsusega nr 1-22-5517 mõistetud karistust Kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak, RÕA Süüdistatav Taavi Sommer Isikukood või sünniaeg: 38708254223 Elu- või asukoht ja aadress: XXX Kontaktandmed: XXX Kodakondsus: Eesti Haridus: XXX Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: XXX Karistatus: kolm kehtivat kriminaalkaristust: 1) Harju Maakohtu 23.03.
  3. a otsusega nr 1-23-1438 karistatud

§ 184

lg 1 järgi liitkaristusega 3 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmise algus 09.11.

  1. a 2) Pärnu Maakohtu 22.07.
  2. a otsusega nr 1-22-3864 karistatud

§ 199

lg 2 p 7, § 201 lg 2 p 1, § 120 lg 1 ja § 4231 järgi liitkaristusega 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Kandmata karistus jäeti

§ 74

alusel tingimisi 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata; 3) Pärnu Maakohtu 30.04.2020. a otsusega nr 1-20-2530 karistatud

§ 4231ja § 121 lg 1 järgi liitkaristusega 1 aasta vangistust.

Kandmata karistus asendati 358 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta Tõkend: viibis Rootsi Kuningriigis vahi all 12.12.

  1. a kuni 24.01.
  2. a, hetkel kannab otsusega nr 1-23-1438 mõistetud karistust Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaat Svel Sillar, lepinguline Juhindudes KrMS § 309 lg 2, 3, 311-314, § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 4, § 180-181 kohus otsustas:
  3. Süüdi tunnistada Robert Hundt

§ 184lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) 2

(16)1-24-1338 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada Robert Hundtile Tartu Maakohtu 02.12.2022.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-5517 mõistetud karistust, s.o 5 aastat ja 18 päeva vangistust, ning mõista talle kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Rootsi Kuningriigis vahi all viibitud aeg 12.12.

  1. a kuni 31.01.
  2. a, s.o 1 (üks) kuu ja 19 (üheksateist) päeva. Seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 5 (viis) aastat, 10 (kümme) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust, mille kandmise algust arvata Tartu Maakohtu 02.12.
  3. a otsusest tulenevalt alates 04.06.2022.a.
  4. Õigeks mõista Taavi Sommer kogu esitatud süüdistuses

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi. 3. Menetluskulud 3.1. Robert Hundti menetluskulud Kr

MS § 180 lg 1 alusel välja mõista Robert Hundtilt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja menetluses osalemise tasu ja kulu kogusummas osaliselt summas 811,37 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või EE522200221013264447 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99924700015220. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Jätta Eesti Vabariigi kanda Robert Hundtile riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulu summas 810 eurot (põhjus: kohus tuvastas, et süüdistus on tõendatud narkoaine koguse osas oluliselt väiksemas mahus). Käesolevas asjas sundraha seoses liitkaristusega

§ 65lg 1 järgi Robert Hundtilt mitte välja mõista.

3.2. Taavi Sommeri menetluskulud Rahuldada õigeksmõistetud Taavi Sommeri kaitsja menetluskulude hüvitamise taotlus kogu ulatuses. KrMS § 181 lg 1 ning

§ 175

lg 1 p 1 alusel hüvitada Eesti Vabariigil kohtuotsuse jõustumisel Taavi Sommerile tema valitud kaitsjale makstud tasu summas 3285 eurot. 4. Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele ja jõustumisel Tallinna Vanglale ning Rahandusministeeriumile Taavi Sommeri menetluskulude osas. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega 3

(16)1-24-1338 tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist ning loobumisel jõustub kohtuotsus järgmisest päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates
  2. juuni
  3. a päeva jooksul avalikus e-toimikus või Pärnu Maakohtu Kuninga tn 22 kohtumaja kantselei kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Robert Hundti ja Taavi Sommerit, kes on Harju Maakohtu 23.03.
  4. a otsuse nr 1-23-1438 kohaselt enne 12.12.
  5. a ebaseaduslikult edasi andnud

§ 184

lg 1 mõttes suures koguses oksükodooni sisaldavaid tablette, süüdistatakse selles, et nemad koos E. K kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast kuni 12.12.

  1. a kell 10.05 käitlesid ebaseaduslikult grupis tahtlikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses amfetamiini. Robert Hundt ja Taavi Sommer, kes on Harju Maakohtu 23.03.
  2. a otsuse nr 1-23-1438 kohaselt enne 12.12.
  3. a ebaseaduslikult edasi andnud

§ 184lg 1 mõttes suures koguses oksükodooni sisaldavaid tablette, koos E.

K vedasid ja valdasid ühiselt ja kooskõlastatult kriminaalmenetlusega tuvastamata ajast kuni 12.12.2021. a kell 10.05 Stockholmi põhjasuunalisel Kesksillal (Centralbro) politseiametnike poolt leidmise ja äravõtmiseni mootorsõiduki reg. märgiga X pagasiruumis tagavararatta asukohas 10 pakendit, mis sisaldasid pulbrit kogumassiga 9899 grammi. Viis pakendit sisaldasid pulbrit, mis sisaldasid kokku 1544,7 grammi amfetamiini ning viis pakendit sisaldasid pulbrit, mis sisaldasid amfetamiini kriminaalmenetluses kindlakstegemata koguses, kuid vähemalt 1533,88 grammi. Mootorsõidukit reg. märgiga X juhtis Robert Hundt, juhi kõrval istus Taavi Sommer ning E. K istus sõiduki tagaistmel paremal. Narkootiline aine amfetamiin kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Robert Hundtil ja Taavi Sommeril, samuti E. K , puudus luba amfetamiini käitlemiseks. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 10 inimesele tekitab narkojoobe 1,3 grammi amfetamiini. Robert Hundti, Taavi Sommeri ja E. K käideldud ebaseaduslikust amfetamiinist oleks joobe saanud 4

(16)1-24-1338 mitte vähem kui 23 681 inimest. Eelpool kirjeldatud amfetamiini ebaseadusliku käitlemise asjaolud olid süüdistatavatele Robert Hundt ja Taavi Sommer, samuti E. K e, teada ning isikute eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli nende eesmärgiga, on Robert Hundt ja Taavi Sommer koos E. K vedanud ja vallanud suures koguses amfetamiini kavatsetult. Seega pani Robert Hundt amfetamiini suures koguses ebaseadusliku vedamise ja valdamisega grupis koos Taavi Sommeri ja E. K toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega pani Taavi Sommer, olles varem toime pannud psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, amfetamiini suures koguses ebaseadusliku vedamise ja valdamisega grupis koos Robert Hundti ja E. K toime

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistung Kohtuistungil prokurör tegi kohtuvaidluses täpsustatud karistusettepaneku, arvestades mh süüdistusaktis täitmata jäänud nõuet näidata süüdistusaktis teo toimepanemine ja selle teo karistatavus välisriigis – nimelt sisaldas süüdistusakti tõendite loetelu algusest peale väljavõtet Rootsi karistusseadustikule, mis tõendab süüdistuses märgitud teo karistatavust Rootsi Kuningriigis. Prokuröri õigusliku täpsustuse järgi kvalifitseerub süüdistatavatele ette heidetud kuritegu Rootsi Kuningriigi seaduse järgi raskeks narkokuriteoks, mille eest karistatakse 2-7 aasta pikkuse vangistusega. Raske narkokuriteo sisustas prokurör narkoaine kogusega ning asjaoluga, et kogu Rootiss läbiviidud menetluse ajal on kahtlustus olnud just raskes narkokuriteos. Seetõttu korrigeeris prokurör suuliselt ka karistusettepanekut, taotledes Robert Hundtile karistuseks mõista 5 aastat vangistust, mida vähendada kolmandiku võrra, jääb 3 aastat ja 4 kuud. Liitkaristuseks mõista 7 aastat ja 6 kuud vangistust, millest arvata kantuks Rootsi Kuningriigis vahituss viibitud aeg. Taavi Sommerile karistuseks mõista 6 aastat vangistust, mida vähendada kolmandiku võrra, jääb 4 aastat vangistust. Liitkaristuseks Harju Maakohtu otsusega mõista suurendades raskemat karistust 7 aastat vangistust, millest arvata eelvangistuses viibitud aeg maha. Järgi jäi 6 aastat, 10 kuud ja 18 päeva vangistust. Robert Hundti kaitsja tõi olulisemana välja järgmise: 1) Puuduvad tõendid sellest, mis kinnitaksid Robert Hundti ja Taavi Sommeri tegutsemist grupis; 2) Käideldud narkoaine kogus on ebaselge, kuna ekspertiisiaktiga on kindlaks tehtud üksnes 1544,7 grammi amfetamiini käitlemine, kuid süüdistus on esitatud suuremas koguses narkoaine käitlemises; 3) Karistuse mõistmisel palub kaitsja võtta arvesse ebamõistlikult pikka menetlusaega – Rootsi andis menetluse Eestile üle alles pärast seda, kui narkootiline aine oli hävitatud, s.o umbes 6 kuud peale menetluse alustamist. Eestis oleks võinud ka menetlusega palju kiiremini edasi minna. Robert Hundtil oli vahepeal üks teine kriminaalasi, mis sai lahendi ning kui see asi oleks Eestile antud ja piisava kiirusega menetletud, siis neid asju oleks saanud menetleda koos. Seega antud juhul on Robert Hundti kaitseõigust rikutud, sellepärast, et täiesti ebamõistlikul põhjusel arutatakse kahte eraldi kriminaalasja, mis kahtlemata teeb tema olukorra raskemaks. Taavi Sommeri kaitsja tõi olulisemana välja järgmise: 5

(16)1-24-1338 1) Taavi Sommeri süü grupiviisilises narkoaine käitlemises ei ole tõendatud ning tõendeid ei saa elulise usutavuse väitega tekitada, samuti ei ole tõendatud narkoaine käitlemisega saadud kuritegelik sissetulek; 2) Jättes kõrvale Taavi Sommeri õigeksmõistmise taotluse, on kaitsja seisukohal, et raske narkokuriteo kvalifikatsioon Rootsi Kuningriigi seaduse järgi on tõendamata ning kohaldada tuleb seega kergemat narkokuriteo sätet, mis näeb karistusena ette vangistuse 1-3 aastat. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Maakohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et esitatud süüdistus R. Hundti ja T. Sommeri suhtes on tõendamist leidnud, välja arvatud kogu süüdistusaktis nimetatud narkoaine koguse, s.o 1533,88 grammi amfetamiini käitlemises. I. Ühise kuriteo toimepanemise kohta Robert Hundti süüdistus

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja Taavi Sommeri süüdististus

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi 1.1.

Narkoaine käitlemine Kriminaalasjas kohtule esitatud tõendite kogumis on tõendamist leidnud, et 12.12.

  1. a Stockholmi põhjasuunalisel kesksillal (Centralbro) kell 10.05 peeti politsei poolt kinni sõiduk registreerimisnumbriga X , milles viibisid Robert Hundt juhina ning Taavi Sommer ja E. K kaasreisijatena. Sõidukist tuvastati paberkott, milles olid musta kilesse pakendatud pakid, millest üks, kohapeal vaadeldud pakk, sisaldas valget pulbrit, mis kohapeal läbi viidud kiirtesti tulemusena reageeris amfetamiinile (vt I kd tl 32-33; 34-35; 40-43; 44-47; 68-71; 77-100; 101-109; 110-120; 125-128; II kd tl 151-158). Sõidukis kolmekesi viibimise ja kinnipidamise osas süüdistatavate R. Hundt ja T. Sommer ütluste järgi vaidlus ka puudub. T. Sommer oma sõnade kohaselt aga ei olnud teadlik sõidukist olevast narkoainest (29.04.
  2. a ipr lk 5, lk 10-11). Sõidukit Citroen, registreerimismärgiga X , vaadeldi Rootsis 08.02.
  3. a, mille kohta on koostatud sõiduki läbivaatuse protokoll, mille kohaselt võeti DNA analüüsi jaoks näidised põrandaluugi käepidemelt ning põrandaluugi küljel olevalt konksult (II kd tl 1-12). Sõiduki Citroen läbivaatusel võetud DNA näidised saadeti ekspertiisi, võrdlemaks DNA näidiseid sõidukis viibinud kolme isiku DNA-ga (II kd tl 40-43) ning Rootsi riikliku kohtuekspertiisi keskuse ekspertarvamuse kohaselt (II kd tl 101-121) tuvastati Citroeni pakiruumi põrandakatte käepidemelt R. Hundti DNA, mis kogumis R. Hundti enda ülestunnistusega narkoainete käitlemisel R. Hundti narkoaine käitlemisega ka seob. 1.
  4. Narkoaine ja selle kogus Sõidukist Citroen leitud kümnele musta kilesse pakendatud pakile telliti samuti ekspertiis, mille eesmärgiks seati mh analüüsida narkootilisi aineid (II kd tl 44-51). Tehtud ekspertiisiga (II kd tl 133-143) tuvastati järgmine: 1) Sõiduki Citroen pagasiruumis tagavararatta katte all olevas Coopi kotis oli helebeeži värvi kokkupressitud pulber kaaluga 991 grammi, mille koostiseks oli amfetamiin ning mis sisaldas umbes 31% amfetamiinsulfaati; 2) tagavararatta katte all olevas Coopi kotis oli helebeeži värvi kokkupressitud pulber kaaluga 989 grammi, mille koostiseks oli amfetamiin ning mis sisaldas umbes 32% amfetamiinsulfaati; 3) tagavararatta katte all olevas Coopi kotis oli helebeeži värvi kokkupressitud pulber kaaluga 991 grammi, mille koostiseks oli amfetamiin ning mis sisaldas umbes 31% 6

(16)1-24-1338 amfetamiinsulfaati; 4) tagavararatta katte all olevas Coopi kotis oli helebeeži värvi kokkupressitud pulber kaaluga 991 grammi, mille koostiseks oli amfetamiin ning mis sisaldas umbes 31% amfetamiinsulfaati; 5) tagavararatta katte all olevas Coopi kotis oli helebeeži värvi kokkupressitud pulber kaaluga 989 grammi, mille koostiseks oli amfetamiin ning mis sisaldas umbes 31% amfetamiinsulfaati; 6) tagavararatta katte all olevas Coopi kotis oli helebeeži värvi kokkupressitud pulber kaaluga 989 grammi, mille koostiseks oli amfetamiin, kuid amfetamiini sisaldus pulbris on määramata; 7) tagavararatta katte all olevas Coopi kotis oli helebeeži värvi kokkupressitud pulber kaaluga 991 grammi, mille koostiseks oli amfetamiin kuid amfetamiini sisaldus pulbris on määramata; 8) tagavararatta katte all olevas Coopi kotis oli helebeeži värvi kokkupressitud pulber kaaluga 989 grammi, mille koostiseks oli amfetamiin kuid amfetamiini sisaldus pulbris on määramata; 9) tagavararatta katte all olevas Coopi kotis oli helebeeži värvi kokkupressitud pulber kaaluga 988 grammi, mille koostiseks oli amfetamiin kuid amfetamiini sisaldus pulbris on määramata; 10) tagavararatta katte all olevas Coopi kotis oli helebeeži värvi kokku pressitud pulber kaaluga 991 grammi, mille koostiseks oli amfetamiin kuid amfetamiini sisaldus pulbris on määramata. Süüdistuse kohaselt viis pakendit sisaldasid pulbrit, mis sisaldasid kokku 1544,7 grammi amfetamiini ning viis pakendit sisaldasid pulbrit, mis sisaldasid amfetamiini kriminaalmenetluses kindlakstegemata koguses, kuid vähemalt 1533,88 grammi ning R. Hundti, T. Sommeri ja E. K käideldud ebaseaduslikust amfetamiinist oleks joobe saanud mitte vähem kui 23 681 inimest. Prokurör selgitas kohtuvaidluses ette heidetud narkoaine koguse tuvastamist, mille järgi viis pakendit sisaldasid amfetamiini kokku 991x0,31+989x0,32+991x0,31+991x0,31+989x0,31=1544,7 grammi. Prokuratuur on seisukohal, et ka ülejäänud viis pakendit sisaldasid samuti minimaalselt 31% amfetamiini. Nimelt olid kõik kümme pakendit äärmiselt sarnaselt pakendatud. Samuti kõik pakendid sisaldasid sisuliselt sama palju pulbrit, s.o pulbri sisalduse kõikumine on vaid 3 grammi, raskeim pakend oli 991 grammi ning kergeim 988 grammi. Seejuures viies pakendis oli amfetamiini sisaldus vähemalt 31%. Võttes arvesse, et tegemist on äärmiselt sarnaste pakenditega ning viies pakendis on tuvastatud amfetamiini sisaldus, siis leiab prokuratuur, et ka ülejäänud viies pakendis ei saanud amfetamiini sisaldus olla madalam kui 31%. Seega ka ülejäänud viies pakendis olnud pulbri 9899-4951(viie pakendi kogukaal)=4948 grammi amfetamiini sisaldus pidi olema 31% ehk sisaldasid 4948x0,31=1533,88 grammi amfetamiini. Kohus nõustub täielikult prokuröri poolt väljatoodud arvutusega esimeses viies pakendis sisaldunud aine ja selle koguse osas, s.o et eelnevalt viidatud pakendites nr 1-5 sisaldus kokku 1544,70 grammi amfetamiini, millisest kogusest amfetamiinist saab joobe keskmiselt 11 882 inimest (IV kd tl 78-81), mis Eestis kehtiva NPALS § 31 lg 3 kohaselt vastab narkoaine suurele kogusele. Mis puutub aga ülejäänud viite pakendisse, mille osas ekspertiisiga amfetamiini sisaldus kogu kotis sisalduvast pulbrist ei ole määratud, on teada üksnes, et pulber sisaldas ainet amfetamiin, on kohus järgmisel seisukohal. Kuigi Riigikohus ei pea ainsaks suure narkoaine koguse tõendamise meetodiks 7
(16)1-24-1338 üksnes ekspertiisiga kindlaks tehtud puhta narkoaine kogust, millest piisab vähemalt kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks (vt 27.03.2020. a RKKKo nr 1-19-2627 I osa), ei ole võimalik käesolevas asjas olevate tõendite alusel kahtlusteta tuvastada, et ülejäänud viies pakendis oli amfetamiini sisaldus 1533,88 grammi. Seda seetõttu, et käesolevas asjas ei ole narkoaine koguse osas muid tõendeid peale juba viidatud ekspertiisiakti ning selle kohaselt kõik kümme pakendit, mis tõesti olid pakendatud sarnaselt, sisaldasid lisaks puhtale amfetamiinile ka kofeiini. Juhuslikult valitud viies pakendis, mille pulbrilise aine kogumassist tehti kindlaks kofeiini ja amfetamiini suhe, mis oli vahemikus 68-32 kuni 69-31, ei saa sellist eeldust automaatselt ülejäänud viiele pakendile üle kanda nn juhuslikkusest kantud järelduse alusel. Narkoaine kogus peaks olema kindlaks tehtud siiski kas konkreetselt ekspertiisiga või kui seda ei ole võimalik teha, siis näiteks tuvastatud narkoaine doosidega, mida saab tõendada näiteks ka tunnistajate ütlustega. Selliseid tõendeid praegu aga ei ole. Tegemist on kõrvaldamata kahtlusega, mille kohaselt on üksnes selge, et ülejäänud viis pakendit amfetamiini sisaldasid, kuid koguse osas tuleb kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks, mistõttu kohus tuvastab, et narkoaine, mida käideldi, oli 1544,70 grammi amfetamiini, mis vastab Eesti seaduse kohaselt suurele narkoaine kogusele, s.o tuvastatud on

§ 184lg 1 koosseisuline tunnus.

1.

  1. Grupp Süüdistus on esitatud amfetamiini käitlemises grupis R. Hundti, T. Sommeri ja E. K poolt ning grupiviisilises narkokäitlemises on kaitsjad esitanud vastuväited. R. Hundt on võtnud narkoaine käitlemise omaks, kuid T. Sommer on kategooriliselt oma rolli ja osalust narkoaine käitlemisel eitanud. Kohus, nõustudes T. Sommeri kaitsjaga, on seisukohal, et antud kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimalda tõendada T. Sommeri tegevusi inkrimineeritud ühises kuriteos. 1.3.
  2. Varasem kokkupuude narkootiliste ainetega ning sissetulekute puudumine, s.o süüdistuse järgi kaastäideviijate taust kui kontekst Toimiku materjalide hulgas on piisavalt tõendeid, mis näitavad nii R. Hundti, T. Sommeri kui ka E. K kokkupuudet narkootiliste ainetega varasemalt ja ka süüdistusega ajalisse raami mahtuvalt. Näiteks on R. Hundti Tartu Maakohtu 02.12.
  3. a otsusega kriminaalsjas nr 1-22-5517 karistatud grupiviisilises kokaiini käitlemises kuni 04.06.
  4. a, mil R. Hundt kaassüüdistatavaga politsei poolt kinni peeti. R. Hundtile ette heidetud narkoaine käitlemine leidis aset kõigest pool aastat hiljem käesoleva süüdistuse aluseks oleva teo tuvastamist, s.o käesoleva süüdistuse ajaraamidesse mahtuvalt ja konteksti loovalt. Toimiku materjalide kohaselt R. Hundti legaalsed sissetulekud ja tema kontodel liikunud raha, eriti sularahatehingud ning eraisikutelt tulnud laekumised ja ka edasikanded eraisikutele, näitavad konteksti mõttes asjaolu, et legaalsete sissetulekute ning tegelike rahaliste liikumiste vahel on käärid (IV kd tl 123-125), st tegemist võib olla kuritegelikest allikatest saadud rahaga. Kuigi Eesti Vabariigis R. Hundti varasemalt, s.o enne 12.12.
  5. a toime pandud narkosüütegude eest karistatud ei ole, on karistusregistri kohaselt
  6. aastal toime pandud narkojoobes juhtimise eest saanud karistada Soome Vabariigis ning nagu kohus eelnevalt viitas, pärast käesoleva süüdistuse aluseks oleva narkokuriteo toimepanemist on teda

§ 184lg 2 p 1 alusel karistatud (IV kd tl 125-133).

Siiski on tegemist üksnes taustaga, mis R. Hundti isikut kirjeldab ega tõenda konkreetse süüdistuse asjaolusid. Samuti on toimikus piisavalt tõendeid sellest, mis kinnitavad T. Sommeri kokkupuudet narkootiliste ainetega, sh amfetamiiniga (IV kd tl 106-113; tl 202-222; tl 247-256). Sellegipoolest asjaolu, et isik on varem narkootikumide käitlemisega seotud süütegusid toime pannud, ei ole piisavaks tõendiks 8

(16)1-24-1338 konkreetse süüdistuse vastu, kui puuduvad muud tõendid. T. Sommer on küll varasemalt karistatud narkokuritegude eest, sh ka amfetamiiniga seotud kuritegude eest, kuid Riigikohus on oma hiljutises otsuses (14.05.
  1. a RKKKo nr 1-22-312 p 15) märkinud, et ka narkootikumide varasem tarvitamine süüdistatava poolt ei ole asjaolu, mis eraldivõetuna oleks piisav süüdistatavale konkreetse narkokuriteo etteheitmiseks. Täiendavalt on Riigikohus viidatud lahendis öelnud, et kohus ei saa tõendite puudust täita oletuste ja oma siseveendumusega, kuid praeguses asjas on T. Sommeri süüdistus prokuratuuri poolt üles ehitatud just oletustel ja valesti rakendatud nn elulisel ebausutavusel, mis ei ole eraldivõetuna tõend, vaid üksnes tõlgendamise meetod. Äärmiselt kauged viited T. Sommeri karistatusest moodustavad üksnes kõrvaldamatu kahtluse kvaliteedi, mis ei ole seostatav inkrimineeritud kuriteoga, isegi kui prokuröri poolt viidatuna T. Sommeri väärteo- ja kohtuotsustest nähtub, et vähemalt alates märtsist
  2. a kuni 14.09.
  3. a on T. Sommer järjepidevalt olnud n-ö pildil narkootiliste ainetega seotud süütegudega ja tema sissetulekud on olnud napid (selle kohta on toimikus T. Sommeri varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll perioodi 01.12.2016-28.03.
  4. a kohta, IV kd tl 98-105). Samuti on kriminaalasja materjalide hulgas konteksti ja tausta avamiseks viiteid sellest, et narkoainete käitlemisega on seotud ka E. K – näiteks on vaadeldud tema mobiiltelefoni andmeid, mille kohta on koostatud vaatlusprotokoll (IV kd tl 67-77; andmed saadud rahvusvahelise koostöö raames, IV kd tl 27-66). E. K telefonis olev sõnumivahetus viitab tema seotusele narkoainetega ja rahvusvahelise haardega narkoainete käitlemisele. Lisaks karistusregistri väljatrüki kohaselt (IV kd tl 176-184) on ka E. K l vähemalt alates
  5. aastast kokkupuude narkootiliste ainetega tuvastatav, kuivõrd 02.07.
  6. a süüteo eest sai E. K NPALS § 151 lg 1 alusel väärteokorras karistada. Tuvastatav on ka asjaolu, et tal on olnud varasem kokkupuude olnud mh just amfetamiiniga (IV kd tl 188-192). Eelneva valguses tuleb märkida sedagi, et E. K kontodel puuduvad alates
  7. aastast igasugused liikumised (IV kd tl 174-175), st legaalset sissetulekut tal olnud ei ole, kuid näiteks ühist reisi sõpradega Belgiasse ta endale sellest hoolimata lubada sai. Oluline on välja tuua, et R. Hundti ja E. K kui isikute grupis tegutsemise osas antud süüdistuse järgi on konkreetselt seostatavad tõendid, mida kohus allpool ka täiendavalt analüüsib. T. Sommeri osas püstitatud kõrvaldamata kahtlused tuleb jätta aga tähelepanuta. 1.3.
  8. Ühine reis Prokuröri poolt viidatud ühise reisi tähendus Belgiasse ei ole piisavalt konkreetselt seostatav esitatud süüdistusega T. Sommeri teopanuse ja seotuse piisavaks hindamiseks. See jääb ebamääraseks. Nii R. Hundt kui ka T. Sommer andsid kohtuistungil ütlused sellest, et koos E. K ga käidi 11.12.
  9. a enne Rootsi naasmist ühisel puhkusereisil Belgias, see oli oktoobri lõpus või novembri algul. Toimikus olevast lennureisijate broneeringute andmetest (IV kd tl 10-26a) nähtub, et R. Hundtil, T. Sommeril ja E. K l olid
  10. novembriks
  11. a broneeritud lennupiletid, süüdistatavate ütlustega ning lennureisijate broneeringute andmetega haakuvalt Rootsist Belgiasse. R. Hundti ütluste kohaselt käidi Belgias puhkamas, elu nautimas, ning kui mingi hetk tekkis seltskonnal soov kokaiini tarvitada, sai ta ühe prostituudi kaudu kontakti kokaiini hankimiseks. R. Hundti ütluste kohaselt kokaiin saadigi ning isikuks, kes seltskonda kokaiiniga varustas, oli M , kes mh pakkus Rootsis elavale R. Hundtile kohe ka tehingut salasuitsudega seoses, millest kasvas neil omavaheline usaldus – ka käesolevas kriminaalasjas tuvastatud narkoaine käitlemine oli R. Hundti ütluste kohaselt toimetatud just sellesama M juhiste järgi (29.04.
  12. a ipr lk 5; 7-8). T. Sommeri ütluste kohaselt samuti mindi Rootsist ühiselt Brüsselisse pidutsema, tagasi tuli T. 9
(16)1-24-1338 Sommer oma ütluste kohaselt ülejäänud seltskonnast eraldi, kuid süüdistusega seotud ajal Rootsi tagasiminek toimus seltskonnal taas ühiselt (29.04.
  1. a ipr lk 9-10). Üksnes kõrvaldamata kahtlusteks jäävad väited, et ühisele puhkusereisile saaks omistada mingit piisavat sidet hiljem konkreetselt aset leidnud süüdistuses kirjeldatud teoga T. Sommerile. Ei saa teha järeldust, et kui kolmik oli puhkusereisil koos, siis ei ole eluliselt usutav asjaolu, et M ga kontakti jäi üksnes R. Hundt ja mitte koos T. Sommeriga. Sellisel juhul tuleks täiesti tõendamata asjaolusid kunstlikult juurde mõelda ja omakorda asuda neid veel tõlgendama süüdistatava kahjuks, olukorras, kus konkreetsed tõendid ju T. Sommeriga seostamiseks puuduvad. Lisaks, isegi kui pidada seda elulise usutavuse kriteeriumi rakendamiseks, siis ilma T. Sommerit seostavate tõenditeta ei tohi siingi unustada, et eluline usutavus on küll üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume aga mitte iseseisev tõend KrMS § 63 lg 1 tähenduses (RKKKo asjas nr 3-1-172-13 p 14). Antud tõendite puudumisel T. Sommeri vastu, tuleb üksnes elulisele usutavusele tuginedes, tuleb jaatada piisavate tõendite puudumist. 1.3.
  2. Süüdistusega seotud sõidukid ja nende vahetamine Tuvastamist on leidnud fakt, et 11.12.
  3. a R. Hundt, T. Sommer ja E. K lendasid ühiselt mõni aeg pärast Belgiast naasmist tagasi Rootsi, kust Stockholmi Arlanda lennujaamast liiguti M. V juurde sõidukiga Mazda 6, millel on puutumus ka T. Sommeriga. Järgmisel päeval, s.o 12.12.
  4. a alustas kolmik – R. Hundt, T. Sommer ja E. K sõitu M. V juurest aga juba viimasele kuuluva sõidukiga Citroen, millega nad ka kinni peeti ning millest suur kogus amfetamiini leiti. Kohus analüüsib järgnevalt nimetatud sõidukeid ja nende seotust antud süüdistusega. T. Sommeri ütluste kohaselt oli Mazda näol tegemist autoga, millega tema kunagi Rootsi sõitis. Selle ostis ta X tööautoks, kes pidi saama ka auto omanikuks, kuid ümberkirjutamine jäi tegemata. Sõiduk sattus R. Hundti kätte siis, kui koos Brüsselisse lennati – see sõiduk jäi neist lennujaama maha ning võtmed jäid R. Hundti kätte. Kui seltskond
  5. detsembril Rootsi naasis, liiguti just nimetatud Mazdaga M. V maja ette, sõidukit juhtis R. Hundt. Järgmisel päeval enne metroojaama poole sõitmist vahetati Mazda ümber Citroeni vastu, kuna lumi tuli maha ning Mazdaga ei saanud edasi liikuda, sest sellel olid suverehvid all (29.04.
  6. a ipr lk 9-10). Ka R. Hundt on oma ütlustes kinnitanud, et
  7. detsembril Rootsi jõudes sõideti lennujaamast edasi Mazdaga, mis seisis lennujaamas ning esmalt liiguti M. V juurde. R. Hundti ütluste järgi oli tal M ga kokkulepe, et viimane paneb R. Hundti palvel Mazdasse amfetamiini, uksed olid selle jaoks sõidukil lahti jäetud. Kui R. Hundtile saadeti sõnum, et amfetamiin on kohal, käis ta seda kontrollimas ning asjad olid selleks hetkeks ühel pool. Hommikul tõstis R. Hundt amfetamiini aga M. V autosse, Citroeni, põhjendusel, et Põhja-Rootsis suverehvidega sõita ei saa (29.04.
  8. a ipr lk 5-6). Tõendid puuduvad selles, et M kaudu saadud amfetamiini käitlusega osales ka T. Sommer. Kohtul puudub alus pidada ebausaldusväärseks T. Sommeri ja R. Hundti ütlusi faktides, mis puudutab sõidukite vahetamist ja sõidukitega koos liikumist. Kohus märgib, et kuigi T. Sommer oma kohtuistungil antud ütlustes viitas vajadusele sõidukite vahetamiseks, kuivõrd lumi tuli maha, R. Hundt viitas sellisele vajadusele aga seetõttu, et Põhja-Rootsis oli lumi maha sadanud, ei teki ka sellisest T. Sommeri teadmisest tõendit, mis talle amfetamiini käitlemise kaastäideviimist ette võimaldab heita. Nimelt, kui kõrvutada T. Sommeri ja R. Hundti ütluseid Citroeni läbiotsimise lisaks oleva fototabeliga, mis on leitav I kd tl 77-100, on üheselt tuvastatav, et Stockholmis kinnipidamise päeval lund maas ei olnud (vt I kd tl 82, -83; 86-88 olevad fotod). Seega asjaolu, et T. Sommer oli teadlik sõidukite vahetamise vajadusest just suverehvide tõttu, viitab üheselt, et T. Sommer oli teadlik ka sellest, et sõiduk pidi edasi liikuma just Põhja-Rootsi. Samas asjaolu, et R. 10
(16)1-24-1338 Hundti sõbrana T. Sommer teadis, kuhu sõber sõita soovis, ei tõenda kuidagi T. Sommeri osavõttu ja teopanust süüdistuse järgi. Ilmelik oleks eluliselt ka mitte uurida, miks sõber enam tema antud Mazdaga ei soovi sõita, see aga ei tähenda täpsest sõidu eesmärgist teadasaamist. Liiati on Riigikohus oma otsuse nr 3-1-1-4-15 punktis 11 selgesõnaliselt öelnud, et ka teadlikkus isegi näiteks narkoainest sõidukis, oleks liiga ebamäärane, sest sellega võidakse karistada ka isikuid, kellel reaalselt puudub seos keelatud aine või materjaliga. Sõidukitega seotud konteksti lisab küll üksnes teatud pinget asjaolu, et sõidukis Mazda, mis teadaolevalt tegelikult kuulub T. Sommerile, oli peidik ning mh leiti sellest peidikust ka amfetamiini jääke. See asjaolu jääb aga kaugeks kõrvaldamata kahtluseks T. Sommeri konkreetse süüdistuses kirjeldatud teopanuse osas. Sõidukit Mazda on vaadeldud 08.02.
  1. a vaatlusprotokollis (II kd tl 13-21). Vaatluse eesmärgiks oli protokolli kohaselt mh dokumenteerida ja võtta jäljed mootoriruumi võimalikus peidikust ja selle ümbrusest. Mazdas oleva peidiku versiooni on mainitud ka teistes menetlusdokumentides (II kd tl 52-55). Tähelepanekutena on märgitud, et mootoriruumis oli jahutusradiaatori ja võre vahel 70x4x40 cm ruum, mis ei olnud peidetud ning mida ei peetud ka hiljem juurde ehitatuks. Samuti oli mootori õhufiltri kasti sees õhufiltri peal ja all kaks väiksemat ruumi, mida hinnanguliselt siiski vaatlusprotokolli kohaselt panipaigana ei kasutatud. Samas on Stockholmi regiooni uurimisgrupi politseinik esitanud sõiduki Mazda kohta teenistusalase märkuse (I kd tl 54-55), mille kohaselt mootoriruumis asuv radiaatori ja esivõre vaheline ruum ei ole tavapärane ning politseiametniku hinnangul võis tegemist olla just peidikuna kasutatava ruumiga. Samuti on politseiametnik avaldanud, et plastikust sisetüki kaugeimas nurgas oli näha valge pulbri jääke, millest ta kohapeal näidise võttis ning mis hilisemal testimisel reageeris positiivselt amfetamiinile. Samas pole tõendatud konkreetse süüdistuse valguses, millal ja kes milliseks transpordiks peidiku Mazdasse ehitas, seda kasutas ju süüdistatavate ütluste kohaselt viimasel ajal just R. Hundt, kelle väitel narkoaine omakorda sõidukisse peitis M . Seega jääb seos T. Sommeriga esitatud tõendite valguses liiga ebamääraseks. Ka asjaolu, et T. Sommer enne süüdistuse aluseks olevat kinnipidamist ka varem Eesti ja Rootsi vahet reisis (I kd t.l 72-76), ei anna teavet sellest, et tema just sõidukit sel ajal valdas ja kasutas narkoaine käitluseks. 12.12.
  2. a on andnud ütlused esialgu kahtlustatavana üle kuulatud M. V (I kd tl 151-158), kelle sõidukit Citroen R. Hundt, T. Sommer ja E. K kinnipidamise ajal kasutasid. Kui M. V esialgu oma ütlustes räägib sõiduki laenamisest üksnes R. Hundtile, siis mingi hetk asub ta rääkima sellest, kuidas nemad, s.o mitmuses, tahtsid autot laenata pikaks ajaks, mis tegelikult ühtib ka R. Hundti ütlustega selles, et ta pidi amfetamiini Põhja-Rootsi toimetama. Samuti viitab M. V sellele, et auto laenuks küsimisel nad „vingerdasid“ ka sõidu eesmärkide osas, st ei tahtnud öelda, kuhu sõidavad ja mida nad kavatsevad teha, mistõttu palus M. V oma autost ka tema isiklikud asjad välja võtta. Hilisemates, 26.01.
  3. a tunnistajana antud ütlustes (I kd tl 195206), täpsustab M. V aga juba konkreetselt, kes olid „nad“, kes sõidukit temalt laenasid ja sõidu eesmärkide osas „vingerdasid“ – M. V ütluste kohaselt olid nendeks R. Hundt ja E. K . Teopanuste omistamisel ja seeläbi kaastäideviimise tuvastamisel on oluline seegi, et M. V mõlemal korral antud ütluste järgi auto laenamisel sõidu eesmärkide osas „nad“, s.o R. Hundt ja E K n-ö keerutasid ühiselt, mis kinnitab kaastäideviimist ühiste eesmärkide saavutamiseks (ühine teootsus) antud narkokuriteoks – nende subjektiivne koosseis on seega kattuv, mis viitab süüdistuses kirjeldatud objektiivse koosseisu saavutamise nimel koos tegutsemist. Eeltoodut ei saa aga kohus tuvastada T. Sommeri kohta. Ehkki ka 26.01.
  4. a ütlustes viitab M. V sellele, et laenas viimasel korral, s.o 12.12.
  5. a, Citroeni neljale isikule, tähendab see, et tema arusaamise järgi vajasid sõidukit kasutamiseks kõik, s.o vähemalt R. Hundtile ja E. K le lisaks ka T. Sommer, kuid viimase osas näitab see üksnes seda, 11
(16)1-24-1338 et ta oli kaassõitja, kes aga ei osalenud sõiduki saamiseks M. V motiveerimisel kahtlusi äratavalt. Oluline on E. K teopanuse osas välja tuua ka asjaolu, et nii 12.12.
  1. a kui ka 26.01.
  2. a ütlustes avaldab M. V , et eelneval õhtul, s.o enne sõidukite vahetust, ütles E. K (ütlustes viidatud ka kui Punn) R. Hundtile, et paberkotid peaksid olema tagaistmel. Selline kuuldu ühtib muude tõendite kogumiga, s.o asjaoluga, et musta kilesse mässitud kümme pakendit amfetamiiniga olid omakorda paberist Coopi kottides (vt I kd tl 79, 84). Kõik eelnev kogumis võimaldab jõuda järeldusele, et lisaks R. Hundtile oli narkoainest ja selle transportimise vajadusest Põhja-Rootsi igati panustav ja teadlik ka E. K ning amfetamiini käitlemisel tegutseti R. Hundtiga ühiselt ja kooskõlastatult. T. Sommeri puhul on aga läbivaks probleemis see, et peamine „kõige otsesem“ side süüdistusega on tal see, et ta viibis juba süüdistusele eelnenud ajal antud seltskonnas ja Citroenis, kust kinnipidamisel leiti suures koguses amfetamiini. Riigikohus on aga korduvalt, ka eelnevalt viidatud hiljutises otsuses, öelnud, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust iga süüdistuse puhul eraldiseisvalt põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et just see isik andis ühise teoplaani realiseerimisse kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse. T. Sommeri teopanust kaastäideviijana ei tõenda aga ükski tõend, millele prokurör oma süüdistuses tuginenud on. Seega läbi ajalise telje esitatud kaudsete tõendatud sidus faktide kogum kinnitab piisavalt R. Hundti ja E. K ühist teootsust ja kooskõlastatud tegevusi süüdistuse realiseerimisel isikute grupis, kuid puuduvad tõendid sellest, et kuidas ja millise konkreetse teopanuse ja tahtlusega kuulus gruppi ka T. Sommer: 1) vastavalt R. Hundti ja E. K ühisele teoplaanile oli amfetamiini transpordiks vajalik sõiduk, millel on talverehvid; 2) M. V tajus, et R. Hundt ja E. K auto laenamisel eesmärkide osas püüdsid tõde kahtlaselt varjata – see „vingerdamine“ on seostatav aga üksnes R. Hundti ja E. K ga ning mitte T. Sommeriga. See tõendab, et järelikult kaks esimest koos teadsid asjaolusid narkootikumidest, mida aktiivse tegevuse – sõiduki laenamiseks läbirääkimise – kaudu püüti M. V eest täpsemalt varjata tegelikke asjaolusid – amfetamiini käitlust ja vedu - ja kallutada teda autot laenama. 3) R. Hundti ja E. K ühist kuriteo korraldamist ja teadmist kinnitab M. V ütluste ja eelnevalt viidatud vaatlusprotokolli lisaks oleva fototabeli järgi ka seegi, et M. V pani tähele, et E. K ütles kahtlustäratavalt R. Hundtile, et paberkotid peaksid olema tagaistmel ja kogu see jutt sel teemal tundus talle imelik. Haakuvalt esitatud vaatlusprotokolli lisaga on seos antud paberkotil leitud amfetamiiniga, seega taas on tuvastatav kaastäideviimise seos üksnes R. Hundti ja E. K kaudu. Seega see on juba teine konkreetne fakt, mis ei saa olla enam juhus nende ühise ja kooskõlastatud plaani osas süüdistuses kirjeldatu realiseerimiseks. Seega kohtumenetluses väitetu järgi T. Sommeri ja E. K soov juba Stockholmis jätkata sõitu ühistranspordiga, vähemalt E. K osas otseselt ei haaku M. V ele ilmutatud huviga auto laenamise asjus ja M. V tajumisega ühisest otsusest vastavate rehvidega auto saamiseks E. K ja R. Hundti poolt. Stockholmis liiklemiseks sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt talverehve vaja ei olnud – lund ei olnud maas. Isegi juhul, kui E. K l oleks subjektiivselt olnud selline plaan Stockholmis autost väljuda ja jätkata sõitu ühistranspordiga, oli E. K poolt juba oluline panus kaastäideviimisesse antud ning edasi toiminuks n-ö rollijaotuse korras amfetamiini transportimise jätkamine üksnes R. Hundti poolt Põhja-Rootsi. Asjaolu, et T. Sommer ei teadnud muud kui seda, et sõber R. Hundt sõidab Põhja-Rootsi ning ei saa seetõttu sõita suverehvidega Mazdaga, ei võimalda teha mingeid järeldusi T. Sommeri teopanuse osas süüdistuse järgi. 12
(16)1-24-1338 Kokkuvõtvalt on maakohus seisukohal, et asjas ei esine tõendikogumile tuginedes R. Hundti süüdistuse vastu selliseid kahtlusi grupiviisilises amfetamiini käitlemises, mis R. Hundti kasuks tõlgendada tuleb. Kaudsete tõendite kogum on antud juhul piisav ja süüdistusele esitatud vastuväiteid kummutav. Asjaolu, et R. Hundt on püüdnud välistada oma ütlustes ka E. K t, võib olla inimlikult seletatav sooviga vältida endal isikute grupi tunnusega raskemat süüdistust. Tõendid kogumis siiski kinnitavad teatud isikute gruppi ja seetõttu on osaliselt ka R. Hundti kohtuistungil antud ütlused ebausaldusväärsed, s.o osas, milles R. Hundt püüab välistada isikute gruppi E. K ga. Asjaolu, et R. Hundtil puudus narkoainete käitlemise luba, on tõendatud 14.11.2023. a teatisega kriminaalasjas 232501500001, seega oli amfetamiini käitlemine ka ebaseaduslik. Subjektiivne koosseis on täidetud raskeimas vormis, s.o kavatsetusega, kuivõrd R. Hundti tegevuses on üheselt tuvastatav tema teadlik ja tahtlik amfetamiini käitlemise eesmärk, seejuures käitlemine grupis, kuivõrd tõendikogum võimaldab selgelt tuvastada R. Hundti ja E. K ühise tegevuse ühise tahtluse läbi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb R. Hundt süüdi mõista

§ 184

lg 2 p 1 järgi, s.o suures koguses narkootilise aine, s.o 1544,70 grammi amfetamiin käitlemises grupis koos E. K ga. Ülaltoodu alusel T. Sommer tuleb kogu talle esitatud süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi õigeks mõista, kuna kriminaalasjas ei esine tõendikogumile tuginedes selliseid T. Sommeri süüdistust kinnitavaid tõendeid, mis talle grupiviisilist amfetamiini käitlemist inkrimineerida võimaldab. II. II.

  1. Karistus Kaitsja vastuväited mõistliku menetlusaja ületamise osas R. Hundi kaitsja leidis kohtuistungil, et kriminaalasja menetlus on olnud ebamõistlikult pikk – Rootsi andis menetluse Eestile üle alles pärast narkootilise aine hävitamist, s.o ca 6 kuud pärast menetluse alustamist. Ka Eestis oleks võinud menetlus kiiremini edeneda – R. Hundtil oli vahepeal Eestis kriminaalasi, mis on juba lahendi saanud ning neid kriminaalasju oleks saanud menetleda koos. R. Hundti kaitseõigust on eelneva tõttu rikutud, kuna täiesti ebamõistlikul põhjusel tuleb arutada kahte eraldi kriminaalasja, mis kahtlemata teeb tema olukorra raskemaks. Kohus on kriminaalasja rahvusvahelist mõõdet arvesse võttes seisukohal, et kriminaalasja menetlus ei ole ebamõistlikult pikk olnud. Kahtlemata on suure materjalide mahu tõlkimine juba ajakulukas ning toimikust nähtuvalt on lastud eesti keelde tõlkida vähemalt kõik need materjalid, mis süüdistusaktis nimetatud on, seega on ka Eestis toimetatud menetluse menetlustoimingute toimetamise n-ö nähtamatus ka põhjendatav. Samuti on kaitsja ennekõike heitnud ette just Rootsi Kuningriigi poolt Eestile menetluse üleandmise viivitamisega. Maakohus leiab, et see ei ole asjaolu, mida oleks Eesti õiguskaitseasutused kontrollida saanud ja et see aeg õigust mõistlikule menetlusajale rikuks. Seega kohus ei arvesta R. Hundtile karistuse mõistmisel mõistliku menetlusaja ületamise argumenti ning ei kergenda seetõttu karistust. II.
  2. R. Hundti karistus

§ 184

lg 2 näeb I astme kuriteona karistusraamina ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Nagu kohus käesoleva kohtuotsuse asjaolude kirjelduses välja tõi, andis kohus prokurörile kohtuistungil võimaluse täita ära süüdistusaktis olev lünk õigusliku täpsustuse kaudu, toomaks välja mh teo karistatavus välisriigis. Esmalt asjaolu, et tegu on karistatav ka Rootsis, on tõendatud väljavõttega Rootsi karistusseadustikust (IV kd tl 243-246). Narkokuriteo kvalifikatsiooni osas 13

(16)1-24-1338 avaldas prokurör, et Rootsi seaduse järgi on süüdistatavatele etteheidetav tegu karistatav raske narkokuriteona, mis näeb karistusena ette 2-7 aastat vangistust. Kuigi T. Sommeri kaitsja leidis, et raske narkokuritegu ei ole sisustatud ning sellisel juhul peaks lähtuma n-ö tavalise narkokuriteo karistusraamidest 1-3 aastat vangistust, nõustub maakohus prokuröri seisukohaga raske narkokuriteo kvalifikatsiooni osas ning seda järgmistel põhjendustel. Kõik Rootsi Kuningriigis koostatud menetlusdokumendid käsitlevad süüdistatavatele etteheidetavat narkokuriteo kahtlustust just raske narkokuriteona. Sellele, et kuritegu oli raske, viitab ka tõkendi vahistamine kohaldamine. Asjaolu, et tegemist on Rootsi seadusandluse alusel just raske narkokuriteoga, on tuvastatav ka Tartu Ülikooli 2022. aasta magistritöös 1 avaldatuga, mille kohaselt Rootsi seaduste järgi kerge raskusastmega narkokuriteoks peetakse üldjuhul seda, kui isik tarbib või valdab uimasteid väga väikestes kogustes ja isiklikuks tarbeks. Raske narkokuriteo puhul tuleb mh hinnata teo olemust ja uimasti kogust. Kui käesoleval juhul Rootsis ekspertiisiga tuvastatud 1544,70 grammi puhast amfetamiini võimaldas menetleda kahtlustust just raske narkokuriteo paragrahvi järgi, siis tulebki lähtuda raamist, mille kohaselt Rootsis antud kriminaalasja menetledes oleks Rootsi Kuningriigi seadus süüdlastele karistusena ette näinud vangistuse 2-7 aastat. Kuigi Eestis oleks süüdistatavatele võimalik maksimaalne mõistetav vanglakaristus 15 aastat, ei tohi Eesti poolt ülevõetud kriminaalmenetlus kahjustada süüdistatavaid selliselt, et neile Eestis mõistetav karistus ületaks Rootsis kriminaalmenetluse lõpuleviimisel maksimaalset võimalikku mõistetavat karistust. Seega tuleb käesolevas asjas karistust mõistes maakohtul lähtuda vangistuse raamist, milleks on 2-7 aastat. Prokurör taotles R. Hundtile karistuseks 5 aastat vangistust, mida vähendada kolmandiku võrra, jääb 3 aastat ja 4 kuud.

§ 65lg 1 alusel mõista liitkaristus Tartu Maakohtu 02.12.2022.

a otsusega nr 1-22-5517 ning mõista seeläbi karistuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust, millest arvata kantuks Rootsi Kuningriigis vahistuses viibitud aeg. Maakohtu seisukoht on, et R. Hundti süüd tuleb käideldud narkoaine tuvastamist leidnud koguse tõttu pidada keskmiselt suuremaks, kuivõrd ainuüksi poolest leitud narkoaine kogusest oleks saanud joobe Eesti seadusandluse järgi 11 882 inimest. Lisaks on tuvastatud kvalifitseeriva tunnusena süüteo toimepanemine grupis. Siiski ei pea maakohus prokuröri ettepanekut karistada R. Hundti 5 aasta pikkuse vangistusega proportsionaalseks, kui võtta arvesse Rootsi seaduse järgset maksimumi, s.o 7 aastat vangistust. Samuti kahetses R. Hundt kohtuistungil narkokuriteo toimepanemist ning maakohus peab kahetsust siiraks, samuti on R. Hundt tema poolset panust kuriteo toimepanemises tunnistanud. Seega esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57p 3 mõttes.

Eelneva tõttu peab maakohus R. Hundti süü suurusele vastavaks ja proportsionaalseks ning ka maksimaalset karistusmäära arvesse võtvaks karistuseks

§ 184lg 2 p 1 järgi 4 aastat vangistust. Kuna kriminaalasja menetleti lühimenetluses, tuleb Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja R. Hundtile mõistetavaks karistuseks lugeda seeläbi 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Kuivõrd R. Hundtil on kehtiv karistus Tartu Maakohtu 02.12.2022. a otsuse alusel, s.o Tartu Maakohtu otsus kuulutati hiljem kui leidis aset käesoleva süüdistuse aluseks olev tegu, on tegemist hiljem tuvastatud kogumiga

§ 65

lg-s 1 mõttes, st ennistada tuleb tagantjärele see olukord, mis oleks olnud siis, kui kõiki süüdlase toimepandud kuritegusid oleks arutatud ühes menetluses ning nende eest oleks mõistetud liitkaristus sama süüdimõistva kohtuotsusega.

§ 65

lg 1 alusel liitkaristust mõistes tuleb lähtuda

§-s 64 sätestatud korrast. Eelnevale 1 A. Šapovalov

  1. a magistritöö „Vanglakaristuse kohaldamine uimastite käitlemise eest Eestis ja teistes Euroopa liidu riikides“, lk 50-
  2. 14

(16)1-24-1338 tuginedes on maakohus seisukohal, et

§ 65

lg 1 ja

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, tuleb R.

Hundtile mõista liitkaristuseks 6 aastat vangistust, millest

§ 68

lg 1 alusel lugeda kantuks Rootsi Kuningriigis vahi all viibitud aeg, s.o 12.12.

  1. a kuni 31.01.
  2. a, s.o 1 kuu ja 19 päeva, misläbi kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 5 aastat, 10 kuud ja 11 päeva vangistust, mille kandmise algust tuleb hakata lugema alates 04.06.
  3. a, milline on Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse alguskuupäev. III. III.
  4. Menetluskulud R. Hundti menetluskulud R. Hundti süüdimõistmisega kaasnevad menetluskulud antud asjas on sundraha 2050 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kohtu- ja kohtueelses menetluses kokku 1621,37 eurot. Kooskõlas RKKK 02.05.
  5. a otsusega nr 3-1-1-24-11, kui süüdistatava suhtes oli samaaegselt menetluses kaks kriminaalasja, mida oleks saanud KrMS § 216 lg 3 p 1 alusel ühendada, ning millest esimese raames on temalt 02.12.
  6. a kohtuotsusega sundraha välja mõistetud, pole põhjendatud käesolevas kriminaalasjas uuesti sundraha välja mõista. R. Hundti riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulu kohtueelses- ja kohtumenetluses on kokku summas 1621,37 eurot. Kaitsja kohtumenetluses avaldatud argumendid nii narkoaine koguse kui ka narkootilise aine T. Sommeriga grupis käitlemise osas on olnud asjakohased, seega tuleb osaliselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulu jätta riigi kanda. Mis puutub otseselt süüdistuse mahu vähenemisse narkoaine koguse osas, on ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi üldkogu oma 04.03.
  7. a määruse nr 1-20-470 punktides 29 jj asunud seisukohale, et menetluskulude jaotuse puhul on oluline ka süüditunnistamise ulatus. Kohtu hinnangul on eelnevat arvesse võttes põhjendatud mõista R. Hundtilt riigi kasuks KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja menetluskulu summas 811,37 eurot ning 810 eurot, s.o ligi pool riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasust ja kulust, jätta Eesti Vabariigi kanda. III.
  8. T. Sommeri menetluskulud Kaitsja taotles kohtuvaidluses T. Sommerile menetluskulu hüvitamist ning esitas juurde arved nr 230401, 231204 ning 240401 T. Sommerile kriminaalasjas osutatud kaitse eest kogusummas 3285 eurot (koos käibemaksuga). Kaitsja tunnitasumääraks on taotluse kohaselt 137,50 eurot + käibemaks ning kokku on õigusteenust osutatud 9 h kohtueelsel uurimisel osalemise, materjalide läbitöötamise ja nende tutvustamise eest Taavi Sommerile ning kaitseülesannete täitmise eest kohtumenetluses 10 tundi ja 45 minutit. Kuivõrd T. Sommer mõisteti käesoleva kohtuotsusega kogu talle esitatud süüdistuses õigeks, tuleb kohaldada KrMS § 181 lg-t 1, mille kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Valitud kaitsjale makstud tasu puhul tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt hinnata selle põhjendatust. Esmalt, mis puutub lepingulise kaitsja tunnitasusse 137,50 eurot (ilma käibemaksuta), on see kriminaalasja mahukust arvesse võttes mõistlik ning vastavuses kehtiva kohtupraktikaga. Samuti on osutatud õigusteenuse maht kokku 19 tundi ja 45 minutit kriminaalasja mahtu (kokku IV köidet toimikuid) ja asjaolu, et tegemist on Rootsi Kuningriigist üle võetud kriminaalmenetlusega, 15

(16)1-24-1338 põhjendatud ja vajalik. Ka kaitsja argumendid T. Sommeri süü tõendamatuse osas on olnud asjakohased. Seega on T. Sommerile osutatud õigusteenuse maht olnud põhjendatud ja vajalik ning taotlus tuleb kogu ulatuses summas 3285 eurot rahuldada ja Eesti Vabariigil (Rahandusministeeriumi kaudu) T. Sommerile kohtuotsuse jõustumisel hüvitada. Kohus märgib selguse huvides, et kaitsjatasu arvete alusel toimus kaitseülesannete eest tasumine küll kolmanda isiku poolt, kuid Eesti Vabariigi poolt hüvitamisele kuulub see siiski T. Sommeri kasuks (RKKK 23.03.2022. a otsus nr 1-19-9061). Asitõendeid ja muid kriminaalmenetluses äravõetud esemeid koos kriminaalasja materjalidega Eesti Vabariigile edastatud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.