RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 1511lg 1 järgi Harju Maakohtu 11.

juuli

1. a otsus Leore Lisann Klõšeiko kaitsja vandeadvokaat Ronald Riistan, kassatsioon Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet
2. veebruar 2025, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. juuli
5. a otsus ja lõpetada Leore Lisann Klõšeiko suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
6. Kassatsioon rahuldada.
7. Mõista Eesti Vabariigilt Leore Lisann Klõšeiko kasuks välja 4809 eurot 40 senti väärteomenetluse kulude katteks.
8. Ekspertiisikulu 9760 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politsei- ja Piirivalveameti
10. detsembri
11. a otsusega karistati Leore Lisann Klõšeikot karistusseadustiku (

) § 1511 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 120 eurot. Otsuse kohaselt hoidis menetlusalune isik

1. novembril 2023 Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel käes plakatit kirjaga „Jõest mereni“, eksponeerides sellega avalikult inimsusevastase kuriteoga seotud sümbolit seda tegu toetaval või õigustaval viisil.
2. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotles

§ 1511

põhiseadusevastaseks tunnistamist, väärteomenetluse lõpetamist ja semiootilise ekspertiisi määramist.

1. Harju Maakohus jättis
2. juuli
3. a otsusega kaebuse rahuldamata, kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja mõistis menetlusaluselt isikult välja ekspertiisikulu. Maakohus sedastas, et semiootilise ekspertiisi kohaselt on väljend „jõest mereni“ sümbol, mida terroriorganisatsioon Hamas kasutab nii kirjalikult enda hartas kui ka suuliselt üleskutsena juutide, judaismi ja Iisraeli vastu võitlemiseks ning vägivalla kasutamiseks. Pärast Hamasi
4. oktoobri
5. a rünnakut Iisraelile 4-23-4296 domineerib sümboli tähenduses just nende ideoloogia. Ei saa küll väita, et tegemist oleks üldteada loosungiga, kuid kasutades seda Palestiina ja palestiinlastega seotud meeleavaldusel, tajub üldsus, et väljendiga toetatakse Hamasi ja viimase inimsusevastaseid kuritegusid juudi rahva vastu. Isegi kui koosolekul osalejad ja pealtvaatajad ei teadnud väljendi tähendust, on seda tänapäeval võimalik lihtsalt välja selgitada. Menetlusalune isik oli teadlik Hamasi sõjalisest agressioonist Iisraelis ja pidi aru saama, et toetas väljendi eksponeerimisega terroristlikke rünnakuid Iisraeli vastu. Piisava ja hoolika suhtumisega oleks kaebuse esitaja saanud uurida loosungi ajaloolist konteksti ning selle tähenduse kujunemist pärast
6. a oktoobrit. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7. Kaebuses maakohtu otsusele taotleb menetlusaluse isiku kaitsja

§ 1511

kohaldamata jätmist, selle põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist, maakohtu otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 või § 30 lg 1 või 11 alusel ning menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaebuse väited on kokkuvõtlikult järgmised. 5. Keelatud sümbolite nimekirja puudumise tõttu pole

§ 1511järgi karistatav rikkumine ettenähtav ega välditav.

Samuti rikub karistamine keelatud väljendite ettevaatamatusest eksponeerimise eest sõna- ja väljendusvabadust. 6. Sõnad ja fraasid ei ole sümbolid, sest Eesti õigekeelsussõnaraamatu kohaselt tähendab sümbol võrdkuju, mõiste või suuruse tähist. Ka

§ 1511

kehtestanud seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et seadusandja pidas sätte loomisel silmas märke, nagu haakrist, Z-täht ja Georgi lint, mitte sõnu ja lauseid. Samuti puudub menetlusaluse isiku teos rahvusvahelist kuritegu toetav või õigustav viis, sest seda tingimust ei täida plakati hoidmine. Meeleavaldus ei toimunud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo ega sõjakuriteo toetamiseks. Väljend ei ole üheselt mõistetavalt agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastast kuritegu ega sõjakuritegu toetav, seda eriti keskmise eriteadmisteta inimese seisukohast. 7. Maakohus jättis kohaldamata

§ 39lg 1.

Menetlusalusel isikul ei olnud võimalik enne väljendi eksponeerimist teada saada, et selle kasutamine on keelatud.

1. Täiendavas arvamuses palub kaitsja jätta semiootilise ekspertiisi ja eksperdi selgitused istungil tõendikogumist välja, sest ekspert andis hinnangu õigusliku asjaolu kohta, kuid seadust peab kohaldama kohus.
2. Kohtuväline menetleja kassatsioonile ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Asjas pole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik osales
4. novembril 2023 avalikul koosolekul, hoides käes plakatit, mille ühel poolel olid Palestiina lipuvärvides sõnad „jõest mereni“. Kolleegium nõustub aga kassaatoriga, et menetlusalune isik ei täitnud sellega

§ 1511lg 1 objektiivset teokoosseisu.

11.

§ 1511

lg 1 kohaselt on väärteona karistatav agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Seega eeldab objektiivne koosseis

1. a)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit,
2. b)sellise sümboli avalikku eksponeerimist ja
3. c)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamist või õigustamist (RKKK 09.03.2023, 4-22-3610/16, p 9). 2

§ 1511tähenduses.

Teine keskne kaitseargument tugineb väitele, et plakati eksponeerimisega ei väljendanud menetlusalune isik toetust ega õigustanud rahvusvahelist kuritegu ning et väljend “jõest mereni” ei ole üheselt mõistetavalt seotud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteoga. 13. Sümbol on

§-s 1511 sisalduva väärteokirjelduse objektiivse koosseisu tunnus, mis tuleb sisustada, lähtudes selle sõna üldisest sotsiaalsest ja üldkeelelisest tähendusest (RKKK 06.12.2023, 1-21-4285/79, p 22). Eesti Keele Instituudi sõnastikuportaali (Sõnaveeb) kohaselt esindab sümbol tajutava seosena mingit ideed või teatavat omadust või on kokkuleppeline märk, mis üldarusaadavalt viitab mingile suurusele, objektile, funktsioonile vms. Järelikult on sümboli mõiste lai ega piirdu üksnes visuaalsete märkidega. Väljend saab esindada sümbolina mingit ideed, kui sõnakombinatsioon on omandanud kultuurilise, poliitilise või sotsiaalse tähenduse ning sümboliseerib midagi enamat kui selle otsene keeleline sisu. Kuivõrd eksponeerida ehk esitada või näidata on võimalik nii suuliselt kui ka kirjalikult, ei välista seegi tingimus fraasi käsitamist sümbolina. Viimaks on sümboli lai tõlgendus kooskõlas ka seadusandja eesmärgiga kriminaliseerida selliste rahvusvahelist kuritegu toetavate sümbolite eksponeerimine, mille abil on võimalik kiiresti ning lihtsalt mobiliseerida rahvarühmasid ühiselt identifitseeritava eesmärgi taha (vt seaduseelnõu 576 SE, Riigikogu XIV koosseis, seletuskiri, lk 11). Kuigi

§ 1511

loomise protsessis toodi sümboli näitena välja vaid visuaalsed märgid (nt Z-täht), ei tingi seegi sümboli kui koosseisutunnuse tõlgendust kaebaja pakutud kombel. 14.

§ 1511

lg 1 alusel saab isikut karistada vaid sellise sümboli eksponeerimise eest, mis on seotud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega. Seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, tuleb sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust ning sümboli eksponeerimise aega, kohta ja viisi (viidatud 4-22-3610/16, p 10). See tähendab muu hulgas, et konkreetse sümboli tähendus võib ajas muutuda ning menetleja peab karistusotsuses välja tooma asjaolud, millest ta järeldab, et sümboli eksponeerimise ajal oli keskmise mõistliku inimese seisukohast sümbol seotud rahvusvahelise kuriteoga.

1. Maakohus leidis õigesti, et väljend „jõest mereni“ on sümbol, kuid eksis selle hindamisel, kas etteheidetava teo toimepanemise ajal oli vaidlusalune sümbol keskmise mõistliku inimese seisukohalt seotud mõne rahvusvahelise kuriteoga.
2. Avalik koosolek, millel menetlusalune isik väljendit eksponeeris, toimus vähem kui kuu pärast Hamasi
3. oktoobri
4. a rünnakut. Maakohus luges tuvastatuks, et väljendi sisustamisel on alates
5. a oktoobrist tooniandev selle kasutamine Hamasi hartas ja ideoloogias. Kohtumenetluse pooled ei seadnud kahtluse alla, et Hamasi ideoloogias on väljend „jõest mereni“ antisemiitlik ning taotleb juutide, judaismi ja Iisraeli riigi hävitamist Jordani jõe ja Vahemere vahelisel alal. Samuti on maakohtu arvates üldteada viidatud organisatsiooni inimsusevastased kuriteod Iisraelis. Maakohus möönis siiski, et kuna kaebuse esitanud isik ega kohtuvälise menetleja esindaja ei olnud enne oktoobrit 2023 loosungist „jõest mereni“ kuulnud, ei saa väita, et tegemist oleks olnud üldteada oleva loosungiga. Sellele vaatamata jõudis maakohus järeldusele, et isegi kui kaebuse esitanud isik, kõik koosolekul osalejad või möödakäijad, tahtmatult pealtnägijad ei tea vaidlusaluse loosungi juutide ja Iisraeli riigi hävitamisele suunatud tähendust, ei ole see kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise aluseks, sest loosungi kui sümboli tähendus on tänapäeva tehniliste lahenduste juures kergesti välja selgitatav.
6. Kolleegium leiab, et maakohtu tuvastatud asjaoludest ei saa järeldada, et eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaataja (viidatud 4-22-3610/16, p 10) ehk keskmine mõistlik inimene seostas Eestis
7. a novembris väljendit „jõest mereni“ just Hamasi ja selle tegudega. Kui sümbolit on võimalik isegi eksponeerimise aega, kohta ja viisi arvestades 3

§ 1511

objektiivse teokoosseisu hindamisel oluline, kas ja kui hõlpsasti oleks menetlusalusel isikul olnud võimalik end sümboli n-ö tooniandva tähendusega kurssi viia. 18. Kui aga sümbolil on üheselt arusaadav seos rahvusvahelise kuriteoga ja seda eksponeeritakse

§-s 1511 kirjeldatud viisil, on vajalik teo subjektiivse külje kindlakstegemine. Kuna

§-s 1511 nimetatud väärtegu on karistatav ka toimepanduna ettevaatamatusest (

§ 15

lg 3), tuleb näiteks hooletuse korral menetlejal võtta seisukoht küsimuses, kas tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks menetlusalune isik pidanud sümboli üldlevinud tähendust teadma. Rahvusvahelise kuriteoga seotud sümboli avalik kasutamine on karistusväärne siis, kui keskmine mõistlik kõrvaltvaataja tajuks sümbolit ja selle eksponeerimise viisi koosseisupärase toetusavaldusena. Selline tõlgendus aitab vältida ohtu, mis võib kaasneda mh selliste sümbolite kergekäelise või teadmatu (kuid välditava) kasutamisega.

1. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et väljendusvabadust saab piirata – sh sümboli eksponeerimist keelates ja selle eest karistades – vaid siis, kui selleks on kaalukas põhjus (vt ka RKKK 16.06.2023, 1-21-5633/135, p 73). Euroopa Inimõiguste Kohus on rõhutanud sõnavabaduse olulisust poliitiliste sõnavõttude puhul (EIK 12.07.2001, Feldek vs. Slovakkia (29032/95), p 74). Mida olulisem on mingi probleem ühiskonnale ja mida suuremat hulka inimesi see puudutab ning mida päevakohasem on diskussioon selle ümber, seda avaram on väljendusvabadus ning kõrgem lävi sellesse sekkumisel. Seda, kas väljendatu ületab kaitse all oleva solvava, šokeeriva ja häiriva väljenduse piirid, tuleb hinnata kontekstis, arvestades mh riigi ajalugu (EIK 13.03.
2. a otsus vastuvõetavuse kohta asjas Nix vs. Saksamaa (35285/16), p 47), ühiskondlikku olukorda teo toimepanemise ajal ja seda, kas sümboli eksponeerimisega võib kaasneda reaalne oht (EIK 08.07.2008, Vajnai vs. Ungari (33629/06), p 49). Nii võib sama sümbol olla ühes riigis keelatud, teises aga mitte. Nagu öeldud, võib sümboli keelatus ka ajas muutuda. Avaliku eksponeerimise keeld on seega põhiseaduspärane vaid sellise sümboli puhul, mille sisu on eksponeerimise hetkel Eestis keskmisele inimesele üheselt arusaadav ning mis võib seetõttu ühiskonda lõhestada, põhjustada ohtu või kahju.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 1, rahuldab kolleegium kassatsiooni, tühistab Harju Maakohtu
4. juuli
5. a otsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuivõrd kassaatori kaebus tuleb eelnimetatud põhjusel rahuldada, ei pea kolleegium vajalikuks vastata ülejäänud kassatsiooniväidetele.
6. Kaitsja palus maakohtul hüvitada menetlusalusele isikule lepingulisele kaitsjale kaebuse esitamise ja maakohtu menetluses osalemise eest makstud 2100 eurot ning tõendite tõlkekulu 269 eurot 40 senti. Kolleegium peab neid summasid mõistlikuks ja mõistab riigilt VTMS § 23 alusel menetlusaluse isiku kasuks välja kaitsjatasu ning VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 1 ning § 186 lg 1 alusel tõlkekulud. Väärteomenetluse lõpetamise tõttu tuleb riigi kanda jätta ka ekspertiisikulu 9760 eurot.
7. Kassatsioonimenetluse kuluna palub kaitsja hüvitada menetlusalusele isikule 3355 eurot. Kliendil ja kaitsjal ei ole keelatud kokku leppida õigusteenuse osutamise kindlas tasus (advokatuuriseaduse § 61 lg 1 p 2), kuid esitades kohtule valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse, peab see võimaldama kohtul analüüsida osutatud õigusteenuse põhjendatust KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, s.t eelkõige töötunni hinna ja tööaja adekvaatsust. Olukorras, kus kaitsjatasu taotlusest ega arvetest ei nähtu menetlustoimingutele kulutatud aega ega kaitsja tunnihinda, tuvastab kohus need asjaolud enda äranägemisel hinnanguliselt, tuginedes kohtupraktikale ning mõistlikkuse põhimõttele. (RKKK 23.12.2020, 1-19-4422/107, p 25) Arvestades, et kassatsioon põhineb suuresti varasemal 4