) MTÜle Eesti Esitajate Liit (EEL) loometoetuse taotluse.
§-s 16 sätestatud tingimustele. Ühtlasi kohustati kaebajat tagastamata 30 päeva jooksul alusetult makstud 1534,19 eurot.
Seetõttu on kaebajal sellel perioodil õigus loovisiku loometoetusele. 9. Vabakutselisel loovisikul on õigus loometoetusele kuus kuud (
Kuuekuulise perioodi jooksul ei vastanud kaebaja
sätestatud tingimustele vaid 30 päeva (ajal mil loometoetust määrav haldusakt ei olnud veel väljastatud). Ülejäänud 150 päeva eest on tal seega õigus saada loometoetust (vastavalt
) ning perioodi 04.02.2024 kuni 29.02.2024 eest välja makstud loometoetus ei ole alusetult makstud raha. 10. Haldusakt oleks proportsionaalne, kui haldusorgan tasaarveldaks perioodil 05.01.2024 kuni 03.02.2024 eest makstud loometoetuse (mil kaebaja ei vastanud
sätestatud tingimustele) järgnevatel kuudel makstava loometoetusega ning seejärel jätkaks loometoetuse maksmist tavapärasel viisil. 11. Olukorra muudab ebaõiglaseks ja ebaproportsionaalseks veel see, et
lg 7 kohaselt peab vabakutselise loovisiku loometoetuse korduvaks taotlemiseks eelmise toetuse maksmise ajavahemiku lõppemisest olema möödunud vähemalt 2 aastat. Otsusega luuakse olukord, kus kaebajale on makstud loometoetust vaid 4 päeva eest, kuid pärast seda ei saa ta 2 aasta jooksul uuesti loometoetust taotleda (isegi kui ta enamiku sellest ajast vastaks
12. Vastustaja ei ole täitnud oma seadusest tulenevat kohustust ega küsinud omal algatusel kaebajalt isa vanemahüvitise saamist tõendavat dokumenti. Seega ei uurinud vastustaja välja, et kaebaja ei võtnud isa vanemahüvitist faktilise isapuhkuse ajal ega tööta töölepingu või muu 2
13. Vastustaja väitel on kaebaja rikkunud
lg-st 9 tulenevat kohustust teavitada haldusorganit, kui ta ei vasta enam
Kaebaja ei ole teavitamiskohustust rikkunud, kuna ta vastab jätkuvalt
toodud tingimustele.
Loometoetust hakati kaebajale faktiliselt maksma alates 21.02.2024 kui väljastati vastav haldusakt ning tehti esimene ülekanne. See tähendab, et
lg-st 9 tulenev kohustus rakendus kaebajale alates 21.02.2024, kui ta muutus vabakutseliseks loovisikuks, kellele makstakse toetust. Isa vanemahüvitist sai kaebaja perioodi 05.01.2024 kuni 03.02.2024 eest. Sel hetkel ei olnud vastavat haldusakti väljastatud, mis oleks kaasa toonud
Seega ei ole kaebaja seadusest tulenevat teavitamiskohustust rikkunud.
eesmärk tagada loovisikutele, eeskätt vabakutselistele loovisikutele elementaarne toimetulek ja sotsiaalning raviturva miinimum. Kaebajale Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud 30 päeva pikkuse minimaalses suuruses ja tulumaksuga maksustatava isa vanemahüvitisega ei kaasne ei ravikindlustust ega piisavaid vahendeid elementaarseks toimetulekuks. 17. Haldusorgan ei hinnanud saadud tulu proportsionaalselt ja õiglaselt. Vabakutselisel loovisikul on õigus loometoetusele 6 kuud.
lg 2 p 3 lubab loometoetuse maksmise perioodil saada igas kuus maksustatavat tulu rohkem kui pool käesoleva seaduse § 18 lg-s 5 nimetatud loometoetuse suurusest. Kui jaotada kaebaja 30 päeva jooksul isa vanemahüvitisena saadud tulu kuue kuu pikkuse perioodi peale, siis ei ole ta ühes kuus suurem kui seadus lubab. Seega haldusakt ei ole proportsionaalne. 18. Isa vanemahüvitis on uues perehüvitise seaduses nö uus nähtus. Seda ei eksisteerinud 01.01.2017 jõustunud perehüvitiste seaduse (PHS) redaktsioonis [RT I, 08.07.2016, 1], st ajal kui seadusandja võttis vastu
Tol hetkel mõistis seadusandja vanemahüvitist kui riigi toetust, mille eesmärk on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb laste kasvatamise tõttu, ning mis määratakse vanemahüvitise saamise õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks. Seadusandja eesmärki hinnates on märkimisväärne ka asjaolu, et tänase seadusega (
lg 2 p 3) annab seadusandja õiguse vabakutselise loovisiku loometoetuse saamiseks vabakutselisele loovisikule, kes ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest. Kaebajale määratud 30 päeva pikkune isa vanemahüvitis on kordades väiksem kui
-i praegune sõnastus võimaldab 30-päevase isa vanemahüvitise saamise tõttu tühistada mittetöötava isa suhtes kogu määratud loometoetuse, jätta ta ilma loometoetusega kaasnevast ravikindlustusest ning võtma talt võimaluse järgneva kahe aasta jooksul loometoetust uuesti taotleda, on
lg 2 p 8 ja
lg 1 põhiseadusega (PS) vastuolus ning tuleks jätta kooskõlas HKMS § 158 lg-ga 4 asja lahendamisel kohaldamata. Selline õiguslik olukord on ebaproportsionaalne ning diskrimineeriv loovisikutest isade suhtes, kes 30-päevase isa vanemahüvitise tõttu peavad loobuma 6-kuulisest loometoetusest ja ravikindlustusest või vähemasti valima, kumma kasuks nad otsustavad. 20. Juhul, kui kohus leiab, et vastustaja on haldusakte andes käitunud õiguspäraselt ja seadusega kooskõlas, taotleja kaebaja tunnistada
lg 2 p 8 ja
VASTUSTAJA SEISUKOHT
-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid arvestades
-s toodud erisusi (
23. Loometoetuste määramisel täidab vastustaja sisuliselt Kultuuriministeeriumi poolt antud haldusülesannet lähtudes HMS ja
sätetest. Vastustaja on seisukohal, et
lg 1 kohaselt oli õiguspärane loometoetuse maksmine lõpetada, kuna kaebaja ei vastanud
lg 2 p-dele 3 ja 8.
ei näe ette alust peatada loometoetuse maksmist perioodiks, mil isik ei vasta
§-s 16 toodud tunnustele. 24. Loometoetuse vahendite sihipärase kasutamise tagamiseks on seadusandja sätestanud loomeliidu õiguse moodustada loometoetuste määramiseks komisjon, kuhu on kaasatud Kultuuriministri poolt määratud vastava loomeala nõunik. Vastustaja komisjon saab peamiselt toetuse taotlusel esitatud andmete alusel hinnata loometeotuse taotleja vastavust
§-s 16 sätestatud loometoetuse saamise tingimustele. Selle kohustuse täitmiseks on seadusandja andnud loomeliitudele sh vastustajale maksukorralduse seadusest tuleneva õiguse teha Maksuja Tolliametile (MTA) päring loovisiku maksulaekumiste kohta. Infot töötamise registri kannete kohta, mille alusel saab kontrollida loometoetuse taotleja vastavust
§-s 3 sätestatud eeldustele, saab vastustaja maksuhaldurilt küsida üksnes loovisiku kirjalikul nõusolekul. Kõigi ülejäänud toetuse tingimustele vastamist kinnitas kaebaja oma allkirjaga loometoetuse taotlusel ning vastustajal puudub võimalus neid kontrollida. Seega oli kaebaja poolt esitatud taotlus kinnituseks, et ta vastab kõigile
§-s 16 toodud tunnustele ja
§-s 3 sätestatud eeldustele. 25. Kaebaja on kaebuses kinnitanud, et ta on alates 04.02.2024 vastanud
§-s 16 sätestatud tingimustele. Seega oleks kaebajal olnud õigus esitada taotlus vabakutselise loovisiku loometoetuse saamiseks alates 04.02.2024 tingimusel, et ta ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool
MTA poolt vastustajale edastatud maksuandmete tõendi nr 8-8/157329 (vastustaja vastuse lisa 2) kohaselt ületas kaebaja tulu ajavahemikul 01.02.2024 kuni 29.02.2024
-ga kooskõlas otsus, millega luuakse kaebajale soodsam olukord võrreldes
-s tooduga. Kaebajale tehtud väljamaksed on tehtud riigieelarvest loomeliidule eraldatud toetuse arvelt ja loometoetuse tagastamisel on vastustajal võimalik vastavaid vahendeid kasutada ainult lepingus toodud eesmärgil (st maksta uuesti loometoetusteks). Seadusandja ei ole vastustajale andnud sellist avarat kaalutlusõigust, mis võimaldaks makstud toetuse, mil kaebaja ei vastanud seaduses toodud tunnustele, tasaarveldada järgnevatel kuudel makstava loometoetusega ning jätkata loometoetuse maksmist tavapärasel viisil. 27. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kodulehel toodud info põhjal on pärast lapse sündi isa vanemahüvitist võimalik ette planeerida kuni kaks kuud. Perehüvitise määramise teate, mis oli Sotsiaalkindlustusameti poolt koostatud 12.01.2024, edastas kaebaja vastustajale alles 04.05.2024 koos vaidega. 28.
lg 9 näeb kaebajale ette kohese teavitamise kohustuse, kui ta ei vasta
§-s 16 sätestatud tunnustele. Vastustaja leiab, et kaebaja on teadlikult esitanud loometoetuse taotlemisel valeandmeid tõendades seda loometoetuse taotluse ja sellel toodud kinnitusega, et ta ei saa vanemahüvitist PHS alusel. Samuti ei täitnud kaebaja kohustust teavitada vastustajat, kui kaebaja tulumaksuga maksustav tulu kuus loometoetuse saamisel ületas
29.
-i kohaselt saab loometoetust taotleda üksnes vabakutseline loovisik, keda eristab loovisikust mitte töötamine töölepingu või muu sellesarnase püsiva iseloomuga võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses mitte olemine. Kaebaja on ekslikult tõlgendanud
lg 9, millest tulenev kohustus rakendus talle alates 21.02.2024, kui vastustaja edastas kaebajale loometoetuse määramise teate. Loometoetuse määramise korral on vabakutselisel loovisikul õigus toetusele alates loometoetuse taotluse esitamise päevast, millest alates peab vabakutseline loovisik vastama toetuse saamise eeldustele ja tunnustele. Seadus määratleb, kes on loovisik ja kes on vabakutseline loovisik ning millistele tunnustele ta peab vastama.
lg-st 9 tulenev kohustus ei laiene kõigile vabakutselistele loovisikutele, vaid üksnes neile vabakutselistele loovisikutele, kellele makstakse loometoetust.
lg 3 ei piira vabakutselisel loovisikul loometööga tegelemist töölepingu alusel, kuid õigus loometoetusele on ainult vabakutselistel loovisikutel, kes ei ole avalikus teenistuse ega tööta töölepingu või muu sellesarnase püsiva iseloomuga võlaõigusliku lepingu alusel. 31.
Seadusandja ei ole ette näinud erisust, kas tegemist on ema või isa vanemahüvitisega. Erisuse puudumise tõttu ei ole vastustajal võimalik arvestada asjaoluga, et kaebajale määratud isa vanemahüvitis ei taga kaebajale elementaarset toimetulekut ega sotsiaal- ning raviturva miinimumi. Samuti ei näe
-s sätestatud loometoetuse saamise tingimustele. 32.
lg 2 p 3 sätestab, et vabakutselise loovisiku loometoetust on õigus saada vabakutselisel loovisikul, kes ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool
Ka Kultuuriministeeriumi seisukoht antud sätte osas tulude pikemale perioodile jagamise võimaluse kohta on olnud, et loometoetuse saajale konkreetses kuus välja makstud tulu tuleb lugeda selle kuu tuluks. 33. Kuna seadus ei näe ette erisust, mis võimaldab kaebajale ühes kuus makstud tulu jagada pikema perioodi peale, ei ole vastustajal alust kaebajale makstud isa vanemahüvitise summa jaotamiseks 6 kuu peale. PHS § 36 lg 2 alusel on isa vanemahüvitist õigus saada 30 kalendripäeva. Seaduse sättest lähtuvalt on tegemist hüvitisega, mis on ette nähtud 1 kuu eest. Kaebaja on ekslikult tõlgendanud
lg 2 p 3 sõnastust.
-i kohaselt on vabakutselisel loovisikul loometoetuse maksmise perioodil lubatud saada igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu mitte rohkem kui pool loometoetuse suurusest. 34. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et ta muutus vabakutseliseks loovisikuks alles hetkest (21.02.2024), kui talle määrati vabakutselise loovisiku loometoetus.
lg 1 sätestab, et loometoetuse saamiseks esitab vabakutseline loovisik kirjaliku taotluse. Sätte sõnastusest tuleneb, et teised isikud, kes ei ole vabakutselised loovisikud, vastavat taotlust esitada ei saa. Kaebaja on esitanud vabakutselise loovisiku loometoetuse taotluse 01.01.2024, seega on ta ka ise kinnitanud, et vastab vabakutselise loovisiku tunnustele, mis on toodud
§-is
-i kohaselt võib vabakutseline loovisik esitada loometoetuse taotluse vastavalt seaduses toodud tingimustel igal ajal, kui ta on sissetulekud kaotanud ning ta vastab kõigile
-s toodud eeldustele ja tunnustele. Kaebaja oli alates 12.01.2024 teadlik, et talle on määratud isa vanemahüvitis. Isa vanemahüvitist makstakse sarnaselt vanemahüvitisega ehk kuu kaupa möödunud kuu eest järgneva kuu
-s sätestatud tingimustele vastamise korral. Loometoetuste maksmiseks eelarveaastas ettenähtud vahenditest ei piisa kõikide loometoetuste taotluste rahuldamiseks. Olukord, kus vastustaja on teinud kaebajale makseid summas 1534,19 eurot, mida kaebaja poolt
lg 9 toodud lisakohustuse täitmisel ei oleks makstud, võib riivata tugevalt nende loovisikute õigusi saada loometoetust, kes erinevalt kaebajast vastasid
38. Vastustajal on kohustus võrdselt kohelda kõiki loovisikuid ja pakkuda neile seadusega ettenähtud hüvesid võrdsetel alustel. Olukord, kus loometoetuse maksmiseks ettenähtud vahendeid tuleb maksta isikule, kellel on olemas täiendav sissetulek, on ebavõrdne nende isikute osas, kellel puudus mistahes sissetulek, kes vastasid
-i tingimustele, kuid ei saanud 6
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
-is sätestatud vabakutselise loovisiku nõuetele.
§-des 3 ja 16 sätestatud tunnustele ja tingimustele. 43. Vastustaja on vaidlustatud otsusega ning
lg 1 tuginedes lõpetanud kaebajale loometoetuse maksmise, kuna vastustaja hinnangul ei vastanud kaebaja alates 05.01.2024 enam
§-s 16 sätestatud tingimustele. 44.
lg 1 kohaselt lõpetakse loometoetuse maksmine, kui vabakutseline loovisik on esitanud loometoetuse taotlemisel loomeliidule või Kultuuriministeeriumile teadlikult valeandmeid või vabakutseline loovisik ei vasta enam
§-s 16 sätestatud tingimustele.
lg 2 on vabakutselise loovisiku loometoetust muu hulgas õigus saada vabakutselisel loovisikul, kes ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool
lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest (p 3) ning kes ei saa vanemahüvitist PHS alusel (p 8). 45. Viidatud sätteid ning kaebuse nõuet arvestades tuleb kohtul esmajoones kontrollida, kas vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja ei vastanud alates 05.01.2025
§-s 16 sätestatud tingimustele.
Seega on ka isa vanemahüvitis sarnaselt teistele vanemahüvitise liikidele „vanemahüvitis PHS alusel“. 47. Vastustaja on õigesti märkinud, et
ei näe ette alust peatada loometoetuse maksmine perioodiks, mil isik ei vasta
§-s 16 toodud tunnustele. 48. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et
Seadusandja ei ole ette näinud erisust, kas tegemist on ema või isa vanemahüvitisega. Erisuse puudumise tõttu ei ole vastustajal võimalik arvestada asjaoluga, et 7
sätestatud tingimustele ning vastustajal oli
Seega ei ole kaebuse rahuldamine põhjendatud. 49. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et regulatsioon, mis annab õigusliku aluse loometoetuse maksmine lõpetada põhjusel, et isik saab isa vanemahüvitist, on põhiseadusvastane. Kohus möönab, et kaebaja viidatud regulatsioonil on kitsaskohti (nt võiks hüpoteetilisel juhul juba ühes kuus ühe päeva eest vanemahüvitise saamine välistada loometoetuse määramise), kuid pelgalt see ei anna alust jätta kaebuses viidatud sätteid kohaldamata. Kohtu hinnangul on võimalik regulatsiooni tõlgendada põhiseadusega kooskõlas olevana. PS § 28 lg 2 alusel on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Riigil on lai kaalutlusõigus, milline toetussüsteem eesmärgi saavutamiseks luua. Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riigi eesmärk tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Ka see säte ei anna isikule nõudeõigust talle sobivatel tingimustel loometoetuse saamiseks. Arvestades ühelt poolt riigi paratamatult piiratud ressursse ja teiselt laia kaalutlusõigust mistahes põhiseaduses mainimata toetussüsteemi loomisel, saaks kohus sekkuda üksnes loodud normistiku erakordse meelevaldsuse korral. Asjaolu, et ühes normis (
lg 71) on vastustajale kaalutlusõigus antud, ei tähenda seda, et sama kaalutlusõigust võiks laiendada mistahes muule normile, sh vabakutselise loovisiku mõiste või vanemahüvitise mõiste sisustamisele. Kehtiv õigus ei võimalda vastustajal sisustada
§-s 16 lg 2 p-s 8 nimetatud vanemahüvitise mõistet teisiti, kui seda teeb PHS. Kuigi kehtiv regulatsioon tekitas kaebajale ebasoodsa olukorra, ei saa seda pidada põhiseadusvastaseks. Kaebajal oli võimalik kolme aasta jooksul valida, millal (ning millistes osades) isa vanemahüvitist taotleda ning millal loometoetust taotleda. Asjaolu, et kaebaja otsustas vanemahüvitist taotleda alles mõned kuud enne lapse kolmeaastaseks saamist ning seetõttu ei vastanud ta enam loometoetuse saamise tingimustele, ei muuda vaidlustatud otsust õigusvastaseks. Olukord, kus isik peab valima, kas kasutada isa vanemahüvitist või saada üksnes loometoetust (ning sellega kaasnevat ravikindlustust, ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p 3), ei ole põhiseadusvastane. Lisaks on vastustaja õigesti märkinud, et kaebajal olnuks võimalus esitada vabakutselise loovisiku loometoetuse taotlus alates 01.04.
§s 3 ja §-s 16 sätestatud eeldustele ja tingimustele, on loovisik kohustatud sellest viivitamata loomeliidule teatama. Otsuses oli üheselt mõistetavalt märgitud, et loometoetuse saaja peab loomeliitu koheselt teavitama, kui tema tulumaksuga maksustatav tulu, töövõimetoetus või 8
§-s 16 sätestatud tingimustele. Vaidlustatud otsuses ega vaideotsuses ei ole valeandmete esitamisele tuginetud (valeandmeid on mainitud üksnes otsuses ja vaideotsuses viidatud õigusaktide sätetes). Seda seisukohta toetab otsuse p-s 24 esitatud selgitus: „
lõike 7 kohaselt peab vabakutselise loovisiku loometoetuse korduvaks taotlemiseks eelmise toetuse maksmise ajavahemiku lõppemisest olema möödunud vähemalt 2 aastat“). Valeandmete esitamise korral kaotaks vabakutseline loovisik loometoetuse taotlemise õiguse kolmeks aastaks (vrd
-i § 16 lg 2 p 3 sõnastusest („Vabakutselise loovisiku loometoetust on õigus saada vabakutselisel loovisikul, kes vastab järgmistele tunnustele: - ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest;“) ebaõigesti järeldanud, et vabakutseline loovisik ei vasta toetuse saamise tingimustele üksnes juhul, kui ta saaks kõikidel toetuse maksmise perioodi kuudel tulu rohkem kui pool
Kohtu hinnangul tuleneb viidatud sättest, et vabakutselise loovisiku loometoetust saav isik tohib loometoetuse maksmise perioodil igas kuus saada tulumaksuga maksustatavat tulu kuni pool
lg-s 5 nimetatud loometoetuse suurusest, kui ei tohi üheski kuus saada rohkem kui pool nimetatud toetuse suurusest.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.