lg 1 p 1 järgi Süüdistatav JAANUS TALI, isikukood 38303195238; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxxx; emakeel eesti keel; keskharidusega; ei tööta; kehtivad kriminaalkaristused: - 08.09.2021 Harju Maakohtu otsusega nr 1-21-4739
lg 1 ja § 263 lg 1 p 2 järgi tingimisi vangistusega 2 aastat 1 kuu, katseaeg 2 aastat 3 kuud (
lg 1); - 19.10.2022 Harju Maakohtu otsusega nr 1-22-4876
lg 1 p 2 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud, kohesele ärakandmisele 6 kuud, ülejäänud tingimisi, katseaeg 4 aastat (
MS § 306, § 309, § 311, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 Kohtuotsuse õiguslik alus O T S U S T A S: JAANUS TALI süüdi tunnistada
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 03.08.-04.08.2023, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Ärakandmata karistuseks on seega 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Jaanus Talile Harju Maakohtu 19.10.2022 otsusega nr 1-22-4876 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 2 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 2 (kaks) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 kohaselt lugeda vangistuse kandmise alguseks Jaanus Tali vanglasse saabumise aeg. Mõista Jaanus Talilt menetluskuluna riigituludesse: - 1230,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel, - 2631,10 eurot vandeadvokaat Marina Valge kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; 1 Menetluskulu kokku summas 3861,10 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksu kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700028738 ning selgitus: „Jaanus Tali, 1-24-917, menetluskulu“ . Kui menetluskulu ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse nõue täies ulatuses täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid Kriminaalasja juures olevad elektroonilised andmekandjad, s.o CD/DVD plaadid (3 tk), jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel metallist vars (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx) Edasikaebamise kord. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 01.11.2024. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. I SÜÜDISTUS Jaanus Tali on antud kohtu alla südistatuna selles, et tema 03.08.2023 kella 21:19 paiku xxxx asuva xxxx ees, s.o avalikus kohas KorS § 54 mõttes, võttis kahe käega kinni pingil istuva A Hi peast ning lõi tahtlikult ühel korral vasaku käe rusikaga, viiel korral parema käe rusikaga, ühel korral parema jala põlvega, ühel korral parema käe rusikaga, neljal korral vasaku käe rusikaga, ühel korral parema jalaga ning ühel korral vasaku käe rusikaga vastu A Hi nägu. Kella 21:39 paiku lõi Jaanus Tali pingil istuvat A Hit tahtlikult kolmel korral käes oleva raudtoruga, neljal korral parema käe rusikaga ja kahel korral vasaku käe rusikaga vastu nägu. Seejärel lõi Jaanus Tali neljal korral A Hi pea vastu xxxx ees olevat pinki ning tõmbas kannatanu pingi ette pikali maha. Maas lamavat kannatanut lõi Jaanus Tali veel parema jalaga vastu nägu ning seejärel lahkus. Oma sellise tegevusega tekitas Jaanus Tali A Hile füüsilist valu ja tervisekahjustused – haav otsmiku paremal poolel, vigastus huulel, turse lõualuu piirkonnas ning haav paremal põsel. Sündmuskohal viibinud B O sekkus löömisesse ja käskis selle lõpetada ning juhuslikult mööda sõitnud ja löömist pealt näinud K T helistas häirekeskusesse. Seega Jaanus Tali häiris oma eelkirjeldatud tegevusega lisaks kannatanule sündmuskohal viibinud ja sündmuste käiku nende tahte vastaselt kaasatud isikute, sealhulgas K T ja B Oi rahu ning turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustatavat suhtumist avalikku korda. Sellise käitumisega rikkus Jaanus Tali korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata või kakelda. KorS § 54 järgi on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. 2 Sellise tegevusega pani Jaanus Tali toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o
II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID Jaanus Tali tunnistas end kohtuistungil süüdi osaliselt, seletades, et temale süüks arvatud sündmus toimus 2023.aasta augustikuus. Ta oli sel päeval linnas ühel tuttaval külas ja liikus xxxx juurest mööda bussijaama, et minna viimase bussiga umbes kella 21:50 ajal koju. Sel õhtul ta alkoholi tarvitanud ei olnud. Xxxx juures oli seltskond, kes jõi seal viina ja lärmas. Kuna see oli tema jaoks häiriv, siis otsustas ta neid korrale kutsuda ja ütles, et nad võiksid lõpetada. A H, s.o üks meestest selles seltskonnas hakkas teda selle peale sõimama ja ähvardama vene keeles ebatsensuursete väljenditega ja tuli püsti ja hakkas tema poole tulema. See tekitas temas hirmu, kuna teadis, H käib ringi nuga varrukas, mida on ka teised tunnistanud ja kuna teda on kunagi eelnevalt noaga rünnatud, siis see ehmatas ta ära ja siis ta kasutaski füüsilist vägivalda. Tunnistas, et lõi Hit, aga enda sõnul ta minimaliseeris oma jõu, et võimalikult vähe viga teha. Esialgu tõukas Hit ja siis H kukkus pingi pealt maha, kuna ta oli korralikus joobes. Siis lõi Hit veel kätega. Palju lööke oli, seda ta täpselt ei mäletanud. Väga võimalik, et lõi ka jalaga. Miks oli vaja kannatanut veel edasi lüüa, kui H maas lamas ja enam ohtu ei kujutanud, seda ta ei tea. Kuidagi läks nii. Viskas silme eest mustaks ja ta ei kontrollinud enam. Pärast nägi, et Hil tuli huulest verd ja otsaesine oli marraskil, aga otsaesise marrastus olevat tema sõnul Hil juba eelneval päeval saadud, kuna üks tuttav pärast rääkis seda. Ta palus kutsuda politsei ühel inimesel, kes läks mööda, sest tal omal oli telefoniaku tühi. Ootas veidi aega, aga kuna buss hakkas kohe välja minema, siis ta läks bussi peale. A H hakkas sel hetkel püsti tõusma. Ta oli just bussi sisenemas, kui politseitöötaja tuli ja kutsus välja ja kaasa ning ta läkski tagasi sündmuskohale. Ta rääkis politseitöötajale, mis juhtus. Oli ärritunud politsei tegevusetuse peale, sest kui kodanikud politsei nähes viina edasi joovad, siis tema arust ei ole see normaalne. Sama seltskond, kes seal oli jõi viina edasi kui politsei oli kohal ja see ärritas teda. Tema arvates selline ise korraloomine ja tema käitumine ei ole õige, aga see kõik toimus nii kiiresti. Selline ta otsus siis oli ja loomulikult ei olnud see õige. Samuti oli tal kahtlus, et H varastas mõni aeg enne tema rahakoti. Oli selline kahtlus, et A H varastas, sest inimesed nägid Hit maksmas sajaeuroste kupüüridega, mida iseenesest mõistetavalt temal olla ei saanud. Tema rahakotis olidki olnud just sajaeurosed. Küsis ka seekord Hi käest, et kas ta on varastanud tema rahakoti. H ei vastanud midagi, sõimas ainult. Aga see teda ei ärritanud. Võib-olla ta väljendas end nii, et politsei said teistmoodi aru sellest, et lõi Hit rahakoti varguse eest. Vastuseks prokurörile seletas, et kriminaalhooldajale kirjutas seletuses, et üks naisterahvas palus abi, aga see oli vale. Ta lihtsalt ei tahtnud tõtt kirjutada. Sinna oli vaja midagi kirjutada ja see ei puutu tema hinnangul üldse asjasse. Kinnitas prokurörile, et käib tööl ja töötasu kantakse talle üle pangakontole. Töötasu on objektipõhine, eelmine kuu oli 1000-2000 eurot. Miks deklareeritud tulu null on, seda tema ei osanud selgitada. Ta ei kontrolli seda, kas tööandja on tema pealt maksnud makse, see on tööandja kohustus. Täituritele ta maksab ise iga kuu 100 eurot, võlgu on tal kokku umbes 4000 eurot. Viimases sõas möönis, et tegu oli ebameeldiv. Kannatanu A H ei mäletanud
lg 1 ja § 263 lg 1 p 2 järgi tingimisi vangistusega 2 aastat 1 kuu, katseaeg 2 aastat 3 kuud (
lg 1); - 19.10.2022 Harju Maakohtu otsusega nr 1-22-4876
lg 1 p 2 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud, kohesele ärakandmisele 6 kuud, ülejäänud tingimisi, katseaeg 4 aastat (
5 08.09.2021 Harju Maakohtu otsuse nr 1-21-4739 väljatrükk, mille kohaselt Jaanus Tali mõisteti süüdi
lg 1 p 2 järgi selles, et ta 21.10.2020 kella 19:45 ajal Tallinnas Peterburi tee 2 juures, „T1“ trammipeatuses, s.o avalikus kohas KorS § 54 järgi, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, 2. Nimelt suunas ta relvaseaduse § 11 p 3 alusel pneumorelvade hulka kuuluva 4,5-kaliibrilise õhupüssi I K, N K ja V B suunas, samuti peale trammi sisenemist sihtis kannatanuid läbi trammiakna. Oma tegevusega häiris ta trammipeatuses viibivate kõrvaliste isikute turvatunnet ja tekitas hirmu ning relvaga ähvardamise tagajärjel tundsid kannatanud ohtu oma elule ja tervisele. Karistuseks mõisteti talle selle kuriteo eest 2 aastat 1 kuu vangistust tingimisi 2 aasta ja 3 kuulise katseajaga alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 08.09.2021 /kd II, tl 30-34/. 19.08.2022 Harju Maakohtu otsuse nr 1-22-4876 väljatrükk, mille kohaselt Jaanus Tali mõisteti süüdi
263 lg 1 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendat mõistetavat karistust Harju Maakohtu 08.09.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 aastat 28 päeva vangistusee võrra ja liitkaristuseks mõisteti Jaanus Talile 3 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg-te 1, 2, 3 ja 5 alusel määras kohus, et kohesele ärakandmisele kuulub 6 kuud vangistust. Vangistust 3 aastat 2 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Jaanus Tali ei pane 4 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, allub vastavalt
lg 2 p 9 elektroonilisele valvele ning täidab
Lisaks kohustati teda mitte tarvitama alkoholi.
p 1 alusel arvestada Jaanus Talile määratud 4 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.10.2022 Katseaja lõpp 19.10.2026 /kd II, tl 35-38/. 12.10.2023 ja 13.02.2024 Viru Maakohtu määruste nr 1-22-4876 väljatrükid, mille kohaselt on kriminaalhooldusametnik 22.08.2023 ja 19.12.2023 esitanud erakorralised ettekanded Jaanus Talile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuid kohus jättis need rahuldamata. 13.06.2023 koostati Jaanus Talile kirjalik hoiatus alkoholi tarvitamise tõttu 31.05.
lg 1 p 1, 2 kohaselt on avaliku korra raske rikkumine kuritegu, mille eest seaduseandja on karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena tuleb tuvastada, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Avaliku korra raske rikkumise korral tuleb tuvastada ka mõne
lg 1 p 1 või 2 sätestatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse, s.o näiteks vägivalla olemasolu. Samas on vajalik tuvastada ka see, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid. Eelnevast tulenevalt eeldab
objektiivsete tunnuste täitmine teo toimepanemist avalikus kohas, selle tuvastamist, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti
8 Käesolevas asjas on uuritud tõenditega tõendamist leidnud süüdistatava poolt kannatanu korduv löömine rusikaga ja jalaga ning toruga näkku ning see, et sellise tegevusega tekitas Jaanus Tali kannatanule valu ja vigastusi. Seega on tuvastamist leidnud süüdistatava poolt sellise intensiivsusega vägivalla kasutamine, millega kaasnes valuaisting ja vigastused. Samuti on tõendatud, et Jaanus Tali häiris oma eelkirjeldatud tegevusega sündmuskohal viibinud ja sündmuste käiku nende tahte vastaselt kaasatud isikute rahu ning turvatunnet. Jaanus Tali oma tegevusega täitnud
lg 1 p 1 objektiivse koosseisu, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on seotud vägivallaga. Subjektiivsest küljest eeldab
Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest ja analüüsitud tõenditest lähtuvalt on põhjendatud asuda seisukohale, et süüdistatav pani süüteo toime otsese tahtlusega. Lüües kannatanut korduvalt tahtlikult rusikaga, jalaga ning harjavarrega näkku, oli Jaanus Tali tahtlus suunatud valu ja tervisekahjustuse tekitamisele. Samuti teadis sta, et tegemist on avaliku kohaga, kus viibivad teised asjasse mittepuutuvad isikud. Eeltoodu kohaselt esinevad Jaanus Tali tegevuses
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning seega tuleb ta antud süüteo toimepanemises süüdi mõista. IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Esmalt tuvastatakse konkreetse karistuse valimiseks süüteo eest võimaliku määratava karistuse sanktsiooni määr, s.o karistusraam. Seejärel, lähtudes sanktsioonivahemiku keskmisest tuvastatakse süü piirid, s.o süüd kergendavad või raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Oluline on arvestada kuriteos süüdistatava puhul tema süüd, selle ulatust, toimepanemise asjaolusid ja isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust antud konkreetset isikut mõjutada edaspidiselt hoiduma kuritegudest ning antud juhul kahtlematult ka õiguskorra huve.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 9
lg 1 p 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni viis aastat. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.
järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mis võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeima liigilist karistust, s.o. rahalist karistust.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus on seisukohal, et ei ole otstarbekas karistada Jaanus Tali rahalise karistusega hoolimata asjaolust, et seadus näeb sellise võimaluse ette. Kohus nõustub prokuröriga selles, et Jaanus Tali puhul ei saa temast rääkida kui õiguskuulekast isikust. Ta on varem samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Jaanus Talil on kaks kehtivat kriminaalkaristust - teda on nii 2021. kui ka 2022.aastal karistatud avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise toimepanemise eest, kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Lisaks on Jaanus Tali juba eelmisel korral pannud kuriteod toime katseajal, väljendades sellega enda ilmselget lugupidamatut suhtumist õiguskorda. Ka käesoleva menetluse esemeks oleva kuriteo pani Jaanus Tali taas kord toime katseajal ja seega ei ole ta eelnevatest karistustest ning kriminaalasjade menetlustest teinud mingeid järeldusi ning ka kõik läbitud sotsiaalprogrammid ei ole andnud soovitud tulemusi. Lisaks on ta ka korduvalt rikkunud talle käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusi. Samuti ei ole Jaanus Tali eelmised, nii tingimuslikud kui ka reaalsed vangistused avaldanud talle mõju ning seega oleks rahaline karistus ilmselgelt liiga leebe ega omaks piisavat mõju. Jaanus Tali, taotledes rahalise karistuse määramist, on väitnud et ta töötab, kuid nii töötamise kui ka sisstulekute kohta puuduvad igasugused objektiivsed andmed. Jaanus Tali puhul on süütegude asjaolud ja sisu sarnased, ajalised vahed väikesed ning see näitab, et tema puhul on uute analoogsete kuritegude toimepanemise oht suur. Seega on põhjendatud vaid vangistusliku karistuse mõistmine tema suhtes. Kogutud tõenditest tulenevalt on süütegu toime pandud otsese tahtlusega. Jaanus Tali tegevuses ei ole tuvastatud karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Süütegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Vangistuse keskmiseks määraks
lg 1 järgi on 2 aastat 6 kuud vangistust ning arvestades Jaanus Tali süü suurust ja seda, et puuduvad nii vastutust raskendavad kui ka kergendavad asjaolud, samuti teost möödunud aega ja seda, et kannatanu ei soovi tema karistamist, taotles prokurör, et karistuse mõistmise eesmärgi ja preventsiooni realiseerib süüdistatava puhul ainsa võimaliku karistuse liigina vangistus siiski üle selle keskmise määra. Samuti palus prokurör karistuse mõistmisel arvestada kohtul sellega, et analoogse kvalifikatsiooniga kuritegude skaalal ei liigitu süüdistatava poolt toime pandud avaliku korra raske rikkumine, arvestades ka tagajärge, kõige raskemate hulka, kuna süüdistatava kasutatud vägivald ei põhjustanud kannatanule väga raskeid tagajärgi, kuid oli samas oli ikkagi piisavalt intensiivne ja tegemist oli korduvate löökidega näo piirkonda. Kohus nõustub prokuröri karistusettepaneku ja selle põhjendustega ning ei pea vajalikuks sellest irduda. V ASITÕENDID 10 Kohus võtab seisukoha asitõendite suhtes alljärgnevalt: - Kriminaalasja juures olevad elektroonilised andmekandjad, s.o CD/DVD plaadid (3 tk), jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel metallist vars (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxxx). VI MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 1230,00 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjale Marina Valgele makstud tasu 2631,10 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2025 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Jätta Viru Maakohtu 16. oktoobri 2024. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge & Uiga apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 135 eurot 42 senti (sealhulgas käibemaks 24 eurot 42 senti). Jätta see menetluskulu Jaanus Tali kanda. Riigikohtu 27.02.2025 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Jaanus Tali kaitsja vandeadvokaat Marina Valge kassatsioon menetlusse võtmata. 16.10.2024 kohtuotsus 1-24-917 jõustus 27.02.2025 Riigikohtu kohtumäärusega. 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.