(isikukood xxxxxxxxxxxxx ; aadress xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx, omab kriminaalkaristatust) Süüdistus
jaanuar 2012 Resolutsioon P.O süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra, so. 1 ( ühe ) aasta võrra ja ärakantavaks mõista karistuseks 2 (kaks ) aastat vangistust.
lg 2 alusel suure ndada käesoleva kohtuotsusega P.O-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.05.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista P.O-le 5 ( viis ) aastat 5 (viis ) kuud 28 (kakskümmend kaheksa ) päeva vangistust. 1
6 ( kuus ) kuud ja 9 ( üheksa ) päeva karistuse tähtaja hulka ja lõplikuks ärakantavaks karistuseks mõista 4 ( neli ) aastat 11 (üksteist) kuud ja 19 (üheksateist ) päeva vangistust. P.O-le kohaldatud elektrooniline valve jätta muutmata kuni karistust kandma asumiseni. Välja mõista P.O-lt sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot riigituludesse. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS -s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „P.O , 1-11-10687, sundraha“. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Välja mõista P.O-lt kriminaalmenetluse kulud 5.29 eurot ( viis eurot 29 senti ) riigituludesse. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB P ank või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „P.O, 1-11-10687, menetluskulud” . Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. J.S. süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra, so. 20 ( kahekümne ) päeva võrra ja ärakantavaks mõista karistuseks 1 ( üks ) kuu 10 ( kümme ) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega J.S.le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.05.2011 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista J.S.le 3 (kolm) aastat 1 ( ük s ) kuud 27 (kakskümmend seitse ) päeva vangistust.
4 (neli ) kuud ja 7 (seitse) päeva karistuse tähtaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista J.S.le 2 (kaks ) aastat 8 ( kaheksa ) kuud ja 20 ( kakskümmend ) päeva vangistust.
ja § 75 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust 2 (kaks ) aastat 8 ( kaheksa ) kuud ja 20 ( kakskümmend ) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui J.S. ei pane 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx , 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- ja töö- või õppimiskoha muutmiseks. 2 M äärata J.S. katseajaks
lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) jätkama üldhariduse omandamist või omandama eriala või otsima endale töökoha. J.S.le kohaldatud elektrooniline valve - tühistada ja vabastada J.S. kohtusaalis elektroonilise valve alt. Välja mõista J.S.lt või temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Katrin S.lt sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS -s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „ J.S., 1-11-10687, sundraha“. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Välja mõista J.S.lt kriminaalmenetluse kulud 5.29 eurot ( viis eurot 29 senti ) riigituludesse. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS -s SEB P ank või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „ J.S. , 1-11-10687, menetluskulud”. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Määrata kriminaalmenetluse kulud e 430.29 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a maikuust igakuise menetluskulu osa 35 (kolmkümmend viis ) eurot 86 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS -s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „J.S., menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-10687“). Apellatsiooniõiguse kasutamisel k ohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis 24.aprillil 2012 kell 14.00. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja kirjalikult teatada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest alates seitsme päeva jooksul. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. Süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Silvi Maiste Kohtunik 3
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Katseaja tingimuste rikkumine moodustab ka uue kuriteo toimepanemise katseajal. Uue kuriteo toimepanemine katseajal on kõige rängem katseaja tingimuste rikkumine. Katseajal uue kuriteo toimepanemise õiguslikud tagajärjed erinevad sõltuvalt sellest, kas kohus mõistab süüdlasele katseajal uue kuriteo toimepanemise eest vangistuse või rahalise karistuse.
p 1 kohaselt hakkab süüdlase karistusest tingimisi vabastamisel katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest. Seega käitumiskontrolli tingimuste rikkumine ja uue kuriteo toimepanemine peale kohtuotsuse kuulutamist on juba vaadeldav katseaja tingimuste rikkumisena ja võib tuua kaasa karistuse täitmisele pööramise.
lg 1 alusel karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
lg lg 5 kohaselt teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni kakssada viiskümmend päevamäära. Rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut. Varasema kuriteo arvestamine karistuse mõistmisel tuleb konkretiseerida otsuse tegemise aja seisuga ning näidata, millist mõju see karistuse raskusele avaldub. Süüdistatava alaealisus ei karistust kergendav asjaolu ja see ei tingi automaatselt karistuse kergendamist. Siiski ei ole kohtul keelatud arvestada seda süü suuruse määramisel isiku kasuks, kuid samas kohus ei pea seda tegema. Alaealisus kui kohtualuse isikut iseloomustav asjaolu on aga karistuse mõistmisel väga oluline. Eripreventatiivsed ehk kasvatuslikud kaalutlused on alaealisele mõistetava karistuse kohaldamisel esmatähtsad. Alaealise karistamisel tuleb püüda ära hoida uut kuritegu, tasakaalustada nn pedagoogilist defitsiiti ja pidada silmas alaealise sotsiaalset järeleaitamist ja integratsiooni. Karistuse mõistmise kohta otsustuse tegemisel tuleb arvestada alaealise vaimse ja kõlbelise arengu taset ning tema võimet käituda normipäraselt. Vangistuse mõistmine alaealisele on põhjendamatu, kui tema hoidumine uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitse on saavutatav muude mõjutusvahendite kohaldamisega. Alaealisele vangituse mõistmine ei ole välistatud, kui alaealise kuritegelik aktiivsus on olnud selline, miis viitab toimepandud kuritegude süstemaatilisusele, mitte juhuslikkusele. Alaealise karistamisel tuleb arvestada, et tegemist on piiratud süüvõimelise isikuga, eriti kui ta on süüteo toi me pannud vahetult pärast kriminaalvastutuse ikka jõudmist. Arusaam teo keelatusest ei tähenda veel täielikku võimet alati täpselt eritada lubatut ja keelatut ning aduda oma teo tagajärgi. J.S. on alaealine. Teda on karistatud 17.mai 2011 kohtuotsusega
lg 2 p 7, 8, 9 ja 10 järgi 2 aasta 11 kuu ja 27 päevase vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga. 4 Uue kuriteo on J.S. toime pannud 13.juunil 2011. E.G Sutile on esitatud kahtlustus
J.S. viibis vahi all kuni 01.novembrini 2011, mil asendati vangistus elektroonilise valvega. Süüdistus on esitatud E.G Sutile
Nii eelmise kohtuotsuse tegemisel kui uue kuriteo toimepanemise ajal oli J.S. 16 aastane. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada E.G Suti alaealisusega. J.S. on viibinud vahi all 4 kuud ja 7 päeva. Tema ütluste järgi on ta vangistuses teinud oma tegudest järeldused ja ei soovi enam nii käituda ja edaspidi elada seaduskuulekat elu. J.S. on uue kuriteo toime pannud katseajal. Kohus leiab, et tuleb arvestada asjaolu, et peale kohtuotsuse kuulutamist pani J.S. uue kuriteo toime vähem kui ühe kuu möödumisel. Kohus leiab, et kuigi katseaeg hakkab kulgema koheselt peale kohtuotsuse kuulutamist, ei ole mõistlik eeldada, et alaealise süüdlase suhtes on vähem kui kuu ajaga avaldanud katseaeg kasvatuslikku mõju ja ta on teinud juba selle aja jooksul järeldused õiguskuulekaks käitumiseks. Kriminaalhoolduse eesmärgiks on katseajal süüdimõistetavaga tehtav sotsiaaltöö eesmärgiga tuvastada ja kõrvaldada faktorid, mille mõjul ta asus kur itegusid toime panema ja seeläbi suunata süüdlane õiguskuulekale käitumisele. Kui alaealine on toime pannud kuriteo, siis ilmselt ei saa alati eeldada, et tema suunamine õiguskuulekale käitumisele on saavutatud vähem kui kuu aja jooksul. Kohus leiab, et kuigi kohtuotsus on tehtud kokkuleppemenetluses, peab arvestama asjaoluga, et alaealine ei pruugi vähem kui kuu ajaga veel täielikult aru saada kriminaalhoolduse eesmärkidest ja tingimustest ja aduda kriminaalhoolduse tähendust. Kohus leiab, et arvestama peab ka asjaoluga, et E.G Sutile on esitatud kahtlustus
Süüdistus on esitatud
Süüdimõistmisel
lg 1 järgi on võimalik mõista karistuseks ka rahaline karistus, mille mõistmisel on võimalik eelmist kohtuotsust täitmisele mitte pöörata, vaid jätta iseseisvale täitmisele. Alaealisele E.G Sutile ei ole võimalik mõista rahalist karistust, kuna ta on õpilane, õpib Tarvastu Gümnaasiumi 9.klassis ja tal puudub iseseisev sissetulek. Uue karistusena vangistuse mõistmisel tuleb uuele mõistetavale karistusele liita eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja seega tuleks E.G Sutile mõista reealne vangistus. Kohus leiab, et samadel asjaoludel täiskasvanule karistuse mõistmisel, oleks väga tõenäoline uus karistus rahaline karistus. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud, et süüdistatava alaealisusest tingituna erinevad katseajal uue kuriteo toimepanemise õiguslikud tagajärjed sõltuvalt sellest, kas alaealisele on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või mitte. Kohus leiab, et asjaolu, et alaealisele ei ole võimalik mõista rahalist karistust ja tuleb mõista alaealisele karistuseks vangistus, mis on otseselt aga seotud katseajal uue kuriteo toimepanemise õiguslike tagajärgedega, ei haaku karistuspoliitika üldise põhimõttega, et vangistuse mõistmisel alaealisele tuleb seda väga põhjalikult kaaluda. 5 Kohus leiab, et alaealise E.G Suti karistusest vabastamine ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamine ei ole põhjendatud. J.S. on ikkagi uue teo toime pannud katseajal, mis on kõige rängem katseaja tingimuste rikkumine. Kohus leiab, et arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid ja anda alaealistele selge teave, et igale kuriteole järgneb seadusele vastav karistus. Kohus leiab, et kasvatuslikel kaalutlustel ei ole põhjendatud E.G Sutile mõista karistuseks alaealise suhtes suhteliselt pikka ( ärakandmisele kuuv karistus 2 aastat 8 kuud ja 20 päeva ) reaalset vangitust. Kohus leiab, et tuleb arvestada asjaoluga, et J.S. on viibinud eelvangistuses 4 kuud ja 7 päeva. Kohus leiab, et E.G Sutile tuleb mõista karistuseks vangistus, millele liista eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus, kuid erandlikult jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.