← Eesti

1-16-8210/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. aprill 2019 1-16-8210 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus M.K (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. märtsi
  3. a määrus M.K, määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liane Peets RESOLUTSIOON Jätta M.K Suti määruskaebus Tartu Maakohtu
  4. märtsi
  5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. M.K tunnistati Tartu Maakohtu
  7. novembri
  8. a otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu
  9. aprilli
  10. a otsusega mõistetud karistuse, s.o 3 aastat 3 päeva vangistuse võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti J. Sutile karistuseks 3 aastat 4 kuud ja 3 päeva vangistust. Karistusaja algus on
  11. november 2016 ja lõpp
  12. märts
  13. jaanuaril
  14. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid M.K Suti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta vabastamist.
  15. Tartu Maakohtu
  16. märtsi
  17. a määrusega jäeti M.K karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
  18. Positiivse asjaoluna märkis kohus, et J. Sutil on kindel elukoht.
  19. J. Suti retsidiivsusoht on jätkuvalt kõrge. Toetavad lähedased, sotsiaalprogrammide läbimine ja kindel elukoht ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid.
  20. M.K on varem korduvalt karistatud. Praegu kannab ta karistust kehalise väärkohtlemise eest. Varem on M.K karistatud röövi, omavolilise sissetungimise, omastamise, vägivallaga avaliku korra rikkumise, kehalise väärkohtlemise, varguste ja sõiduki ärandamise eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks.
  21. J. Suti puhul oli varasemalt kuritegude soodusteguriks alkoholi tarvitamine, grupi mõju ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Viimase kuriteo puhul aga puudulik probleemilahendusoskus. Viimase kuriteo pani ta toime vangistuses, seega võib M.K käituda ka kaine peaga vägivaldselt. Reeglite kohaselt ei suuda M.K käituda ka kinnipidamisasutuses.
  22. detsembril
  23. a on talle määratud distsiplinaarkaristus vangidevahelise kakluse eest. Kui isik ei suuda kinni pidada kehtivast korras vanglas, on suur tõenäosus, et ta ei tee seda ka vabaduses.
  24. J. Sutil puudub vabanedes garanteeritud töökoht, ehkki kinnipeetava kinnitusel võib ta tööle asuda kahte firmasse ja end töötuna arvele võtta. Kohus leidis, et kindla töökoha puudumine suurendab riski panna toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil.
  25. Kohus möönis, et materjalidest ei nähtu motivatsiooniallikat, millel süüdlase edasine õiguskuulekas eluviis põhineks. Elukoht ja toetavad lähedased olid J. Sutil ka enne vangistust, ent see teda seaduskuulekal teel ei hoidnud. Samuti ei saa loota vangistuses läbitud rehabiliteerivate tegevuste mõjule, kuna peale programmide läbimist on kinnipeetav osalenud distsiplinaarkaristusega lõppenud kakluses vangistusasutuses. MÄÄRUSKAEBUS
  26. Määruskaebuses taotleb M.K maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Alternatiivselt taotleb M.K saata asi tagasi Tartu Maakohtule uueks arutamiseks. Kokkuvõtlikult seisneb kaebus järgmises.
  27. M.K märgib, et kohus jättis ta vabastamata kuriteo asjaoludest tulenevalt, ent neid on Tartu Maakohus
  28. novembril
  29. a otsuses karistust mõistes arvestanud. Sooritatud kuriteo raskusele antakse hinnang karistust mõistes. Seega ei saa olla J. Suti vabastamata jätmise argumendiks kuriteo toimepanemine.
  30. Maakohus on viidanud ka ühele kehtivale distsiplinaarkaristusele, noomitusele, mis määrati vangidevahelise kakluse eest. Määruskaebusele lisatud distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et intsidenti ei algatanud M.K , vaid teine kinnipeetav. M.K lõpetas koheselt konflikti. Kinnitust ei leidnud teise välja toodud kuriteo kahtlus. Vangistuses viibides ei ole võimalik konfliktisituatsioonist ära minna, sest uksed on lukus. Vabaduses on võimalused tunduvalt laiemad. Seda on arvesse võetud ka distsiplinaarkaristuse liigi valikul. M.K siiski ei õigusta oma käitumist, kuid ta ka ei oodanud rünnakut ning käitus seetõttu valesti ja kahetseb seda.
  31. Kohus heidab J. Sutile ette ka töökoha puudumist. Samas raskendab iga vanglas veedetud kuu resotsialiseerumist. M.K vabaneb aasta pärast igasuguse toe ja valveta. Ennetähtaegse vabastamise korral aga oleks võimalik tagada tema tööleminek, mille saab panna lisakohustuseks. Samuti saab panna lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi jm kohustusi ja määrata sotsiaalprogramme.
  32. Kohus on jätnud kaalumata, kas J. Suti puhul oleks kuriteorisk maandatud käitumiskontrolli ja kohustuste määramisega. Selle kaalumata jätmine seab kahtluse alla kriminaalhooldussüsteemi 2

(4)vajalikkuse. Süsteem ongi loodud süüdimõistetu resotsialiseerimiseks ja uute kuritegude toimepanemise vältimiseks.
  1. Ehkki kohus riskihindamist otseselt põhjendamisel ei kasutanud, põhineb süüdlase vabastamise mittetoetavamine just riskihinnangul.
  2. J. Suti ennetähtaegse vabastamise küsimuse kaalumisel jäeti arvestamata süüdimõistetu kasuks rääkivad rohked asjaolud. Arvestati üksnes kuritegude asjaolusid ja ühte distsiplinaarkaristust. Seega ei ole kaalutud kõiki asjaolusid.
  3. M.K on võimeline oma käitumist muutma positiivses suunas: ta on läbinud ITK, omandanud põhi- ja kutsehariduse, osalenud sotsiaalprogrammis ja tööhõives. Garanteeritud elukoht ja lähisuhteringkond loob resotsialiseerumiseks kriminaalhooldusel olles edukad eeldused.
  4. Kohtu etteheited kindla töökoha puudumisest seavad tugeva kahtluse alla sotsiaalhoolekande, mis tagab abivajajatele piisava majandusliku abi, et mitte toime panna kuritegusid. Samuti Töötukassa toimimise, mis peaks tagama abivajaja täiendväljaõppe ning töökoha leidmise. M.K on noore kinnipeetavana viibinud vangistuses üle 4 aasta ning tal on raske eelneva töökogemuseta töökohta leida telefoni teel. Alles täna sai ta aga kirjaliku kokkuleppe xxx OÜ-ga tööleasumiseks autoremonditöökotta rehvivahetajaks. Neid läbirääkimisi on M.K pidanud pool aastat. Garantiikirja lisas M.K määruskaebusele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu
  6. aprilli
  7. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  8. Praegusel juhul seisneb J. Suti arvates kaalutlusotsuse viga selles, et maakohus arvestas kuriteo asjaolusid, mida aga on juba hinnatud karistuse mõistmisel. Ebaõige kaal on omistatud distsiplinaarkaristusele, hindamata jäetud kuriteoriskide maandamise võimalused käitumiskontrolli all olles ning süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad muud rohked asjaolud.
  9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud J. Suti vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
  10. Maakohus arvestas osalemisi sotsiaalprogrammides ning elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Käitumise all vangistuses ei mõelda siiski kitsalt individuaalse täitmiskava läbimist, vaid ka kinnipeetava üldist distsipliini. Isiku käitumine kinnipidamisasutuses on asjaoluks, mille pinnalt saab prognoosida tema võimalikku käitumist vabaduses. Seega näitavad nii viimase kuriteo toimepanemine kinnipidamisasutuses kui ka distsiplinaarkaristus vangidevahelise kakluse eest, et J. Suti puhul esineb endiselt oht toime panna vägivallaga seotud kuritegusid. Kuriteo asjaolud on üheks tingimisi ennetähtaegse vabastamise kaalutlusotsuse tegemisel hinnatavaks asjaoluks, nagu ka isiku varasem elukäik. Süüdlase puhul, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kes on korduvalt toime pannud vägivallaga seotud või varavastaseid kuritegusid, tuleb retsidiivsusohtu kahtlemata jaatada. J. Suti õigusrikkumiste nimekiri on üsna pikk ning kuritegude dünaamika jäänud samaks. Kohus märkis sedagi, et ka vangistuses läbi viidud 3
(4)rehabiliteerivad tegevused ei ole soovitud mõju avaldanud, kuivõrd M.K on vangistuses distsiplinaarkorras karistatud. J. Suti saadetud distsiplinaarmenetluse protokollist (KoTo lk 27-28) ei saa teha järeldust, et tegemist oleks vähetähtsa rikkumisega, ehkki protokollis toodud kaalutlustel peeti õigeks määrata J. Sutile noomitus.
  1. Ehkki M.K heidab ette rohkete tema kasuks rääkivate asjaolude arvestamata jätmist, on määruskaebuses peaasjalikult siiski korratud neid positiivseid asjaolusid, mida kohus arvestas. Kaalutlusõiguse rikkumist ringkonnakohus siin ei näe. M.K on viidanud sellelegi, justkui oleks vangla, prokurör ja lõpuks ka maakohus määruse tegemisel siiski juhindunud riskihinnangust, mis aga kohtupraktikat arvestades lubatav ei ole. Ringkonnakohus sellise etteheitega ei nõustu. Maakohtu määruses on igati põhjendatult arvestatud erinevaid hinnatavaid kriteeriume kogumis. Ka J. Suti iseloomustusest nähtub, et ohtlikkust ja riski on tema puhul täheldatud peaaegu kõikides hinnatavates kategooriates (ohtlikkus ja risk puudub vaid eluaseme ja haridusega seoses).
  2. M.K on heitnud ette veel kaalutlusõiguse teostamata jätmise küsimuses, kas kriminaalhooldusele allutamine aitaks maandada kuriteo riske. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et kuigi J. Sutil puudus maakohtu menetluse ajal garanteeritud töökoht, peavad Töötukassa ja sotsiaalhoolekanne abivajajale vajaliku abi ja teadmised garanteerima. Ringkonnakohus möönab, et kriminaalhooldusel on kahtlemata suur mõju vabastatu resotsialiseerumisel. Praegusel juhul ei tekkinud aga maakohtul veendumust, et süüdlane ei pane vabanedes toime uusi õigusrikkumisi. Seega on täitmata tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus. Määruskaebuse väited ja neile lisatud dokumendid ei kalluta ringkonnakohut maakohtust erinevale seisukohale asuma. Seega puuduks määruskaebusel apellatsioonikohtus edulootus.
  3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.