1-16-1722/79

1-16-1722 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.

1. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-16-1722 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Kohtuasi Vangla esitatud materjalid K.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu K.L (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 01.03.
2. a kaugkohtuistung Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON
3. Vabastada K.L karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 11.02.
4. a ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu piirkonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada K.L katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada K.L suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida sõltuvusvastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) osaleda sotsiaalprogrammis; 6) mitte suhelda talle teadaolevalt alkoholi ja/või narkootikume tarvitavate ja kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;
7. K.L-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. K.L vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu piirkonnale ja K.L-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 10.02.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava K.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 06.04.
10. a kohtuotsusega tunnistati K.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9: § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõisteti talle KarS § 64 lg 1, KarS § 65 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 22.08.
11. a kohtumäärusega pöörati täitmisele K.L-ile Tartu Maakohtu 06.04.
12. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 11.08.
13. a ja lõpp on 11.02.
14. a. K.L kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses hõivatud õppimisega, õppides
15. klassis. Samuti on temaga tööd alustanud psühholoog, kes viib temaga läbi vestlusi kaardistamaks kinnipeetava probleeme tema minapildi väljatoomiseks. Sotsiaalprogrammid on planeeritud
16. aasta I ja IV kvartalisse ja vajadusel saab need läbida kriminaalhoolduse ajal. Käitumine vanglas on olnud pigem hea. 3 Kinnipeetav osaleb vanglas noorte kinnipeetavate hindamisprogrammis ning hea käitumisega on ära teeninud erinevaid preemiaid. K.L kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga Xxxx koos oma lähedastega. Isikul puudub vabanemisjärgselt kindel töökoht. Positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik on olemas. K.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus asuma sõltuvusravile psühhiaatri juures. Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta K.L tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Vangla põhjendusi isiku mittevabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et K.L võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.L isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 2-korral kriminaalkorras karistatud ja kannab oma
17. vangistust, tema poolt toimepandud kuriteod on olnud sarnased – avaliku korra raske rikkumine koos vägivallaga. Viimase süüdimõistmise korral on lisandunud ka vargused. Vägivalla avaliku korra rikkumised on pannud toime alkoholi tarvitanuna. Vangistuses K.L õpib
18. klassis ning on käinud psühhiaatri vastuvõtul. Temaga on planeeritud
19. a I ja IV kvartalisse planeeritud sotsiaalprogrammide läbimine, kuid neid saab läbida ka kriminaalhoolduse kestel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ta ei oma. Vanglamaterjalide kohaselt on K.L juba 13-aastaselt hakanud alkoholi tarvitama. Esialgsele harvale lahja alkoholi tarvitamisele järgnes kange alkoholi igapäevane tarvitamine. Lisaks alustas ta 14-aastaselt ka narkootikumide tarvitamist, kuigi viimati olevat tarvitanud
20. a lõpus ning enda sõnul soovib ta narkootikumide tarvitamisest loobuda. Kinnipeetaval on soov elama normikohaselt, kuid tal puudub arusaam, millised peavad olema tema pingutused teistmoodi eluks. Isik on sooritanud 2 vägivaldset kuritegu, mis mõlemad on toime pandud alkoholijoobes. Seetõttu on kohtu hinnangul oluline, et isik tegeleks peale vanglast vabanemist oma alkoholisõltuvusega. K.L on edaspidiseks eesmärgid, kuid puudub visioon nende elluviimiseks. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks ja ohustatud on isikud, kes on temaga konflikti sattunud. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 68 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 63 %.. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 7 kuud on pannud K.L mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. K.L on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht ning toetavad lähedased ning ta kannab oma esimest reaalset vangistust. 4 Kinnipeetav osaleb vanglas noorte kinnipeetavate hindamisprogrammis ning hea käitumisega on ära teeninud erinevaid preemiaid. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab K.L tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas K.L-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka K.L , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/