1 Kriminaalasi nr 1-16-1722 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1722 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 424järgi.

M. S ja M. T on kriminaalkorras karistamata. Vabanedes asuks kinnipeetav elama venna A V ja venna elukaaslase M K juurde. Kohtute infosüsteemi andmetel on vend kriminaalkorras karistatud kahel korral 2007.

§ 266lg 2 p 1 ja Kar

S § 121 järgi ning 2006.

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi, venna elukaaslane on kriminaalkorras karistamata.

Vend enda sõnul loobus 10 aastat tagasi kuritegevusest kui leidis töökoha, elukaaslase ja uued sõbrad ning on valmis kinnipeetavat toetama seaduskuulekal teel püsimisega. Kinnipeetava suhtlusringkonna kohta vend ja venna elukaaslane infot ei omanud. Sugulastest nimetasid onud K ja S T ja õe M -L I. Kohtute infosüsteemi andmetel on K T kriminaalkorras karistatud 3 korral KarS § 424 alusel, S T ja M-L I on kriminaalkorras 4 karistamata. S. A.K asub Viru Vanglast saabunud taotluse järgi vangistusejärgselt elama aadressile xxxx. Seal elab taotluse andmetel tema vend A V ja venna elukaaslane M K. Kinnistusameti andmetel kuulub ½ kaasomandist A. V ja ½ M. K. Kodukülastuse käigus selgus, etalsed se elanikud ja ühtlasi ka eluaseme omanikud on nõus, et S. A.K vanglast vabanemise järgselt asub sinna elama ning nad tagavad talle elamispinna niikauaks, kui tal seda vaja läheb. Isik saab seal olles süüa ja peavarju elutoas madratsil. Samuti on valmis isikut enda poole vajadusel elama võtma vanaema M S, kes elab 2-korruselises üürimajas. Majas elavad peale vanaema veel vanaema tütred koos peredega, ruumi jaguvat. Majas isiku sõnul kuritegevust ei pooldata. Eelmisel vabanemise võimaluse tekkimisel (elektroonilise valve alla) ei olnud majaomanik nõus isikut majja elama lubama, kuna ei tahtnud politsei järelevalvet, ilma elektroonilise valveta oleks vanaema sõnul ka majaomanik nõus. Vanglast saabunud taotluse kohaselt isikul vabanemisejärgne töökoht puudub, kuid ta plaanib esimesel võimalusel tööle minna. Senikaua kuni töökoht puudub, saab talle majanduslikult teataval määral toeks olla vend, venna elukaaslane ei tööta. Hooldusaluse vend töötab xxxx ning on rääkinud oma ülemuse R L ka kinnipeetava võimalusest asuda peale vabanemist tööle xxxx. Telefonivestluses kinnitas R. L, et neile on vaja xxxx ning kinnipeetav vabanemisejärgselt oleks oodatud töövestlusele, mille järel otsustatakse, kas isik saab tööle. Vanaema M. S sõnul pole isik niivõrd kuritarvitanud alkoholi, kuivõrd tegelenud toksikomaaniaga, mistõttu ta peab seda suuremaks probleemiks. KiR-i kohaselt on S. A.K varasemalt viibinud 2 korral käitumiskontrollil: 20.06 .201219.12.2013 ja 21.10.2014-20.04.

1. Mõlemal korral oli kriminaalhoolduse lõppemise põhjuseks uue kuriteo toimepanek. Kokkuvõttes on isikul nii vabanemist toetavaid faktoreid kui ka riskifaktoreid, mis ei soodusta isiku vabastamist. Peamiseks toetavaks faktoriks on elukoht venna pere juures, kes väidetavalt toetavad seaduskuulekat mõtteviisi ja vanaema M. S vaimne toetus. Peamisteks riskifaktoriteks on kriminaalkorras karistatud sõbrad, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning majandusliku toimetuleku oskus. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A.K-le tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ning käitumiskontroll vabanemisest alates kuni 18.05.2017.a. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused. A.K kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Alkoholi vastu on ta nõus endale ampulli panema ja pärast selle kohta kohtule paberi saatma. Ta on nõus minema ka alkoholivastasele ravile. Kui kohus ta vabastab, siis on ta nõus endale sellise kohustuse võtma. Enne esimest karistust oli tal probleem toksikomaaniaga. Enam seda probleemi ei ole. Vend eeldab seaduskuulekust ka temalt, kui ta venna juurde elama asub. Ta on juba poolte vanade sõpradega tülli läinud. Kriminaalkorras karistatud sõpru tal xxxx ei ole. Sellised sõbrad olid tal xxxx, kuid ta on nõus ka nendest loobuma. Distsiplinaarkaristused on vanad. Viimased karistused on kõik määratud Tartu Vanglas. Viru Vanglas on kõik teistmoodi ja ta on ka ise oma käitumist muutnud. Viru Vanglas ei ole ta ühtki distsiplinaarkaristust saanud. Viru Vanglas on ta alates
2. aasta septembrist. Uusi kuritegusid menetluses ei ole, ainult väärteoasjad on. Väärteod on seotud lõhkumisega. Ta lõhkus vangla vara, linad ja padjapüürid olid katki, lusikas oli katki. Väärteod on toime pandud Viru Vanglas. Hetkel ta vanglas ei tööta. Ta õpib praegu. Suhtleb venna, vanaema ja tüdrukuga. Kriminaalkorras karistatud isikutega praegu ei suhtle. Ta käib Eluviisitreeningus. Ta on selle programmi ka varem läbinud. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, ei soovi et võtta osa A.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 10.06.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga 5 uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu vangla A.K vangistusest ennetähtaegset vabastamist. A.K varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on neljal korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Vangistuses viibib ta teist korda. Kinnipeetaval on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91- 06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vanglas üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Varasem Tartu Maakohtu 21.10.2014 kohtuotsusega tingimisi mõistetud karistus ei ole A.K-le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Süüdimõistetu ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime h ulgalisi kuritegusid. Ta ei suutnud pärast kohtuotsuste kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi talle anti selline võimalus. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Võttes arvesse süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude arvukust (viimati varavastaste kuritegude kokku 16 episoodi) ja asjaolusid, tema korduvaid karistusi ja käitumist katseajal, ei ole tema vangistusest ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Enne vangistust oli A.K-l probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuriteod pani toime nii alkoholijoobes kui ka kainena), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on A.K poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 81%, mis on kõrge risk. Isik on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara kaitseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur A.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et KarS § 76 lg-st 3 tuleneb, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemalt elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning elu- ja sotsiaaltingimusi, mis ootavad teda vabaduses, kui kohus teda enne tähtaega vabastab. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 on osutatud sellele, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingim useks. Asja materjalidest nähtub, et käesolevaks ajaks on Stew en A.K käitumine hea. Seda fakti kinnitavad järgmised asjaolud: tal on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid viimased on aprillist 2016; A.K töötab vangla majandustöödel ko ristajana alates 02.11.2015 omal soovil; alates 20.04.2016 õpib ta Viru Vangla Kutseharidussüsteemis 6 puidupingioperaatori erialal; sotsiaalprogrammid läbis ta eelmise vangistuse jooksul. Vabaduses on A.K-l toetav sots iaalvõrgustik. Tal on vend A V, kellega koos hakkab ta vabanemise korral elama aadressil xxxx. Suhted on head ja püsivad. Pärast vabanemist soovib ta leida tööd. Töökogemus on olemas, kuna on töötanud vanglas peaaegu 1 aasta. Esitatud materjalidest nähtub, ei et oleisikul narkoega alkoholisõltuvust, seepärast on A.K-l pärast vabanemist kergem resotsialiseeruda ühiskonnas. Kuriteo toimepanemise asjaolud ei ole sellised, mis takistaksid A.K ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on teise astme kuritegude toimepanemisega. A.K näol on tegemist veel küllaltki noore inimesega ja tal on veel võimalik oma elu muuta. Ta omab motivatsiooni oma varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Tuleb arvestada seda, et A.K käitumist mõjutas asjaolu, et lapse isa ei ole osalenud tema kasvatamises ja ülalpidamises, aga lapse ema on surnud. Kaitsja on seisukohal, et on mõistlik anda A.K-le esimene võimalus tõestada seda, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu ka siis, kui ta viibib vabaduses, kriminaalhoolduse järelevalve all. Lähtudes eeltoodust arvab kaitsja, et käesolevaks ajaks on A.K suhtes karistuse eesmärk täidetud ning ta palub süüdimõistetu vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest ning allutada ta käitumiskontrollile kuni 18.05.
3. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru ja Vangla süüdimõistetu lt esitatud poo materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.K ei kuulu vangistusest tingim isi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Isik on majandusliku kasu s aamise eesmärgil korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohus märgib, et isik on varasemalt kahel korral olnud määratud kriminaalhooldusele ning mõlemal korral pannud katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et käitumiskontrollile allutamine ja lisakohustuse määramine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist A.K poolt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3 -1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristus. Lisaks on isiku suhtes vanglas viibimise ajal algatatud 7 väärteomenetlust KarS § 218 lg 1 tunnustel, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 81%, millise näol on tegemist kõrge riskiga. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et A.K puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta asus vangistuses omal soovil tööle koristajana ning õppima puidupingioperaatori erialale, samuti osales ta sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Vabanedes on tal olemas elukoht oma venna pere juures. Kinnipeetaval on 7 venna pere materiaalne ja vanaema M S moraalne toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Sergei Politšev, kelle taotluse kohasel t kulus õigusabi osutamiseks 171,12 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja taotluse kohaselt osales ta kohtuistungil 18.08.2016 kell 13:0013:45 ning taotleb tasu 1 tunni eest. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 13:00 ning lõppes 13:
4. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4 kohaselt kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Tasu arvestamisel lähtutakse menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaajast. Eeltoodust tulenevalt on kaitsjal õigus kohtuistungil osalemise eest saada tasu 0,5 tunni eest, s.o summas 20 eurot, mitte 1 tunni eest summas 40 eurot nagu taotluses märgitud. Lisaks taotleb kaitsja tasu käesoleva kohtumäärusega tutvumise eest, taotlusesse on märgitud kohtumäärusega tutvumise eeldatav aeg 29.08.
5. Eelpool viidatud määruse § 1 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks osutatud õigusabi eest
6. peatükis ette nähtud tasumäärade alusel. Kohus leiab, et ei saa määrata kindlaks makstavat tasu õigusabi osutamise toimingu eest, mis ei ole taotluse esitamise hetkel veel aset leidnud. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus väljamõistmisele kuuluvat tasu ning leiab, et tasutaotlus on põh jendatud osaliselt summas 123,12 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik