² ja
² täheldatud kriminaalmenetluse lõpetamist seoses menetluse mõistliku aja möödumisega mitte kohaldada.
² ja
² täheldatud kriminaalmenetluse lõpetamine jätta kohaldamata, kuna süüdistatav Z.G on ise menetluse kohtus venimises süüdi, sest jättis 30.06.2020.a kohtusse saabunud kriminaalasjas mõjuva põhjuseta kohtusse istungitele ilmumata 03.09.2020, 08.10.2020 ja 07.12.2020 ning 02.02.2021.a istungil vajas veel aega menetlusliigi osas selgusele jõudmiseks, s.h kas nõustuda prokuröri pakutava kokkuleppega, milleks määrati uus kohtuistungi aeg 10.02.2021.a, kus aga süüdistatav loobus enda senisest lepingulisest kaitsjast advokaat Tarmo Pilvest ja avaldas soovi jätkata tal senises menetluses olnud kaitsjaga vandeadvokaat Otto Preemiga riigi õigusabi osutamise korras, mistõttu seoses advokaat Otto Preemi menetlusse naasmisega sai uueks kohtuistungi ajaks 04.03.2021.a. KarS § 5 lõigetes 1 ja 3 sätestatud põhimõtetest lähtudes süüdi tunnistada Z.G 25.08.2017.a toimepandu eest KarS § 424 järgi.
S § 5 lõigetes 1,2,3 sätestatud põhimõtetest ning võttes arvesse, et 25.08.2017.a teo toimepanemise ajal oli KarS § 424 ühelõikeline ja käesolevaks ajaks on teo toimepanemisest möödunud enam kui 3 aastat 6 kuud, sellest 25.08.2017 - 30.06.2020.a oli kriminaalasi kohtueelses menetluses ning karistusregistri andmetel Z.G-l kehtivaid karistusi ei ole, ta on kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isik, mõista Z.G-le karistuseks miinimummäära lähedane vangistus, s.o 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel vähendada 2 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 20 (kahekümne) päeva vangistuse võrra ja mõista Z.G-le karistuseks 1 (üks) kuu 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel ei pöörata 1 kuud 10 päeva vangistust Z.G suhtes täielikult täitmisele, kui Z.G ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab 1-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 04.03.2021.a.
S § 5 lõigetes 1,2,3 sätestatud põhimõtetest ning võttes arvesse, et 25.08.2017.a teo toimepanemise ajal oli KarS § 424 ühelõikeline ja käesolevaks ajaks on teo toimepanemisest möödunud enam kui 3 aastat 6 kuud ning karistusregistri andmetel Z.G-l kehtivaid karistusi ei ole, ta on kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isik, jätta Z.G suhtes kohaldamata KarS § 50 lg 1 punktis 1 täheldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, sest reaalset vajadust temalt juhtimisõiguse äravõtmiseks pole.
lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud süüdimõistetu kanda.
lg 1 alusel välja mõista Z.G-lt riigituludesse menetluskuluna kokku 1974.80€ (üks tuhat üheksasada seitsekümmend neli eurot kaheksakümmend senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 87 € joobe tuvastamise kulu (I köide, lk 9;
lg 1 p 3), 95 € ekspertiisikulu (I köide, lk 20;
lg 1 p 3), 159.60€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (I köide, lk 42-45;
lg 1 p 4), 2 460.80€ riigi õigusabi kulu kohtumenetluses 04.12.2020 seisuga (II köide, lk 79-83;
lg 1 p 4), 296.40 € riigi õigusabi kulu kohtumenetluses alates 10.02.2021 kuni käesoleva ajani (II köide, lk 170-171;
lg 1 p 4), 876€ sundraha (
lg 1 p 9,
Menetluskulu 1974.80 € tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99921700004991 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-20-4602, menetluskulu 04.03.2021.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.
lg 3 alusel, tagamaks Z.G-le tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada Z.G-l menetluskulu 1974.80 € tasuda 12 kuu jooksul ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 11 kuu jooksul iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 164 eurot 57 senti ja 12.-l kuul tasuda 164 eurot 53 senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse
,
lg 2,
lg 3 koostoimes
S § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel nõutakse võlgnevus sisse täitemenetluse korras. Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmisel tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatava Z.G kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi 04.03.2021 taotluse (II köide, lk 170-171) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Valga Advokaadibüroo (asukoht Valgas Vabaduse 5) kasuks 296 eurot 40 senti (sellest käibemaks on 49.40€) advokaat Otto Preemi süüdistatava Z.G kaitsjana riigi õigusabi korras alates 10.02.2021 kohtumenetluses osutatud õigusabi ja kulude eest kokku. Kohtuotsus edastada prokurörile, süüdistatavale ja kaitsjale. Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.
lg 3 p 2 alusel ei saa prokuratuur apellatsiooni esitada lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. 3 Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 19.märtsiks 2021.a kella 15-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsioonteatise
Kaitsja apellatsioonteatis saabus 09.03.2021 kell 20:07. 19.03.2021.a määrusega muutis kohus ära terviklahendi kättesaamise aja ja määras uueks ajaks 22.03.2021 kell 16.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa
PÕHIOSA Menetluse käik Süüdistusakti kriminaalasjas nr 17278001597 Z.G süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi koostas 30.06.2020.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Lindpere (II, 1-9). Süüdistusaktis on kajastatud järgmine süüdistus. Süüdistusaktis kajastatud süüdistus Z.G a süüdistatakse selles, et tema 25.08.2017 kella 00.13 paiku Tartu linnas Riia tänaval Ringtee ja Raja tänava vahelisel lõigul suunaga Raja tänava poole juhtis mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX, olles narkootiliste või muude psühhotroopsete ainete amfetamiini, metamfetamiini, kodeiini ja morfiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Z.G rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellega pani Z.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis (käesoleval ajal KarS § 424 lg 1). 30.06.2020.a saabus süüdistusakt kohtusse (II; 1, 7). Kaitseakt 30.08.2020 saabus kohtusse Z.G riigi õigusabi osutamise korras kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi koostatud kaitseakt (II; 22-24). Kaitseaktis kajastatu kohaselt ei ole süüdistus põhjendatud. Kaitsja hinnangul ei saa välistada, et joobele viitavad tunnused võisid kujuneda käsimüügiravimi Solpadeine rohkest tarvitamisest. Nii ekspertiisiaktist kui ka Solpadeine infolehelt nähtub, et selles ravimis sisalduv kodeiin võib mõningatel inimestel tuua kaasa organismi poolt suures koguses morfiini tootmise. Ka infolehel kirjeldatud võimalike kõrvaltoimete kirjeldus on osaliselt kattuv joobetunnustega. KarS § 424 eeldab tahtlust. Süüdistatava positsioonist lähtudes pole tahtlust ja tegemist on kaitsja hinnangul ettevaatamatusteoga. Kaitseaktis on veel märgitud, et kriminaalasja mahuks on 37 lehekülge, kuid menetlus on tänaseks väldanud enam kui 3 aastat. Lähiajal on võimalik mõistliku menetlustähtaja ületamine. Vastava taotluse esitamise otsustab kaitsja edasise menetluse käigus. 4 Kaitseakti kohaselt tugineb kaitsja eelkõige süüdistatava Z.G ütlustele ja ravimi Solpadeine infolehele, mis kirjeldab ravimi võimalikku kõrvaltoimet. Kaitsja hinnangul ei tulene prokuratuuri tõenditest tõsikindlalt Z.G narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamist. poolt Kaitseakti kohaselt ei soovi kaitsja omalt poolt kirjalikke tõendeid esitada ja ei taotle ka täiendavate tunnistajate ülekuulamist. Eelistung toimus 03.09.2020 (II; 28-30). Süüdistatav jättis eelistungile ilmumata, teatades kohtule e-kirjaga 03.09.2020 kell 07:08, et ei saa sellel istungil haigestumise tõttu osaleda (II; 26-27). Arstitõendit sellele pöördumisele Z.G ei lisanud ning ta ei ole seda senini kohtule esitanud. Eelistungiks ei õnnestunud prokuratuuril süüdistatavale süüdistusakti kätte toimetada. Eelistungil kohtule taotlusi ei esitatud. Eelistungil kooskõlastati üldmenetluse kohtuistungi ajaks 08.oktoober 2020.a, algusega kell 10 (II, 29). Kohtu alla anti Z.G süüdistusaktis kajastatud süüdistuses KarS § 424 järgi 03.09.2020.a määrusega (II; 31-33). Istungid toimusid:
lg 1 p 6¹ alusel kergendada kohtueelse menetluse liigse pikkuse (25.08.2017 - 30.06.2020) tõttu. Kohtumenetluse venimises on Z.G ise süüdi, mistõttu selles osas pole alust tema suhtes karistust kergendada. Senini ei ole kriminaalasjas olnud vaidlust selles, et 25.08.2017 kella 00:13 paiku juhtis Z.G mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX Tartu linnas Riia tänaval Ringtee ja Raja tänava vahelisel lõigul suunaga Raja tänava poole, kus tema juhtimisel olnud sõiduk peatus politsei poolt antud peatumismärguande peale. Kaardiandmetest lähtudes liikus Z.G juhtimisel olnud sõiduk enne politsei poolt kinnipidamist Tartu kesklinna suunas (kaardiandmete väljatrükk Tartu linna elektroonselt veebilehelt: II, 25). 25.08.2017.a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (I; 3), 25.08.2017.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (I; 4), 25.08.2017.a sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga (I; 5), patrullilehega (I; 6-7), 25.08.2017.a õiendiga narkokahtlusega isiku kohta (I; 8) on tõendatud, et Z.G juhtimisel olnud sõiduk peatus Tartus XXX juures. Tartus XXX asub juba aastaid mööblipood XXX. Tartus XX juures koostati ka kõik eelnimetatud dokumendid. Selles on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas ja vastuolud puuduvad. Ülejäänud osas lahknevad Z.G ütlused (I; 21-22) ja tema poolt menetluse kestel avaldatu teistest kriminaalasjas kogutud tõenditest. 6 Z.G oli kohtueelses menetluses 10.07.2018.a kahtlustatavana ütlusi andes seisukohal, et ta pole joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud ja andis ütlusi, et oli 25.08.2017.a kella 00:13 paiku Tartus Riia tänaval mootorsõidukit juhtides täiesti kaine (I; 21-22). Sellele positsioonile jäi Z.G ka kohtumenetluses ning talle esitatud süüdistuse järgi Z.G ennast süüdi ei tunnistanud. Z.G ütlused (I; 21-22) ja tema poolt menetluse kestel menetlejatele avaldatu ei haaku ülejäänud kriminaalasjas kogutud tõenditega ja jääb ülejäänud tõendite kogumiga teravasse vastuollu. Seletatav on see sellega, et Z.G ütlustest (I, 21-22) nähtuvalt kuulusid narkootilised ja psühhotroopsed ained tema igapäevase elustiili juurde, mistõttu polnud selles midagi erakordset ja tavatut, et ta mootorsõidukit 25.08.2017.a juhtima asudes ja juhtides tegi seda narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Z.G ütluste kohaselt kuulus tema, tema XXX ja sõprade elustiili juurde narkootiliste ainete tarvitamine, s.h ka amfetamiini tarvitamine (I, 22). 10.07.2018.a ülekuulamisel avaldas kahtlustatav Z.G , et on nüüdseks amfetamiinist ja narkootikumidest loobunud (I, 22). 25.08.2017.a kohta avaldas Z.G kahtlustatavana ülekuulamisel, et enne politsei poolt politseimaja juures peatamist asusid nad XXX teele Lõunakeskuse juurest, olid käinud seal Apollo kinos ja hakkasid sõitma kodu poole, tal oli samal päeval meeletu peavalu ja oli selle tõttu võtnud valuvaigistit Solpadeine, kuid mitu tabletti võttis, ei mäleta, aga kogus oli väga suur, vähemalt 6 tükki (I, 21 pöördel). Veel nähtub Z.G 10.07.2018.a kahtlustatavana antud ütlustest, et tal on XXX- ja XXX, mistõttu peab Solpadeine´i praktiliselt iga päev võtma (I, 22). 25.08.2017.a indikaatorvahendi kasutamise protokolli avaldas Z.G omakäeliselt, et on viimase 24 tunni jooksul tarvitanud valuvaigistit Solpadeine, lahustuvat, 6 tabletti (I, 3 pöördel). Sõiduki peatamise kohalt Tartus Raja tn 31 asuvasse SA-sse Tartu Ülikooli Kliinikumi viiduna avaldas Z.G arstresidendile L. K., kes teostas 25.08.2017.a algusega kell 01:28 ka Z.G läbivaatuse ja koostas selle kohta tervisseisundi kirjelduse (I, 10-11), et on viimase 24 tunni jooksul tarvitanud 8 tabletti Solpadeine (I, 10: all). Sellel läbivaatusel eitas Z.G narkootiliste ning psühhotroopsete ainete tarvitamist (I, 10 pöördel punkt 15). Samas nähtub ülejäänud tõenditest, et joobeseisund pidi olema ja oli ka Z.G-le endale enne 25.08.2017.a sõiduki juhtimisele asumist tajutav ja arusaadav, kuna sõiduki peatamisel olid selle juhil Z.G-l ilmselged joobeseisundile viitavad tunnused, millised ei saa jääda ka ühelegi sõidukijuhile endale tajumata ja märkamata. Siinkohal on oluline täheldada, et sõiduki juhtimist alustas Z.G tema enda ütlustest lähtudes Lõunakeskuse juurest, mis asub Tartus Ringtee tn 75, ja tema ning XXX sooviks oli sõita Tartus XXX asuvasse koju (I, 21-22). Tartu linnas asuvad Lõunakeskus ja XXX ning viimase kõrvale jääv politseimaja, lähestikku, üks ühel pool ja teine teisel pool ringteed (vt kaardiandmete väljatrükki: II, 25). Tartus asuv XXX aga jääb teisele poole jõge ja kanalit ning Z.G juhtimisel olnud sõiduki sõidusuunast lähtudes, mis oli kesklinna suunas, oleks tulnud selleks sõita ka läbi Tartu kesklinna ja sealt üle silla suunduda Annelinna. Kuna sõitmist alustati Lõunakeskuse juurest ja sõiduk peatati vahetult selle läheduses teisele poole jäävat ringteed, siis oli Z.G jõudnud sõidukit juhtida väga lühikest aega ja maad. Linnulennult on kaks hoonet, s.o Lõunakeskus ja Diivaniparadiis teineteisest 470 meetri kaugusel (Maa-ameti kaardirakenduse „Mõõtmine“ funktsiooni kasutades: „Mõõda joone pikkust“), kuid kui mõõta Lõunakeskuse parklast võimalikke trajektoore mööda sõiduteid Diivaniparadiisi juurde, siis tuleb autoga sõita veidi üle kilomeetri. Neil eelkajastatud asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et Z.G sõiduki XXX juures peatamisel oli ta sõidukit juhtinud väga lühikest aega ja väga lühikest maad, veidi üle 1 kilomeetri, ning sõidukit juhtima asudes pidid tal esinema samad joobetunnused, millised 7 olid tal ka sõiduki peatamise ajal. Pole usutav, et ligikaudu ühe kilomeetri läbimise ajal oleks saanud sõidukit juhtinud Z.G seisund oluliselt muutuda. Liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnik K. S. tunnistajana 10.10.2017 antud ütlustest nähtuvalt oli sõidukit juhtinud Z.G-l sõiduki peatamise järgselt silmadel nüstagm, käitumine oli rahutu ja kõnnak taaruv (I, 2). Ka sõiduki peatamiskohal tehtud narko kiirtest näitas opiaatide, metamfetamiini ja amfetamiini tarvitamist ja sõidukit juhtinud Z.G-l esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused (I; 3, 2). 25.08.2017.a indikaatorvahendi kasutamise protokollis (I; 3) kajastatu kohaselt esinesid Z.G-l Tartus XXX juures paremal käsivarrel 2 süstejälge, reaktsioonikiirus oli häiritud, tajumises häired, unine, 30 sekundi asemel loeb 15 sekundit, koordinatsioonis kerged häired, kõnnak kergelt taaruv, kõnes kerged kokutused, ebakindlus (I, 3). Tartus XXX juures koostatud 25.08.2017.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (I; 4) on tõendatud, et sõidukijuht Z.G kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna tal oli ebakindel kõnnak (I, 4). 25.08.2017.a sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga (I; 5) on tõendatud, et Z.G juhtimisel olnud sõiduk teisaldati Tartus XXX juurest hoiukohta, kuna oli alust arvata, et juht on tarvitanud narkootilist ainet. Teisaldataval sõidukil oli esiklaas katki ja taga vasakpoolne stangenurk oli vigastatud (I, 5). Patrullilehega (I; 6-7) on tõendatud, et sõidukijuht Z.G kõrvaldati sõiduki juhtimiselt ja toimetati narkoekspertiisi. 25.08.2017.a õiendiga narkokahtlusega isiku kohta (I; 8) on tõendatud, et sõidukit juhtinud Z.G test osutus narkoainetele positiivseks, ta esinesid tarvitamise välised tunnused: silmade nüstagm, kõnnak taaruv (I, 8). Tunnistaja K. S. ütlustega (I, 1-2), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (I; 4), patrullilehega (I, 6-7), õiendiga narkokahtlusega isiku kohta (I, 8) on tõendatud, et Z.G juhtimisel olnud sõiduk BMW reg märgiga XXX peatati politsei poolt kinni 25.08.2017.a kella 00:13 ajal. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (I, 3) on tõendatud, et indikaatorvahendiga testiti Z.G Jõks-Kübarseppa 25.08.2017.a kella 00:19 ajal ja see kiirtest näitas opiaatide, metamfetamiini ja amfetamiini tarvitamist. 25.08.2017.a kella 00:50 ajal otsustati sõiduk teisaldada hoiukohta (I, 5: sõiduki hoiukohta teisaldamise akt). SA Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik asub Tartus Raja tn 31, mis jääb nii Lõunakeskuse kui ka Diivaniparadiisi vahetusse lähedusse. SA Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikusse toimetati Z.G tema juhtimisel olnud sõiduki peatamisest arvates orienteeruvalt 1 tunni möödudes. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (I, 9) on tõendatud, et uriiniproov võeti Z.G-lt Tartus Raja tn 31 asuvas SA Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus 25.08.2017.a kella 01:20 ajal (I, 9). 08.09.2017.a uuringuaktiga nr XXX on tõendatud, et võetud proovis tuvastati amfetamiin, metamfetamiin, kodeiin, morfiin (I, 9). Terviseseisundi kirjeldamise protokolliga (I, 10-11) on tõendatud, et Z.G läbivaatus algas Tartus Raja tn 31 asuvas SA Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus 25.08.2017.a kella 01:28 ajal (I, 10). Üldteada olevalt 1 tund narkootilise ning psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud seisundi hindamisel mängib suurt rolli ja see nähtub ka terviseseisundi kirjeldamise protokollist (lk 10-11), kus joobetunnused on tunnieelse ajaga võrreldes mõnevõrra tagasihoidlikumalt avaldunud. 25.08.2017.a kella 01:28 ajal alanud Z.G läbivaatusel tuvastati võimalikud süstejäljed ja hematoomid paremal käsivarrel, ebastabiilne Rombergi asend, kõrgenenud vererõhk 150/119 mmHg, kõrgenenud pulss 102 korda minutis (I, 10-11). Läbivaatuse ajaks olid hakanud joobetunnused kahanema, kuna läbivaatusel enam nüstagmi polnud, kadunud olid artikulatsioonihäired, isik oli selge teadvusega ja mälu oli käepärane, 8 sõrme-nina katse oli täpne ja kand-varvas kõnd sirgjoonel oli sirge kõnniga, s.t taaruv kõnnak oli ka selleks ajaks juba kadunud. Hinnates eelkajastatud tõenditest nähtuvaid asjaolusid kogumis, pole kohtul vähimatki alust kahelda 18.09.2017.a hinnangus isikul joobeseisundi olemasolu (I, 12) ja 10.01.2020.a ekspertiisiaktis (I, 16-19) kajastatud eksperdiarvamuse õigsuses selle kohta, et Z.G-l esines 25.08.2017.a tema sõiduki juhtimiselt kinnipidamisel kella 00:13 ajal narkootilise, psühhotroopse või mõne muu sarnase aine tarvitamisest põhjustatud joove. Ekspertiisiaktis kajastatust lähtudes on oluline täheldada, et puhkeolekus on normis vererõhk 120-130/80-90 mmHg, kuid käesoleval juhtumil esines kõrgenenud vererõhk 150/119 mmHg, mis on iseloomulik tunnus stimuleeriva aine, kaasa arvatud amfetamiin, metamfetamiin toimele (I, 17 pöördel). Ekspertiisakti kohaselt on ka kõrgenenud pulss 102 korda minutis iseloomulik stimuleeriva aine, kaasa arvatud amfetamiin, metamfetamiin toimele, normis on pulss 60-90 korda minutis (I, 17 pöördel). Kohtul ei ole põhjendatud alust kahelda ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamuse õigsuses selle kohta, et Z.G pidi narkootilist või psühhotroopset ainet süstimisel, suitsetamisel, inhaleerimisel või ninna tõmmates tarvitama ajavahemikus vähemalt umbes mõned minutid enne mootorsõiduki juhtimist või suukaudsel manustamisel umbes 15-20 minutit kuni 12 tundi ning erandlikult, eelkõige mitme aine koosmõjul, enam kui 24 tundi enne joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamist 25.08.2017.a kell 00:19 (I, 18 pöördel punkt 2). Kohtul ei ole põhjendatud alust kahelda ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamuse punktis 5 märgitu õigsuses ka selle kohta, et amfetamiini ja metamfetamiini ning kodeiini ja morfiini mõjul võivad inimorganismis tekkida ja esineda üldisemad joobele viitavad tunnused, näiteks tasakaaluhäired, reaktsioonikiiruse häirumine, nüstagm, pupillide valgusreaktsiooni aeglustumine või puudumine, artikulatsioonihäired jmt (I, 19). Nimetatud eksperdiarvamuse punktis 5 näitena toodud tunnused valdavas osas sõiduki juhtimiselt tabatud Z.G-l ka tuvastati. Mis puutub Z.G väitesse selle kohta, et oli valuvaigistit Solpadeine kasutanud sellel päeval 6-8 tabletti, siis see ei välista Z.G käitumise õigusvastasust. Z.G avaldatust, sealhulgas 04.03.2021.a kohtuistungil avaldatust nähtub, et ta on sage Solpadeine´i tarvitaja, on enda valudest ja ravimite kasutamisest, ka Solpadeine´i tarvitamisest rääkinud arstiga. Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et pea igapäevase Solpadeine´i tarvitajana oli Z.G teadlik ka selle võimalikest mõjudest, et võib kaasneda organismi poolt kodeiini ja morfiini tootmine, nagu on kajastatud ka selle ravimi infolehel (I, 35-37). Olles Solpadeine´i tarvitamise kõrvalmõjudest teadlik, poleks Z.G pidanud hakkama 25.08.2017.a mootorsõidukit juhtima. Isegi kui eeldada, et Z.G ei pruukinud sellel ajal veel Solpadeine´i võimalikest kõrvalmõjudest teadlik olla, siis oli tema seisund 25.08.2017.a esimesetel minutitel kahtlusteta selline, millisega poleks tohtinud hakata sõidukit juhtima. Isegi kui püüda selgitada organismis kodeiini ja morfiini olemasolu ravimi Solpadeine´i rohke tarbimisega, siis jäävad üle veel tema organismist leitud amfetamiin ja metamfetamiin ning asjaolu, et tema käsivarrelt leiti süstejäljed. Tolle eluetapi kohta on Z.G ise avaldanud, et tarbis siis narkootilisi aineid nii XXX kui ka sõpradega. Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et joobeseisundi tekitas endale Z.G ise ning talle ei saanud see jääda enne sõidukit juhtima hakkamist tähelepanuta, kuna häired tavapärasest olekust olid ilmselgelt äärmiselt suured ning väljendusid muuhulgas ebakindlas, taaruvas kõnnakus, ebakindlas kõnes, kerges kokutamises. Z.G-le pidi sellest ilmselgelt olema arusaadav, et ta on veel joobes ja sõidukit juhtida ei tohi. Ebakindel ja taaruv 9 kõnnak ning ebakindel kõne ja kokutamine ei saa jääda inimesele enda juures märkamata. Taolises seisundis sõidukit juhtima asudes pani Z.G joobes juhtimise toime vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Tunnistaja K.S. ütlustega (I; 1-2), 25.08.2017.a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (I; 3), 25.08.2017.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (I; 4), 25.08.2017.a sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga (I; 5), patrullilehega (I; 6-7), 25.08.2017.a õiendiga narkokahtlusega isiku kohta (I; 8), 25.08.2017.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (I, 9), 08.09.2017.a uuringuaktiga 1639T (I, 9), 25.08.2017.a terviseseisundi kirjeldamise protokolliga (I, 10-11, 18.09.2017.a hinnanguga isikul joobeseisundi olemasolu kohta (I, 12), 10.01.2020.a ekspertiisiaktiga (I, 16-19) on kogumis tõendatud, et Z.G Jõks-Kübarseppa juhtis 25.08.2017 kella 00:13 paiku Tartu linnas Riia tänaval kesklinna suunas mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX, olles narkootiliste või muude psühhotroopsete ainete tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Nimetatud tõenditega kogumi on ümber lükatud ka Z.G ütlused ja avaldatu selle kohta, et oli 25.08.2017.a kaine ja pole joobes sõidukit juhtinud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (NPALS) § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-s ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 3¹ lg 1 kohaselt kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. NPALS § 3¹ lg 1 alusel kehtestas sotsiaalminister 18.05.2005 määrusega nr 73 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja korra ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad. Nimetatud määruse nr 73 lisaks on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I–VI. Amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad nendest nimekirjadest I nimekirja, morfiin II nimekirja, kodeiin III nimekirja. Tunnistaja K. S. ütlustega on tõendatud, et Z.G juhtimisel olnud sõiduk peatati 25.08.2017.a Tartu linnas Riia tänaval teostatud liiklusjärelevalve käigus (I, 1-2). Sõiduki peatamist on käsitletud korrakaitseseaduse (KorS) §-s 45 ja selle kohaselt võib sõidukit peatada ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks (KorS § 45 lg 1). Ohu ennetamiseks, ohu väljaselgitamiseks ja selle tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks on igati põhjendatud ka liiklusjärelevalve käigus joobe kontrolliks sõidukeid peatada ja nende juhte kontrollida. Käesolevalt tuvastatigi sõidukijuhil Z.G-l narkojoobe tunnused, mistõttu kontrolliti teda kiirtestiga ning testi tulemus ostus positiivseks opiaatidele, amfetamiinile ja metamfetamiinile. Kohus ei tuvastanud käesoleva kriminaalasja menetlemisel politseitöö ebaseaduslikkust. Liiklusseaduse (LS) § 69 lõikes 1 sätestatu kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. KorS § 37 lg 3 kohaselt kehtestab 10 joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ning nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisi valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri 26.06.2014 vastu võetud määrusega nr 37 kehtestati joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid (jõustus 01.07.2014). Selle määruse nr 37 kohaselt on isiku võimalikule joobeseisundile viitavad tunnused: isiku välimus, aeglustunud reaktsioon, häirunud kõne, aja, isiku ja koha tajumise häired, teadvuse seisund, mäluhäired, koordinatsioonihäired, käitumishäired. Nimetatud määruses nr 37 kajastatud asjaolud on kajastatud ka 25.08.2017.a indikaatorvahendi kasutamise protokollis (I, 3), 25.08.2017.a terviseseisundi kirjeldamise protokollis (I, 10-17), õiendis narkokahtlusega isiku kohta (I, 8), 18.09.2017.a hinnangus isiku joobeseisundi kohta (I, 12) ja 10.01.2020.a ekspertiisiaktis (I, 16-19). KorS § 41 lg 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. KorS § 41 lg 5 kohaselt peab korrakaitseorgan narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi kahtluse korral kirjeldama isikul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Käesolevalt on seda tehtud 25.08.2017.a indikaatorvahendi kasutamise protokollis (I, 3), millest peale kiirtesti opiaatidele, amfetamiinile ja metamfetamiinile positiivseks osutumisele muuhulgas nähtub, et Z.G-l tuvastati paremal käsivarrel 2 süstejälge, reaktsioonikiirus oli häiritud, tajumises häired, unine, 30 sekundi asemel loeb 15 sekundit, koordinatsioonis kerged häired, kõnnak kergelt taaruv, kõnes kerged kokutused, ebakindlus (I, 3). KorS § 42 lg 6 kohaselt selgitatakse isikule enne narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist indikaatorvahendiga või enne isiku toimetamist tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse, tema järgmisi õigusi: 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki; 2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest; 3) õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 4) õigus esitada vaie korrakaitseorgani juhile või kaebus halduskohtule; 5) õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Eelnimetatud KorS § 41 lg 6 õigusi on Z.G-le tutvustatud 25.08.2017.a indikaatorvahendi kasutamise protokollis (I, 3), millist asjaolu on Z.G kinnitanud selles protokollis enda allkirjaga (I, 3 keskel). KorS § 41 lg 9 kohaselt on korrakaitseorgani nõudmisel: 1) arst kohustatud kirjeldama isiku terviseseisundit; 2) tervishoiuteenuse osutaja või riiklik ekspertiisiasutus kohustatud võtma, säilitama ja edastama vajaliku koguse bioloogilise vedeliku proovi. KorS § 41 lg 10 kohaselt on korrakaitseorganil bioloogilise vedeliku proovi võtmise tagamiseks õigus kasutada proovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. KorS § 41 lõikes 11 on sätestatud, et isiku poolt korrakaitseorganile indikaatorvahendiga kontrollimiseks vabatahtlikult antud bioloogilise vedeliku proovi edastab korrakaitseorgan indikaatorvahendi positiivse näidu korral riiklikule ekspertiisiasutusele bioloogilise vedeliku proovi uuringu tegemiseks, kui see on vajalik narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või joobeseisundi tuvastamiseks. KorS § 41 lõikes 12 on sätestatud, et kui bioloogilise vedeliku proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab korrakaitseorgan võetud proovi toimetamise 11 riiklikku ekspertiisiasutusse narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Kui korrakaitseorgani nõudmisel kirjeldab arst isiku terviseseisundit, korraldab korrakaitseorgan terviseseisundi kirjelduse protokolli toimetamise võimaluse korral koos bioloogilise vedeliku prooviga joobeseisundi tuvastamiseks riiklikku ekspertiisiasutusse. KorS § 41 lõikes 13 on sätestatud, et bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokolli põhjal annab riiklik ekspertiisiasutus hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta. Käesolevas asjas ongi seda tehtud, mis nähtub 25.08.2017.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (I, 9) ja uuringuaktist nr XXX (I, 9), 25.08.2017.a terviseseisundi kirjeldamise protokollist (I, 10-11) ja 18.09.2017.a hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (I, 12). KorS § 41 lg 14 kohaselt kehtestab arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja korra ning sellekohase protokolli vormi valdkonna eest vastutav minister määrusega. KorS § 41 lg 14 alusel on sotsiaalminister 26.06.2014.a määrusega nr 38 kehtestanud arsti poolt terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja korra ning sellekohase protokolli vormi. Käesolevas asjas koostatud 25.08.2017.a terviseseisundi kirjeldamise protokoll (I, 10-11) vastab KorS § 41 lg 14 ja selle alusel määrusega nr 38 kehtestatud nõuetele. KorS § 41 lg 15 kohaselt kehtestab bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra Vabariigi Valitsus määrusega. KorS § 41 lg 15 alusel kehtestas Vabariigi Valitsus 19.06.2014.a määrusega nr 88 bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra. Selle määruse nr 88 lisaks on joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt. Käesolevas asjas 25.08.2017.a joobeseisundi tuvastamise saatekiri (I, 9) ja uuringuakt nr XXX (I, 9) vastavad KorS § 41 lg 15 ja määrusega nr 88 ja selle lisas kehtestatud nõuetele. KorS § 41 lg 16 kohaselt kehtestab narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks kasutatava indikaatorvahendi kasutamise ning selle dokumenteerimise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. KorS § 41 lg 16 alusel kehtestati siseministri 20.11.2014.a määrusega nr 48 narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks kasutatava indikaatorvahendi kasutamise ning selle dokumenteerimise kord. Määruse nr 48 lisaks on indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Käesolevas asjas koostatud 25.08.2017.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I, 3) on kooskõlas nimetatud määruses nr 48 ja selles lisas kajastatud nõuetega. KorS § 41 lg 17 kohaselt kehtestab bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi valdkonna eest vastutav minister määrusega. KorS § 41 lg 17 alusel kehtestati justiitsministri 17.06.2014.a määrusega nr 19 joobeseisundi tuvastamisel bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vorm. Selle määruse nr 19 lisaks on joobeseisundi tuvastamisel bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vorm. Käesolevas asjas koostatud 10.01.2020.a ekspertiisiakt (I, 16-19) vastab KorS § 41 lg 17 ja määruses nr 19 ja selles lisas kajastatud nõuetele. Kohtul ei ole põhjendatud alust hinnata asjas koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli (I, 3), joobeseisundi tuvastamise saatekirja (I, 9) ja uuringuakti nr XXX (I, 9), terviseseisundi kirjeldamise protokolli (I, 10-11), hinnangut isiku joobeseisundi kohta (I, 12), ekspertiisiakti (I, 16-19) seaduse nõuetele mittevastavateks. Z.G käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 12 Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Z.G pani Tartu linnas Riia tänaval 25.08.2017.a kella 00:13 paiku mootorsõidukit BMW reg märgiga XXX joobeseisundis juhtides toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tema organismist võetud proovis tuvastati narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse kuuluvad ained: amfetamiin, metamfetamiin, kodeiin, morfiin. Nendest amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad I nimekirja, morfiin II nimekirja ja kodeiin III nimekirja. Karistus Kriminaalkaristus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest on sätestatud KarS §-s 424. Kuriteo toimepanemise ajal 25.08.2017.a oli KarS § 424 ühelõikeline. Käesoleval ajal on KarS § 424 neljalõikeline. Kuriteo toimepanemise ajal 25.08.2017.a kehtis KarS § 424 redaktsioon 06.07.201731.10.2017: Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Alates 01.11.2017 on KarS § 424 neljalõikeline:
lg 1 p 6¹ on sätestatud võimalus, karistust kergendada mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. Karistust ongi põhjendatud
Kohtueelne menetlus hõlmab ajavahemikku 25.08.2017 - 30.06.2020. Kohtueelse menetluse toimik hõlmab väga nappi toimiku mahtu, koos riigi õigusabi tasutaotlustega ja määrustega nende rahuldamise kohta ning teiste asja sisulises mõttes mittelahendavate tõenditega on toimiku mahuks kokku 46 lehekülge (I, 1-46). Kohtueelses menetluses koostati: 25.08.2017.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (I, 3), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (I, 4), sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (I, 5), patrullileht (I, 67), õiend narkokahtlusega isiku kohta (I, 8), joobeseisundi tuvastamise saatekiri (I, 9), terviseseisundi kirjeldamise protokoll (I, 1-11) 08.09.2017 uuringuakt nr XXX (I, 9), 18.09.2017 hinnang isiku joobeseisundi olemasolu kohta (I, 12), 10.10.2017 tunnistaja K. S. ülekuulamisprotokoll (I, 1-2), 10.07.2018 kahtlustatava ülekuulamisprotokoll (I, 21-22), 31.10.2019 ekspertiisimäärus (I, 13-15), 10.01.2020 ekspertiisiakt (I, 16-19). 9 kuud jääb tunnistaja K. S. ülekuulamise ja kahtlustatava Z.G ülekuulamise vahele (ajavahemik 10.10.2017-10.07.2018). Üle 1 aasta jääb kahtlustatava ülekuulamise ja ekspertiisimääruse koostamise vahele (ajavahemik 10.07.2018-31.10.2019). 14 Kohtumenetluse venimises on Z.G ise süüdi, mistõttu pole alust tema suhtes sellel alusel karistust kergendada. Kohtumenetluses jättis süüdistatav Z.G mõjuva põhjuseta kohtusse istungitele ilmumata 03.09.2020, 08.10.2020 ja 07.12.2020 ning 02.02.2021.a istungil vajas ta veel aega menetlusliigi osas selgusele jõudmiseks, s.h kas nõustuda prokuröri pakutava kokkuleppega, milleks määrati uus kohtuistungi aeg 10.02.2021.a, kus aga süüdistatav loobus enda senisest lepingulisest kaitsjast advokaat Tarmo Pilvest ja avaldas soovi jätkata tal varasemas menetluses olnud kaitsjaga vandeadvokaat Otto Preemiga riigi õigusabi osutamise korras, mistõttu seoses advokaat Otto Preemi menetlusse naasmisega sai uueks kohtuistungi ajaks 04.03.2021.a. Eelkajastatud asjaoludel
S § 5 lõigetes 1,2,3 sätestatud põhimõtetest ning võttes arvesse, et 25.08.2017.a teo toimepanemise ajal oli KarS § 424 ühelõikeline ja käesolevaks ajaks on teo toimepanemisest möödunud enam kui 3 aastat 6 kuud, sellest 25.08.2017 - 30.06.2020.a oli kriminaalasi kohtueelses menetluses ning karistusregistri andmetel Z.G-l kehtivaid karistusi ei ole, ta on kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isik, on põhjendatud mõista Z.G-le karistuseks miinimummäära lähedane vangistus, s.o 2 kuud vangistust ja kohaldada KarS § 73 lg 1,3 alusel minimaalset katseaega, milleks on 1 aasta. Kriminaalhoolduse kohaldamiseks alust pole.
lg 2 alusel seoses kriminaalasja lühimenetluses menetlemisega tuleb vähendada 2 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 20 (kahekümne) päeva vangistuse võrra ja mõista Z.G-le karistuseks 1 (üks) kuu 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel ei pöörata 1 kuud 10 päeva vangistust Z.G suhtes täielikult täitmisele, kui Z.G ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab 1-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 04.03.2021.a.
S § 5 lõigetes 1,2,3 sätestatud põhimõtetest ning võttes arvesse, et 25.08.2017.a teo toimepanemise ajal oli KarS § 424 ühelõikeline ja käesolevaks ajaks on teo toimepanemisest möödunud enam kui 3 aastat 6 kuud ning karistusregistri andmetel Z.G-l kehtivaid karistusi ei ole, ta on kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isik, jätta Z.G suhtes kohaldamata KarS § 50 lg 1 punktis 1 täheldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, sest reaalset vajadust temalt juhtimisõiguse äravõtmiseks pole. Mis puutub
² ja
² täheldatud kriminaalmenetluse lõpetamisse seoses menetluse mõistliku aja möödumisega, siis maakohtu hinnangul selleks põhjendatud alust pole. Maakohtus menetluse venimises on Z.G ise süüdi. Kohtueelse menetluse liigset pikkust on kohus karistuse mõistmisel
lg 1 p 6¹ alusel arvesse võtnud ja mõistnud karistuseks vangistuse selle miinimummäära lähedal ja minimaalse katseajaga ning on jätnud ka juhtimisõiguse äravõtmise Z.G suhtes kohaldamata. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.