Obsah (4)

§ 424§ 73§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 11. mai 2021 Kriminaalasja number 1-20-4602 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kriminaalasi X.A süüdistus

§ 424

järgi ringkonnaprokurör Katrin Lindpere Süüdistatav X.A , isikukood XXX; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Otto Preem RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu
2. märtsi
3. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Valga Advokaadibüroo kaudu 86 (kaheksakümmend kuus) eurot 40 (nelikümmend) senti, sealhulgas käibemaks 14,40 eurot, vandeadvokaat Otto Preemi poolt süüdistatav X.A-le apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
5. Apellatsioonimenetluses tekkinud kulu jätta X.A kanda.
6. Süüdistataval tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
7. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS
8. X.A a süüdistatakse

§ 424

(kehtivas redaktsioonis

§ 424lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

25.08.2017 kella 00.13 paiku juhtis ta Tartu linnas Riia tänaval Ringtee ja Raja tänava vahelisel lõigul suunaga Raja tänava poole juhtis mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX , olles narkootiliste või muude psühhotroopsete ainete amfetamiini, metamfetamiini, kodeiini ja morfiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. X.A rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. MAAKOHTU OTSUS 2. Tartu Maakohus tunnistas X.A 04.03.2021. a otsusega süüdi

§ 424järgi ning mõistis talle karistuseks 2 kuud vangistust, mida vähendas Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, saades nii ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu 10 päeva vangistust. Kohus jättis

§ 73

lg 1, 3 alusel mõistetud karistuse täielikult täitmisele pööramata, kui X.A ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Sama otsusega mõisteti X.A-lt välja menetluskulud 1974,80 eurot, mis määrati tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Maakohus jättis lõpetamata kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja möödumise tõttu ja lahendas menetluskuludega seotu.

1. Maakohus leidis, et vaidlust ei ole selles, et 25.08.2017 kella 00.13 paiku juhtis X.A mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX Tartu linnas Riia tänaval Ringtee ja Raja tänava vahelisel lõigul suunaga Raja tänava poole. Tema juhtimisel olnud sõiduk peatus politsei poolt antud peatumismärguande peale Tartus Riia 136 juures, kus asub mööblipood Diivaniparadiis.
2. Ülejäänud osas lahknevad X.A ütlused teistest kriminaalasjas kogutud tõenditest. X.A oli kahtlustatavana ütlusi andes ja ka kohtus seisukohal, et ta oli 25.08.2017 Tartus Riia tänaval mootorsõidukit juhtides täiesti kaine. Vastuolu süüdistatava ütluste ja muude tõendite vahel on maakohtu hinnangul seletatav sellega, et narkootilised ja psühhotroopsed ained kuulusid sel perioodil tema igapäevase elustiili juurde, mistõttu polnud selles midagi erakordset, et ta juhtis mootorsõidukit 25.08.2017 narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. 2
3. X.A ütluste kohaselt oli ta 25.08.2017 tarvitanud peavalu vastu vähemalt 6 tabletti valuvaigistit Solpadeine. SA-s Tartu Ülikooli Kliinikumi avaldas X.A tema läbivaatust teostavale arst-residendile Liina Klammerile, et on viimase 24 tunni jooksul tarvitanud 8 tabletti Solpadeine´i. Samas nähtub ülejäänud tõenditest, et joobeseisund pidi olema ja oli ka X.A-le endale enne 25.08.2017 sõiduki juhtimisele asumist tajutav ja arusaadav, kuna sõiduki peatamisel olid tal ilmselged joobeseisundile viitavad tunnused.
4. Maakohus leidis, et X.A jõudis sõidukit juhtida väga lühikest aega ja maad, veidi üle kilomeetri, mistõttu pole kahtlust selles, et tal pidid sõidukit juhtima asudes esinema samad joobetunnused, millised olid tal ka sõiduki peatamise ajal. Pole usutav, et ligikaudu ühe kilomeetri läbimise ajal oleks saanud tema seisund oluliselt muutuda. Liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnik K.S. i ütlustest nähtuvalt oli sõidukit juhtinud X.A-l sõiduki peatamise järgselt silmadel nüstagm, käitumine oli rahutu ja kõnnak taaruv. Ka sõiduki peatamiskohal tehtud narko kiirtest näitas opiaatide, metamfetamiini ja amfetamiini tarvitamist, X.A-l esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. 25.08.
5. a indikaatorvahendi kasutamise protokollis kajastatu kohaselt olid X.A-l paremal käsivarrel 2 süstejälge, reaktsioonikiirus oli häiritud, tajumises häired, unine, 30 sekundi asemel loeb 15 sekundit, koordinatsioonis kerged häired, kõnnak kergelt taaruv, kõnes kerged kokutused, ebakindlus.
6. SA Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikusse toimetati X.A tema juhtimisel olnud sõiduki peatamisest arvates orienteeruvalt 1 tunni möödudes. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga on tõendatud, et uriiniproov võeti X.A-lt psühhiaatriakliinikus 25.08.2017 kella 01.20 ajal. 08.09.
7. a uuringuakt nr 1639T tõendab, et võetud proovis tuvastati amfetamiin, metamfetamiin, kodeiin, morfiin. Terviseseisundi kirjeldamise protokolliga on tõendatud, et X.A läbivaatus algas Tartus Raja tn 31 asuvas SA Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus 25.08.2017 kella 01.28 ajal. Üldteada olevalt 1 tund narkootilise ning psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud seisundi hindamisel mängib suurt rolli ja see nähtub ka terviseseisundi kirjeldamise protokollist, kus joobetunnused on tunnieelse ajaga võrreldes mõnevõrra tagasihoidlikumalt avaldunud.
8. 25.08.2017 kella 01.28 ajal alanud X.A läbivaatusel tuvastati võimalikud süstejäljed ja hematoomid paremal käsivarrel, ebastabiilne Rombergi asend, kõrgenenud vererõhk 150/119 mmHg, kõrgenenud pulss 102 korda minutis. Läbivaatuse ajaks olid hakanud joobetunnused kahanema, polnud enam nüstagmi, kadunud olid artikulatsioonihäired, isik oli selge teadvusega ja mälu oli käepärane, sõrme-nina katse oli täpne ja kand-varvas kõnd sirgjoonel oli sirge. Hinnates eelkajastatud tõenditest nähtuvaid asjaolusid kogumis, pole kohtul vähimatki alust kahelda 18.09.
9. a hinnangus isikul joobeseisundi olemasolus ja 10.01.
10. a ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamuse õigsuses selle kohta, et X.A-l esines 25.08.2017 tema sõiduki juhtimiselt kinnipidamisel kella 00.13 ajal narkootilise, psühhotroopse või mõne muu sarnase aine tarvitamisest põhjustatud joove. Ekspertiisiaktis kajastatust lähtudes on oluline täheldada, et puhkeolekus on normis vererõhk 120-130/80-90 mmHg, kuid käesoleval juhtumil esines kõrgenenud vererõhk 150/119 mmHg, mis on iseloomulik tunnus stimuleeriva aine, kaasa arvatud amfetamiin, metamfetamiin toimele. Ka kõrgenenud pulss 102 korda minutis on iseloomulik stimuleeriva aine, kaasa arvatud amfetamiin, metamfetamiin toimele, normis on pulss 60-90 korda minutis.
11. Kohtul ei ole põhjendatud alust kahelda ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamuse õigsuses selle kohta, et X.A pidi narkootilist või psühhotroopset ainet 3 süstimisel, suitsetamisel, inhaleerimisel või ninna tõmmates tarvitama ajavahemikus vähemalt umbes mõned minutid enne mootorsõiduki juhtimist või suukaudsel manustamisel umbes 1520 minutit kuni 12 tundi ning erandlikult, eelkõige mitme aine koosmõjul, enam kui 24 tundi enne joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamist 25.08.2017 kell 00.
12. Ega ka selles, et amfetamiini ja metamfetamiini ning kodeiini ja morfiini mõjul võivad inimorganismis tekkida ja esineda üldisemad joobele viitavad tunnused, näiteks tasakaaluhäired, reaktsioonikiiruse häirumine, nüstagm, pupillide valgusreaktsiooni aeglustumine või puudumine, artikulatsioonihäired jmt. Eksperdiarvamuse punktis 5 näitena toodud tunnused valdavas osas sõiduki juhtimiselt tabatud X.A-l ka tuvastati.
13. Mis puutub X.A väitesse, et ta oli kasutanud sellel päeval valuvaigistit Solpadeine 6-8 tabletti, siis see ei välista X.A käitumise õigusvastasust. Pea igapäevase Solpadeine´i tarvitajana oli X.A teadlik selle võimalikest mõjudest, et võib kaasneda organismi poolt kodeiini ja morfiini tootmine, nagu on kajastatud selle ravimi infolehel. Olles Solpadeine´i tarvitamise kõrvalmõjudest teadlik, poleks X.A pidanud hakkama 25.08.2017 mootorsõidukit juhtima. Isegi kui eeldada, et X.A ei pruukinud sellel ajal Solpadeine´i võimalikest kõrvalmõjudest teadlik olla, siis oli tema seisund 25.08.2017 esimesetel minutitel kahtlusteta selline, millisega poleks tohtinud hakata sõidukit juhtima. Isegi kui püüda selgitada organismis kodeiini ja morfiini olemasolu ravimi Solpadeine´i rohke tarbimisega, siis jäävad üle veel tema organismist leitud amfetamiin ja metamfetamiin ning asjaolu, et tema käsivarrelt leiti süstejäljed. Tolle eluetapi kohta on X.A ise avaldanud, et tarbis narkootilisi aineid nii elukaaslasega kui ka sõpradega. Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et joobeseisundi tekitas endale X.A ise ning talle ei saanud see jääda enne sõiduki juhtima hakkamist tähelepanuta, kuna häired tavapärasest olekust olid äärmiselt suured ning väljendusid muuhulgas ebakindlas, taaruvas kõnnakus, ebakindlas kõnes, kerges kokutamises. Taolises seisundis sõidukit juhtima asudes pani X.A joobes juhtimise toime vähemalt kaudse tahtlusega (

§ 16lg 4). 11. Maakohus leidis, et indikaatorvahendi kasutamise protokollis on Kor

S § 41 lg 5 kohaselt kirjeldatud isiku joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Sotsiaalministri 26.06.

1. a määrusega nr 37 kehtestatud joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid kohaselt on isiku võimalikule joobeseisundile viitavad tunnused: isiku välimus, aeglustunud reaktsioon, häirunud kõne, aja, isiku ja koha tajumise häired, teadvuse seisund, mäluhäired, koordinatsioonihäired, käitumishäired. Nimetatud asjaolud on kajastatud ka 25.08.
2. a indikaatorvahendi kasutamise protokollis, 25.08.
3. a terviseseisundi kirjeldamise protokollis, õiendis narkokahtlusega isiku kohta, 18.09.
4. a hinnangus isiku joobeseisundi kohta ja 10.01.
5. a ekspertiisiaktis.
6. Maakohus leidis veel, et X.A-le on tutvustatud 25.08.2017 KorS § 41 lg-s 6 sätestatud õigusi indikaatorvahendi kasutamise protokollis, mida ta on kinnitanud enda allkirjaga. Asjas koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakti nr 1639T, terviseseisundi kirjeldamise protokoll, hinnang isiku joobeseisundi kohta, ekspertiisiakt vastavad seaduse nõuetele (KorS § 41 lg 9-17).
7. X.A käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
8. Eeltoodu alusel asus maakohus seisukohale, et X.A pani Tartu linnas Riia tänaval 25.08.2017 kella 00.13 paiku mootorsõidukit BMW reg märgiga XXX joobeseisundis juhtides toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tema organismist võetud proovis tuvastati narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse kuuluvad ained: amfetamiin, 4 metamfetamiin, kodeiin, morfiin. Nendest amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad I nimekirja, morfiin II nimekirja ja kodeiin III nimekirja.

1. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et X.A süü on suur, kuna ta juhtis sõidukit mitmete keelatud ainete tarbimisest põhjustatud joobeseisundis. Sõidukit juhtis ta Riia tänaval, mis on Tartu linna üks tihedama liiklusega tänavatest ning kesklinna poole liikudes liiklustihedus üha kasvab. Kuna sõidukit juhtides oli X.A reaktsioonikiirus häiritud, tajumises ja koordinatsioonis olid häired, kõnnak taaruv, kõnes kokutused ja ebakindlus, siis kujutas ta nii endale kui ka temaga koos sõidukis viibinud elukaaslasele, samuti kõigile teistele liikluses osalejatele suurt ohtu. Narkootiliste ning psühhotroopsete ainete tarvitamisest põhjustatud joove mõjutab tajumist, mistõttu on suur oht liikluses valede otsustuste tegemiseks, mille tagajärjed võinuks halbade asjaolude kokkusattumisel osutuda ohtlikuks. Mootorsõiduki joobes juhtimise pani X.A toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süü suurus välistab kergema karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamise. Rahalise karistuse kohaldamise välistab ka asjaolu, et X.A-l on senini tasumata talle 09.12.
2. a määrusega mõjuva põhjuseta istungitele ilmumata jäämise eest kohtu poolt määratud trahv 320 eurot. Kui isik ei tasu trahvi, on väheusutav, et ta hakkaks tasuma rahalist karistust teo eest, mida ta enda väitel polegi toime pannud.
3. X.A käitumises puuduvad

§-des 57 ja 58 täheldatud karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

1. Maakohus leidis, et X.A karistust tuleb kergendada KrMS § 306 lg 1 p 6¹ alusel kohtueelse menetluse liigse pikkuse tõttu. See hõlmab ajavahemikku 25.08.2017 30.06.
2. Kohtueelse menetluse toimiku maht on väga napp, kokku 46 lehekülge. 9 kuud jääb tunnistaja K.S. i ülekuulamise ja kahtlustatava X.A ülekuulamise vahele (ajavahemik 10.10.2017-10.07.2018). Üle ühe aasta jääb kahtlustatava ülekuulamise ja ekspertiisimääruse koostamise vahele (ajavahemik 10.07.2018-31.10.2019). Kohtumenetluse venimises on X.A ise süüdi, mistõttu pole alust tema suhtes sellel alusel karistust kergendada.
3. Võttes arvesse, et käesolevaks ajaks on teo toimepanemisest möödunud enam kui 3 aastat 6 kuud, sellest 25.08.2017 - 30.06.2020 oli kriminaalasi kohtueelses menetluses ning karistusregistri andmetel X.A-l kehtivaid karistusi ei ole, on põhjendatud mõista miinimummäära lähedane vangistus, s.o 2 kuud vangistust ja kohaldada

§ 73lg 1,3 alusel minimaalset katseaega, milleks on 1 aasta.

Kriminaalhoolduse kohaldamiseks alust pole.

1. Seoses kriminaalasja menetlemisega lühimenetluses vähendas maakohus mõistetud 2 kuu pikkust vangistust 1/3 võrra ja mõistis X.A-le karistuseks 1 kuu 10 päeva vangistust. Juhtimisõiguse äravõtmist ei pidanud kohus vajalikuks, kuna teo toimepanemisest on möödunud enam kui 3 aastat 6 kuud ning karistusregistri andmetel X.A-l kehtivaid karistusi ei ole, ta on kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isik. APELLATSIOON
2. X.A kaitsja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 04.03.
3. a otsus X.A süüdimõistmises

§ 424järgi ning teha uus lahend, millega mõista ta õigeks.

5

1. Kaitsja leiab, et X.A avaldas nii kahtlustatavana ülekuulamisel kui kohtuistungil, et tema pole inkrimineeritavat kuritegu toime pannud. Kuna süüdistatav kohtuistungil ütlusi ei andnud, siis saab lähtuda tema kohtueelses menetluses antud selgitustest, et ta oli 24-
2. augustil 2017 täiesti kaine. Oli tarvitanud 23.08.2017 varahommikul amfetamiini ning seoses tugevate valudega mitme päeva vältel käsimüügiravimit Solpadeine. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja alusel tehtud uuringuga leiti süüdistatava uriinist amfetamiini, morfiumi, metamfetamiini ja kodeiini. Järgnevalt vormistati terviseseisundi kirjeldus ning valdavalt nimetatud dokumentide alusel andis kohtutoksikoloogia ekspert Tõnisson arvamuse, et X.A-l esines süüdistuses toodud ajal narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase aine tarvitamisest tingitud joove. Eksperdiarvamuse p-s 1 selgitas ekspert, millise aja möödumisel võivad esineda vastavate ainete tarvitamise tõttu joobeseisundile viitavad tunnused. Avamuse p-s 4 on ekspert märkinud, et kodeiini ja morfiini leid võib olla tingitud Solpadeine tarvitamisest. Ekspert lisab, et süüdistatava poolt 6-8 tableti Solpadeine tarvitamine lühikese aja jooksul tähendab, et isik tarvitas kodeiini kokku narkootilist joovet/psühhotroopset joovet põhjustavas annuses 48-64 mg. Solpadeine osas on ekspert tõdenud, et suuremal osal inimestel muudetakse osa kodeiinist ainevahetuse käigus morfiiniks, kuid tavaliselt on tekkinud morfiini kogus tunduvalt väiksem kui on joobeks vajalik kogus. Nii ekspertiisiaktist kui Solpadeine infolehelt (kd 1, tl 35-37) nähtub, et nimetatud ravimis sisalduv kodeiin võib mõningatel inimestel tuua kaasa organismi poolt suures koguses morfiini tootmise. See aga sõltub juba organismi eripärast. Ka infolehel kirjeldatud võimalike kõrvaltoimete kirjeldus on osaliselt kattuv joobetunnusega.
3. Kaitsja on seisukohal, et ei saa tõsikindlalt väita, et tuvastatud joove oli tingitud amfetamiini ja metamfetamiini tarbimisest. Internetiaadressil kiirtestid.ee on selgitatud, et kiirtest tuvastab metamfetamiini ja amfetamiini jäägid organismis 2-6 päeva peale tarbimist. Tegemist on avalikkusele kättesaadava teabega. Eeltoodu on kooskõlas ka süüdistatava ütlustega selles, et amfetamiini tarvitas ta 23.08.
4. Sellisel juhul võis test tuvastada amfetamiini, metamfetamiini tarvitamise jäägid, millisel puudub aga joobeseisundiga seos. Seega võis isikul tuvastatud joove olla tingitud käsimüügiravimi Solpadeine tarvitamisest. Ei saa välistada sedagi, et X.A organismi eripära võis tingida kodeiini toimel suure koguse morfiini tootmise. Sellisel juhul ei saa rääkida tahtlusest ning tegemist on ettevaatamatusteoga. Käsimüügiravimi infolehel pole märgitud, et Solpadeine tarvitamine võib põhjustada joobeseisundi. Võimalik, et süüdistatav võis rikkuda Liiklusseaduse § 70 sätteid, olles sõiduki juhtimist keelavas terviseseisundis, kuid nimetatud minetus ei ole samastatav

§ 424subjektiivse küljega.

Antul juhul tuleb lähtuda in dubio pro reo printsiibist ning tõlgendada kõik kahtlused ja küsitavused süüdistatava kasuks.

1. Tartu Ringkonnakohtu 08.04.
2. a määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja taotlusi, kuni 28.04.
3. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 04.03.
5. a otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonis esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale X.A süüdimõistmises ja karistamises. Maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on lugejale jälgitav. Kohtuotsuses esitatud järeldused põhinevad selgetel, ammendavatel ja vastuoludeta seisukohtadel. Apellant taotleb vaid tõendite ümberhindamist. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab apellandi poolt tõstatatud küsimustele. 6
6. Maakohus tuvastas, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et X.A juhtis 25.08.2017 kella 00.13 paiku mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX Tartu linnas Riia tänaval Ringtee ja Raja tänava vahelisel lõigul kuni Tartus Riia 136 asuva mööblipoeni Diivaniparadiis, kus sõiduki peatas politsei.
7. Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas X.A oli mootorsõidukit juhtides narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest põhjustatud joobes. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asjakohaseid tõendeid analüüsides joobes juhtimise veatult tuvastanud. Süüdistatava väide selle kohta, et ta oli 26.08.2017 mootorsõidukit juhtides kaine, on veenvalt ümber lükatud teiste asjas kogutud tõenditega.
8. Maakohtus uuritud tõendite alusel on tuvastatud järgmised asjaolud. X.A poolt juhitud sõiduauto BMW peatas 25.08.2017 öösel liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnik K.S. , kellel tekkis kahtlus, et juht võib olla narkojoobes. Sellele viitasid X.A silmade nüstagm, rahutu käitumine ja taaruv kõnnak. Narko kiirtest näitas opiaatide, metamfetamiini ja amfetamiini tarvitamist, mistõttu toimetati juht ekspertiisi. Umbes tund pärast X.A kinnipidamist, kell 1.20 võetud uriiniproovis tuvastas ekspert uuringuakti andmetel tema uriinis amfetamiini, metamfetamiini, kodeiini ja morfiini, mis kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Vahetult pärast uriiniproovi võtmist (8 minutit hiljem) kirjeldas arst-resident Liina Klammer tasakaalu ja koordinatsiooni häirena Rombergi asendi ebastabiilsust. Lisaks oli X.A-l pulss tavapärasest kiirem (102 lööki minutis) ning kõrgenenud vererõhk 150/
10. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund muuhulgas narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Lisaks sellele, et X.A organismis leidus erinevaid narkootilisi aineid, tuvastas maakohus õigesti ka selle, et süüdistatava terviseseisund oli nende tarvitamise tõttu selline, milles ta ei tohtinud mootorsõidukit juhtida, s.o

§ 424koosseisupärase teo.

Ennekõike tõendab süüdistatava tervislikku seisundit mootorsõiduki juhtimise ajal politsei poolt koostatud terviseseisundi kirjeldus indikaatorvahendi kasutamise protokollis, mis on tehtud sündmuskohal vahetult pärast sõidukijuhi kinnipidamist. X.A-l oli siis kergelt taaruv kõnnak, kiire kõne, samas kerged kokutused ja ebakindlus, reaktsioon oli aeglane, luges 30 sekundi asemel 15 sekundit. Paremal käsivarrel oli ka kaks süstejälge. Need on tunnused, mis vastavad sotsiaalministri 26.06.

1. a määrusega nr 37 kehtestatud joobeseisundile viitavatele tunnustele. Umbes 1 tund ja 15 minutit hiljem, kui toimus süüdistatava läbivaatus psühhiaatriakliinikus, olid mõned neist tunnustest kadunud, kuid jätkuvalt esinesid koordinatsioonihäired. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti märkinud, et joobetunnuste vähenemisel on oluline roll ajalisel faktoril.
2. Kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson andis arvamuse (kd 1, tl 16-19), et X.A-l esines mootorsõiduki juhtimise ajal, s.o 25.08.2017 kell 00.13 narkootiliste või muude psühhotroopsete ainete tarvitamisest põhjustatud joobeseisund. Samuti tõi ekspert oma arvamuses välja kõik joobeseisundile viitavad tunnused, selgitades sealhulgas, et kitsad silmapupillid võivad olla opiaatide tarvitamise tunnuseks, nüstagm viitab kesknärvisüsteemi funktsiooni häirele, selle häirega on seotud ka häirunud reaktsioonikiirus; kiirenenud kõne, kokutamine, ajataju muutus kiirenenud aja suhtes on sageli stimuleeriva aine toimele iseloomulik tunnus. Kõrgenenud vererõhk ja kiirenenud südamerütm on samuti iseloomulikud stimuleeriva aine toimele. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab eksperdi arvamus väga selgelt 7 seda, et X.A oli mootorsõidukit juhtides erinevate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis.
3. Maakohus ei ole seadnud kahtluse alla X.A ütlusi selle kohta, et ta tarvitas suuremates kogustes valuvaigistit Solpadeine. Selle ravimi infolehelt nähtub, et ravim sisaldab mh ka kodeiini, mis muudetakse maksas ensüümide abil morfiiniks ja mille tekkimise kogus võib erinevatel inimestel olla väga erinev. Solpadeine´i regulaarne pikema aja jooksul tarbimine võib viia sõltuvuse tekkimiseni. Ekspert ei välista, et kodeiini ja morfiini leid X.A uriiniproovis on tingitud Solpadeine`i tarvitamisest. 6-8 tableti Solpadeine tarvitamine lühikese aja jooksul tähendab, et isik tarvitas kodeiini kokku narkootilist joovet/psühhotroopset joovet põhjustavas annuses 48-64 mg. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus sellega, et olemasolevate tõendite alusel ei ole välistatud, et osaliselt võis joovet tekitada ka Solpadeine´i tarvitamine. Kuna Solpadein sisaldab lisaks kodeiinile ka paratsetamooli ja kofeiini, ei loeta seda sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega number 73 kehtestatud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjade“ § 3 lg 2 p 4 kohaselt narkootiliseks või psühhotroopseks aineks.
4. Kaitsja leiab, et kiirtest võis tuvastada X.A organismis amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise jäägid, millistel puudub seos joobeseisundiga. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. X.A organismis amfetamiini ja metamfetamiini olemasolu ei tuvastatud ainult kiirtestiga, vaid samad ained olid samuti temalt võetud uriiniproovis, millise tõendi usaldusväärsust ei ole kahtluse alla seatud. Seetõttu ei pea kohtukolleegium vajalikuks pikemalt kiirtesti temaatikal peatuda.

§ 424

objektiivse koosseis täidetuse hindamiseks ei ole ka oluline, millal X.A narkootilisi või psühhotroopseid aineid tarvitas, vaid milline oli nende tarvitamise tagajärjel tema tervislik seisund mootorsõiduki juhtimise ajal. 32. Nii nagu ringkonnakohus eespool märkis, ei ole kahtlust selles, et X.A oli sõidukit juhtides narkootiliste või psühhotroopsete aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, tema reaktsioonikiirus, kõne, koordinatsioon oli väliselt tajutavalt muutunud. Amfetamiinil ja metamfetamiinil on eelkõige stimuleeriv ehk ergutav toime (eksperdiarvamuse p 5). Süüdistataval esinesid väga selged eelkõige stimuleerivate ainete tarvitamisest tingitud joobetunnused, s.o kiirenenud ajataju, südamerütmi kiirenemine jm (vt ka otsuse punkt 29) ning üldisemad joobetunnused nagu tasakaaluhäired, reaktsioonikiiruse häirumine, nüstagm. Isegi kui jätta kõrvale Solpadeine´i rohkest tarvitamisest tingitud joove (opiaatide tarvitamisele viitavad ahenenud silmapupillid), olid X.A-l ilmselged joobetunnused, millised põhjustas tarvitatud amfetamiin ja metamfetamiin, ja millises seisundis ei ole mootorsõiduki juhtimine lubatud. Sellega rikkus X.A LS § 69 lg 1 nõudeid ja täitis

§ 424

(kehtivas redaktsioonis

§ 424lg 1) objektiivse koosseisu.

1. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et antud kriminaalasjas on jäänud kõrvaldamata kahtlusi subjektiivse koosseisu tasandil, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtupraktika kohaselt ei tähenda kõrvaldamata kahtluse nõude (in dubio pro reo) tõlgendamine süüdistatava kasuks seda, et kohus peab isiku süüküsimuse käsitlemisel aluseks võtma süüdistatava jaoks soodsaima versiooni olukorras, kus puuduvad kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid sellised kõrvaldamata kahtlused, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades ka eluliselt usutavad (vt näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.11.
2. a otsus nr 3-1-1-64-16 p 11). 8
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et täidetud on ka

§ 424

koosseisu realiseerimiseks vajalikud subjektiivsed tunnused vähemalt kaudse tahtlusena. X.A-l olid varasemad kogemu sed narkootiliste ainete tarvitamisega, mistõttu ta teadis, kuidas need tema organismi mõjutavad, amfetamiini mõju on ta kahtlustatavana ülekuulamisel ka kirjeldanud. Ta teadis, et oli eelnevalt amfetamiini tarvitanud, viimati vähemalt 23.04.2017 hommikul. Lisaks tarvitas X.A suurtes kogustes Solpadeine´i. Olles nimetatud ravimi pikaajaline tarvitaja, oli talle ilmselgelt teada, milline on selle ravimi mõju, ja ka see, et ravim sisaldab kodeiini, mis võib maksaensüümide mõjul muutuda morfiiniks. See info on olemas ravimi infolehel, samuti hoiatus, et tuleb hoiduda autojuhtimisest. Tavainimene, aga kindlasti narkootilisi aineid pruukiv inimene saab aru, et erinevate joovastavate ainete tarvitamine tugevdab ja pikendab nende toimet. Kuna X.A-l olid silmnähtavad häired koordinatsioonis, ebakindel taaruv kõnnak, ebakind el kokutav kõne, ei saanud tema selline olek talle endale jääda märkamata. Sellises seisundis inimene teab või peab vähemalt võimalikuks, et mootorsõidukit juhtides on ta joobeseisundis. 35. Seega on maakohus asunud õigesti seisukohale, et X.A juhtis tahtlikult mootorsõidukit narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, milline tegevus vastas teo toimepanemise ajal

§-s 424 sätestatud kuriteokoosseisule. 36. Ringkonnakohus leiab, et X.A karistuse liigi ja määra valik on kooskõlas karistuse mõistmise alustega (

§ 56

). Maakohus on arvesse võtnud X.A süü suurust ja isikut, sh seda, et tal puuduvad varasemad karistused. Samuti on kohus õigesti tuvastanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise. Lisaks sellele on maakohus asjakohaselt arvestanud, et kohtueelne menetlus nii väikese mahu ja keerukusega kriminaalasjas venis põhjendamatult pikaks ning kergendanud sellest tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 6¹ alusel mõistetavat karistust veelgi, saades nii sanktsiooni alammäära lähedase vangistuse. Ringkonnakohus nõustub sellega, et süü suurus (mootorsõiduki juhtimine linnas suure liikluskoormusega tänaval narkootilise ja psühhotroopsete ainete tarvitamisest põhjustatud joobes, tugevalt häirunud kehaliste ja psüühiliste reaktsioonidega) välistab rahalise karistuse mõistmise.

1. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
2. märtsi
3. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
4. X.A kaitsja vandeadvokaat Otto Preem esitas 09.04.2021 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja süüdistavaga konsulteerimiseks 40 minutit ning apellatsiooni koostamiseks samuti 40 minutit, mille eest on õigusabitasu 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
5. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon esitati. Seega jääb menetluskulu 86,40 eurot süüdistatava kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 9 Aarne Sarjas