4-23-3402/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2024, Tartu Kohtuasja number 4-23-3402 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Z.H-le asendusaresti kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2024 määrus Määruskaebuse esitaja Z.H (isikukood: XXX) Teised määruskaebemenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2024 määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad esitada Riigikohtule kirjaliku määruskaebuse kohtumenetluse pool või menetlusväline isik, kui määrusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on kohtuväline menetleja). PÕHIOSA Menetluse käik
4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
5. veebruari 2020 otsusega väärteoasjas nr 2590,19,005187 karistati Z.H-d karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. Otsus jõustus
6. veebruaril
8. Z.H rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudmiseks algatati täitemenetlus. Kohtutäitur Andrei Krek teavitas kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
10. oktoobril 2023 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse Z.H-le asenduskaristuse kohaldamiseks. Z.H-l oli tasumata kogu trahvisumma.
12. novembril 2023 saatis Z.H Viru Maakohtule e-kirja, milles avaldas soovi maksta rahatrahv ära hiljemalt
13. detsembriks
14. Maakohus andis Z.H-le võimaluse märgitud kuupäevaks rahatrahv tasuda. Seda Z.H ei teinud.
16. jaanuaril 2024 toimus Viru Maakohtus istung. Z.H palus kohtul asendada talle mõistetav arest üldkasuliku tööga. Maakohtu määrus
17. Viru Maakohus rahuldas
18. jaanuari 2024 määrusega Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotluse ning asendas KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel Z.H-le
19. veebruari
20. a otsusega määratud rahatrahvi 6 päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et Z.H ei ole rahatrahvi tasunud ning tal puuduvad rahalised vahendid ja realiseeritav vara.
21. Z.H taotluse asendada arest üldkasuliku tööga jättis esimese astme kohus rahuldamata, leides et Z.H on oma käitumisega näidanud suutmatust kokkulepetest kinni pidada. Kohtuistung oli esialgselt määratud toimuma
22. novembril 2023, aga Z.H pöördus
23. novembril 2023 Viru Maakohtu poole palvega võimaldada tal rahatrahv tasuda hiljemalt
24. detsembriks
25. Kuigi kohus andis Z.H-le selleks võimaluse, jättis viimane rahatrahvi tasumata. Samuti polnud ta kohtu jaoks enam telefoni ega e-kirja teel kättesaadav. Seetõttu puudub veendumus, et Z.H pöördub ettenähtud ajal kriminaalhooldusametniku juurde ning suudab üldkasuliku töö ajakavast kinni pidada. Määruskaebus
26. Z.H esitas Viru Maakohtu
27. jaanuari 2024 määruse peale kaebuse, paludes asendada talle mõistetud arest üldkasuliku tööga. Tõele ei vasta väide, justkui ei peaks ta kokkulepetest kinni. Eelmise aasta lõpus ei olnud tal rahaliselt võimalik rahatrahve tasuda. Kuna ta viibib praegu Eestis, on ta jätkuvalt nõus üldkasulikku tööd tegema. Ringkonnakohtu seisukoht
28. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et Z.H-l on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
29. veebruari 2020 otsusega määratud rahatrahv 240 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna Z.H-l ei ole sissetulekut ega vara, millele sissenõuet pöörata. Seega esinevad rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le
30. Kuna rahatrahvi sissenõue ei ole KarS § 82 lg 4 kohaselt aegunud, on rahatrahvi arestiga asendamine põhjendatud.
31. Z.H palub aresti asendamist üldkasuliku tööga. Nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, kuid ei pea seda tegema. Kahjuks ei sätesta seadus mingeid pidepunkte, millest lähtuvalt kohus selle diskretsioonotsustuse tegema peab. Siiski saab öelda, et üldkasulik töö pole põhjendatud vähemasti siis, kui ei ole alust uskuda selle töö edukasse tegemisse. Maakohus just sellest lähtuski ja ringkonnakohtu hinnangul tegi ta seda korrektselt. Z.H on oma käitumisega seadnud üldkasuliku töö õnnestumise tõsise kahtluse alla. Nii on ta andnud esimese astme kohtule katteta lubadusi, kui palus kohtult võimalust rahatrahvi tasumiseks, olles samal ajal teadlik, et niisugust raha tal (tegelikult) võtta ei ole. Ehkki Z.H väitis maakohtu istungil, et ta lootis raha kohtu poolt määratud tähtajaks kokku saada: „ /…/ kui oleks saanud korralikult tööd teha,“ ei teavitanud ta kohut, kui selgus, et rahalise 2 kohustuse täitmisega ta loodetud viisil toime ei tule. Veelgi enam – ta jäi kohtu jaoks sootuks kättesaamatuks. Pidades veel silmas seda, et Z.H pole teinud ainsatki pingutust kasvõi rahatrahvi osaliseks tasumiseks, puudub kohtul veendumus, et Z.H on motiveeritud kokkulepetest kinni pidama. Seetõttu ei usu ringkonnakohus, et ta nõuetekohasel viisil üldkasuliku töö ära teeks.
32. Toodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
33. jaanuari
34. a määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3