1-24-7227/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtunik Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja liik Tartu Ringkonnakohus

1. jaanuar 2025 1-24-7227 Mario Truu Kriminaalasi Mihhail Orehhovi (isikukood 38508122239) süüdistuses karistusseadustiku § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Viru Maakohtu
2. detsembri
3. a otsus Süüdistatav Mihhail Orehhov, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a otsusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK
6. Prokuratuur, süüdistatav Mihhail Orehhov ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil sõlmisid
7. detsembril 2024 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe M. Orehhovi süüditunnistamiseks ja karistamiseks. Kokkuleppe järgi tuleb M. Orehhovilt välja mõista tsiviilhagide katteks kannatanute A1M OÜ, Selver AS, AS OG Elektra ja Maxima Eesti OÜ kasuks vastavalt 82,50 eurot, 159,60 eurot, 814,08 eurot ja 1003,37 eurot. Lisaks peab M. Orehhov tasuma menetluskulu 1925,40 eurot, sh sundraha 1230 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 695,40 eurot. Pooled leppisid kokku ka selles, et M. Orehhov võib menetluskulu maksta KrMS § 180 lg 3 alusel ositi ühe aasta jooksul.
8. Viru Maakohtus
9. detsembril 2024 peetud istungil jäid M. Orehhov ja kaitsja kokkuleppe juurde.
10. Viru Maakohtu
11. detsembri
12. a otsusega tunnistati M. Orehhov kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati. Lisaks mõistis kohus temalt välja tsiviilhagide katteks kannatanute A1M OÜ, Selver AS, AS OG Elektra ja Maxima Eesti OÜ kasuks vastavalt 82,50 eurot, 159,60 eurot, 814,08 eurot ja 1003,37 eurot. Samuti mõistis kohus M. Orehhovilt välja sundraha 1230 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 695,40 eurot ehk kokku 1925,40 eurot ning võimaldas tal seda menetluskulu tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
13. Maakohtu otsusele esitas M. Orehhov apellatsiooni, mille sisu on muutmata kujul järgmine: „V.a.KOHUS! Pöördun Teie poole ,et kohus vaataks läbi minult välja mõistetud HAGI,mille pean maksma ära aasta jooksul.Võimalusel palun see summa poolitada,sest mul ega ka minu lähedastel pole võimalik maksta sellist rahasummat riigi tuludesse.Võimalusel palun rahuldada minu kaebus.Lugupidamisega Mihhail Orehhov“.
14. M. Orehhovile tõlgiti maakohtu otsus vene keelde ja ta sai selle kätte
15. jaanuaril
16. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Maakohus tegi vaidlustatud otsuse kokkuleppemenetluses, kus kaebeõigus on KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
18. peatüki
19. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi valesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
20. Ringkonnakohus leiab, et M. Orehhovil pole KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohast kaebeõigust. Kuigi apellatsioonis on kasutatud sõna „hagi“, nähtub kaebusest, et M. Orehhov peab tegelikult silmas temalt riigi kasuks välja mõistetud menetluskulusid, sest ta räägib ainult sellisest summast, mis tal tuleb tasuda ühe aasta jooksul riigi tuludesse. Võttes arvesse, et kaebuses on palutud see summa „poolitada“, soovib M. Orehhov sisuliselt vaid seda, et kohus muudaks kokkuleppes ja maakohtu otsuses tehtud menetluskulude hüvitamise otsustust. Niisuguse otsustuse vaidlustamise korral kokkuleppemenetluses peab apellatsioonis sisalduma viide KrMS
21. peatüki
22. jao või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisele. Selle puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 järgi läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
23. veebruari
24. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3). M. Orehhovi apellatsioonis pole osutatud sellele, et maakohus võis rikkuda menetluskulude hüvitamise otsustust tehes KrMS
25. peatüki
26. jao sätteid või § 339 lg-t
27. Sellist eksimust ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Maakohus tegi kokkuleppele vastava otsustuse: M. Orehhovil tuleb tasuda menetluskulud kokku 1925,40 eurot ja ta võib seda teha KrMS § 180 lg 3 järgi ositi ühe aasta jooksul. Kohus ei irdunud kokkuleppest ka tsiviilhagide katteks kahjuhüvitisi välja mõistes.
28. KrMS § 326 lg 2 p 3 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Seetõttu tuleb M. Orehhovi apellatsioon jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2