TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-22-2219 24. jaanuar 2025 Maria Lõbus Alexander Dmitrovichi

) § 1 sätestab: „Väljateenitud aastate pension määratakse nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei arvata käesoleva seadusega ettenähtud kutsealadel või ametikohtadel osalise tööajaga töötamise aeg.“

§ 2

punkti 4 kohaselt on õigus saada väljateenitud aastate pensioni allmaa- ja pealmaamäetöödel mõne kutseala töötajatel (

§ 2

punkt 4 viitab

§ 14

punktile 1).

§ 14

punkt 1 sätestab, et õigus saada väljateenitud aastate pensioni on töötajatel, kes vahetult töötavad kogu tööpäeva allmaa- ja pealmaamäetöödel (kaasa arvatud mäepäästeüksuste isikkoosseis) põlevkivi ja muude maavarade kaevandamisel ning kaevanduste ehitamisel, olenemata vanusest, kui nad on nendel kutsealadel töötanud vähemalt 25 aastat, nende tööde põhikutsealade töötajatel – koristusetöölistel, läbindajatel ja väljamismasinate juhtidel, kui nad on töötanud nendel kutsealadel vähemalt 20 aastat. 3 3-22-2219

§ 2

viimase lõigu kohaselt on

§ 2

punktis 4 mainitud kutsealad ja ametikohad, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, kinnitatud määrusega nr

1. Määruse nr 207 lisaks on „Allmaa- ja pealmaamäetööde ja kutsealade loetelu, kus töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile“. Selle loetelu punktis 1 on kirjeldatud järgmisi töid: „Allmaatööd koristus- ja ettevalmistus (kapitaal-mäe) põlevkivi ja teiste vähemalt 10 protsenti ränidioksiidi sisaldavate (sealhulgas ümbriskivimites) maavarade tegutsevates või ehitatavates kaevandustes; samuti kaevandustes, kus esinevad gaasidünaamilised nähud ja mäelöögid“. Seejärel on loetletud ametikohad, kus töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile. Selles loetelus on muu hulgas nimetatud järgmised ametikohad: elektrilukksepp (allmaatööl) ja allmaajaoskonna mäemeister.
2. Kaebaja viitas

§ 14

punktile 1 ning leidis, et seaduse mõttest tulenevalt on õigus saada väljateenitud aastate pensioni kõigil töötajatel, kes vahetult töötavad kogu tööpäeva allmaatöödel põlevkivi ja muude maavarade kaevandamisel. Kohus sellise arusaamaga ei nõustu.

§ 14

punkti 1 ei saa vaadata isoleeritult, vaid seda tuleb tõlgendada koostoimes teiste asjassepuutuvate sätetega.

§ 2

punkt 4 ütleb konkreetselt, et õigus saada väljateenitud aastate pensioni on allmaa- ja pealmaamäetöödel ainult mõne kutseala töötajatel, ning sama paragrahvi viimane lõik osutab, et vastavad kutsealad ja ametikohad, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, on kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr 207. Juhul kui seadusandja oleks pidanud vajalikuks anda õiguse väljateenitud aastate pensionile kõikidele

§ 14

punktis 1 kirjeldatud isikutele, puudunuks vajadus delegeerida Vabariigi Valitsusele ametikohtade loetelu kinnitamist, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni.

§ 14

punkti 1 eesmärk on eelkõige sätestada staaž, mis peab olema täidetud väljateenitud aastate pensioni saamiseks.

1. Kohus käsitleb esmalt kaebaja töötamist perioodil
2. november 2013 kuni
3. veebruar
4. Vastustaja on
5. septembri
6. a otsuses märkinud, et isikukaartide ja Enefit Solutions AS-i
7. mai
8. a arhiiviteatise (mille aluseks on samuti kaebaja isikukaardid) põhjal on tuvastatud, et kaebaja töötas sel perioodil allmaa lukksepana. Sellise nimetusega ametikohta ei ole toodud loetelus, vaid loetelus on märgitud elektrilukksepp (allmaatööl). Kohus leiab, et Enefit Solutions AS ja vastustaja on eksinud kaebaja isikukaartide lugemisel. Kaebaja isikukaarti on tehtud järgmine märge: „01.11.13 Montaažijaosk. Allmaa lukksepp-el TL 13692“. Kohtu hinnangul viitab märge „Allmaa lukksepp-el“ ametinimetusele allmaa lukksepp-elektrik. Lühendit „el“ on kasutatud ilmselt seetõttu, et isikukaardi lahtrites ei olnud nii palju ruumi, et kaebaja ametinimetus tervikuna välja kirjutada. Lühendamist nähtub ka muudest kaebaja isikukaartide kannetest. Isikukaardist nähtub, et see kanne kehtis kuni
9. veebruarini
10. Seega nähtub kaebaja isikukaardist, et kaebaja töötas perioodil
11. november 2013 kuni
12. veebruar 2014 allmaa lukksepp-elektrikuna, mitte allmaa lukksepana. Kaebaja isikukaardist nähtub, et ta töötas ka varem, s.o perioodil
13. oktoober 1996 kuni
14. oktoober 2003 allmaa elektrilukksepana allmaa transpordi jaoskonnas ning tal on allmaa elektrilukksepa haridus. Vastustaja on kohtule esitanud pensionimenetluses kogutud Eesti Energia Kaevandused AS-i Estonia kaevanduse montaažijaoskonna allmaa lukksepp elektriku ametijuhendi, millele on töötaja lahtrisse märgitud kaebaja nimi ja mille on töötajana allkirjastanud kaebaja. Ametijuhendi allkirjastamise kuupäeva ei nähtu, kuid viitest sellele, et tegu on montaažijaoskonna ametikohaga, saab järeldada, et tegu oli töötamisega perioodil
15. november 2013 kuni
16. veebruar
17. Nimelt nähtub kaebaja isikukaardist, et perioodil
18. november 2013 kuni
19. veebruar 2014 töötas ta allmaa lukksepp-elektrikuna montaažijaoskonnas, ent varasemal perioodil, s.o
20. oktoobrist 1996 kuni
21. oktoobrini 2003 4 3-22-2219 allmaa elektrilukksepana allmaa transpordi jaoskonnas. Seega kinnitab ka kaebaja ametijuhend perioodist
22. november 2013 kuni
23. veebruar 2014, et kaebaja töötas sel ajal allmaa lukksepp elektrikuna. Ka tunnistajad V. Kislyy ja S. Yakovlev kinnitasid, et kaebaja töötas perioodil
24. november 2013 kuni
25. veebruar 2014 allmaa elektrilukksepana. V. Kislyy selgitas, et ka tema töötas allmaa elektrilukksepana ning selle ametikoha ülesandeks oli allmaa kaevandusseadmete monteerimine ja demonteerimine. V. Kislyy sõnul tegeleski kaebaja allmaa kaevandusseadmete monteerimise ja demonteerimisega. Ka S. Yakovlev kinnitas, et kaebaja tööülesanneteks allmaa elektrilukksepana oli kamberplokkides ja paneelkonveieritel ümberlaadimispunktide ja tulekustutussüsteemide paigaldamine ja demonteerimine, raami (ilma ajamiteta) paigaldamine ja demonteerimine, tuletõrjetorustiku paigaldus ja demonteerimine ning pumpamisjaamade seadmete paigaldus ja demonteerimine. Seega vastas kaebaja tööülesannete sisu allmaa elektrilukksepa tööülesannetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendatud on kaebaja töötamine perioodil
26. november 2013 kuni
27. veebruar 2014 elektrilukksepana (allmaatööl).
28. Kuna vastustaja asus
29. jaanuari
30. a vastuses seisukohale, et kohtumenetluses kogutud tõendite põhjal saab lugeda tõendatuks, et kaebaja töötamine perioodil
31. jaanuar 2017 kuni
32. august 2021 vastas loetelus nimetatud allmaajaoskonna mäemeistri ametikohale, ega pidanud vajalikuks selles osas kohtuotsuse põhjenduste esitamist, tuvastab kohus ilma põhjendusi esitamata, et kaebaja töötas perioodil
33. jaanuar 2017 kuni
34. august 2021 allmaajaoskonna mäemeistrina.
35. Kuna kohus jõudis järeldusele, et kaebaja töötas perioodil
36. november 2013 kuni
37. veebruar 2014 elektrilukksepana (allmaatööl) ning perioodil
38. jaanuar 2017 kuni
39. august 2021 allmaajaoskonna mäemeistrina loetelu tähenduses, puudub vajadus käsitleda kaebaja väidet selle kohta, et tema töötamine nendel ajavahemikel võib olla käsitatav ka töötamisena allmaatöölisena loetelu tähenduses.
40. Eelnevast lähtuvalt tuleb kaebus rahuldada. Kohus tuvastab, et kaebaja töötas ajavahemikul
41. novembrist 2013 kuni
42. veebruarini 2014 Eesti Energia Kaevandused AS-i Estonia kaevanduses (tööandja nähtub ametijuhendist) täistööajaga ametikohal, mis vastab loetelus toodud elektrilukksepa (allmaatööl) ametikohale, ning ajavahemikul
43. jaanuarist 2017 kuni
44. augustini 2021 Enefit Kaevandused AS-is ja Enefit Solutions AS-is (tööandjad nähtuvad töölepingust ja isikukaardist) täistööajaga ametikohal, mis vastab loetelus toodud allmaajaoskonna mäemeistri ametikohale.
45. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Järelikult tuleb menetluskulud kanda vastustajal. Praegune kaebus oli riigilõivuseaduse järgi riigilõivuvaba. Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista õigusabikulu 511,50 eurot (sisaldab käibemaksu). Vastustaja ei ole sellele menetluskulule vastu vaielnud ning ka kohtu hinnangul on tegu vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (HKMS § 109 lõige 6). Seetõttu mõistab kohus selle menetluskulu vastustajalt kaebaja kasuks välja. Väljamõistetav menetluskulu hõlmab ka käibemaksu, kuna kaebaja kinnitas, et ta pole käibemaksukohustuslane, kes saaks õigusabikuludelt käibemaksu sisendkäibemaksuarvestuses tagasi arvestada (vt nt Riigikohtu
46. mai
47. a otsus asjas nr 3-20-663, punkt 23). (allkirjastatud digitaalselt) 5