Obsah (10)

§ 662§ 477§ 430§ 651§ 456§ 657§ 445§ 463§ 171§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 21. oktoober 2024 Tsiviilasja number 2-24-103756 Tsiviilasi

) § 440 lg-st 1 ja § 477 lg-st 1 ilma avalduse rahuldamist enam põhistamata ning mõistis puudutatud isikult välja põhivõla 1612,19 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. A.A. esitas oma seadusliku esindaja K.S. kaudu määruskaebuse (mille kiitis heaks ka teine seaduslik esindaja, Kristel Käesel), milles taotleb Viru Maakohtu
2. juuni 2024 määruse tühistamist ja uue lahendi tegemist, millega kinnitada K.S. välja pakutud maksegraafik. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt soovib määruskaebuse esitaja tasuda võla ositi alates oktoobrist 50 eurot kuus (hiljem suureneks summa 100 euroni kuus). Varem ei ole see võimalik. Septembris saab K.S. avavanglasse, kus tal on võimalik teha tasuvat tööd, millest saab hakata võlga tasuma. Kuna K.S. pole avaldajaga varem kokkuleppeid sõlminud, siis on ennatlik teha järeldusi kokkuleppe täitmise osas. 01.10.2024 täiendas K.S. määruskaebust väitega, et kuna tema ümberpaigutamine avavanglasse viibib pikkade järjekordade tõttu, saaks ta võlga tasuma hakata
3. a jaanuarist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4. X vald, XXXXXXX korteriühistu vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Määruskaebus ei vasta

§ 662

nõuetele ja kohus ei saa määruskaebust rahuldada põhjusel, et puudutatud isik soovib maksegraafikut. Määrus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on järginud

§ 477

lg-te 1, 5, 6 ja § 615 lg-te 1, 2 sätteid.

§ 430

lg-st 1 tulenevalt saavad kompromissi sõlmida vaid menetlusosalised ning kohtul puudub selles osas otsustusõigus. Kuna avaldaja ei olnud kompromissi sõlmimisega nõus, ei saanud kohus kohustada avaldajat puudutatud isikuga maksegraafikut koostama. Avaldaja tõi kompromissi mittesõlmimise põhjused kohtuistungil esile. Avaldaja ei olnud nõus võla tasumisega maksegraafiku alusel, kuna puudutatud isik ei olnud alates kohtumenetluse alustamisest 26.01.2024 kuni kohtuistungi toimumiseni 17.06.2024 võlga vähendanud, vaid oli võlga oluliselt suurendanud – kohtuistungi päevaks oli võlg 2915,68 eurot, vastuse esitamise seisuga moodustab võlg juba 3614,74 eurot. Avaldaja oli sõlminud puudutatud isiku seadusliku esindajaga (emaga) maksegraafiku võla tasumiseks, kuid seda ei täidetud. Teised korteriomanikud keeldusid avaldaja seaduslikule ja lepingulisele 3 esindajale nõusoleku andmisest kompromissi sõlmimiseks, sest nemad on pidanud maksma teenusepakkujatele kinni puudutatud isiku ja tema pereliikmete majandamiskulud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 651

lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab puudutatud isik üksnes temalt väljamõistetud võlgnevuse ajatamist, s.o maksegraafiku kinnitamist, millega võimaldada tasuda võlgnevus 50 euro suuruste maksetega kuus. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud puudutatud isikult väljamõistetud võlgnevuse suuruse osas ning selles osas on maakohtu määrus

§ 456lg 4 (koosmõjus §-ga 659) järgi jõustunud.

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659).

8. Võlgnevuse tasumist ositi maksegraafiku alusel on maakohus menetlusosalistega arutanud maakohtu istungil ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et maksegraafiku kinnitamiseks ja võlgnevuse ositi tasumiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selle seisukohaga. Vastuseks määruskaebuse põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

§ 463

lg 2 alusel on nimetatud säte kohaldatav ka määrusele.

§ 445

lg 1 puhul on tegemist erinormiga määruse tavalise täitmise korraga võrreldes ning sellest tulenevalt peab taotluses täitmise viisi ja korra määramiseks tooma esile need erandlikud asjaolud, mille tõttu soovitakse määruse täitmise viisi ja korra (võlgnevuse ajatamise) kindlaksmääramist. Määruskaebuses selliseid erandlikke asjaolusid esile toodud ei ole. Üksnes see, et puudutatud isiku isa loodab saada

1. a septembris avavanglasse ja tasuda alates
2. a septembrist igakuiselt 50 eurot võlgnevuse katteks, ei ole piisav taotluse rahuldamiseks. Võlgnevuse ajatamisel tuleb arvestada ka võlausaldaja huve. Praeguses asjas on võlausaldajaks korteriühistu, kes oli maakohtus võlgnevuse ajatamisele vastu. Vastuses määruskaebusele on korteriühistu kinnitanud, et vastuse esitamise seisuga on võlgnevuse suuruseks 3614,74 eurot. Korteriühistu on jätkuvalt võlgnevuse ajatamisele vastu ning üheks põhjuseks on see, et puudutatud isik ei täitnud varasemat maksegraafikut. Määruskaebuse täienduses kinnitas puudutatud isiku isa, et ta loodab saada avavanglasse
3. a jaanuaris ning seetõttu ei ole ta senini võlga tasunud. Puudutatud isiku ema kinnitas, et toetab määruskaebuses esitatud taotlust. Samas ei ole ta nimetanud, millistest vahenditest võlgnevust tasuda. KIS-i andmetel kuulutati Viru Maakohtu 19.01.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-18817 välja puudutatud isiku ema Kristel Käeseli pankrot. Viru Maakohtu 04.03.2024 määruse (tsiviilasi nr 2-23-9238) kohaselt on puudutatud isiku isa võtnud kohustuse tasuda 1860 eurot Kristel Käeseli pankrotimenetluses Kristel Käeseli arvele. Ka nimetatud asjaolud kinnitavad avaldaja seisukohta, et võlgnevuse ajatamine ei ole põhjendatud.
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ning korteriühistu vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Tegemist on hagita menetlusega ning määruskaebusest on arusaadav, millist lahendit puudutatud isik soovib. 4
5. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 329,40 eurot (2,7 tundix100x1,22). Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetluskulud 329,40 eurot on põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 tähenduses ja need tuleb puudutatud isikult välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt) 5