← Eesti

2-24-102572/12

Obsah (8)§ 489§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-102572 Otsuse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2025.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Kohtuistungi toimum

§ 489

lg 1 alusel ja välja mõoistetud Kiviõli Sojus AS-i kasuks 1379 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend üheksa) eurot 24 senti (millest 1118,13 eurot on põhivõlg, 175,11 seisuga 3.09.2024.a viivis ja 85 eurot menetluskulud).

  1. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu 175 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD
  2. Kiviõli Soojus AS esitas hagi E. T. ja E. T. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on XXX korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse jätkuvalt kantud XXX.a surnud E. L., kelle pärijateks on O. L., E. T. ja E. T., kellele on 30.11.2018.a (s.o pärimistunnistuse tõestamise kuupäev) üle läinud kõik pärandaja õigused ja kohustused, sealhulgas kogu pärandaja vara, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga, s.h kinnistu nr XXX, XXX, korter nr X
  3. Hageja on võrguettevõtjana elamut asukohaga XXX, s.h kostjatele kuuluvat eluruumi kütnud ja esitanud korteriomanikele ning teenuse otsestele tarbijatele, antud juhul kostjatele, arveid. Kostjad on jätnud neile esitatud arved täies ulatuses tasumata. Asjaolu, et kostjad ei ela antud aadressil, ei vabasta neid omaniku kohustustest, mille hulka kuulub ka tasumine soojusenergia eest. Ka arvete võimalik mittesaamine kostjate poolt (kuna nad ei ela vaidlusaluses korteris) ei ole õigustuseks jätta oma kohustus täitmata (sarnane seisukoht on võetud ka Riigikohtu lahendis 3-2-1-5-08). Pärijatel on tänaseks olnud juba üle 5 aasta aega antud korteriomandiga seotud küsimuste lahendamiseks ning pärijateks olemisest on nad teadlikud olnud ka varasemalt 1 Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on alates 20.11.2024.a. XXX (reg. osa XXX) O. L. . 2

(5)Soomes toimunud kohtumenetluste kaudu. Hagi esitamise seisuga moodustab kostjate solidaarne võlg, mis on tekkinud aadressil XXX perioodil märts 2022 – november 2023, on 1118,13 eurot. Hageja on kostjale teenust osutanud ilma vastava lepinguta, seega käsundita. VÕS § 1018 lg 1 p 2 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. VÕS § 1023 lg-te 1 ja 2 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Hageja osutab kostjale üldisest vajadusest tulenevat teenust – soojusenergiaga varustamine. Mõistlikel asjaoludel tuleb eeldada, et loetletud osutatud teenus on ka kostja huvi või seda vähemalt eelduslikult. Hageja on tegutsenud teenuse osutamisel, mis on tema kutse- ja majandustegevus, kostja eelduslikest huvidest lähtuvalt. Kui poolte vahel pole lepingulist suhet, võib tema nõude rahuldamise aluseks olla käsundita asjaajamise regulatsioon. Ka Riigikohus on korduvalt jõudnud samadele seisukohtadele oma lahendites 3-2-1-33-13, 3-21–25-
  1. Kolleegiumi arvates laieneb sama põhimõte lisaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste lepinguta tarbimisele ka teiste korteriomandi kasutamiseks vajalike teenuste (nt. küte) lepinguta tarbimisele. Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. Hageja arvestab viiviseid perioodi märts 2022 – november 2023 tasumata arvetelt seadusjärgses määras (kuni 30.06.2023.a määraga 0,02% päevas ning alates 01.07.2023.a määraga 0,03% päevas). Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 19.09.2024.a on viiviste summa 171,17 eurot. Hageja kinnitab, et solidaarvõlgnik O. L. (isikukood XXX) ei ole hagis esitatud nõuet hageja ees tema suhtes 03.09.2024.a tehtud maksekäsu alusel asjas 2-24-102572 täitnud. Hageja palub kostjatelt E. T. ja E. T. solidaarselt välja mõista põhivõlg 1118,13 eurot (tekkinud ajavahemikul märts 2022 – november 2023; seisuga 19.09.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 171,17 eurot, lisanduv viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates 20.09.2024.a põhinõudelt 1118,13 eurot kuni põhinõude kohase tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja 520 eurot (sh riigilõiv 280 eurot, ja õigusabikulud 240 eurot).
  2. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja E. T. sai materjalid kätte 3.10.2024 isiklikult ning kostja E. T. sai kohtumaterjalid Soome kohtu kaudu 18.12.
  3. Kostjad ei ole kohtule kirjalikku vastust hagile esitanud.
  4. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1. KOHTU PÕHJENDUSED 3

(5)4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 6.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, § 1018 lg 1 p2, §§ 1019-1023,

§ 367

. Hageja võlanõue kostjate vastu tuleneb ajavahemikul märts 2022 – november 2023 osiutatud teenuste eest esitatud tasumata arvetest kokku 1118,23 eurot, millele lisandub seisuga 19.09.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 171,17 eurot ja viivis alates 20.09.2024.a. kuni põhinõude tasumiseni. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on alates 20.11.2024.a. korteri XXX(reg. osa XXX) O. L.. Kuni 20.11.2024.a. oli omanikuna kantud kinnistusraamatusse E. L., kes suri XXX.a. ja kelle seadusjärgsed pärijad on O. L. ja E. ning E. T.. Võlg, mida hageja nõuab hagis, on arvestatud perioodi eest, mil pärandvarasse kuulunud korter kuulus E. ja E. T.le ning O. L.le ühiselt (pärandvara ühisus, vt PärS § 147). 7. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 8. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 240 eurot, kokku 520 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud. Koos riigilõivuga mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulude katteks 520 eurot. 9. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4

(5)/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.