3-08-2517/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2517 Otsuse kuupäev

1. aprill 2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi (X) kaebus Viru Vangla toimingu (09.10.2008.a10.10.2008.a Xi kinnises kambris hoidmine ilma voodivarustuse ja isiklike asjadeta) õigusvastasuse tuvastamise nõudes
2. märts 2009 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja X; Vastustaja Viru Vangla esindaja Eve Kangro.
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 14.05.
5. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Faktilised asjaolud
6. X pani 09.10.2008.a Viru Vangla S16 osakonnas kambris 9249 põlema madratsi, mille tagajärjel täitus osakonna koridor suitsuga ja tööle hakkasid tuletõrje andurid. Viru Vangla peaspetsialist-korrapidaja 09.10.2008.a korraldusega nr 29 paigutati kinnipeetav X alates 09.10.2008.a kella 22.20-st eraldi kambrisse kuni distsiplinaarmenetluse lõppemiseni. Viru vangla direktori 24.10.2008.a käskkirjaga nr 1661-KP määratud distsiplinaarkaristusega paigutati X 20-ks ööpäevaks kartserisse.
7. X esitas 20.10.2008.a Justiitsministeeriumile vaide Viru Vangla toimingu, mis seisnes tema paigutamises distsiplinaarmenetluse ajaks eraldi kambrisse, õigusvastaseks tunnistamiseks. Justiitsministeerium tagastas 27.11.2008.a Xi vaide, kuna vaide esitajal puudus taolise vaide esitamise õigus ja vaide esitaja ei kõrvaldanud vaide puudusi.
8. X esitas 11.12.2008.a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingu, mis seisnes 09.10.2008-10.10.2008 tema kinnises kambris hoidmises ilma voodivarustuse ja isiklike asjadeta, õigusvastasuse tuvastamise nõudes Kaebuse põhjendused ja taotlused
9. Kaebuse kohaselt süütas 09.10.2008 umbes kell 22.00 oma madratsi Xi kambrikaaslane M. Ivanov, kuna valvur ei reageerinud 2 tunni vältel palvele anda talle meditsiinilist abi. Kaebaja märgib, et kella 22.20 ajal paigutasid Viru Vangla ametnikud Xi avatud elusektsioonist S16 Viru Vangla suletavasse kambrisse sektoris P
10. Selle ümberpaigutamise tõttu oli kaebaja terve ööpäeva ilma magamistarvete ja isiklike asjadeta. Kaebaja märgib, et valvurid tõid talle madratsi ja teki. Kaebaja palus anda talle veel padja ja voodipesu või tuua kaebaja madrats tema voodikomplektiga, mis jäi
11. korrusele sektorisse S16, mida aga ei tehtud. P1 sektor on Viru Vangla vastuvõtuosakond, kus saabuvatele kinnipeetavatele väljastatakse madratseid ja voodipesu. Madratsid seisavad mustal põrandal koridoris valvurite toa kõrval, mille tõttu keeldus kaebaja madratsist ja tekist. Isiklike asjade puudumise osas rõhutab kaebaja tualettpaberi puudumist. Kaebaja sai oma asjad ja voodivarustuse 10.10.2008.a kell 19.
12. Vangla väide, et kaebajat hoiti terve ööpäev ilma isiklike asjadeta VangS §69 lg 2 p 2 alusel ei vasta Xi arvates tegelikkusele, sest täiendavaid julgeolekumeetmeid VangS §69 alusel kasutati kaebaja suhtes alles oktoobrikuu lõpus direktori käskkirjaga nr 1651-KP. Kogu kaebaja Viru Vanglas oldud aja jooksul ei olnud vangla poolt kaebaja suhtes välja antud ühtegi haldusakti VangS §69 lg 2 p 2 järgi (isiklike asjade kasutamise keeld). Kaebaja märgib, et antud kaebuse põhjendatud huviks on preventiivne huvi, et edaspidi Viru vangla ametnikud temaga nii ei käituks ja ei karistaks teda kaudsete tõendite alusel. Kaebaja loodab edaspidi saada Viru Vanglalt kompensatsiooni EV Põhiseaduse § 25 ja Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 ja 2 alusel, kuna sellega, et vangla hoidis kaebajat peaaegu ööpäeva ilma isiklike asjadeta ja madratsi ja vooditarveteta, on alandatud tema eneseväärikust, mida reguleerib Vangistusseaduse § 41 lg 1, EV Põhiseaduse § 18 ja Inimõiguste konventsiooni artikkel
13. Riigikohus on teinud otsused selle meie riigis eksisteeriva probleemi kohta nr 3-31-14-06 p 11 ja nr 3-3-1-2-06 p
14. Vastustaja seisukohad 5.Vastustaja ei nõustu Xi alusetu kaebusega ja leiab, et see ei kuulu rahuldamisele. X paigutati eraldi kambrisse vastavalt VangS § 63 lg 4, millest tulenevalt raske distsipliinirikkumise korral on vangla direktoril või kõrgemal kohalviibival vanglaametnikul õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. Lõpliku ettekande nr 111 punktist 5 tuleneb Xi poolt toimepandud teo kirjeldus ja punktist 6 tuleneb, et kinnipeetav ei olnud nõus vangla administratsiooni poolt kehtestatud eriolukorraga. Vastustaja selgitab, et samal päeval toimus Viru Vanglas kinnipeetavate poolt vanglateenistuja pantvangi võtmine ning vanglas oli eriolukord. Seoses vanglateenistuja pantvangi võtmisega lukustati vangla kõikide osakondade kambrid, mis aga omakorda kutsus osades kinnipeetavates esile rahulolematuse. Kolmanda üksuse valvuri Rasmus Alti 10.02.2009 õiendi kohaselt 09.10.2008 õhtusel ajal oli terve sektor S16 rahutu (kinnipeetavad tagusid vastu kambrite uksi ja karjusid). Valvur läks korrapidajaga kontrollima sektoris toimuvat. Kontrollides ühte S16 sektoris asuvat kambrit avastati et vastas asuva kambri ukse vahelt tuleb suitsu. Kambris 9249 (paiknesid kinnipeetavad X ja Mikhail Ivanov) oli pandud põlema madrats. Kinnipeetavad X ja M. Ivanov võeti kambrist välja ja neile anti korraldus seista näoga seina poole. Kinnipeetavate käed olid asetatud seljale. Kinnipeetavast koristaja valas madratsile vett peale ja kustutas põlengu. Kinnipeetavad otsis läbi korrapidaja. Enne kinnipeetava Xi viimist P1 osakonda ei viidud teda puhkeruumi, ta viidi koridorist otse P1 osakonda. M. Ivanovi suhtes kasutati käeraudu, kuna ta ähvardas lõhkuda kambri akna. Kui põleng oli kustutatud, viidi kinnipeetav X ära P1 osakonda. Kui X viidi S16 sektorist ära ja M. Ivanovilt võeti käerauad maha jäi 2 sektor S16 vaikseks, s.o kinnipeetavad rahunesid maha. Kolmanda üksuse spetsialisti Konstatntin Nikiforovi õiendist tuleneb, et arvestades Xi staatust kinnipeetavate seas võttis M. Ivanov 09.10.2008 sektoris S16 kambris 9249 toimunud põlengu eest süü enda peale Xi nõudmisel. Kolmanda üksuse valvuri Rasmus Alti 09.10.2008 ettekandest nr 2367 järeldub, et M. Ivanovi madrats on terve, mistõttu ei vasta Xi kaebuse väide, et „Kella 22.00 ajal võttis Ivanov ülemiselt narilt oma madratsi, lõikas selle žiletiga katki ja pani põlema“. Vastavalt finants- ja majandusosakonna olmespetsialisti Anne Karja 14.10.2008 õiendile kuulus seoses 09.10.2008 kella 22.00 paiku Xi poolt põletatud voodivarustus (madrats, padi, tekk, 2 voodilina ja padjapüür) mahakandmisele. Vastavalt vanemvalvuri Kaja Vikkovi 04.02.2009 õiendile paigutati X 09.10.2008 kella 22.20 paiku P-1 osakonda kambrisse nr
15. Kambrisse paigutamisel anti esimese üksuse vanemvalvuri Kaja Vikkovi poolt kinnipeetavale madrats, tekk ja padi. Kinnipeetav X keeldus nimetatud esemeid vastu võtmast ja viskas need kambrist välja, öeldes, et ei taha neid ning kasutas seejuures ebatsensuurseid väljendeid. Vanemvalvur võttis madratsi, teki ja padja ning paigutas need vastuvõtuosakonda tagasi. Kinnipeetav nõudis öösel voodipesutarbeid, kuna oli öörahu, puudus vanglaametnikul võimalus neid talle tuua, sest ladu oli kinni, kuna laohoidja tööaeg lõppes kel 17.
16. Siinjuures peab vastustaja oluliseks märkida, et X, põletades talle vangla poolt varem antud voodivarustuse, s.o pannes toime distsipliinirikkumise, millega seadis ohtu nii vangla turvalisuse, vanglaametnike ja kaaskinnipeetavate elu ning tervise, pidi arvestama asjaoluga, et koheselt talle uusi esemeid (voodilinad ja padjapüür) asemele ei ole võimalik vanglal anda eriti seda veel öisel ajal. Vangla leiab, et X, põletades vangla poolt antud voodivarustuse, seadis ennast ise vabatahtlikult ebamugavasse olukorda. Asjaolu, et kaebajale ei antud ajavahemikul 09.10.2008 kell 22.20 kuni 10.10.2008 kella 19.00 isiklikke esemeid on põhjendatav sellega, et X, pannes põlema oma voodivarustuse, seadis ohtu kogu vangla turvalisuse, julgeoleku ja lisaks ka kinnipeetavate ja vanglaametnike elu ja tervise. Peale selle tekitas kaebaja oma tegevusega vanglale varalist kahju. Korraldades põlengu seadis kaebaja ohtu ka enda elu ja tervise, mistõttu oli vastustajal alust arvata, et tegemist võib olla suitsiidsusele kalduva isikuga ning tema käitumine võib olla ettearvamatu. Arvestades asjaolusid, et X kujutas ohtu nii vangla julgeolekule, kui ka vanglas viibivatele ametnikele ja kinnipeetavatele, ei antud talle ülalmärgitud ajavahemikul kambrisse isiklike esemeid. Kui vastustaja veendus, et oht on möödas, tagastati kaebajale tema isiklikud esemed. Tulenevalt eeltoodust on vastustaja seisukohal, et vangla on kaebaja suhtes käitunud õiguspäraselt ning rikutud ei ole Xi põhiseaduslike ja VangS § 41 lg 1 sätestatud õigusi. Nimetatud sätte eesmärk ei ole ainult inimväärikuse olulisuse rõhutamine vaid ka tähelepanu juhtimine, et iga ebameeldivus tunne, mida isik kogeb, ei ole veel inimväärikuse rikkumine (Kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri). Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt kohtule dokumentaalsete tõenditena esitatud Ivanovi kirjad Xile, Aleksandr Dorožkole ja viimase poolt M. Ivanovile saadetud kirja ning ümbriku näol on tegemist võltsingutega. 12.02.2009 küsitles kinnipeetavat Mikhail Ivanovi kolmanda üksuse spetsialist K. Nikiforov, mille kohta esitas M. Ivanov seletuskirja, milles märkis, et ta ei ole kunagi pidanud kirjavahetust (ei saatnud ega saanud kirju) Xiga ja Aleksandr Dorožkoga, samuti ei ole suhelnud nendega telefonitsi. Suhtles Xiga vaid siis, kui viibisid ühes kambris, Aleksandr Dorožkost ei ole ta midagi kuulnud. 3 M. Ivanov kirjutas seletuskirja kolmanda üksuse spetsialisti K. Nikiforovi juuresolekul. M. Ivanovi seletuskirja käekiri ning Xi poolt esitatud väidetavalt M. Ivanovi poolt kirjutatud kirjade käekiri on oluliselt erinevad. Vastustaja leiab, et ilmselgelt on kaebaja esitanud kohtule võltsitud tõendid ning need tuleb jätta arvestamata, võrrelda kaebaja poolt kohtule esitatud väidetavalt M. Ivanovi poolt kirjutatud kirju M. Ivanovi 12.02.2009 seletuskirjaga ning jätta nimetatud võltsitud dokumendid tõenditena arvestamata. Xi viited Riigikohtu 3-3-1-14-06 ja 3-3-1-2-06 lahenditele on vastustaja arvates asjakohatud, kuna 09.10.2008 kella 22.20 paiku paigutati ta P-1 osakonda, mis on vastuvõtuosakond, mitte kartseriosakond. Kohtu põhjendused ja otsus
17. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohus võib tunnistada kaebaja poolt vaidlustatava toimingu õigusvastaseks, kui kaebajal on põhjendatud huvi sellise konstateeringu suhtes. Kaebaja taotleb toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist vastustaja vastu kahjunõude esitamise eesmärgil ja preventiivsetel eesmärkidel. Halduskohus, tutvunud kaebuse ja vastusega, uurinud asjas kogutud tõendeid, hinnates tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas kohtuasjas ei kontrolli halduskohus seda, kas kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine oli õiguspärane või mitte, sest selles kohtuasjas ei ole vaidluse esemeks käskkiri, millega kaebajat karistati 09.10.2008.a distsiplinaarrikkumise eest. Kohus kontrollib, kas kaebaja paigutamisel 09.10.2008.a raske distsipliinirikkumise tõttu eraldi kambrisse järgiti tema põhiõigusi või mitte. Kohus on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole rikutud ja kaebaja poolt vaidlustatud toiming on õiguspärane.
18. Halduskohus ei analüüsi kaebaja väiteid, mis ei ole otseses puutumuses tema poolt vaidlustatud toimingutega. Halduskohus nõustub kaebajaga, et kinnipeetavat peab vanglas kohtlema viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kinnipeetava vabaduse võib allutada ainult seaduses toodud piirangutele ja kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama vangistuse täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust (VangS § 4 1). Käesoleva kaebuse lahendamisel, lähtub kohus üldteadaolevast asjaolust, et 09.10.2009.a toimus Viru Vanglas kinnipeetavate poolt vanglateenistuja pantvangi võtmine, mille tõttu oli vanglas kehtestatud eriolukord ja kõikide osakondade kambrid olid lukustatud. Sellises olukorras madratsi ja voodivarustuse süütamine, on selliseks asjaoluks, mis annab piisava aluse isiku, keda kahtlustatakse raske distsipliinirikkumise toimepanemises, eraldi kambrisse paigutamiseks. Hinnates, asjas kogutud tõendeid nende kogumis, on kohus seisukohal, et kaebaja suhtes rakendatud meede oli antud situatsioonis kohane ja proportsionaalne ning vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, isegi siis, kui distsiplinaarmenetluse käigus ei oleks kaebaja süü tõendamist leidnud. Meetme rakendamise ajaks olid vastustaja ametnikud 4 kogunud piisavalt tõendeid kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks, millele tuginedes esines alus kaebaja eraldi kambrisse paigutamiseks.
19. Halduskohus on seisukohal, et kaebajat koheldi eraldi kambrisse paigutamise käigus 09.10.2008.a kella 22.20-st kuni 10.10.2008.a kella 19.00-ni viisil, mis austas tema inimväärikust. Kaebaja vabaduse täiendav piiramine oli allutatud seaduses toodud piirangutele, mis olid vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirang vastas kaebajale määratud vangistuse täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega moonutanud seaduses sätestatud kaebaja teiste õiguste ja vabaduste olemust (VangS §-de 4 1 lõige 2 ja 63 lõige 4). Olukorras, kus vastustaja andmetel oli kaebaja pannud oma madratsi ja voodivarustuse põlema, mille tõttu esemed muutusid kasutamiskõlbmatuks, oli vastustaja kohustatud andma kaebajale uued esemed. Vanemvalvur Kaja Vikkovi õiendiga (tl 71) on tõendatud, et vanemvalvur andis kaebaja uude kambrisse paigutamisel talle madratsi, teki ja padja, millest kaebaja keeldus visates esemed kambrist välja. Kaebaja ei eita madratsi, teki ja padja saamist, kuid väidab, et tegemist ei saanud olla puhaste esemetega, sest tegemist oli vastuvõtuosakonnaga. Seega loeb kohus tõendatuks, et kaebajale tagati vastustaja poolt magamiseks tingimused mahus, mis vastustajal oli sel kellaajal võimalik teha, sest ladu, kus hoitakse linu ja padjapüüre oli selleks ajaks juba suletud. Kohus loeb paljasõnaliseks ja ei pea usaldusväärseks kaebaja arvamust, et esemed, mis talle anti ei pruukinud puhtad olla, sest kaebaja ainult arvab nii ega osuta konkreetsetele puudustele esemete puhtuses. Seega ei ole kaebaja inimväärikust vastustaja poolt õigusvastaselt alandatud. Isiklike asjade puudumise osas rõhutab kaebaja asjaolu, et ta oli peaaegu ööpäeva ilma tualettpaberita. K. Vikkovi õiendi (tl 71) kohaselt oli kambris kuhu kaebaja paigutati olemas käte kuivatamise paber, kuna ladu oli juba suletud ei saadud kindlustada tualettpaberi olemasolu. Ka kaebaja ise ei väida, et ta oleks peaaegu ööpäeva vältel üldse ilma paberita olnud. Seega loeb kohus tõendatuks, et kaebaja inimväärikust ei alandatud sellega, et ta oli tualettpaberi asemel sunnitud WC-s kasutama paberkäterätikut, mis on sisuliselt analoogse koostisega.
20. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 5