← Eesti

3-24-2564/2

Obsah (5)§ 121§ 45§ 37§ 44§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2564 Haldusasi X. Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.08.2024 k

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 7. Praegusel juhul vaidlustab kaebaja PPA 28.08.2024 kirja. Selles on kaebajale selgitatud, et kuna mõlemad tema poolt esitatud isa sünnitunnistused on võltsitud, siis kaebaja isa põlvnemine Eesti kodanikust on tõendamata ning kaebaja kuulumine Eesti kodakondsusesse pole kinnitust leidnud. PPA andis kirjas kaebajale teada, et eeltoodud põhjustel kavatseb PPA pärast 11.09.2024 keelduda talle Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljastamisest. PPA 28.08.2024 kirja näol ei ole tegemist lõpliku otsusega (haldusaktiga), millega oleks kaebajale keeldutud Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljastamisest. PPA on vaidlusaluses kirjas vaid teavitanud kaebajat sellest, et tema poolt menetluse käigus esitatud tõendid ei kinnita kaebaja Eesti kodakondsusesse kuulumist ja seega on PPA sunnitud pärast 11.09.2024 jätma kaebaja taotluse rahuldamata. Tegemist on menetlustoiminguga, mille vaidlustamine on võimalik vaid

§ 45lg-s 3 sätestatud tingimustel.

Kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11). Seejuures tuleb võtta arvesse, et menetlustoimingu vaidlustamine on võimalik õigusvastasuse tuvastamise nõudega (

§ 37lg 2 p 6), mille esitamisel on samuti piirangud.

Nii võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

8. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis õigustaksid praegusel juhul PPA 28.08.2024 kirja kui menetlustoimingu eraldi vaidlustamist. Kindlasti ei ole selliseks asjaoluks kaebaja kartus, et PPA ei pruugi teha tema taotluse suhtes keelduvat otsust, juhul kui kaebaja 28.08.2024 kirja ei vaidlusta. Haldusorganil on kohustus lahendada talle esitatud taotlused ning kohtul puudub mis tahes mõistlik põhjus arvata, et PPA jätab kaebaja esitatud Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse saamise taotluse kohta otsuse tegemata. PPA on andnud kaebajale 2

(3)teada, et keelduv otsus tehakse pärast 11.09.2024 ning seega pole praegusel juhul tegemist ka olukorraga, kus PPA oleks kaebaja taotluse lahendamisega ebamõistlikult viivitanud. Kui PPA teeb kaebaja taotluse suhtes negatiivse otsuse, saab kaebaja oma õigusi halduskohtus kaitsta selle otsuse peale tühistamiskaebuse esitamisega. Vastava kaebuse lahendamisel saab kohus muu hulgas hinnata, kas PPA oli kohustatud lähtuma kaebaja esitatud sünnitunnistustest, sõltumata EKEI ekspertiisiaktidest. Ka PPA kohustamist kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks saab kaebaja taotleda alles seejärel, kui tema taotluse suhtes on lõplik otsus tehtud. Praegusel juhul on kaebaja pöördunud kohtu poole ennatlikult ning kohtul ei ole alust sellise kaebuse menetlemiseks, vaatamata kaebaja soovile hiljem esitada samas menetluses nõue võimaliku keelduva otsuse tühistamiseks. Kaebaja saab pöörduda kohtu poole seejärel, kui on tehtud tema õigusi riivav haldusakt. 9. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal

§ 44lg 1 alusel praegusel hetkel ilmselgelt kaebeõigus.

Seetõttu tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg-s 2 sätestatud alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (

§ 104lg 5 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.