Obsah (9)

§ 87§ 19§ 69§ 150§ 133§ 29§ 68§ 132§ 123

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2025. a Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-3646 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekr

) §-is 108 loetletud tingimused. Sel põhjusel koostas Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Tarvo Säälik 03.09.2024 väärteomenetluse jätkamise määruse.

1. 20.09.2024 koostas Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Riho Petersell menetlusalusele isikule täiendava väärteoprotokolli 05.08.2024 toimepandud teo osas LS § 90 lg 1 p 1 rikkumise eest ja kvalifitseeris teo LS § 201 lg 2 järgi.
2. 21.10.2024 koostas Tartu politseijaoskonna eriasjade uurija Cristel Jakobson väärteoasjas nr 2780,24,012243 otsuse. Otsusega tuvastati, et Rando Lambing juhtis 05.08.2024 kell 17.40 Tartumaal Elva vallas Kureküla alevikus mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 25.06.2015 a. Väärteootsusest tulenevalt rikkus Rando Lambing LS § 90 lg 1 p 1 ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo. Kohtuväline menetleja määras Rando Lambingule karistuseks rahatrahvi 200 trahviühikut ehk 800 eurot. II Kaebuse sisu
3. 05.11.2024 esitas menetlusalune isik kohtuvälise menetleja 21.10.2024 otsusele kaebuse.
4. Kaebuses märgitakse, et

§ 87

näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

1. Rando Lambing tunnistab, et juhtis 05.08.2024 a. tõepoolest juhtimisõigust omamata mootorsõidukit Volkswagen, registrimärgiga XXX. Liikluspolitseinikud koostasid kohapeal (05.08.2024 a.) väärteoprotokolli ning võtsid ütlused nii tunnistaja J. K., tunnistaja K. V. kui ka Rando Lambingult. Väärteoprotokollis 05.08.2024 a. märgiti väärteo kvalifikatsiooniks LS § 201 lg
2. Hoolimata politseiametniku poolt patrullautos kasutusel oleva infosüsteemi kaudu päringu tegemisele ei süüdistatud Rando Lambingut LS § 201 lõike 2 alusel. Rando Lambing oli ka ise teadlik, et kõik tema varasemad rikkumised on kustunud, ligikaudu üheksa aasta vältel ei olnud isikut süüdistatud üheski liiklusalases väärteos.
3. Rando Lambing on seisukohal, et väärteootsuses esitatud tõendid, eeskätt temale 05.08.2024 a. koostatud väärteoprotokoll, ei võimalda toimepandud väärteo kvalifitseerimist LS § 201 lg 2 järgi.
4. Väärteootsuse preambula viitab kellegi Riho Peterselli poolt 20.09.2024 koostatud väärteoprotokollile. Sellele protokollile ei ole väärteootsuse tõendite loetelus viidatud. Rando Lambing leiab, et väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse 2 (vt 3-1-1-45-11, p 9).

1. Kaebuse kohaselt on käesoleval juhul tekkinud olukord, kus ühe väärteo kohta on koostatud justkui kaks erineva süüteokvalifikatsiooniga väärteoprotokolli. Ka kohtuväline menetleja ise ei ole teo toimepanemist kinnitavate tõendite osas viidanud 20.09.2024 protokollile, vaid üksnes 05.08.2024 väärteoprotokollile.
2. Segadus väärteoprotokollidega on omakorda tinginud tõsiasja, et isik pole üheselt aru saanud, milles teda süüdistatakse (ebaselgeks jääb, milliseks ajaperioodiks on ta 2015 aastal sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning kui kaua seesugune haldusakt kehtib, samuti küsimus miks on väärteoasjas koostatud kaks konkureerivat väärteoprotokolli jms). Rando Lambing ei ole 20.09.2024 protokolli allkirjastanud ega sellega tutvunud. 12.

§ 69

lg 2 p 1 nõuete rikkumine ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150

lg 1 tähenduses, kuid võib sõltuvalt asjaoludest olla väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 2 mõttes (RKKK 3-1-1-119-12, p 6).

1. Kohtuvälise menetleja poolt väärteoõiguse rikkumise tõttu on ainetu eriuurija C. Jakobsoni arutlus otsuses vastulause ning kahetsuse mitteavaldamise kohta. Mõistmata, millise protokolli alusel ning milles teda süüdistatakse, ei olnud võimalik avaldada puhtsüdamlikku kahetsust ega koostada argumenteeritud vastuväidet.
2. Rando Lambing avaldab siirast kahetsust, et juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Tegemist oli perekondlikult keerulise olukorraga, kus XXX puudus võimalus olla Rando Lambingule autojuhiks. Rando Lambing kinnitab, et mõistab rikkumise tõsidust ning hoidub edaspidi sarnaste tegude toimepanemisest. Rando Lambing valmistub esimesel võimalusel omandama B-kategooria juhtimisõigust.
3. Menetlusalune isik palub kohtul võtta tema süü hindamisel arvesse kahetsust ning asjaolu, et Rando Lambingul puudub kehtiv karistatus liiklusalaste rikkumiste eest. Väärteo toimepanemisel ei rikkunud Rando Lambing ühtegi muud liiklusseaduse sätet, muuhulgas järgides piirkiirust ja olles täiesti kaine
4. Eelnevast tulenevalt palub menetlusalune isik Tartu Maakohtul tühistada täies ulatuses kohtuvälise menetleja 21.10.2024 väärteootsus ning lõpetada menetlus kohtuvälise menetleja poolt väärteoõiguse olulise rikkumise tõttu (

§ 133

p 6 ja

§ 29lg.

1 p.1).

1. Alternatiivselt (juhul, kui kohus ei pea võimalikuks menetluse lõpetamist) palub Rando Lambing tühistada väärteootsus osaliselt, - teo kvalifikatsiooni ning määratud karistuse osas. Sellise lahendi korral taotleb Rando Lambing tema karistamist LS § 201 lg 1 sanktsiooni alammääras, arvestades karistuse määramisel puhtsüdamliku kahetsuse ning varasemate kehtivate karistuste puudumisega. III Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht kaebuse osas
2. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ning leiab, et selles toodud põhjendustest ei nähtu asjaolusid, mis oleksid aluseks kohtuvälise menetleja lahendi tühistamisele ja muutmisele. 3
3. Kohtuväline menetleja, olles läbi vaadanud menetluse raames kogutud materjalid, on seisukohal, et üldmenetluse otsus on koostatud õigesti ning kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik on süüdi temale etteheidetava teo toimepanemises. Tema süü liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 rikkumises on tõendatud. Rando Lambing juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 25.06.2015 aastal patrullpolitseinik Dairy Treial poolt.
4. Käesolevas asjas on aga Rando Lambingu hinnangul tekkinud olukord, kus ühe väärteo kohta on koostatud kaks erineva väärteo kvalifikatsiooniga väärteoprotokolli. Kaebuses märgitakse, et politsei pole teo toimepanemist kinnitavate tõendite osas viidanud 20.09.2024 aastal koostatud väärteoprotokollile, vaid üksnes 05.08.
5. aasta protokollile.
6. Kohtuväline menetleja on aga veendumusel, et Rando Lambing on toime pannud rikkumise, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi. S. H. on küll koostanud isikule väärteoprotokolli 05.08.
7. aastal, kus on märkinud tõesti kahetsusväärselt esialgu Rando Lambingule etteheidetud väärteo kvalifikatsiooniks liiklusseaduse § 201 lg 1, kuid hiljem menetluse käigus on selgunud, et isikut on juba varasemalt korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Viimati siis 25.06.
8. aastal. Kuna Rando Lambingul pole detailandmete päringu järgi liiklusregistrist politseiasutusele mitte kunagi juhtimisõigust olnud ja ta pole ka pärast 25.06.2015 aastal koostatud haldusakti (sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus) juhtimisõigust omistanud, siis nii nagu märgitud ka haldusaktis, kehtib tehtud otsus kuni aluse ära langemiseni, milleks on juhtimisõiguse omistamine. 22.

§ 68

näeb ette, et olukorras, kus tuleb täiendada tõendusteavet või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse väärteoprotokolli. Käesolevas juhtumis vajaski täiendamist menetlusalusele isikule etteheidetava teo kvalifikatsioon, et täita väärteomenetluse seadustik § 108 loetletud tingimused. Selleks koostas eriasjade uurija Tarvo Säälik 03.09.2024 määruse, millega määras jätkata väärteoasjas 2780,24,012243 alustatud väärteomenetlust ja täiendada väärteoprotokolli väärteomenetluse seadustik §-s 68 lg 2 ettenähtud korras.

1. Kohtuvälisele menetlejale on teada info, et pärast määruse koostamist on politseist korduvalt suheldud menetlusaluse isikuga, kokku lepitud aeg ja koht, et väärteoprotokolli täiendada. Neid kokkuleppeid ja suhtlust menetlusaluse isikuga pidas kohtuvälise menetleja asutuse töötaja Taivo Rosi. Kokkuleppe kohaselt läkski patrullpolitseinik Riho Petersell 20.09.2024 menetlusaluse isiku kodusele aadressile, et koostada täiendav väärteoprotokoll, millele aga kohapeal menetlusalune isik allkirju ei ole andnud. Koostatud väärteoprotokolli kohaselt on aga isik tutvunud oma õiguste ja kohustustega, mida ta pole soovinud allkirjastada. Samuti ei ole ta andnud oma allkirja väärteoprotokolliga tutvumise kohta. Küll aga on patrullpolitseinik sinna kirjutanud omakäeliselt, et isik on selle kätte saanud ja lisanud sinna juurde oma allkirja ja kuupäeva.
2. Kohtuväline menetleja ei nõustu ka kaebuses esitatud väitega, et väärteo lahendis ei ole viidatud 20.09.
3. aastal koostatud väärteoprotokollile. Väärteoasja 2780,24,012243 otsuses on tuvastatud, et antud väärteoasjas on Riho Petersell koostanud 20.09.2024 väärteoprotokolli, mille järgi juhtis menetlusalune isik Rando Lambing 05.08.2024 kella 17.40 ajal Kureküla teel, Kureküla alevikus, Elva vallas, Tartu maakonnas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 25.06.
4. aastal patrullpolitseinik D. T. poolt. Väärteo toimepanemise tõendite hulgast koostatud otsusel leiab ka väärteoprotokolli, mis on esialgu Rando Lambingule koostatud 05.08.
5. 4
6. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel ilmselgelt võtnud arvesse sanktsiooni keskmise ning seejärel määranud menetlusaluse isiku süü suurusele vastava karistuse, milleks rahatrahv sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras. Koostatud otsuses on kohtuväline menetleja toonud välja, et karistuse määramisel on arvestanud isiku varasema käitumisega. Rando Lambingul ei olnud kehtivaid karistusi, kuid ta on varasemalt toime pannud samalaadseid rikkumisi ja seetõttu ka juhtimiselt varasemalt kõrvaldatud. Rando Lambing ei ole väljendanud kahetsust ega esitanud vastulauset ning tegemist on tahtliku teoga, mistõttu määrati rahatrahv sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras. Määratud rahatrahv on 2/3 sanktsiooni suurimas võimalikust karistusest.
7. Kohtuväline menetleja on veendumusel, et käesolev otsus tuleb jätta muutmata. Käesoleva karistuse eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine tulevikus liiklusseaduse nõudeid järgima. Karistus on ilmtingimata vajalik, et ära hoida võimalikke järgnevaid rikkumisi ning tagada isiku hoiakute ümberkujunemine ja seeläbi ka liiklusseaduse nõuete täitmine tulevikus. Kohtuvälise menetleja hinnangul puuduvad kaebuses asjaolud, mis tingiks otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise.
8. Määratud rahatrahv on kohtuvälise menetleja hinnangul asjakohane meede tuletamaks Rando Lambingule meelde, et liiklusseaduse nõuded on kohustuslikud ning nende mittetäitmine ei ole lubatav. Isik peab tajuma, et liiklusreeglitel on oma selge põhjus ning nendest kõrvalekaldumine ei ole lubatav.
9. Kohtuväline menetleja lisab, et riik peab andma selge signaali sellele, et liiklusrikkumiste, sealhulgas juhtimisõiguseta juhtimise puhul on tegemist rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalusele isikule kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele. Lähtudes eeltoodust ja

§ 132

p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus karistuse suuruse osas jätta muutmata. IV Kohtu seisukoht 29.

§ 123

lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.
2. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik juhtis 05.08.2024 kella 17:40 ajal Tartu maakonnas, Elva vallas, Kureküla alevikus, Kureküla teel sõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Küll aga leiab Rando Lambing esitatud kaebuses, et tema rikkumise osas koostatud väärteoprotokoll ei võimalda toimepandud väärteo kvalifitseerimist liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi, kuna selleks puuduvad esitatud tõendid. Seega tuleb kohtul analüüsida, kas väärteoasjas on tõendeid kogutud vastavalt kehtivale seadusele ja kas Rando Lambingu tegu 05.08.2024 saab kvalifitseerida LS § 201 lg 2 järgi. Samuti peab kohus hindama, kas Rando Lambingule mõistetud karistus vastab süüteo raskusele. 5
3. Tunnistaja T. R. avaldas kohtuistungil, et tema poolt juhitav üksus Tartu Politseijaoskonnas hakkas S. H. poolt 05.08.2024 koostatud väärteoprotokollile tegema otsust. Menetleja märkas väärteo protokollis viga, mis sisuliselt välistaks sellisele väärteoprotokollile otsuse tegemise. Viga oli juhtimisõiguseta juhtimise kvalifitseerimises. Väärteoprotokollis oli kvalifikatsiooniks LS § 201 lg 1, aga kuna menetlusinfosüsteem näitas kabinetis otsust tegeval ametnikule, et Rando Lambingut on varasemalt kõrvaldatud juhtimisõiguseta juhtimiselt, siis see kvalifikatsioon oli vale ja seda kvalifikatsiooni tuli hakata parandama. Mindi seda teed pidi nagu PPA kõikides sarnastes asjades läheb, so rakendada

§ 68

lg 2, mis ütleb, et kui on vaja täiendada tõendusteavet või muuta väärteo kvalifikatsiooni, siis täiendatakse väärteo protokolli. Kuivõrd Rando Lambingule tehti väärteo protokoll augustikuus sisuliselt esimesel nädalal ja otsus tähtaeg oli septembrikuu esimene nädal ehk siis seadusest tulenev 30 päeva ja menetleja hakkas seda otsust tegema vahetult enne esimeses väärteoprotokollis kirjeldatud otsuse tähtaega, siis ei olnud võimalik enam samale väärteo protokollile teha parandusi ehk siis saada kokku Rando Lambinguga ja selgitada talle ära, et kvalifikatsioonis on läinud number valesti ja siis kvalifitseerida tegu vahetult 1-3 päeva enne otsuse tegemist raskemaks. See piiraks menetlusaluse isiku õigust väärteomenetluses teada, millist asja tema suhtes menetletakse. Piiraks menetlusaluse isiku õigust esitada vastuväiteid ja vastulause temale ette heidetud väärteos ehk siis loogika oli seal, et me ei saa enam loetud päevadega menetlusaluse isiku toona toimepandud õiguserikkumist kvalifitseerida raskemaks. See seaks menetlusaluse isiku konkreetses väärteomenetluses raskemasse olukorda ja tuli väärteo menetlust jätkata. Tunnistaja andis oma üksus inimesele tööalase suunise, et tuleb jätkata väärteomenetlust, teha selle kohta määrus ja saata määrus ka menetlusalusele isikule, et ta saaks aru, et mida temaga selles väärteomenetluses tehakse. Tehti määrus. Toimik anti tagasi gruppi, kus töötab S. H. ja R. P. ja nad üritasid Rando Lambinguga päris mitme nädala jooksul ühendust saada, et leppida kokku sobiv aeg ja koostada uus väärteoprotokoll. Uue protokolli mõte nendes menetlustes on see, et sisuliselt sarnastel tingimustel, ent siis juba parandatud kujul koostatakse peaaegu, et identne, sarnane väärteoprotokoll oma uue menetlustähtajaga, et anda menetlusalusele isikule järjekordne 30 päeva aega harjuda sellega, mida PPA temale ette heidab ja anda temale 15 päevane uus vastulause esitamise tähtaeg, et oleks tema

§ 19

ettenähtud õigused realiseerunud maksimaalselt võimalikult palju ja võimalikul moel. S. H. ja R. P. proovisid Rando Lambingut kätte saada, aga kahjuks nendel järgnevatel päevadel see ei õnnestunud. Tunnistaja avaldas, et võttis spetsiaalselt kohtuistungiks välja ka enda töömobiililt väljuvate ja sissetulevate kõnede väljavõtte telefoninumbrile 555 11

1. Seeläbi meenus suhtlus Rando Lambinguga. See võis olla mõned päevad enne 17-ndat septembrit, kui liiklusgrupp kes selle asja parandamisega tegelema pidi tõi tunnistajale toimiku tagasi ja politseinikud ütlesid, et nemad ei saa seda meest kätte. Tunnistaja sõnul võttis ta toimiku tagasi ja võttis
2. septembril Rando Lambingule kõne, et proovida leppida kokku aeg, et oleks võimalik minna Rando Lambingu koduõuele seda väärteo protokolli parandama. PPA Tartu politseijaoskonna seisukoht on see, et kui politseinikud on olnud ise uimased ja eksinud kvalifitseerimisel, siis me esimese eelistusena ikka lähme inimesele koju viisakalt selgitame ja parandame enda tehtud vead enda ja aja ja rahaga ära, et me ei kohusta kedagi tulema politseisse. Sel põhjusel püüdis tunnistaja
3. septembril veel Rando Lembingule helistada hommikul kell 8:17, kus on kõne väldanud kolm minutit ja pealegi. Tunnistaja mäletas, et selles vestluses seletas ta sedasama, mida tänagi on rääkinud,- et tuleme ja teeme uue protokolli ja muutub LS § 201 lg 1 kvalifikatsioon lg 2-ks. Tunnistaja selgitas Rando Lambingule, et uue väärteoprotokolliga on uus 15 päevane menetlustähtaeg, saab esitada vastulause, saab arutada oma advokaadiga ja kõik õigused sellisel kujul realiseeruks. Tunnistajale tundus, et esimeses kõnes Rando Lambing nagu mõistis seda, aga ta oli umbusklik ja tunnistaja mäletas, et ta soovis kindlalt oma advokaadiga nõu pidada ja ühtegi kuupäeva ega kellaaega kokku ei lepitud. Rando Lambing helistas tagasi
4. septembril kell 8:40, kus vesteldi peaaegu 1 minut 45 sekundit ja selle vestluse lõpp jäi niimoodi, et Rando Lambing annab tunnistajale teada kui ta on oma kaitsjaga nõu pidanud, et mis kuupäeval ja kus kohas saadakse kokku. Kuna mõne päevaga Rando Lambing siiski teada ei andnud, siis helistas 6 tunnistaja uuesti Rando Lmbingule
5. septembril kell 11:
6. Sellele kõnele Rando Lambing ei vastanud ja oli tagasi helistanud kell 11:51, kus 59 sekundi jooksul lepiti kokku, et tunnistaja helistab talle mõne aja pärast uuesti või siis võis ka olla nii, et Rando Lambing võtab ise ühendust. Mingil põhjusel helistas tunnistaja Rando Lambingule kell 12:36 tagasi. Kõne on väldanud 3 minutit ja 36 sekundit. Tunnistaja mäletas, et sellesama telefonikõne käigus lepiti kokku, et
7. septembril pärast tööpäeva lõppu saab Rando Lambing kokku Tartu politseijaoskonna grupiga ja politseinikud läksidki sellesama
8. septembri õhtul Rando Lambingu elukohta. Tunnistaja andis toimiku H. S. kätte ja R. P. oli ka. Tunnistajale teadaolevalt tegid politseinikud uue protokolli, kus kvalifitseerisid juhtimisõiguseta juhtimise ümber, ent unustasid ära sealt ühe teise liiklusalase rikkumise. Seda õnnetut protokolli veel kolmandat korda minna parandama ühes lihtsa õigussisuga liiklusalase õiguse rikkumises ei tundunud enam mõistlik. Selle asja lõpptulemus oli see, et koostati uus protokoll. Politsei menetlusinfosüsteem MIS tunneb sellist toimingut nagu täiendav väärteo protokoll ehk siis sedasama

§ 68

lg 2 nimetatud väärteomenetluse protokolli täiendamist, mis sisestatakse politsei menetlusinfosüsteemi, mis suhtleb e-toimikuga. Iga kord, kui sisestatakse täiendav väärteoprotokoll, siis esimene väärteoprotokoll kantakse automaatselt e-toimikus kehtetu staatusesse. Teda ei tühistata. Protokoll muudetakse kehtetuks ja menetlus läheb edasi puhtalt selle uue koostatud väärteo protokolli pealt seal sisalduva õigusrikkumise kirjeldusega, seal sisalduva detailandmete ja kõige muuga. Otsust koostatakse sellele täiendavale väärteo protokollile, kus on päris paljudel juhtudel päris õige etteheide, mida menetlusalune isik on valesti teinud. Sellele täiendavale väärteo protokollile esitatakse alati ka vastulauseid ja seda täiendavat väärteo protokolli pealt tehtud otsust vaidlustatakse siis ka kohtutes.

1. Tunnistaja R. P. avaldas kohtus, et puutus Rando Lambinguga kokku seetõttu, et T. R. palus tal koostada Rando Lambingule täiendav väärteoprotokoll, kuna eelmises protokollis oli tegu valesti kvalifitseeritud. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi ta seda koos paarimehe H. S.. R. P. helistas Rando Lambingule Tartu linnast ja ütles, et hakkavad tulema. Rando Lambing nõustus kohtuma oma kodus. Mindi Rando Lambingu koju ja seal tutvustas tunnistaja talle uuesti õigusi, mida ta ei soovinud allkirjastada. Tunnistaja sõnade kohaselt oli Rando Lambingul keegi kaitsja telefoni otsas, kes ütles, et ära kuhugi alla kirjuta. Tunnistaja koostas
2. septembril 2024 kella 19:00 väärteoprotokolli ja ka sinna ei soovinud Rando Lambing alla kirjutada. Protokoll vormistati politseiauto juures hoovil. Tunnistaja sõnul oli Rando Lambing sel õhtul ärritunud ja avaldas, et ei olnud eelmise menetlejaga rahul. R. P. arvates võis Rando Lambing olla alkoholi tarvitanud, kuid oli adekvaatne.
3. Tunnistaja S. H. sõnade kohaselt oli ta 05.08.2024 tööl koos patrullpolitseinik Kristel Varindiga ja ekipaažis oli ka abipolitseinik Janek Kaljuste. Olidi tööl Tartumaal Elva vallas, patrullsõiduk seisis Kureküla teel, tee ääres, mis jääb Sangla-Rõngu-Kureküla tee ristmikule. Märkasid, et Sangla -Rõngu teelt sooritab pööret Kureküla teele pöörde musta värvi Volkswagen Grafter, suurem kaubik. Oli näha, et sõidukit juhtinud isikul ei ole turvavöö kinnitatud. Sõiduk peatati, kontrolliti juhi kainust. Juht oli kaine ja esitas juhiloa. Turvavöö kohta väitis Rando Lambing, et elab lähedal ja tuli XXX bussi vastu. Lähedal oli ka bussipeatus. Tunnistaja avaldas, et juhiluba vaadates tekkis natuke kahtlus, et kas roolis olev isik on sama isik, kelle juhiluba on esitatud. Võrdlesid andmebaasis olevate fotodega roolis olnud isikut ja kahtlus aina süvenes, et tegemist ei ole sama isikuga. Küsitleti juhti, kuid isik väitis korduvalt, et tema on see isik, kelle dokumendi ta esitas. Kuna juhiloal oleval isikul oli arm põse piirkonnas ja roolis olnud isikul oli arm otsaesisel, siis see asi viitas, et sama isikuga tegemist ei ole. Kui jõuti küsimuseni, et kunas on sünniaeg, siis isik kohe täpselt öelda ei osanud, ütles vale sünniaja. Ka vastates küsimusele vanuse kohta, isik eksis. Lõpuks jõuti isiku vendadeni ja lõpuks tuli välja, et roolis olev isik esitas venna juhiloa. Siis tunnistas, et sõidab venna juhiloaga pikemat aega ja on sellega ka välismaal käinud. S. H. koostas kohapeal 7 väärteoprotokolli. Isik avaldas, et võib-olla kunagi varasemalt on selline rikkumine olnud, aga täpselt ei mäletanud. Vormistati väärteoprotokoll selle kohta, et isikul puudus juhtimisõigus ja turvavöö oli kinnitamata. Paarimees helistas kolleegidele seoses vale isiku juhiloa esitamisega, et mida selle osas teha. Tunnistaja sõnade kohaselt saab patrullpolitseinik kasutada igapäevatöös autos olevat patrulli andmebaasi, kust ei tulnud välja, et isikul on varasemaid rikkumisi ja sellest tulenevalt sai kirja väärteo kvalifikatsioon LS 201 lg
5. Rando Lambing avaldas kohtus, et tegu sai tehtud. Menetlusaluse isiku sõnul on ta sarnase rikkumise toime pannud aastal 2015 ja ütles tee peal, et oli selle eest arestimajas seitse päeva istunud. Koha peal politseinikud helistasid ja uurisid. Rando Lambing avaldas, et kahetseb oma tegu väga. Kohtusse pöördus seetõttu, et kirjas oli lg 2, kuid tema tahab, et oleks lg
6. Rando Lambingu ütluste kohaselt oli autos juhuslikult venna juhiluba sirmi vahel, sest vend sõitis selle autoga. Kui politsei oli vastas, siis võttis ta automaatselt juhiloa. Välismaal venna juhiloaga sõitmist Rando Lambing eitab. Võttis venna juhiloa hirmust, arvas, et läheb läbi ja ütles politseinikele oma venna nime. Seoses uue väärteoprotokolli koostamisega selgitas Rando Lambing, et politseinik helistas talle igal õhtul, et saame kokku, teeme uue protokolli. Politseinik lubas tulla kohapeale. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt avaldas ta politseinikule, et ta ei ole huvitatud selle paragrahvi muutmisest. Siis helistas talle noormees, kes esimesena kohtus tunnistusi andis (T. R.) ja leppis kokku. Lõpuks oli nõus, et las tulevad kohale, kui uus protokoll peab olema. Lõpuks oli nõus, sest muidu oleks tehtud sundtoomine ja oleks pidanud vanglas istuma. Täiendava protokolli koostamise aja osas leppis kokku selle politseiametnikuga, kes eelmisel (11.12.2024) istungil viibis. Küsiti, et mis kell kodus on ja Rando Lambing ütles, et äkki viiest või seitsmest. Siis patrull helistas talle ja ütles, et hakkavad liikuma. Rando Lambingu sõnul peale 2015 aastat ei ole tal juhtimisõigust taastatud. Tal olid trahvid peal ja maksis trahvid ära, siis sai kooli lõpetada. Tal on vaja teha ARK-is eksam ja sõit. Kool on läbitud. 36.

§ 68

lg 2 sätestab, et kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli.

1. Nähtuvalt karistusregistri õiendist on Rando Lambingut 26.06.2015 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega väärteoasjas nr 4-15-5125 karistatud teo eest, mis on toime pandud 25.06.2015 LS § 201 lg 2 järgi, 5 päeva pikkuse arestiga. Tegemist on arhiveeritud väärteokaristusega.
2. 25.06.2015 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Rando Lambing sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud eespool märgitud kuupäeval kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja ta kõrvaldati kuni juhtimisõiguse saamiseni.
3. Seega oli kohtuvälisel menetlejal peale 05.08.2024 väärteoprotokolli koostamist vajadus ja ka seaduslik alus jätkata väärteomenetlust ja kvalifitseerida Rando Lambingu tegu liiklusseaduse järgi õigesti.
4. 03.09.2024 koostas PPA Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Tarvo Säälik väärteoasja jätkamise määruse selleks, et täiendada väärteoprotokolli

§ 68lg 2 ettenähtud korras.

1. 20.09.2024 koostas Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Riho Petersell menetlusalusele isikule täiendava väärteoprotokolli liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 rikkumise eest ja kvalifitseeris teo LS § 201 lg 2 järgi, märkides protokolli, et juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 25.06.2025 8 patrullpolitseinik Dairy Treial poolt.
2. Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
3. Detailandmete päringu vastuse kohaselt puudub Rando Lambingul juhtimisõigus. Nimetatud asjaolu tunnistab ka Rando Lambing ise.
4. Liiklusseaduse § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud.
5. Juhtimisõigust pole Rando Lambingul olnud ka perioodil 25.06.2015 kuni tänase päevani.
6. Kohus on veendumusel, et väärteoasjas kogutud tõendid kinnitavad, et Rando Lambing juhtis 05.08.2024 kell 17:40 Tartumaal Elva vallas Kureküla alevikus mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Rando Lambing oli varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 25.06.
8. Seega rikkus Rando Lambing LS § 90 lg 1 p 1 ja tema tegevus 05.08.2024 on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi.
9. Väärteootsuses ei ole kaebaja sõnul tõendite loetelus viidatud Riho Peterselli poolt 20.09 koostatud väärteoprotokollile. Kohus ei nõustu esitatud väitega. Väärteoasja 2780,24,012243 otsuses on sõnaselgelt viide Riho Peterselli poolt 20.09.2024 koostatud väärteoprotokollile ja otsus kajastab just selles väärteoprotokollis olevat teokirjeldust. Küll aga on väärteo toimepanemise tõendite hulgas ka väärteoprotokoll, mis on esialgu Rando Lambingule koostatud 05.08.
11. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja tegevuses menetlusõiguslikke rikkumisi.
12. Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. Kohtuväline menetleja leidis, et tegu on toime pandud tahtlikult. Kohus leiab, et Rando Lambing pani LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega. Menetlusalune isik tunnistas oma süüd ning avaldas kohtus sõitmise põhjuse. Tõendatud on ka asjaolu, et Rando Lambing esitas politseiametnikele oma xxx I. L. juhiloa. Kohus ei pea Rando Lambingu ütlusi selle kohta, et võttis venna juhiloa juhuslikult, usutavateks. Rando Lambingul pole kunagi juhtimisõigust ega ka juhiluba olnud, seega polnud tal seda luba ka juhuslikult võimalik võtta, vaid ta tegutses teadlikult eesmärgiga politseiametnikke eksiteele viia. Seega Rando Lambing teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu (juhib mootorsõidukit ilma juhtimisõigust omamata) ja tahtis või vähemalt möönis seda, järelikult subjektiivsest küljest pani ta rikkumise toime otsese tahtlusega. Rando Lambing teadis ka seda, et teda on varasemalt juhtimiselt korduvalt kõrvaldatud, viimati 25.06.
14. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut Rando Lambingut tuleb toimepandu eest karistada. 9
15. Liiklusseaduse § 201 lg 2 kohaselt saab isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
16. Kohtuväline menetleja määras Rando Lambingule karistuseks rahatrahvi 200 trahviühikut ehk 800 eurot.
17. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja asjaoluga, et Rando Lambingul puuduvad kehtivad karistused, kuid viitas siiski varasemalt samalaadse teo toimepanemisele.
18. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kuivõrd isik ei ole esitanud vastulauset ega avaldanud kahetsust toimepandud rikkumise suhtes, tuleb Rando Lambingule kohaldada sanktsiooni keskmisest määrast rangemat karistust.
19. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
20. Karistusregistri registriteate kohaselt pole Rando Lambingul mitte ühtegi kehtivat väärteo-ega kriminaalkaristust.
21. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Nii kohtuväline menetleja kui ka kohus peab karistuse mõistmisel arvestama karistust kergendavaid ja raskendavais asjaolusid. Karistust mõistes tuleb leida parim lahendus süüdlase mõjutamiseks, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. Karistust mõistes tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest.
22. Rando Lambingu süü suurust hinnates arvestab kohus asjaoluga, et vaatamata mitmetele varasematele karistustele juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest, s.h arest, on Rando Lambing jätkanud aastaid hiljem samasugust käitumist. Rando Lambing esitas politseiametnikele oma venna juhiloa, lootes viia ametnikud eksitusse ja seeläbi pääseda karistusest. Olukorras, kus Rando Lambing oleks koheselt oma rikkumist tunnistanud ja seda kahetsenud, tulnuks kohtu arvamuse kohaselt teda karistada sanktsiooni keskmises määras või alla selle. Tunnistaja S. H. poolt kirjeldatud vestlus menetlusaluse isikuga ja tema käitumine 05.08.2024 viitab aga sellele, et vähemalt sündmuskohal Rando Lambing ei kahetsenud oma tegevust, vaid püüdis politseiametnikke petta. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et Rando Lambingu süü on keskmisest suurem.
23. Rando Lambing väljendas kohtus kahetsust. Kohus arvestab menetlusaluse puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes. isiku
24. KarS § 58 kohased karistust raskendavad asjaolud kohtu arvamuse kohaselt puuduvad.
25. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli Rando Lambingul 05.08.2024 seisuga kolm arhiveeritud kriminaalkaristust ja kuus arhiveeritud väärteokaristust, kusjuures viis neist on kvalifitseeritud LS § 201 erinevate lõigete järgi.
26. Riigikohtu kriminaalkolleegium on väärteoasja nr 4-22-4139 02.11.2023 otsuse punktis 14 avaldanud, et „ … üldjuhul on karistust mõistes asjakohane tugineda esmajoones teo toimepanemise 10 ajaks kustumata karistustele, ei ole siiski välistatud võimalus võtta karistatavat iseloomustava teabena arvesse ka selleks ajaks arhiveeritud karistusandmeid.“
27. Oluline on ka kriminaalkolleegiumi poolt avaldatud seisukoht otsuse punktis 13, mille kohaselt „KarS § 56 lg 1 teine lause paneb kohtule ja ka kohtuvälisele menetlejale kohustuse arvestada karistuse kohaldamisel eripreventiivse eesmärgina võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (nt RKKK 20.03.2017, 3-1-1-6-17, p 9). Teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest, aitab kaasa tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule. Samas tuleb menetlejal karistust mõistes alati hinnata ka seda, kas varasem karistatus iseloomustab isikut uue otsuse tegemise ajal jätkuvalt või on see asjaolu selleks ajaks tähenduse minetanud (vt ka viidatud määrus nr 1-15-1446/76, p 18). Ühtlasi jääb kolleegium varasema seisukoha juurde, et isiku varasemat karistatust saab uue karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste all arvestada üksnes tingimusel, et varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKK 19.10.2018, 4-175471/19, p 26).
28. Kohus on seisukohal, et Rando Lambingu varasemad väärteod on seotud käesoleva liiklusväärteoga, mis seisneb juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises. Olukorras, kus isikut on perioodil 2013-2015 neljal korral karistatud juhtimisõiguseta sõitmise eest, kuid ta on jätkanud samaliigiliste väärtegude toimepanemist, on kohtu arvamuse kohaselt eripreventiivset eesmärki arvestades igati põhjendatud käesoleval juhul kohaldada rahatrahvi üle keskmise määra.
29. Kohus peab arvestama karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõigust omamata enamohtlik rikkumine ning see ei ole ühiskonnas aktsepteeritav tegevus. Seega tuleb mõistetava karistusega anda ühiskonnale selge signaal, et juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimisel ja ka korduval liiklussüütegude toime panemisel on ranged tagajärjed. Seetõttu tuleb menetlusalusele isikule väärteo toimepanemise eest mõista ka sanktsiooni keskmisest määrast rangem karistus, mis loodetavasti edaspidi suunab Rando Lambingut õiguskuulekamalt käituma ja ennetab samaliigiliste süütegude edasist toimepanemist.
30. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Rando Lambingu kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja määratud karistuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 11