← Eesti

2-24-19675/5

Obsah (4)§ 660§ 477§ 3401§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-19675 Tsiviilasi Q.O maksejõuetusavaldus Menetl

§ 660lg 2).

ASJAOLUD

  1. Q.O (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule 31.12.2024 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  2. Kohus jättis 17.01.2025 määrusega Q.O taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning võlgniku maksejõuetusavalduse käiguta ja määras avaldajale tähtaja 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest riigilõivu 10 eurot tasumiseks. Q.O sai kohtumääruse kätte 18.01.
  3. Seega tuli riigilõiv tasuda hiljemalt 28.01.
  5. Avaldaja esitas 26.01.2025 kohtule taotluse pikendada riigilõivu tasumise tähtpäeva. Kohus jättis avaldaja taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
  6. Avaldaja esitas kohtule 10.02.2025 avalduse, milles soovis teada, kas on võimalik 31.12.2024 esitatud maksejõuetusavaldusega edasi minna kui saab kohe maksta riigilõivu.
  7. Kohus andis 11.02.2025 avaldajale tähtaja tasuda maksejõuetusavalduselt riigilõiv 10 eurot hiljemalt 17.02.
  8. Avaldaja on kohtudokumendi kätte saanud 11.02.
  9. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole Q.O maksejõuetusavalduselt riigilõivu tasutud. Samuti ei ole avaldaja esitanud kohtule tõendeid riigilõivu tasumise kohta. KOHTU SEISUKOHT
  10. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (

) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-st ei tulene teisiti.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 8 näeb ette, et võlgniku maksejõuetusavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 10 eurot. 8. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad FIMS-s või

-s sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv.

§ 3401

lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

§ 3401

lg 2 esimese lause järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. 9. Avaldaja ei ole riigilõivu kohtu poolt määratud tähtaegadeks tasunud. Kohus jätab FIMS § 14 lg 1 p 1 ja

§ 3401

lg 2 esimese lause alusel Q.O maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata ja tagastab avaldajale. Kohus selgitab, et avalduse menetlusse võtmata jätmine ei piira avaldaja võimalust esitada maksejõuetusavaldus uuesti, kui avaldajal tekib võimalus tasuda riigilõiv ja tulu teenida, mille arvelt on võimalik kasvõi osaliselt rahuldada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral võlausaldajate nõudeid. 10.

§ 172lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.