Hageja palub võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-4610; jätta kulud poolte endi kanda; tagastada hagejale tasutud riigilõivust 910 eurot pool, so 455 eurot.
) § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (lg 3).
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on kohtule esitanud hagist loobumise avalduse. Kostja on oma seisukoha esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas nr 2-24-4610 menetluse Kroonikeskus OÜ hagis L P vastu võlgnevuse nõudes.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiavaldusega sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagiavalduse eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagiavaldusest loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lõikest 4 äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kuna hageja ei olnud kostja dementsuse ilmingutest 2022. aasta alguses ning edaspidi teadlik, seega ei olnud tal võimalik olukorda mõistlikult lahendada ning ta oli sunnitud esitama hagi kohtule. Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et kogu kõnealune üürinõue läheb hageja kahjumisse. Kostja leiab, et hageja oli vähemalt osaliselt teadlik kostja haigusest ja just selle asjaolu pärast venitas üürilepingu lōpetamisega ja esitas hagi kohtule. Hageja lootis sellele et vana ja asjaolusid unustav naine ei jaksa käia kohtus. Kostja leiab, et hageja kes on oma tegevusega pōhjustanud kulusid kostjale ja tema esindajale peab kompenseerima minimaalses ulatuses V P reisikulud ja eksperditasu, so laevapiletid, kütusekulud (xxxx) - 120€+70€; 2 päeva palga kaotus 500€=690€; ema viimine xxxx kohtupsühiaatrilisse ekspertiisi (xxxx) - 120€+140€; 3 päeva palga kaotus 750€; ekspertiisitasu 1580€. Kokku 3280€. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kostja menetluskulud
Kohtu hinnangul ei esine alust
Riigikohus on märkinud, et
lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-20-5007). Hageja ei toonud kohtu ette selliseid erandlikke asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et menetluskulude hageja kanda jätmine oli äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ka asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mida oleks õiglane ja mõistlik lugeda sedavõrd erandlikuks, et õigustada
Kohus märgib, et hagejal tuli kohtusse pöördumisel arvestada võimalusega, et tal tuleb hüvitada vastaspoolele tekkinud kulutused. Samuti tuleb arvestada sellega, et menetluskulude jaotus hageja hagist loobumise korral sõltub peamiselt sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud. 8.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Eksperdikulud (sh eksperditasu) on asja läbivaatamise kulu (
Asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti (
Käesolevas asjas on kostja esindaja tasunud ekspertiisitasu ettemaksuna 1580 eurot, mis on Viru Maakohtu 04.11.2024 määruse alusel kohtu deposiitkontolt välja makstud. Kohus leiab, et tehtud kulu oli vajalik ja põhjendatud ja see tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.
lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohus on määranud kostjale tähtaja menetluskulude osas tõendite esitamiseks. Kostja on tõenditena esitanud laevapiletid, mida saab seostada käesoleva asjaga, so istungi toimumise ajaga 3
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks summas 455 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 910 eurot. Hagejale kuulub tagastamisele 1/2 tasutud riigilõivust, so 455 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.