← Eesti

1-23-1176/74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-1176 Kohtukoosseis Janika Kallin, Sten Lind ja Inna Ombler Kriminaalasi Reimo Saksa (Saks) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
  3. detsembri
  4. a otsus Apellandid süüdistatava Reimo Saksa kaitsja Gregori Palm Lääne Ringkonnaprokuratuur Prokurörid Arne Pruus Eliisa Sommer Kaitsja Gregori Palm Süüdistatav Reimo Saks, isikukood 37811040296, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses, tlk 124 RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Pärnu Maakohtu
  6. detsembri
  7. a otsus kriminaalasjas nr 1-231176 osaliselt, Reimo Saksale mõistetud karistuse osas. 1.1 Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et Reimo Saksale mõistetud karistus 5 kuud 27 päeva tuleb jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui Reimo Saks ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1.2 Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 1
  8. Jätta prokuratuuri apellatsioon rahuldamata.
  9. Rahuldada Reimo Saksa kaitsja apellatsioon osaliselt.
  10. Määrata Advokaadibüroo Widen OÜ advokaadi Gregori Palmi poolt süüdistatavale Reimo Saksale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava põhjendatud tasu suuruseks 43,92 eurot.
  11. Määrata, et apellatsioonimenetluse kulu kokku 373,32 eurot jääb Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esitatud süüdistus ja maakohtu otsus.
  12. Reimo Saksale esitati süüdistus tervisekahjustusega ähvardamises KarS § 120 lg 1 järgi. Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) töötajatega varemgi kokku puutunud, ametnikega agressiivselt käitunud, neid sõimanud ning psüühilise vägivallaga ähvardanud R. Saks sõitis
  13. oktoobril
  14. a kell 12.15 ratastraktoriga John Deere sihilikult vastassuunas teepervele pargitud PTA-le kuuluva Toyota RAV4 suunas ja liigutas traktori esilaaduri külge kinnitatud kolmeharulist tõstekahvlit üles-alla. Autos olnud PTA ametnikud L.L, Y.D ja M.A kartsid, et traktori tõstekahvel tungib läbi esiklaasi salongi. Oma elu ja tervise pärast hirmu tundnud kannatanud põgenesid sõidukist. Vahetult enne Toyotani jõudmist keeras R. Saks traktori järsult paremale, möödus autost ja tegi äkkpidurduse.
  15. Pärnu Maakohus tunnistas R. Saksa
  16. detsembri
  17. a otsusega KarS § 120 lg 1 järgi süüdi ja karistas teda vangistusega 6 kuud. Karistusaja hulka arvestati KarS § 68 lg 1 alusel 3 päeva eelvangistust ning kandmisele kuuluv vangistus 5 kuud 27 päeva jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui R. Saks ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. R. Saksalt mõisteti välja sundraha ja määratud kaitsjale määratud tasu. Advokaadi sõidukulu jäi riigi kanda. Maakohtu argumendid olid kokkuvõtlikult järgmised.
  18. Sündmuste käik oli üldjoontes selline, nagu väidab süüdistus:  PTA ametnikud L.L, Y.D ja M.A pidid
  19. oktoobril
  20. a Rapla maakonnas Kärpla külas viima läbi järelevalvetoimingut X OÜ juhatuse liikme R. Saksa suhtes seoses PTA-le laekunud vihjetega, mis puudutasid ohtu koduloomade elule ja tervisele;  PTA ametnikud kaasasid ametiabi korras politsei, sest neil oli hirm, et R. Saks võib neid füüsiliselt rünnata. PTA töötajatel oli R. Saksaga olnud varem konflikte, süüdistatav on üritanud ametnikke taandada ning neid ähvardanud; 2 
  21. oktoobril
  22. a sisenesid PTA ametnikud R. Saksa talu territooriumile süüdistatava juuresolekuta – R. Saks oli samal ajal sõitnud traktoriga Kiili külla heina tooma. Kuigi Y.D helistas R. Saksale ja ütles, et PTA tahab kontrolli teha, katkestas süüdistatav kõne;  Selleks, et PTA ametnikud saaksid R. Saksa talu territooriumile minna, tuli politseil kasutada vahetut sundi: R. Saksa eelneval korraldusel tema endine elukaaslane C ja kasutütar Q ametnikke füüsiliselt sisenemast. Naised toimetati jõuga politseiauto juurde ja neile paigaldati käerauad. Kuna C oli R. Saksaga telefoniühenduses, kuulis süüdistatav kõike pealt;  PTA ametnikud teostasid järelevalvetoimingud ja saatsid R. Saksale lühisõnumiga teavituse, et nad lõpetasid. C ja Q vabastati. R. Saks jõudis kohale siis, kui PTA ametnikud olid autosse istunud ja politseiametnikud oma sõidukisse sisenemas. R. Saks saabus rohelise traktoriga, mis sõitis alguses kiiresti oma sõidusuunas, kuid siis võttis traktor suuna PTA ametnike autole. Traktori esilaaduri külge oli kinnitatud kolmeharuline tõstekahvel, mille harud on tipust teravnevad ja ca 80cm pikkused ning asetsevad üksteise suhtes paralleelselt 60cm vahedega;  Kui R. Saksa juhitud traktor jõudis Toyotani ja traktori haaratsid olid peaaegu auto esiklaasiga kohakuti, hüüdis Y.D, et kõik välja hüppaksid ja seda autos olnud PTA ametnikud – L.L, Y.D ja M.A – tegidki. R. Saks pööras Toyota ette jõudnud traktori järsult paremale ja tegi äkkpidurduse.
  23. Süüdistuse väide, et R. Saks liigutas meelega traktori ette kinnitatud tõstekahvlit, ei ole tõendatud, sest see pole tehniliselt võimalik. Samas on tõendatud, et haarats liigub sõidu ajal amplituudiga 20-30cm üles-alla.
  24. R. Saksa tegevus vastab ähvardamisele KarS § 120 lg 1 mõttes. 5.1 R. Saks sõitis ratastraktoriga, mille esilaadurile oli kinnitatud kolmeharuline tõstekahvel, tahtlikult vastassuunas teepervele pargitud PTA sõiduki suunas. Sõidukis istunud inimesed kartsid oma elu ja tervise pärast, pidades võimalikuks, et R. Saks võib ratastraktori tõstekahvliga nende autosse sõita ja nii neile tervisekahjustusi tekitada. Kuna traktori haarats liikus sõidu ajal amplituudiga 20-30cm, suurendas haaratsi üles-alla liikumine kannatanutes hirmutunnet. R. Saksa tegu võtaks ähvardavana ka keskmine mõistlik kõrvalseisja ning seda kinnitab tunnistaja AH reaktsioon. Politseiametnik AHl, kes istus PTA sõiduki taha pargitud politseiautos, tekkis samuti hirm, kui ta nägi liikuvate haaratsitega traktorit suure hooga PTA Toyota poole tulemas ning tunnistaja hüppas autost välja. 5.2 R. Saks sõitis sihilikult PTA ametnike auto suunas, teades, et seal istuvad PTA ametnikud. Siin ei saa kõrvale jätta varasemaid sündmusi: R. Saks teadis, et PTA ametnikud sisenesid vaatamata sellele, et C ja Q neid takistasid, tema territooriumile, ning politsei kasutas C ja Q vastupanu murdmiseks jõudu. Samuti nähtub R. Saksa ütlustest, et ta oli ärritunud ning tema viha oli ilmselgelt suunatud PTA ametnike, eelkõige L. L vastu, kellega süüdistatav oli varemgi konfliktis olnud. Süüdistatava väide, et ta nägi tee äärde pargitud autosid ning pidi sellepärast ületama traktoriga tee telgjoone ja sõitma PTA auto poole selleks, et sooritada pööre kinnistu sissesõiduteele ja seal pidurdada, on ümber lükatud nii kannatanute kui ka 3 politseiametnikest tunnistajate ütlustega. Tõele ei vasta süüdistatava väide, et PTA ametnike ja politseiauto ei olnud pargitud tee äärde. Süüdistatava ütlus on ümber lükatud M.A tehtud fotoga PTA Toyotast. Samuti on fotot vaadates väär R. Saksa väide, et ta nägi Toyotas ähmaselt mingisuguseid kogusid, kuna auto päikesesirmid olid alla lastud. Tunnistajad C ja Q küll väitsid, et R. Saks ei sõitnud traktoriga vastassuunavööndis, kuid kuna tunnistajad on R. Saksa lähedased, siis tuleb nende ütlustesse suhtuda kriitiliselt.
  25. R. Saksa tuleb KarS § 120 lg 1 järgi karistada vangistusega 6 kuud. Varem kriminaalkorras karistamata süüdistatava süü on keskmine. Kergemaliigiline ehk rahaline karistus ei tule kõne alla, sest süüdistatava suhtumine toimepandusse jätab soovida ja tema karistust kergendavaid asjaolusid ei ole. R. Saksale mõistetud vangistuse võib jätta tingimisi kohaldamata, kuid arvestades, et süüdistatava tegu oli suunatud oma tööülesandeid täitvate ametnike vastu, tuleb R. Saks allutada kriminaalhooldusele selleks, et teostada tema käitumise üle kontrolli ja suunata teda õiguskuulekale teele. Prokuratuuri apellatsioon.
  26. Prokuratuuri hinnangul tuleb tühistada Pärnu Maakohtu
  27. detsembri
  28. a otsuses väljendatud seisukoht, mille kohaselt pole tõendatud süüdistuse väide, et R. Saks liigutas traktori esilaadurile kinnitatud kolmeharulist tõstekahvlit PTA auto poole sõites tahtlikult üles-alla ning lugeda see väide tõendatuks. Maakohtu lõppjäreldust R. Saksa süüdimõistmise kohta prokuratuur ei vaidlusta. Oma taotlust põhjendab prokuratuur nii: 7.1 maakohus omistas liiga suure tähenduse tunnistaja SV ütlustele, et haaratsit pole tehniliselt võimalik liigutada siis, kui traktor sõidab kiirusega üle 20 km/h. Maakohtu seisukoht on vale. Esiteks lähtus maakohus valesti eeldusest, et R. Saksa juhitud traktori kiirus võis olla suurem kui 20 km/h. Apellatsioonis näidatud arvutuskäik näitab, et kui traktor oleks liikunud 50 km/h, poleks kannatanud jõudnud autost välja hüpata. Apellatsioonis näidatud arutluskäik, mis võtab arvesse sündmuskohal viibinud isikute ütlusi traktori ja PTA auto vahemaa kohta ning tegevuse kohta kinnitab, et traktori kiirus ei saanud olla suur. Teiseks kinnitavad asjaolu, et R. Saks liigutas tahtlikult tõstekahvlit, kinnitavad kannatanud ja politseiametnikest tunnistajad ning M.A tehtud foto ja HV vormikaamera salvestis. Kokkuvõtlikult on asjas tõendatud, et R. Saksa juhitud traktori kiirus oli ca 20 km/h ning seega oli traktoril sisse lülitatud ka n-ö töörežiim ja süüdistataval oli võimalik haaratsit ülesalla liigutada. Kaitsja apellatsioon.
  29. R. Saksa kaitsja palub tühistada Pärnu Maakohtu
  30. detsembri
  31. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega mõista R. Saks KarS § 120 lg 1 järgi õigeks. Alternatiivselt palub kaitsja kergendada R. Saksale mõistetud karistust. Menetluskulud tuleb kaitsja taotluse kohaselt jätta riigi kanda. Oma taotlusi põhjendab kaitsja kokkuvõtlikult nii:
  32. Vaidlust ei ole järgmiste faktide üle:  1 PTA Toyota oli pargitud XXX kilomeetril teepeenrale1; Kaitsja viitab siin ka asjaolule, et osa sõidukist asetses tee peal. 4  XXX tee, kuhu PTA sõiduk oli pargitud, on kitsas;  PTA auto oli pargitud täpselt R. Saksa kinnistu sissesõidutee juurde nii, et oma kinnistule sisse sõitmiseks pidi R. Saks tegema XXX teelt 90-kraadise pöörde ja enne oma kinnistule pööramist kaldus R. Saks vastassuunavööndisse. 9.1 Kriminaalasjas on keskseks küsimuseks, kas R. Saks kaldus vastassuunavööndisse sihilikult selleks, et PTA sõidukis olnud inimesi hirmutada (süüdistusversioon) või oli tegemist vajaliku ja sisuliselt sunnitud manöövriga selleks, et R. Saksal oleks võimalik oma kinnistule pöörata (kaitseversioon). Maakohtu järeldused selle kohta, et ähvardamise objektiivne ja subjektiive koosseis on täidetud, ei ole õiged. Kohtule esitatud tõendid võimaldavad jaatada kaitseversiooni, lisaks tegi maakohus tõendite hindamisel vigu.
  33. Kui vaadata maakohtus uuritud tõendeid, siis tuleb tõdeda, et neli sündmuskohal olnud inimest (s.o RK, L.L, Y.D ja M.A ) väidavad, et R. Saks võttis traktoriga suuna PTA auto poole, kuid neli sündmuskohal olnud inimest (s.o R. Saks, AH, Q ja C) väidavad vastupidist. Lisaks on ütlused vastuolus osas, mis puudutab seda, kas PTA ametnikud väljusid Toyotast rahulikult või paanikas. 10.1 Maakohus nentis, et C ja Q ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest tunnistajad on R. Saksa lähedased. Paraku ei selgu otsusest, mida kujutab endast kohtupoolne kriitiline suhtumine, maakohus ei ole viidanud ega tugine mingisugustele olulistele vastuoludele. Väärib märkimist, et olulises osas haakuvad C ja Q ütlused kõikide teiste tõenditega, sh ka tunnistaja AH ütlustega, keda kohus pidas usaldusväärseks. Iseenesest võib skepsis süüdistatava lähedaste osas olla põhjendatud, kuid see ei tähenda, et lähedaste ütlused on aprioorselt ebausaldusväärsed või väiksema kaaluga kui teised tõendid. 10.2 Need, kelle ütlustesse tuleks skeptiliselt suhtuda, on kannatanud. Nii näiteks ei näinud nad erinevalt Cst ja Qst sündmust kõrvalt, vaid olid selle keerises. Pole välistatud, et kitsal teel võibki tee keskele kaldunud traktor tunduda hirmus sõltumata juhi kavatsustest. Seda enam olukorras, kus kannatanud kartsid R. Saksa juba varem ning seega võis neile väliselt ohutu tegu tunduda hirmsamana. Hirm mõjutab mälupilti ning nii võib oht tunduda suurem, kui see tegelikult on. Toodut toetab asjaolu, et isikuliste tõendiallikate ütlustes sisalduva vastuolu tõttu on asjas tõusetunud piisav kahtlus, kas R. Saks ikka sõitis PTA ametnike suunas. Siin väärib märkimist, et näiteks politseiametnik AH, kes väitis vastupidist, ei olnud erinevalt kannatanutest süüdistatavaga varem kokku puutunud. 10.3 Maakohus jättis kõrvale kaitsja esitatud pildid, mis näitavad, kui suure osa teest traktor enda alla võttis. Maakohus märkis, et fotod kohut ei veena ja teel on piisavalt manööverdamisruumi. Tegelikult tõendavad fotod jätkuvalt väidet, et 90-kraadise pöörde tegemiseks on vaja liikuda vastassuunavööndisse, mh võimaldab suurema varuga pöörde tegemine tagada manöövri ohutust. 10.4 Maakohtu väide, et R. Saks oli ilmselgelt PTA ametnike tegevusest ärritunud, on spekulatiivne. Tegelikult oli süüdistatav C ja Q pärast mures: sündmuskohale jõudnud R. Saks läks kohe nende juurde ega pööranud PTA ametnikele mitte mingisugust tähelepanu. 5 10.5 Pole eluliselt usutav, et inimene, kes on otsustanud PTA ametnikke hirmutada, oma plaanist ühtäkki täielikult loobub. Lisaks teadis R. Saks, et PTA kaasas politsei, keda ta nägi ka sündmuskohal. Selleks, et panna politsei nähes toime kuritegu, pidanuks R. Saksa viha olema üüratu, kuid sellise intensiivsusega emotsiooni olemasolu tõendid ei kinnita. Vastab tõele, et eeltoodu on kaitsja spekulatsioon, aga samamoodi on spekuleeriv ka maakohtu otsuse p-s 16 sisalduv arutluskäik. Oletuste põhjal inimest süüdi mõista ei või. 10.6 Pooled isikulistest tõendiallikatest ütlevad, et PTA ametnikud ei tundnud R. Saksa teo tagajärjel näiliselt hirmu, kuna kannatanud väljusid rahulikult sõidukist. Isegi juhul, kui kannatanud tundsid hirmu, on ähvardamise objektiivne koosseis täidetud ainult siis, kui ähvardust võtaks tõsiselt ka keskmine mõistlik kõrvalseisja. Maakohus ei kahelnud kahe sündmust pealt näinud tunnistaja – RK ja AH – ütlustes. Tunnistajate ütlused on vastuolus selle kohta, kas R. Saks võttis suuna PTA ametnike autole või mitte. Juhul, kui AHl on õigus, et R. Saks seda ei teinud, ei ole R. Saksa käitumine keskmise kõrvalseisja jaoks ilmselgelt ohtlik.
  34. Ähvardamine eeldab, et isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus märkis, et R. Saks pidi suurel kiirusel traktoriga vastassuunda kaldudes nii, et selle haaratsid inertsist kõikusid, aru saama, et ta hirmutab PTA ametnikke. Tegelikult võttis R. Saks vajaliku manöövri tegemiseks hoogu. Vaidlust ei ole selle üle, et süüdistatav soovis kiiresti jõuda oma territooriumile, kus talle teadaolevalt olid tema lähedased, kellele olid paigaldatud käerauad. Selline sündmuste käik viitab tõsiasjale, et R. Saks ei mõelnud üldse teepervele pargitud PTA auto peale. Mis puudutab haaratseid, siis need on traktoril olemuslikult alati olemas. Fakt, et haaratsid sõidu ajal kõiguvad, pole etteheidetav R. Saksale.
  35. Peaks ringkonnakohus leidma, et apellatsioonis esitatud argumendid ei tingi maakohtu otsuse tühistamist, tuleks leevendada R. Saksale mõistetud karistust. Mis puudutab karistusmäära, siis siin võiks kohus toimida vastavalt oma õiglasele äranägemisele, kuna eeskätt vajaks revideerimist maakohtu otsustus allutada R. Saks kriminaalhooldusele. Selle vajalikkust põhistas maakohus valede argumentidega: kannatanu isik oleks asjakohane süü suuruse hindamisel, see ei ole põhjus hindamaks, kas süüdimõistetu vajab eripreventiivselt kontrollnõudeid ja -kohustusi või mitte. Lisaks on igasuguse karistuse eesmärk suunata isik õiguskuulekale teele ning maakohtu otsuses pole argumente, kuidas KarS § 74 rakendamine seda eesmärki eriliselt toetab.
  36. Vastuseks prokuratuuri apellatsioonile märgib kaitsja järgmist. 13.1 Prokuröriga on põhjust nõustuda osas, mis puudutab väidet, et isikulised tõendiallikad ei tarvitse olla usaldusväärsed kõiges, mida nad tajusid. Tegelikult toetab prokuröri arutluskäik selle kohta, et traktori kiirus ei olnud väga suur, kaitsja hüpoteesi, et kannatanud võisid R. Saksa käitumist tajuda märksa hirmsamana. Peaks kohus nõustuma prokuröriga, et traktori kiirus oli ca 20 km/h, tõusetub vältimatult küsimus, kas selline käitumine on üldse objektiivsele kõrvaltvaatajale ohtlik. Isegi juhul, kui haaratseid üles-alla liigutati. Ka muudaks selline järeldus ebausaldusväärseks kannatanute ütlused selle kohta, et nad kartsid eelkõige seda, et traktori haaratsid võivad suurel kiirusel läbi klaasi tungida ja neid tabada. 13.2 Prokurör jätab tähelepanuta asjatundja ütlused, mille kohaselt eeldab esilaadurite liigutamine seda, et traktor jääb täielikult seisma ning vahetab sõidukäigu töökäigu vastu. 6 Eelnev tähendab seda, et sõidukäigult maha pidurdamine ka kiirusele, mis jääb alla 20 km/h, ei võimalda hakata laadureid liigutama. Siin väärib märkimist, et mitte keegi tunnistajatest ei räägi sellest, et R. Saks lähenes suurel kiirusel PTA sõidukile, peatas seejärel traktori ja jätkas seejärel aeglaselt, haaratseid liigutades sõitu. Menetluse edasine käik.
  37. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  38. aprilli
  39. a otsusega Pärnu Maakohtu otsuse täies ulatuses ja lõpetas Reimo Saksa suhtes kriminaalasja KarS § 274 lg 1 alusel, sest tema tegevus võib vastata väärteo tunnustele. Ringkonnakohus rahuldas Reimo Saksa kaitsja apellatsiooni osaliselt, prokuratuuri apellatsioon jäi rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulu kandis riik. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur.
  40. Riigikohus tühistas
  41. detsembri
  42. a otsusega osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu otsuse – välja arvatud osas, mis puudutas Reimo Saksale määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu suurust - ja saatis kriminaalasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
  43. Tallinna Ringkonnakohus määras
  44. detsembril
  45. a, et Reimo Saksa kaitsja ja prokuratuuri apellatsioonid tuleb läbi vaadata kirjalikus menetluses, sest apellatsioonimenetluse pooled ei taotlenud asja esmakordsel läbivaatamisel suulist menetlust. Ringkonnakohus andis pooltele tähtaja taanduste, taotluste ja kirjalike seisukohtade esitamiseks ning tegi teatavaks otsuse kuulutamise aja. Mõlemad apellandid esitasid kohtu määratud tähtajaks täiendava selgituse. Prokuratuuri täiendav seisukoht.
  46. Prokuratuuri hinnangul on Pärnu Maakohtu
  47. detsembri
  48. a otsus seaduslik, see tuleb jätta muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata. 17.1 Prokurör märkis, et Riigikohus heitis prokuratuurile ette tõstekahvli liikumisele (liigutamisele) liigse tähelepanu omistamist. Prokurör leiab, et olenemata sellest, kas R. Saks tõstekahvlit liigutas või liikusid need iseeneslikult, on R. Saks täitnud KarS § 120 lg 1 objektiivse ja subjektiivse külje. Maakohtus uuritud tõenditega – kannatanute ja tunnistajate AH ning RK ütlustega – on tõendatud, et kannatanud tundsid R. Saksa teo tõttu reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Kui vaadata, mida kannatanud ja viidatud tunnistajad rääkisid, siis on õige maakohtu järeldus, et R. Saksa tegu võtaks ähvardusena ka keskmine mõistlik kõrvalseisja. R. Saksa (ja tema kaitsja) versioon sunnitud manöövrist ei põhine tõenditel. Väline teopilt räägib sellest, et ainuke põhjus, miks süüdistatav sõitis vastassuunda, oli soov hirmutada Toyotas istunud PTA ametnikke. Kaitsja täiendav seisukoht.
  49. Kaitsja jäi apellatsioonis esitatud taotluste ja argumentide juurde. 18.1 Apellant nentis, et kui lähtuda Riigikohtu käsitlusest mõistliku kõrvalseisja kriteeriumi kohta (s.o RKKKo 1-19-1848), siis pole need antud juhul täidetud ning seega ei esine R. Saksa käitumises KarS § 120 lg 1 objektiivse teokoosseisu tunnuseid. Mõistlik kõrvalseisja oleks tajunud seda, et R. Saks sõidab traktoriga mõneti hooletult või uljalt oma kodu poole. 7 Pole põhjust väita, et iga kord, kui keegi liikleb hooletult – valib suurema sõidukiiruse ja/või teeb järske manöövreid – käitub ta kaasliiklejate suhtes ähvardavalt. Vastasel korral muutuks arvestatav osa liiklusväärtegudest kuritegudeks. See, et kannatanud võtsid R. Saksa hooletut sõitu oma elu ja tervise pihta suunatud ähvardusena, taandub nende puhul asjaolule, et nad kartsid süüdistatavat varasemate kokkupuudete tõttu. 18.2 R. Saksa puhul ei ole täidetud ka KarS § 120 lg 1 subjektiivse teokoosseisu tunnused. Isegi kui jätta kõrvale Riigikohtu poolt pigem tähtsusetuks peetud asjaolud (s.o süüdistatav teadis politsei kohalolust ja nägi PTA Toyota taha pargitud politseisõidukit), ei ole asjas tõendeid, mis annaks põhjust väita, et R. Saks oleks pidanud võimalikuks ja möönnud, et tema käitumine loob kannatanule mulje, et ta tahab neile otsa sõita. Ringkonnakohtu seisukoht.
  50. Kolleegium jätab prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata, rahuldab kaitsja oma osaliselt tühistab osaliselt Pärnu Maakohtu
  51. detsembri
  52. a otsuse.
  53. Prokuratuur vaidlustas maakohtu järelduse, et R. Saks ei liigutanud sihilikult Toyota poole sõites traktori esilaadurile kinnitatud haaratseid. Ringkonnakohus prokuratuuriga ei nõustu. Kolleegium ei jaga prokuröri seisukohta, et M.A tehtud foto traktorist ja HV rinnakaamera salvestis2 tõendavad, et R. Saks liigutas traktoriga sõites tahtlikult selle haaratseid, sest ajaliselt varem tehtud fotot ja salvestist kõrvutades on näha, et haaratsite asend on muutunud.
  54. Iseenesest on õige prokuratuuri seisukoht selle kohta, millal M.A traktorit pildistas. M.A tehtud fotol on traktori kabiinis näha inimkogu, mis tähendab, et pildistamise hetkel istus juht roolis. Andmeid, et keegi teine peale süüdistatava oleks sel päeval traktorit juhtinud, ei ole. Tunnistaja RK ütlustega3 on tõendatud, et R. Saks suundus kohe pärast traktorist väljumist C ja Q juurde. Pole tõendeid, mis kinnitaks, et süüdistatav läks pärast lähedastega suhtlemist uuesti traktoriga sõitma ja tagurdas või tegi tagasipöörde ning möödus uuesti PTA Toyotast. 4 Järelikult tegi M.A , kes paraku ei suutnud meenutada, mis hetkel ta traktorit pildistas, foto tõepoolest vahetult pärast seda, kui ta Toyotast väljus ja R. Saks traktoriga sellest möödus.
  55. Samas ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul ei foto ega salvestus teha tõsikindlat järeldust selle kohta, et R. Saks liigutas traktorit juhtides haaratseid sihilikult üles-alla. Esiteks on HV rinnakaamera salvestisel traktor pargitud. Asjatundja SV märkis, et kui masin juba seisab, on see parkimisrežiimis
  56. Küsimust, kas traktori transpordiasendist parkima panek mõjutab kuidagi haaratsite kõrgust (nt tõusevad need automaatselt veidi kõrgemale selleks, et traktor mahuks parkimiskohale paremini ära ja/või ei ohustaks kaasliiklejaid), asjatundjale ei esitatud. Kuigi M.A tehtud fotot vaadates pole õiged R. Saksa ütlused selle kohta, et sõidu ajal oli traktori kahvel alumises asendis, toetab süüdistatava väidet selle kohta, et ta muutis haaratsite asendeid neid veidi kõrgemale tõstes siis, kui oli vaja, et politseiauto nende alt läbi pääseks, HV rinnakaamera salvestis, millelt on näha, kuidas politseiautot traktori vahetust lähedusest eemale lükatakse.6 2 Vt tlk 40 ja CD plaat, mis on tlk 151 ja 152 vahel kileümbrikus Vt RK ütlused tlk 70 4 Vt siinkohal ka CD plaat, mis on tlk 151 ja 152 vahel kileümbrikus, eelkõige kell 12.28 tehtud videoklipid 5 Vt SV ütlused tlk 101pö 6 Vt R. Saksa ütlused tlk 87 3 8
  57. Ringkonnakohus ei nõustu prokuratuuri väitega, mille kohaselt lükkab apellatsioonis sisalduv arvutus ümber kannatanute ja tunnistajate ütlused traktori võimaliku liikumiskiiruse kohta ning tegelikult sõitis traktor kiirusega ca 20 km/h, mis omakorda võimaldab juhil haaratseid tahtlikult üles-alla liigutada. Kolleegium ei saa siinkohal jätta märkimata, et prokuröri püüd veenda ringkonnakohut, et traktor sõitis tegelikult õuealal lubatud või sellest isegi väiksema kiirusega, läheb tegelikult vastuollu süüdistuses esitatud väitega, mille kohaselt sõitis traktor suurel kiirusel.
  58. Prokuratuuri apellatsioonis esitatud arvutuskäik tuleb kõrvale heita. Arvutuse õigsusele rõhuv apellant kasutas täpsete lähteandmete asemel inimeste ligikaudseid hinnanguid traktori ja PTA Toyota vahelise kauguse kohta ning see tähendab, et rehkendus ei kajasta traktori tegelikku sõidukiirust. Lisaks läheb prokuröri arvutus vastuollu koha peal olnud ja traktori liikumist näinud inimeste ütlustega sõiduki võimaliku liikumiskiiruse kohta.
  59. Kui vaadata R. Saksa juhitud traktori lähenemist jälginud inimeste ütlusi, võib nendes sisalduva info jagada tinglikult kolmeks: 1) inimesed kirjeldasid midagi, mida nad vahetult nägid (kas haaratsid sõidu ajal liikusid või mitte); 2) osa inimestest kirjeldasid midagi, mida nad arvasid (haaratsid liikusid üles-alla ja R. Saks liigutas neid) ning 3) inimesed kirjeldasid midagi, mida nad tajusid ja mida nad selle põhjal järeldasid (R. Saksa juhitud traktori liikumine ja selle võimalik liikumiskiirus). 25.1 Kahtlemata on võimalik tõendina arvestada seda, mida inimesed nägid. Kuivõrd Y.D, L.L, RK ja AH ütlesid riimuvalt, et R. Saksa juhitud traktoril liikusid sõidu käigus selle esilaadurile kinnitatud haaratsid üles-alla7, on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud fakt, et haaratsid sõidu ajal liikusid. Seda, et haaratsid võivad sõidu käigus iseeneslikult liikuda, ütles ka asjatundja SV.8 Süüdistatava lähedaste kohta on maakohus õigesti märkinud, et nende ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Haaratsite liikumise kohta ütles süüdistatava endine elukaaslane C kategooriliselt, et need ei liikunud9 ning traktori lähenemist jälginud tütar Q väitis millegipärast, et ta haaratsite liikumist üldse ei näinud 10, kuigi võimalust, et haaratsid liikusid, jaatas lisaks kannatanutele ja tunnistajatele RKle ning AHle ka asjatundja
  60. Isegi kui eeldada, et PTA ametnikud valetasid haaratsite liikumise kohta eesmärgiga situatsiooni võimendada, ei leia ringkonnakohus mitte ühtegi argumenti, miks pidanuks seda tegema RK ja AH. Erinevalt RKst ja AHst on samas põhjust kogu sündmust paremas valguses esitleda süüdistatava lähedastel. 25.2 Selle kohta, et R. Saks liigutas haaratseid, andsid ütlusi kolm inimest: Y.D („… [R. Saks] lisas meie suunas sõites järjest kiirust, pani haaratsid liikuma.“), L.L („…haaratsite liigutamist üles-alla nägin varakult.“) ja RK („… kui ta [R. Saks] neid [haaratseid] üles alla liigutas…“.).12 Ringkonnakohtu arvates pole tsiteeritud osa kannatanute ja tunnistaja ütlustest võimalik tõendina arvestada. Tegu on situatsiooni tõlgendamisega, mis põhineb inimeste teadmise (traktori roolis on PTA ametnike suhtes vaenulikult meelestatud R. Saks) ja nähtu (traktori haaratsid liikusid üles-alla) põhjal tehtud oletusel. Tuvastamaks, kas R. Saks liigutas 7 Vt VV ütlused tlk 61pö-62, L. L ütlused tlk 65pö-66, RK ütlused tlk 69pö-70pö ja AH ütlused tlk 72pö-73 Vt asjatundja ütlused tlk 101pö 9 Vt C ütlused tlk 81 10 Vt Q ütlused tlk 78 11 Vt uuesti SV ütlused tlk 101pö 12 Vt VV ütlused tlk 61pö, L. L ütlused tlk 65pö, RK ütlused tlk 70 8 9 haaratseid meelega või mitte, on antud juhul võimalik lähtuda ainult kahe inimese ütlustest: traktorit juhtinud süüdistatav, kes teab, mida ta traktorit juhtides tegi, ning asjatundja SV, kelle ütlused võimaldavad mõista, mis on süüdistatava juhitud traktori mudeli puhul tehniliselt võimalik ja mis mitte. R. Saks väitis, et ta sõitis kiirusega 40-50 km/h ning enne pööret võis see usutavasti olla 30 km/h. 13 Asjatundja SV ütlustest nähtub, et kui traktor John Deere pole tööasendis ja liigub transpordikäigul ehk kiiremini kui 20km/h, pole haaratsite liigutamine võimalik.14 Küsimus traktori sõidukiirusest taandub seega süüdistatava ütluste usaldusväärsusele. Siin kinnitavad ringkonnakohtu hinnangul sündmuskohal viibinud ja R. Saksa traktori lähenemist jälginud inimeste ütlused seda, et süüdistatav rääkis traktori kiiruse kohta tõtt. 25.3 Kahtlemata ei võimalda asjas esitatud tõendid teha kindlaks R. Saksa juhitud traktori täpset liikumiskiirust – vaatamata sellele, et sündmuskohal viibis ohtralt politseiametnikke, ei mõõtnud mitte keegi neist traktori liikumiskiirust viisil nagu seda üldjuhul liiklusjärelevalve käigus tehakse. Kuigi kiiruse mõõtmisega kokku puutunud politseitöötajad võivad oma varasema töökogemuse tõttu suuta sõidukiirust teatud situatsioonides tunnetuslikult hinnata, ei nähtu antud juhul ütlusi andnud politseiametnike AH ja RK ütlustest mitte ühtegi pidepunkti, mis viitaks, et tunnistajad kasutanuks traktori kiiruse määratlemisel oma varasemat töökogemust või -võtteid. Pigem vastupidi, 11 aastat politseis töötanud RK rõhutas korduvalt, et tal on väga keeruline hinnata, mis kiirusega R. Saks sõitis. 15 Vaatamata eeltoodule on ringkonnakohtu arvates nii kannatanute kui ka tunnistajate ütlustes piisava kvaliteediga infot, mis võimaldab öelda, et traktori kiirus ei saanud olla kuni 20 km/h. Siin tuleb vaadata, kuidas sündmuskohal inimesed tajusid traktori kiirust ja hoo maha pidurdamist. 25.4 Traktori lähenemist kirjeldades kasutasid nii kannatanud kui ka tunnistajad valdavalt väljendeid „lisas järjest kiirust“, „sõitis täisgaasiga“, „sõitis täiskiirusega“, „kiirendas“, „tuli päris suure hooga“, „kiirus võrreldes tavalise sõiduautoga linnasõidul oli aeglasem, aga sammu ikka ei pea selle kiirusega“ jpm
  61. Pidurdamise kohta öeldi, et „Jäi seisma ikka järsku, enne tuli suure kiirusega, kiirendades meie suunas, siis pani [pidurid] blokki“, „Äkkpidurdus ei olnud, aga sujuvalt ei pidurdanud“, „Kiirus oli ikka suur, värava juures ikka kiirelt pidurdas. Oli järsk pidurdus“, „[Pidurdamine] tundus natuke järsem olevat, „[Pidurdamine] oli äkiline, kuna pidi kiiresti seisma jääma, ei saanud korralikult pööret teha, kuna auto ees“
  62. Kokkuvõtlikult võib refereeritust järeldada, et nii kannatanud kui ka tunnistajad tajusid traktori kiirust suurena ning need, kes nägid ka pidurdamist, ütlesid, et see oli järsk. Nii kiirendamine kui ka vajadus järsult pidurdada toetab R. Saksa ütlust selle kohta, et esialgu sõitis ta kiirusega 40-50 km/h ja enne pidurdamist võis kiirus olla ca 30 km/h. Kui traktor liigub kiirusega 20 km/h ja vähem, siis pole ringkonnakohtu hinnangul selline kiirus tajutav hooga liikumisena või täisgaasiga sõiduna ning üldjuhul on väiksema kiiruse korral ka pidurdus lühema pidurdusteekonna ja väiksema inertsi tõttu sujuvam.
  63. Kuivõrd R. Saksa ütlused traktori kiiruse kohta on kolleegiumi arvates usaldusväärsed, siis on asjatundja SV ütlustega tõendatud, et süüdistatav ei saanud sellise kiirusega sõites 13 Vt süüdistatava ütlused tlk 85 Vt asjatundja ütlused tlk 99pö-100 15 Vt RK ütlused tlk 69pö-70pö 16 Vt VV ütlused tlk 61pö-62, L. L ütlused tlk 65pö-66, RK ütlused tlk 69pö-70pö, AH ütlused tlk 72pö-73, Q ütlused tlk 77pö-78 17 Vt VV ütlused tlk 62, RK ütlused tlk 70, AH ütlused tlk 73pö, Q ütlused tlk 77 ja C ütlused tlk
  64. 14 10 traktori haaratseid tahtlikult liigutada, kuna see pole tehniliselt võimalik. Järelikult ei ole prokuratuuri apellatsioon põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.
  65. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjust rahuldada kaitsja apellatsiooni osas, mis puudutab R. Saksa teos KarS § 120 lg 1 objektiivse ja subjektiivse koosseisu puudumist.
  66. Kriminaalasjas on tõendatud, et R. Saks sõitis traktoriga, mille kiirus oli ca 40-50 km/h ja mille esilaadurile kinnitatud haarats sõidu käigus üles-alla õõtsus, vastassuunavööndis tee serva pargitud Toyota poole, kus istusid PTA ametnikud. Selline käitumine on käsitletav ähvardusena KarS § 120 lg 1 mõttes (vt siinkohal ka RKKKo 3-1-1-5-09). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Toyotas olnud ja lähenevat traktorit näinud kannatanud tundsid hirmu ja ohtu oma elule ning tervisele, sest ühel hetkel tundus neile, et traktor sõidabki hooga autole otsa, ning traktori terava otsaga haaratsid tungivad läbi esiklaasi täpselt sinna, kus nad istuvad. Eeltoodu on kannatanute ütlustega täielikult tõendatud.18
  67. Apellant esitas siin kaks vastuväidet. Esiteks leiab kaitsja, et kannatanud reageerisid üle – kuna R. Saks oli neid varem ähvardanud, tõlgendasid PTA ametnikud harilikku liiklussituatsiooni valesti, arvates, et manöövrit sooritav süüdistatav tahab Toyotale otsa sõita. Teiseks on kaitsja arvates tõendatud, et Y.D, L.L ja M.A väljusid Toyotast rahulikult ja see näitab, et kannatanud pigem ei tundnud hirmu. Kolleegium kaitsjaga ei nõustu. 29.1 Tunnistajate C ja Q ütlusi ei ole ringkonnakohtu arvates tõe tuvastamiseks võimalik kasutada. Süüdistatava versiooni aktiivselt toetanud C kirjeldus sündmusest vastandub üpris ulatuslikult sellele, mida kirjeldasid kannatanud ja tunnistajad RK ning AH (vt siinkohal uuesti ka käsiloleva otsuse p 25.1). C ei näinud erinevalt teistest vaidlusaluses situatsioonis üldse mitte midagi ohtlikku, vastates küsimusele, kas oli tunne, et [traktor] põrkab PTA autoga kokku, et „Kindlasti mitte“.19 Ringkonnakohtu arvates ei rääkinud C tõtt, kuna see kirjeldus ei riimu vähimalgi määral kannatanute ja tunnistajate RK ning AH ütlustega. Q ristküsitlusel antud vastused on napid, ebamäärased ja tegelikult polegi nende põhjal selgelt öelda, kas ja kui palju tunnistaja sündmust üldse jälgis, mäletab või sellest rääkida tahab. Nii näiteks on tunnistaja erinevalt teistest öelnud, et traktor tuli nagu tavaliselt, ning kirjeldanud siis kinnistule sisenemiseks vajalikku manöövrit, oskamata samas öelda, kui järsult on vaja keerata. Seejärel ei osanud traktorit jälginud tunnistaja öelda, mis sõiduvööndis traktor sõitis ning kas ta siis nägi, kuidas traktor möödus PTA autost või mitte. Eluliselt pole usutav, et Q ei mäleta, mismoodi soovitas R. Saks tal ametnikega käituda või mida selgitasid politseinikud neile pärast kinnistule sisenemist.20 29.2 Kolleegiumil pole põhjust jagada kaitsja seisukohta, et AH nägi midagi muud, kui kannatanud ja RK. Sel põhjusel pole õige apellandi väide, et järelikult toetavad tunnistaja ütlused süüdistatava positsiooni. Kaitsja rõhub apellatsioonis AH ütlusele, mille kohaselt: „Ma ei saa öelda, et võttis suuna otse autole, aga trajektoor natuke muutus“. Kolleegiumi arvates on kaitsja selle lause kontekstist välja võtnud, sest järgnevalt vastab tunnistaja prokuröri küsimusele, kas [R. Saksal] oli võimalik sõita oluliselt paremal pool, et „Oli“. Vastusest võib järeldada ainult üht: tunnistaja arvates oli R. Saksal võimalik sõita ka nii, et ta poleks pidanud võtma suunda PTA ametnike auto poole, kuid süüdistatav seda ei teinud. 18 Vt VV ütlused tlk 61pö-62 ja 63, L. L ütlused tlk 65pö-66, KV ütlused tlk 67pö-68 Vt C ütlused tlk 81 20 Vt Q ütlused tervikuna tlk 75pö-74 19 11 Lisaks vastas AH eelnevatele küsimustele nii: „Siis nägin neid haaratseid, võttis suuna PTA ametnike poole, haaratsid liikusid“; „Üles-alla, suund oli PTA ametnike auto poole“; „[traktor oli] Pigem tee keskele poole, siis võttis suuna natuke PTA ametnike poole, pigem vasakule siis“.21 Eeltoodu tõttu ei toeta ringkonnakohus kaitsja väidet, et AH sõnul ei võtnud R. Saks suunda autole, kus istusid Y.D, L.L ja M.A .
  68. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et kannatanud reageerisid üle. Siin rõhub apellant peaasjalikult argumendile, et süüdistatav oli kannatanuid varem ähvardanud ning see süvendas nende hirmu ja ärevust. Kolleegium märgib, et L.L ja Y.D ütlesid tõepoolest, et R. Saks on ka varem neid ähvardanud.22 Samas PTA ametniku M.A ütlustest nähtub, et tema vaatamata varasematele erimeelsustele R. Saksa ei kartnud, kuna süüdistatav polnud teda kunagi varem ähvardanud ning politsei kaasati
  69. oktoobri
  70. a järelevalvetoimingule mitte tema, vaid R. Saksa peljanud Y.D ja L.L-i initsiatiivil. 23 Erinevalt kolleegidest R. Saksa eelarvamusteta suhtunud M.A kirjeldas oma tundeid autos nii: „…see oli nii jube, miks Reimo tahtis mind ära tappa“. Väärib märkimist, et M.A tundis R. Saksa teo tõttu nii suurt hirmu, et tema võime ümbritsevat haarata oli šokiseisundi tõttu teistest enim häiritud. Nii näiteks ei suutnud M.A erinevalt teistest kirjeldada, kas haaratsid liikusid või mitte, ka ei osanud ta öelda, millal ta tegi kohtule esitatud pildi traktorist ja nende autost, kannatanu kirjeldas, kuidas ta avastas ennast kraavist välja ronimas jne.24 M.A ütluste ja reaktsiooni valguses võib järeldada, et kaitsja väidetud süüdistatava ja kannatanute varasema suhtluse mõju sellele, kuidas kannatanud situatsiooni tõlgendasid, oli vähene, et mitte öelda olematu. Asjaolu, et kannatanute reaktsioon toimunule ei olnud paisutatud, kinnitavad tegelikult ka AH ning RK sõnad: kumbki neist ei rääkinud tavapärasest liiklussituatsioonist, vastupidi: mõlemad tunnistajad hindasid toimuvat ohtlikuks, sh AH määral, et ta pidas sarnaselt kannatanutele vajalikuks väljuda oma sõidukist, mis seisis PTA sõiduki taga.25
  71. Apellandi väitega, et kannatanud väljusid autost rahulikult, pole samuti võimalik nõustuda. Esiteks kinnitavad seda, et Y.D, L.L ja/või M.A väljusid autost umbropsu ja kiirustades, kannatanute ütlused.26 Teiseks viitab kannatanute kiirustamisele fakt, et nad ei sulgenud vahetult pärast autost väljumist selle uksi. Ringkonnakohus peab eluliselt usutavaks, et normaaljuhul paneb autost väljuv inimene ukse enda järgi automaatselt kinni, mitte ei jäta seda ripakile. M.A tehtud fotol27 on näha, et Toyota uksed on pärani lahti ja seega ei olnud ei juhi kõrvalistmel ega tema taga istunud inimesel pärast väljumist mahti autouksi sulgeda. Kolmandaks pole kolleegiumi arvates võimalik kasutada süüdistatava ja tunnistajate C ning Q ütlusi. Süüdistatav R. Saks ei rääkinud tõtt öeldes, et Y.D tuli autost rahulikult välja ja oli pärast rahulik28, sest M.A , RK ja AH sõnul oli Y.D sündmusejärgselt ning hiljemgi täiesti 21 Vt AH ütlused tlk 72pö-73 Vt VV ütlused tlk 60 ja L. L ütlused tlk 64pö 23 Vt KV ütlused tlk 67 ja 68 24 Vt KV ütlused tlk 67-68 25 Vt RK ütlused tlk 70 ja AH ütlused tlk 72pö 26 Vt VV ütlused tlk 61pö, L. L ütlused tlk 65 pö ja KV ütlused tlk 67pö-68 27 Vt tlk 40 28 Vt R. Saksa ütlused tlk 86 ja 86pö 22 12 endast väljas
  72. Süüdistatava ütlused, mis irduvad kannatanute ja tunnistajate RK ning AH ütlustest ja näitavad sündmust paremas valguses, on ringkonnakohtu hinnangul tema kaitsetaktika osa. Põhjendusi, miks see pole võimalik süüdistatava lähedaste ütlusi arvestada, ei hakka ringkonnakohus kordama. Neljandaks jätab apellant AH puhul mainimata, et mõned hetked enne oma kolleege autost lahkunud Y.D väljumist kirjeldas AH nii, et „Ametnik hüppas välja“.30 RK ütlustega on tõendatud, et M.A ja L.L väljusid autost veidi pärast Y.D-d
  73. Kui vaadata AH ütlusi, siis M.A ja L.L pidid järelikult olema need, kelle väljumine sõidukist oli tunnistaja hinnangul rahulik
  74. Nendele sõnadele ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik tugineda järgmistel põhjustel. Esiteks on tunnistaja ütlus vastuolus kannatanute ütlustega, kes kõik väitsid, et nad kiirustasid autost Y.D märguande peale väljuma. Arvestades situatsiooni – auto poole sõitis suurel kiirusel ratastraktor – pole ringkonnakohtul põhjust kannatanute ütlustes kahelda. AH ütluste puhul tuleb samuti silmas pidada seda, et tunnistaja paiknes n-ö ohutsoonis –pole vaidlust, et AH istus PTA sõiduki taga asunud politseiautos ning kokkupõrge oleks tõenäoliselt mõjutanud ka teda. Kui võrrelda RK ja AH ütlusi, siis RK ütles, et tema fookuses oli teel toimuv ja ta ei tea näiteks seda, kas kolmas PTA ametnik ka väljus autost või kuidas reageeris AH.33 Oma elu ja tervise pärast kartnud, autost kiiresti väljuda soovinud ja sel hetkel ilmselt eeskätt iseenda turvalisuse pärast muretsenud AH suutis seevastu oma sõnul paralleelselt jälgida nii teel toimuvat kui ka seda, mida teevad samal ajal PTA ametnikud. See ei ole üleliia usutav. Kui siia lisada tunnistaja vastuolulised hinnangud enda käitumisele: 1) „jah, [tundsin ohtu endale], hüppasin ka välja autost“34 või 2) arvatavasti väljusin autost rahulikult,35 pole kolleegiumi arvates võimalik, et AH fikseeris hetke, mil M.A ja L.L autost väljusid. Märksa tõenäolisem on see, et AH väljus kõigepealt autost ning hakkas ümbritsevale tähelepanu pöörama alles pärast seda, kui tunnetas akuutse ohu möödumist. Selleks ajaks olid kannatanud ilmselt juba oma autost väljunud. 31.1 Kokkuvõtlikult ei ole asjas selliseid tõendeid, mis veenaks kolleegiumi, et kannatanud valetasid öeldes, et nad pidasid neid vallanud hirmutunde tõttu vajalikuks kiiresti autost väljuda.
  75. Ringkonnakohtu hinnangul on õige maakohtu järeldus, et R. Saks täitis süüdistuses kirjeldatud teoga KarS § 120 lg 1 objektiivse koosseisu. Kehtiva kohtupraktika järgi saab süüdlane täita KarS § 120 objektiivsed tunnused siis, kui ta paneb talle süüks arvatud tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas (vt RKKKo 1-19-1849 p 24). Käsilolevas asjas on tõendatud, et autos istunud kannatanud tundsid hirmu oma elu ja tervise pärast, kui autole lähenes suure hooga R. Saksa juhitud traktor, mille esilaadurile kinnitatud haaratsid olid auto esiklaasiga kohakuti ja liikusid üles-alla. Kirjeldatud situatsioon tekitaks kolleegiumi hinnangul üldjuhul sarnaseid emotsioone ka kõrvalseisjates seda enam, et käsilolevas asjas ei öelnud mitte keegi, et R. Saks oleks kiirust vähendanud. Vastupidi – enamus tajus seda, et R. Saksa juhitud traktor võttis suure kiirusega suuna PTA ametnike 29 Vt KV ütlused tlk 68, RK ütlused tlk 70 ja AH ütlused tlk 73 Vt AH ütlused tlk 72pö 31 Vt RK ütlused tlk 69pö 32 Vt AH ütlused tlk 73pö vastus küsimusele: „kuidas teised PTA ametnikud välja tulid“ 33 Vt RK ütlused tlk 69pö ja 70pö 34 Vt AH ütlused tlk 73 35 Vt AH ütlused tlk 73pö 30 13 autole ja enne järsku pidurdamist hoogu maha ei võtnud. Kolleegium ei jaga apellandi seisukohta, mille kohaselt ei pruugi keskmine mõistlik kõrvalseisja tunda hirmu pargitud sõiduautos istuvate inimeste elu ja tervise pärast siis, kui auto vahetus läheduses on ja otse selle suunas liigub n-ö linnakiirusel ehk kiirusega 40-50 km/h massiivne põllumajanduslik ratastraktor, mille esilaadurile kinnitatud haaratsid asetsevad sõiduauto kapoti ja esiklaasi kõrgusel. Selline olukord on ohtlik ja nii tajus seda näiteks ka tunnistaja RK.
  76. Ringkonnakohus on seisukohal, et R. Saks täitis KarS § 120 lg 1 subjektiivse koosseisu. Oma seisukohta põhjendab kolleegium nii.
  77. Esmalt pole ringkonnakohtu hinnangul subjektiivse külje puhul võimalik mööda vaadata kõikidest varem toimunud sündmustest. Esiteks on tõendatud, et R. Saksal oli PTA-ga olnud varemgi, enne
  78. oktoobrit
  79. a erimeelsusi, mille käigus R. Saks ähvardas Y.D-d ja L.L-i .
  80. oktoobril
  81. a sai kodust eemal viibinud R. Saks teada, et samad PTA ametnikud, kes on süüdi selles, et temaga seotud äriühingud jäid ilma toetustest summas 90 000 eurot, 36 on koos politseiga tema kinnistul selleks, et jälle kontrollida ja karistada ning nad kasutavad mh sisenemiseks jõudu C ja Q suhtes, kellele süüdistatav oli andnud korralduse ametnikke mitte sisse lasta. Selle üle, et R. Saks kuulis tänu Cle, kes talle helistas, sündmuskohal toimuvat, vaidlust pole. Arvestades tõendatud taustafakte on ringkonnakohtu hinnangul ilmselge, et R. Saks oli juba tulles PTA ametnike suhtes vaenulikult meelestatud. Toodu tõttu on ainetu kaitsja väide, et maakohtu järeldus selle kohta, et R. Saks oli PTA ametnike tõttu ärritunud, on spekulatiivne. Mis puudutab kaitsja argumenti, et R. Saks oli oma lähedaste (tunnistajad C ja Q) pärast mures, siis ei nähtu süüdistatava suur mure mitte kuidagi HV rinnakaamera salvestiselt.37 Vastupidi: video kinnitab, et R. Saks on PTA ametnike ja politsei peale maruvihane ning peab Qle loengut teemal, mille vastu politseinikud eksisid ja mida tunnistaja peaks järgmisel korral sarnases situatsioonis tegema. Kokkuvõtlikult on tõendatud, et samal ajal, kui kontrollkäigu lõpetanud PTA ametnikud - ja osa politseiametnikke - oli oma autodesse istunud ja valmistumas R. Saksa kinnistult lahkuma, sõitis nende poole PTA ametnike tegevuse tõttu ärritunud ja nende peale vihane R. Saks. Lisaks on tõendatud, et R. Saks teadis, et tema kinnistul on need ametnikud, kellega tal on varemgi erimeelsusi olnud, ehk Y.D ja L.L.
  82. Kaitsja on seisukohal, et järgnevad sündmused taanduvad tavapärasele liiklussituatsioonile ning oma lähedaste pärast muretsenud R. Saksale võib ette heita üksnes hooletut sõidustiili. Apellant rõhutab siinkohal, et R. Saksa manööver oli (häda)vajalik selleks, et süüdistataval oleks võimalik oma kinnistule keerata. Oma argumenti näitlikustas kaitsja maakohtule esitatud fotodega.38 35.1 Fotosid vaadates võib iseenesest nõustuda apellandi väitega, et järsku pööret sooritaval sõidukil võib tekkida vajadus n-ö lõigata vastassuunavööndit olukorras, kus tee on kitsas ja sõiduki gabariidid suured. Samas on kirjeldatud olukorras loogiline ja liiklusohutust silmas pidades isegi nõutav, et juht vähendab enne pööret märkimisväärselt kiirust. Seda R. Saks ei teinud. Kannatanud ja tunnistajad RK ning AH andsid ütlusi, et traktor liikus hooga PTA ametnike auto poole ja kõigile jäi mulje, et kohe toimub kokkupõrge. Seda, et ta oleks kiiruse sujuvalt pöördeks maha pidurdanud, ei kinnita ka süüdistatav, kes märkis, et traktori kiirus 36 Vt R. Saksa ütlused tlk 84pö Vt CD plaadil olevat salvestust, mis on tlk 151 ja 152 vahel olevas kileümbrikus 38 Vt tlk 89-90 37 14 võis enne pööret olla ca 30km/h. Lisaks ei näe erinevalt apellandist kolleegium, et R. Saksal oleks üldse olnud vajadust mingisuguse manöövri järele kitsal teel, kus pealegi oli PTA sõiduk kinnistu sissesõitu silmas pidades veidi ebaõnnestunult pargitud. Vaadates PTA sõiduki paiknemist oleks tegelikult loogiline, et olukorras, kus pööret kipub segama või raskendama või suisa takistama mõni teele või tee äärde pargitud auto, hoiab juht vastassuunavööndisse kaldumise asemel oma suunavööndit, võtab kiiruse maha ja pargib sõiduki lihtsalt tee äärde, vajadusel kasvõi vastassuunavööndisse pargitud autoga kohakuti. Kui vaadata HV rinnakaamera salvestist, siis on tee pealt R. Saksa kinnistule ehk kohta, kuhu süüdistatav kaitsja sõnul oma lähedaste juurde kiirustas, võimalik hõlpsasti ja kiiresti ka jalgsi minna. Toodule lisaks ei saa jätta märkimata, et kaitsja viidatud tavapärase liiklussituatsiooni kahjuks räägib ka tõsiasi, et nii RK kui ka AH pidasid ühel hetkel võimalikuks, et süüdistatav sõidab autost väljunud ja tee peal olnud Y.D-le traktoriga lihtsalt otsa.39
  83. Kõike eeltoodut silmas pidades pole põhjust korrigeerida maakohtu seisukohta selles, et süüdistatav pani toime tahtliku teo ja täitis seega ka KarS § 120 lg 1 subjektiivse külje.
  84. Kaitsja väited, mis puudutavad R. Saksale mõistetud karistust, väärivad osaliselt tähelepanu. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, mis puudutab R. Saksale mõistetud karistuse tingimisi kohaldamata jätmist KarS § 74 alusel. 37.1 Argumente, mis tingiks R. Saksale maakohtu poolt mõistetud karistuse liigi ja määra leevendamise, kaitsja apellatsioonis pole. Apellant on piirdunud lakoonilise märkusega, et karistust võiks vähendada ringkonnakohtu õiglasel äranägemisel. Kolleegium on seda meelt, et maakohtu mõistetud karistus vastab täielikult R. Saksa süü suurusele ning see jääb ühtlasi ka sanktsiooni piiridesse. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et arusaamatuks jääb maakohtu argument, mille kohaselt on R. Saksa puhul vajalik kohaldada KarS § 73 asemel kontrollnõuetega katseaega, sest süüdistatav pani toime kuriteo tööülesandeid täitvate ametnike vastu. 37.2 Kolleegium nendib, et kuna kriminaalhooldus on kallis ja piiratud ressurss, tuleks see suunata sinna, kus see on vältimatult vajalik. Varem karistamata inimese puhul võiks kohus siiski kaalutleda, kas kohaldada süüdimõistetu suhtes kontrollnõueteta või kontrollnõuetega katseaega. Nii näiteks võib olla tarvilik varavastaseid kuritegusid toime pannud inimese puhul regulaarselt kontrollida, kas ta töötab ning kas tal on sellest tulenevalt piisavalt elatusvahendeid. Vägivallateo toime pannud kindla elu- ja töökohaga süüdimõistetu puhul võiks ringkonnakohtu arvates riske maandava tegurina kõne alla tulla mõni täiendav kohustus, näiteks KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud sotsiaalprogramm - mis õpetab oma emotsioone kontrollima, viha juhtima jne - kuid seda kohustust R. Saksa puhul maakohus millegipärast ei kohaldanud ja seda pole taotletud ka ringkonnakohtult. R. Saks on varem kriminaalkorras karistamata, süüdistatav pani kuriteo toime
  85. oktoobril
  86. a. Andmeid selle kohta, et R. Saks oleks pannud teojärgselt toime uusi kuritegusid, ei ole. Maakohus allutas R. Saksa KarS § 74 sätestatud kontrollnõuete ja -kohustuste n-ö standardpaketile, selgitamata, milliseid süüdistatavast lähtuvaid riske need aitavad maandada. Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas peaks kriminaalhooldaja juures registreerimas käimine ja oma elukohaandmetest ning sissetulekutest aru andmine hoidma ära R. Saksa uued võimalikud kuriteod, sh sellised, mis on suunatud töökohustusi täitvate ametnike vastu. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et R. Saksale mõistetud ja kandmisele kuuluva vangistuse 5 kuud 27 päeva võib jätta KarS § 73 lg 39 Vt RK ütlused tlk 70 ja AH ütlused tlk 73 15 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu.
  87. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et prokuratuuri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja R. Saksa kaitsja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Pärnu Maakohtu
  88. detsembri
  89. a otsus tuleb tühistada osaliselt, R. Saksale mõistetud karistuse osas. Siin teeb ringkonnakohus uue otsuse ja jätab R. Saksa poolt kandmisele kuuluva vangistuse 5 kuud ja 27 päeva KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui R. Saks ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
  90. Riigikohus jättis
  91. detsembri
  92. a otsusega muutmata Tallinna Ringkonnakohtu
  93. aprilli 2024.a otsuse osas, millega määrati kindlaks, et R. Saksale määratud kaitsjale makstava tasu suurus on 329,40 eurot. Käsilolevas asjas esitas kaitsja ringkonnakohtule täiendava kirjaliku seisukoha koos taotlusega määrata kindlaks ja hüvitada selle koostamise eest riigi õigusabi tasu 131,76 eurot. Taotluse kohaselt oli kaitsja ajakulu 90 min. 39.1 Kolleegium on seisukohal, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Täiendavas seisukohas korratakse üle juba varem, apellatsioonis esitatud seisukohti ning rõhutatakse selles lahendis toodut, mille Riigikohus tühistas. Ringkonnakohus märgib, et võimalus esitada täiendavaid seisukohti ei tähenda, et pool saaks apellatsiooni piiridest väljuda, see on uueks arutamiseks tagastatud asjas mõeldud juhuks, kui on vajadus või soov korrigeerida oma varasemaid seisukohti. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et täiendava seisukoha puhul on põhjendatud ajakulu mitte rohkem kui 30 minutit. Seega tuleb hüvitatava riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 43,92 eurot. 39.2 Apellatsioonimenetluse põhjendatud kulu on seega kokku 373,32 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 p 4 sätestatud lahendi, kannab menetluskulu kooskõlas KrMS § 185 lg 1 Eesti Vabariik. /allkirjastatud digitaalselt/ 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.