) §-le 769 ei ole asjakohane, kuna see paragrahv ei keela andmesubjektil teda puudutavatest ning andmeid töötleva organi valduses olevatest dokumentidest koopiate tegemist. Samuti ei ole kaebaja arvates õige viide halduskohtu otsusele nr 3-08-2110. Kaebaja märgib, et Eesti Vabariigis ei ole pretsedendiõigust ning kui kohus tegi otsuse, milles pidas vangla keeldumist kinnipeetavale tema tervisekaardi koopiate esitamisest õiguspäraseks, ei tähenda, et see ongi õiguspärane. Kaebaja selgitab, et kuigi vangla tegi talle ettepaneku ning võimaluse teha väljakirjutusi oma meditsiinikaardist, ei ole kaebajal võimalik veeta terve päev meditsiiniosakonnas tehes väljakirjutusi eestikeelsetest dokumentidest. Täiendavalt selgitab kaebaja, et talle on vajalik meditsiinikaardist koopiate saamine, et kaitsta oma õigusi ning tema jaoks on oluline, et meditsiinikaardil kajastuv informatsioon oleks väljastatud ja kinnitatud meditsiiniosakonna töötajate poolt. Ühtlasi tunduvad kaebajale lapsikud ja rumalad need põhjused, miks vangla ei võiks teha koopiaid tema meditsiinikaardist. Põhjendatud huviks Andmekaitse Inspektsiooni toimingu õigusvastasuse tuvastamisel on kaebaja märkinud preventiivse huvi edaspidiste rikkumiste vältimiseks. Lähtuvalt eeltoodust palub XX tunnistada Andmekaitse Inspektsiooni toiming – tema tervisekaardist koopia tegemiseks Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemata jätmine – 2 õigusvastaseks, tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 30.04.2009.a „Riikliku järelvalvemenetluse lõpetamise otsus“ ning kohustada Andmekaitse Inspektsiooni tegema Tartu Vanglale ettekirjutus XX tervisekaardi koopia väljastamiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Andmekaitse Inspektsioon leiab, et XX kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 2 lõike 2 kohaselt ei kuulu nimetatud seadus kohaldamisele teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti. Antud juhul on eelpool loetletud asjaolud sätestatud isikuandmete kaitse seaduses (IKS) ning võlaõigusseaduses (
), mistõttu ei ole inspektsiooni hinnangul asjakohane lähtuda AVTSis ning selles reguleeritud sätetest teabenõude kohta. Inspektsioonile jääb selgusetuks XXi viide IKS § 29 lõikele 2, mis sätestab, et inspektsioon võib kohapeal kontrollida valmisolekut delikaatsete isikuandmete töötlemiseks. Sel juhul pikeneb registreerimistaotluse lahendamise tähtaeg kümne tööpäeva võrra. Kontrollimise tulemusena võib Andmekaitse Inspektsioon anda soovitusi isikuandmete organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete rakendamiseks ja tõhustamiseks. Inspektsioon ei pea käesolevas haldusasjas eelpoolnimetatud paragrahvi asjassepuutuvaks, kuna see ei ole kuidagi seotud isiku õigusega oma andmeid saada. Asjassepuutuvaks paragrahviks võib olla sama seaduse § 19 lõige 2, mille kohaselt on inimesel õigus saada isikuandmete töötlejalt enda kohta käivaid isikuandmeid. Isikuandmed väljastatakse võimaluse korral inimese soovitud viisil. Inspektsioon märgib, et kui inimese poolt soovitud viisil ei ole võimalik andmeid väljastada või oleks see isikuandmete töötleja jaoks ebaproportsionaalselt koormav, valib andmete väljastamise viisi töötleja. Eelpoolnimetatud paragrahvi lõige 3 sätestab, et isikuandmete töötleja on kohustatud andma andmesubjektile teavet ja väljastama nõutavad isikuandmed või põhjendama andmete väljastamisest või teabe andmisest keeldumist avalduse saamise päevale järgneva viie tööpäeva jooksul. Seega ei kohusta eelpoolnimetatud säte vanglat inimesele tema soovitud andmeid igal juhul väljastama. Tartu Vangla kodukorra punkti 22.6 kohaselt väljastatakse kinni peetavale isikule koopia tema tervisekaardist isiku vabanemisel. Nimetatud kodukord sätestab vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused ning täideviimise korra Tartu Vangla territooriumil. Samuti täpsustab kodukord vangistusseaduse ja justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri" ja muudes õigusaktides sätestatut. Kuna vangla kodukorda tutvustatakse kinni peetavale isikule, siis pidi XX olema teadlik asjaolust, et koopiat oma tervisekaardist saab ta vanglast vabanemisel. Tartu Vangla on XXi taotlusest keeldumisel nimetatud asjaolu ka selgitanud. IKS § 20 lõige 1 punkt 1 sätestab, et inimese õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid isikuandmete töötlemisel piiratakse, kui see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi. Tartu Vangla on inspektsioonile selgitanud, et tervisekaardist koopiate mitteväljastamise põhjuseks on vajadus tagada kõigi kinni peetavate isikute julgeolek ja turvalisus. Vangla tingimustes võib kinnipeetavale tema tervisekaardist koopia andmine kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, kuna tervisekaardi koopiaga on võimalik 3 kaaskinnipeetavatele tõendada oma terviseseisundit. Kinni peetavatest isikutest on ca 10 % HIV- nakatunud ja selle asjaolu ilmsikstulek toob kaasa kaaslaste põlastava suhtumise, mis võib lõppeda tagakiusamise ja füüsiliste kokkupõrgetega. Terved kinnipeetavad saavad tervisekaardi koopiaga tõendada, et nad ei põe aidsi, kuid see asjaolu stigmatiseeriks automaatselt HIV- nakatunuid. Vanglal puudub õiguslik alus hoida eraldi HIV viiruse kandjaid ja aidsihaigeid. Äärmiselt kõrge ohu tõttu nende elule ja tervisele on tervisekaardi koopiate tegemine asendatud ärakirja või väljavõtte tegemisega, mis on ainuke viis tagada HIV nakatunule anonüümsus. Inspektsioon leiab, et nimetatud põhjus on piisav, et piirata isiku õigust saada oma tervisekaardi täiemahulist koopiat. Kaebuse esitaja väitis Tartu Vanglale esitatud taotluses, et tal on vaja koopiat oma õiguste kaitsmiseks. Inspektsiooni hinnangul on XXil võimalus oma õigusi kaitsta ka siis, kui koopiate asemel väljastatakse talle ärakirju või tervisekaardi väljavõtteid. Kuna tervisekaardist koopia mitteväljastamine ei riku kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi, siis puudub XXil seaduslik alus nõuda tervisekaardist just koopia väljastamist. Patsiendi teavitamist tema tervislikust seisundist reguleerib
lg 1, mille kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja tervise seisundist, võimalikest haigustest ning nende kulgemisest, pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist omal kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti. Inspektsioon märgib, et nimetatud säte ei pane tervishoiuteenuse osutajale kohustust väljastada koopiaid, vaid ärakirju. Nimelt on ärakirja puhul tegemist dokumendi originaali sisulise kordusega, dokumentide rekvisiitide ja sisu täpse taasesitusega. Koopia on dokumendi originaali kopeerimise teel saadud täpne jäljend, mis vastab originaalile nii sisult kui vormilt.
Inspektsioon ei ole XXi kaebuse menetlemisel tuvastanud, et Tartu Vangla oleks teinud takistusi tutvumiseks tervisekaardiga ning saamaks neist väljavõtteid ja seega takistanud vajaliku informatsiooni saamist. Lisaks eelnevale märgib inspektsioon, et kinnipeetavale isikule tervisekaardi koopia väljastamisest keeldumise on Tartu Halduskohus õiguspäraseks tunnistanud oma 23.02.2009.a otsusega nr 3-08-
) §-st 769 lähtuvalt, mis sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti. Otsuses on märgitud, et ärakirja puhul on tegemist dokumendi originaali sisulise kordusega, dokumentide rekvisiitide sisu täpse taasesitusega. Koopia on dokumendi originaali kopeerimise teel saadud täpne jäljend, mis vastab originaalile nii sisult kui vormilt. Otsuses on leitud, et
ei pane tervishoiuteenuse osutajale kohustust väljastada tervisekaardi koopiaid, mistõttu ei ole inspektsioonil õigus Tartu Vanglat selleks kohustada. Kohus leiab, et vastustaja vaidlustatav otsus on tehtud vastavalt Tartu Vangla selgitusele, mis ei ole täiel määral õige. Nagu näha toimiku materjalidest, siis XX tervisekaardi koopia väljastamise taotlusele vastati, et „väljavõte tervisekaardist väljastatakse kinnipeetava isiku vabanemisel ja kohtu- või uurimisorganite nõudmisel“. Lisaks sellepärast, et kinnipeetav isik võib tutvuda oma tervisekaardiga meditsiiniosakonnas. (t.l. 3) Kuid XX taotles koopiate väljastamist. Ülalnimetatud Tartu Vangla vastus XX taotlusele ei ole täiel määral adekvaatne. Kaebaja taotles koopiat, vastatakse väljavõtte kohta, kuid
räägib: „Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti.“ Seega on tuvastatud, et kaebajal oli õigus saada tervisekaardist ärakiri, s.o dokumendi originaali sisuline kordus, dokumentide rekvisiitide ja sisu täpse taasesitusega. 5 Kaebaja pöördus Tartu Vangla poole toimingu sooritamise nõudes. Haldusorgan, kui ei ole aru saanud kaebaja tahtest, on kohustatud HMS § 6 kohaselt välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel (uurimispõhimõtte rakendamine). Kui Tartu Vanglal ei olnud selge, mida XX soovis saada, pidi ta selle välja selgitama ja täpsustama, kas ta soovis koopiat, ärakirja või väljavõtet. Kohtule ei ole arusaadav, miks keeldus Tartu Vangla meditsiinikaardi väljavõtte tegemisest, kui taotleti koopia tegemist. Samuti ei ole selge, miks Tartu Vangla ei ole uurimisprintsiibi kohaselt selgitanud XX, et tal on õigus
Oma taotluses kaebaja mainib, et on nõus maksma raha koopia eest. (t.l. 42) Kohus leiab, et Tartu Vangla ei ole välja selgitanud kaebaja tahet.
Vene keeles need mõlemad sõnad on „копия“. Seda kinnitab Eesti Keele Instituudi Eesti-Vene sõnaraamat: koopia (ärakiri, jäljend) – копия. Eesti Keele Instituudi Vene-Eesti sõnaraamat: копия –
§-st 769 on XXl õigus saada ärakirju ja seega haldusorgan on kohustatud välja selgitama taotleja tegeliku tahte ja siis sellest lähtuvalt tegema vastava otsuse. Tamara Hristoforova kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.