Obsah (7)

§ 2§ 14§ 23§ 68§ 6§ 26§ 24

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-345 Haldusasi Politsei- ja Piirivalv

) § 15 lg 1 alusel tulenevalt Harju Maakohtu otsusest nr XXXXX, 15.10.2024 ja alustatud illegaalimenetlusest

2. Tallinna Halduskohtus registreeriti 12.02.2025 PPA taotlus taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.
3. Kohtuistung toimus 12.02.
4. KOHTU PÕHJENDUSED 11.

§ 2lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole selles, et isik on välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Sellest tulenevalt alustati 11.02.2025 X’i suhtes illegaalimenetlus nr 1052285972.

§ 14

lg 2 1 kohaselt välismaalane, kellele kohus on lisakaristusena mõistnud väljasaatmise või kelle lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele, saadetakse riigist välja ilma lahkumisettekirjutust tegemata. 12.

§ 23

lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kaheks kuuks, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ning välismaalasel puuduvad 2 tagasipöördumiseks vajalikud transiidiriigist viibib (p 3). dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või 13.

§ 68

järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3), kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4) või kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (

§ 23lg 11).

14. Eestisse saabudes identifitseeris välismaalane end kui X. Suheldes Rootsis asuva Sudaani Vabariigi Saatkonnaga, tuvastas PPA, et välismaalane on Sudaanis tuntud hoopis nimega X. Puudutatud isikul puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid. Kohus leiab, et kuna isikul puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid, on PPA õigesti tuginenud

§ 23lg 1 p-le 3.

15. PPA on õigesti tuginenud ka sellele, et isiku suhtes esineb põgenemisoht.

§ 6

8 p 3 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses. 11.02.2025 läbiviidud küsitluse käigus selgitas välismaalane, et Eestisse tulles puudusid tal dokumendid ja nime nimetades olid ametnikud temast valesti aru saanud, mistõttu saigi nimest X hoopis X. Isik saabus Eestisse 2013. aastal, PPA on 22.04.2014 väljastanud isikule X nimelise dokumendi ja kogu dokumendi kehtivuse aja ei ole isik kordagi viidanud või pööranud ametnike tähelepanu sellele, et tema nimi on dokumendil vale või valesti kirja pandud. Alles 11.02.2025 läbiviidud küsitlusel on isik märkinud, et tema nimi on Eestis dokumenteeritud valesti. See, et isik ei ole oma nime korrektsusele varasemalt tähelepanu juhtinud, seab välismaalase usaldusväärsuse ja PPA-ga koostöö tegemise kahtluse alla. 16.

§ 68

p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. X’i on kriminaalkorras karistatud 2 korral erinevates isikuvastastes süütegudes, sh korduv vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu ametikohustuste täitmisel. Kuigi ainuüksi karistatuse fakt ei näita isikust tulenevat põgenemisohtu, on PPA seisukohal, et varasemalt välismaalase poolt toimepandud rasked isikuvastased süüteod näitavad tema vägivaldset meelestatust ning ükskõikset suhtumist Eesti Vabariigi õiguskorda. Tegemist on tõsiste kuritegudega, mis on otseseks ohuks avalikule korrale ja turvatundele. PPA hinnangul ei ole X’i poolt toime pandud süüteod muutunud ajas kergemaks ning PPA-l puudub isiku suhtes usaldusväärsus. Kohus nõustub PPA hinnanguga. 17.

§ 68

p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Tuginedes

§ 26

4 lg 1 ple 3 on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sh aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. Kohtuistungil on X avaldanud soovi lahkuda Eestist Sudaani Vabariiki ning on taotlenud edasisest karistuse kandmisest vabastust. Vanglas viibimise ajal aga ei ole välismaalane endale riigist lahkumiseks dokumente taotlenud. Sellest tulenevalt on PPA-l alus arvata, et välismaalane ei täida talle pandud kaasaaitamiskohustust ja ei ole motiveeritud Eesti Vabariigist lahkuma. PPA leidis, et vabaduses viibides ei ole isik motiveeritud PPA-ga koostööd tegema ning võib hakata eirama lahkumiskohustuses täitmist. Näiteks puudutatud isikuga 11.02.2025 peetud küsitluses saab puudutatud isik küll aru, et ta viibib Eestis illegaalselt ja ta tuleb välja saata, kuid küsib ikkagi, miks saadetakse ta välja ka Euroopast. Eelnevast võiks järeldada, et puudutatud isik ei pruugi siiski tahta tema väljasaatmist Sudaani Vabariiki vaid puudutatud isik sooviks jääda edasi Euroopasse (seda enam, et tal elab õde Saksamaal). Ühtlasi elab Eestis puudutatud isiku 3 poeg ja tema poja ema. Küsitlusest selgub, et puudutatud isiku poja ema ei tea, et puudutatud isikut ähvardab väljasaatmine ja puudutatud isiku sõnul tuleks talle see üllatusena. Arvestades, et puudutatud isikul elavad Eestis lähedased pereliikmed (poeg), võib puudutatud isik hakata vabaduses viibides väljasaatmisest kõrvale hoidma. Kohus peab Xi senist käitumist arvestades usutavaks, et vabaduses olles ei jääks ta enda väljasaatmist ootama, vaid võib lahkuda mõnda teise EL riiki või hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma. Kohus osundab, et põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust. Põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada

§-s 10 sätesatud leebemaid järelevalvemeetmeid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). 18. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (

§ 23lg 4).

KPK-s on tagatud tervishoiuteenuse saamine.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne.
2. Ülaltoodut arvestades annab kohus PPA-le loa paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 12.04.2025 (kaasa arvatud).
3. Isik tuleb KPK-st viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg 11).

Samuti tuleb isik KPK-st vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (

§ 24lg 3).

22. Isiku identifitseerimise välistamiseks asendab kohus HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 4