) § 121 lg 4, § 203 lg1 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD
lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebaja esitas kolmel korral PPAle süüteoteate vastavalt 30.10.2024, 11.11.2024 ja 13.11.2024, millele kaebaja vastuseid ei saanud. Kaebaja esitas kohustamiskaebuse PPA kohustamiseks esitatud süüteoteadetele vastama. PPA tõi kohtule 27.12.2024 esitatud vastuses välja, et X on viimase aasta jooksul pöördunud PPA poole süüteoteate vormi kasutades rohkem kui kümnel korral. Tema kõigile pöördumistele on vastatud ja need vastused on saadetud e-posti aadressile xxxxxxxxx. PPA-le ei ole isiku elu- ega asukoht teada. PPA esitas koos vastusega muu hulgas ka kolm saadetud vastuskirja, vastavalt 04.11.2024 ja kaks kirja 21.11.2024, millega vastati kaebaja süüteoteadetele. Kohus selgitas juba käiguta jätmise määruses, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ning kuriteokaebuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Uurimisasutuse tegevuse vaidlustamine toimub kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud korras. Kuriteoteateid menetlevad KrMS § 195 lg-st 1 tulenevalt uurimisasutus või prokuratuur ning esimese astme kohtutena arutavad kriminaalasju maakohtud, mitte halduskohtud. KrMS § 198 lg 1 sätestab, et uurimisasutus või prokuratuur on kohustatud kuriteoteate saamisest alates kümne päeva jooksul teatama kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse alustamata jätmisest. Tulenevalt KrMS §-st 207 võib kannatanu esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale kaebuse prokuratuurile. Kaebaja on kohtule 17.12.2024 esitatud vastuses kinnitanud, et soovis esitada kuriteoteate. Kui kaebaja on seisukohal, et PPA pole kaebaja avalduste alusel õiguspäraselt toimetanud, sh ei ole alustanud vastavalt kaebaja tahtele kriminaalmenetlust või neile nõuetekohaselt vastanud, siis on kaebajal oma õiguste kaitseks võimalik esitada kaebus prokuratuurile. Eeltoodu kohaselt ei ole kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu tagastab kohus kaebuse. 6. Samas möönab kohus, et igasugust uurimisasutusele esitatud kirjalikku avaldust ei saa automaatselt pidada kuriteoteateks, kuid antud juhul on kaebaja kinnitanud, et soovis esitada kuriteoteate. Isegi kui käsitleda kaebaja pöördumisi toimingutena, kus kaebuse esemeks olevad asjaolud kujunesid haldusmenetluses ja pöördumisi kuriteoteatena käsitleda ei saa, esinevad siiski alused kaebuse menetluse lõpetamiseks
Kuigi puuduvad andmed, kas kaebaja enne kohtumenetlust vastused kätte sai, on vastused kaebajale kätte toimetatud käesolevas kohtumenetluses. Kaebaja on PPA vastusele omakorda vastuse esitanud, mistõttu saab järeldada, et PPA vastus on kaebajani jõudnud. PPA esitas vastuses muu hulgas kolm vastuskirja, milles oli kaebaja süüteoteadetele vastanud. 7. Kohus selgitab, et vastavalt
Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8.
lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.