1-24-3492/31

(23210000044)Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Pudova Tõlk Aleksander Minin Kriminaalasi Oleg Talv süüdistuses KarS § 119 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Kalmer Kask Süüdistatav Oleg Talv isikukood 37809033718; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht XXX; XXX; emakeel vene keel; töökoht XXX; eelnevalt kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff vandeadvokaadi abi Kelli Varov (kokkuleppel) ringkonnaprokurör ja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 310, 311, 314 ja 315 maakohus otsustas: Mõista Oleg Talv süüdistuses KarS § 119 lg 1 järgi õigeks. Kannatanu O.C tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Rahuldada kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks ning mõista Eesti Vabariigilt Oleg Talve kasuks välja 14 379,59 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtuarstliku ekspertiisi (22.09.2023 ja 19.04.2024 ekspertiisiakt) kulu summas 239 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku summas 672,26 eurot. 1 1-24-3492 Asitõendid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Süüdistuse sisu

1. Oleg Talve (Talv) süüdistatakse selles, et ta pani toime kuriteo KarS § 119 lg 1 mõttes, s.o raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest. 17.04.
2. a kella 18:45 paiku XXX linnas, aadressil XXX asuva ühiselamu fuajees patrullpolitseinikuna väljakutset lahendades tekitas Oleg Talv võimaliku väärteo toime pannud isiku – O.C – kinnipidamisel viimasele ettevaatamatusest kannatanu vasaku sääreluu murru. Nimetatud vigastuse näol oli antud juhul tegu rohkem kui 4 kuud kestva tervisehäirega, mistõttu on tegemist kannatanule tekitatud raske tervisekahjustusega. O.C-le raske tervisekahjustuse tekitamine O. Talv poolt leidis aset järgmisel moel: Takistamaks O.C lahkumist eelnevalt viidatud aadressil asuva ühiselamu fuajeest ning soovides O.C kinni pidada, haaras O. Talv kinni O.C kaelast ning üritas naist kinnipidamise lihtsustamiseks maha viia. Kasutades kannatanu neutraliseerimise läbiviimiseks enda kehamassi ja hoides kannatanust samal ajal ümbert kinni, püüdis O. Talv O.C-d maha suruda, tehes seejuures mõned sammud tahapoole. Samas ei veendunud O. Talv tema poolt maha viidava naisterahva kehaasendis, eirates ühtlasi O.C-d maha viies ka talle väljaõppes õpetatud ja isiku maha viimiseks ning võimalike vigastuste vältimiseks kohaseid võtteid / tehnikaid. O. Talv eelkirjeldatud ja hooletusest toime pandud tegevuse tulemusel koondus kannatanu keharaskus naise vasakule jalale ning toimus kannatanu vasaku põlveliigese ülemäärane jõuline painutus külgsuunas. O.C kehaasend muutus O. Talv eelkirjeldatud tegevusest vahetult tingituna sedavõrd, et kannatanu vasak sääreluu murdus. Kohtuistung
3. Süüdistatav O.Talv ei tunnistanud ennast süüdi. Ta kinnitas, et, 17.04.2023 ta saabus väljakutsele XXX asuvasse ühiselamusse ja püüdis pidada kinni O.C-d, kes väidetavalt tulistas ühiselamu juurde pargitud sõidukisse õhupüstolist. O.C ei allunud politsei korraldustele, käitus agressiivselt, millega seoses ta kasutas tema suhtes füüsilist jõudu, mille tulemusena O.C sai jalaluumurdu. Ta ei tahtnud sellist tulemust ja kõik juhtis ettenägematult. Prokuratuur on seisukohal, et O.Talve tegevus vastab KarS § 119 lg 1 ettenähtud kuriteo koosseisule. Kaitsjad on asunud seisukohale, et antud asjas puuduvad KarS § 119 lg 1 objektiivne ning subjektiivne koosseis ning esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas
4. Asjas puudub igasugune vaidlus selles osas, et 17.04.
5. a kella 18:45 paiku XXX, aadressil XXX asuva ühiselamu fuajees patrullpolitseinikuna väljakutset lahendades tekitas Oleg Talv võimaliku väärteo toime pannud isiku – O.C – kinnipidamisel viimasele ettevaatamatusest kannatanu vasaku sääreluu murru. Puudub vaidlus ka asjaolus, et O.C kinnipidamine oli vajalik, seaduslik ning süüdistataval oli vastav pädevus kinnipidamist teostada. 2 1-24-3492
6. Narva Haigla esitatud dokumentidest (KoTo lk 9-19) ning ekspertiisiaktist nr XX (KoTo lk 22-25) nähtub, et O.C-le kinnipidamisel oli tekitatud vasaku sääreluu proksimaalse (e lähimise) osa liigespinda haarav nihkega kinnine killunenud murd. Vigastus võis olla saadud ajal kui kannatanu toetus põlveliigesest veidi painutanud ja põlvega veidi sissepoole roteerunud vasaku jala peale, tingimustes kui patrullpolitseinik kinnipidamise ajal haaras kannatanu ülakehast ning tegi mõned sammud taha. Vigastus ei ole eluohtlik ning tavalise kulu korral põhjustab pikaajalise tervisekahjustuse rohkem kui 4 kuud. See tähendab, et O.Cle oli tekitatud raske tervisekahjustus.
7. Tulenevalt tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava ütlustest, O.C-d pidas kinni just süüdistatav O.Talv, see on nähtav ka kohtuistungil uuritud videosalvestistest (KoTo lk 35-77).
8. Samal ajal kohus asub seisukohale, et KarS § 119 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseis O.Talve tegevuses siiski puudub.
9. Selleks, et tunnistada isikut süüdi ettevaatamatusest toimepandud süüteos, peab isiku käitumises olema esmalt tuvastatud objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine (vt RKKKo nr 31-1-136-05, nr 3-1-1-88-06, p 10 ja nr 3-1-1-90-06). Selleks, et tuvastada objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb aga ära näidata, kuidas oleks isik pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral käituma, s.t konstrueerida hoolsuskohustusele vastav käitumine. Selleks on vaja püstitada küsimus, kuidas toiminuks süüdistatava (menetlusaluse isiku) asemel keskmiselt kohusetundlik ja ettenägelik, samas eluvaldkonnas tegutsev isik (vt RKKKo nr 3-1-1-90-06, p 31 ja nr 3-1-1-83-08, p 13).
10. Kohus on seisukohal, et antud olukorras raske tervisekahjustuse tekitamine oli ettenägematu. Ülalnimetatud videosalvestistest on nähtav, et O.C vehib kätega, käitub agressiivselt (niimoodi ta käitus isegi kohtuistungil) ja püüab põgeneda sündmuskohalt. Nimetatud olukorras, kus isik ei allu politseiniku seaduslikule korraldusele ja püüab põgeneda seisukohalt, füüsilise jõu kasutamine politseiniku poolt on igati põhjendatud. Kohus asub ka seisukohale, et O.Talv kasutas füüsilist jõu võimaliku õiguserikkuja kinnipidamiseks proportsionaalselt.
11. Asjatundja M.T turvataktikalises sündmuse kokkuvõttes (KoTo lk 89-95) leidis, et „Kas füüsilise jõu kasutamine oli vajalik, siis tuleb tõdeda, et füüsiline jõud on üldjuhul vähimat kahju tekitavam vahend, seega võib öelda, et see oli vajalik põgenemise vältimiseks. Kas jõu kasutamine oli ka mõõdupärane ehk vahend (jõu kasutamine) ei tohi tekitada suuremat kahju, kui ära hoitakse, siis arvestades, et õhupüstolist tulistamisega võidakse tekitada isikule tervisekahjustusi ja valu, siis võib öelda, et jõu kasutamine oli mõõdupärane.“
12. Prokuratuur heidab süüdistatavale ette, et O.C kinnipidamisel kasutas süüdistatav vale võtet ja rikkus sellega hoolsuskohustust. Samal ajal kohtuistungil andis tunnistaja W.A ütlusi selle kohta, et sellist võtet nagu kasutas O.Talv kannatanu kinnipidamisel on politseiametnikele õpetatud. Asjatundjad M.F.C ja M.P andsid ütlusi selle kohta, et puuduvad reeglid, millist võtet tuleb kasutada ja millist mitte. Asjatundja M.T istungil öelnud, et „turvapraktikas alati soovitame midagi, aga et see on ainuõige, seda ma ei saa kunagi väita“.
13. Kohus nõustub kaitsjatega, et tunnistaja G.U arvamus, et süüdistatav kasutas O.C mahasurumisel vale tehnikat, et ole pädev kuna tegemist on isikuga, kes on lõpetanud 3 1-24-3492 politseiõppe vaid 2024 aastal ning ta ise ei ole kasutanud nimetatud võtet kinnipidamisel kordagi.
14. Nagu nähtub videosalvestisest, O.C käitus sündmuskohalt agressiivselt ja püüdis põgeneda, seega asub kohus seisukohale, et O.Talve kasutatud võte O.C kinnipidamisel oli vastavuses olukorraga ja O.C isiksusega.
15. Samal ajal, isegi siis, kui nõustuda prokuratuuri seisukohaga, et nimetatud võte ehk kannatanu mahasurumine oli läbiviidud valesti, see ei anna alust jäätada KarS § 119 lg 1 ettenähtud kuriteo olemasolu O.Talve tegevuses kuna saabunud tagajärg – jalaluu murd – ei olnud objektiivselt ettenähtav.
16. Vajaliku hoolsuse üles näitamata jätmist saab isikule tagajärjedelikti puhul ette heita üksnes juhul, kui saabunud tagajärg oli teo toimepanijale objektiivselt ettenähtav (RKKKo Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.11.
17. a otsus asjas nr 3-1-1-79-10, p 20). Kohus on seisukohal, et antud juhul see nõude ei ole täidetud.
18. Nii, asjatundja F.C andis arvamuse, et „mina mõtlesin, et selle võttega just kaela saab vigastada, et mina üldse ei mõelnud, et jalga võib niimoodi“. Ka asjatundja M.P oli üllatuseks tekitatud trauma, „et niimoodi, et see trauma tekkis, et minu jaoks oli ootamatult, kui ma nägin esmakordselt seda videot. Enne seda ma ei teadnud, et niimoodi võiks jalal tekitada mingeid vigastusi, et enne seda video vaatamist, et mu jaoks oli ootamatult“. Asjatundja M.T arvamusel taolises olukorras võiks oodata, et kinnipeetav isik kukub maha ja vigastab pead.
19. Nimetatud olukorras tuleb asuda seisukohale, et süüdistuses nimetatud tagajärg ehk saareluumurd, ei onud O.Talvele objektiivselt ettenähtav. O.Talv ei teadnud, et selline tagajärg võib saabuda ega pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral sellise tagajärje saabumist ka ette nägema. Antud juhul ei ole tegemist KarS § 18 lg 2 ega 3 olukorraga, seega ei ole täidetud ka subjektiivne koosseis ja süüdistatavat tuleb õigeks mõista. Asjakohane on ka kaitsjate viide Riigikohtu seisukohale, et iga kinnipeetava vastupanu käigus tekkinud kehavigastus ei saa olla politseiametnike jaoks kriminaliseeritav – sellisel juhul ei olekski võimalik politseil oma ametikohustusi täita – RKKKo otsus asjas 1-19-31 p
21. Samal ajal, kohus ei nõustu kaitsjate väitega, et sündmuse võiks oli O.Talv olla hädakaitseseisundis kuna videosalvestistest ja tunnistajate ütlustest nähtub, et O.C otseselt ei ole rünnanud politseinikke või teisi sündmuskohal viibinuid isikuid. Menetluskulud
22. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 1, 3, 4 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: 1) Oleg Talve kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugini tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 672,26 eurot (334,32 + 337,94); 2) kohtuarstliku ekspertiisi (22.09.2023 ja 19.04.2024 ekspertiisiakt) kulu summas 239 eurot; 3) valitud kaitsjale tasutud õigusabikulud. Kaitsjad vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff ja vandeadvokaadi abi Kelli Varov esitasid 28.10.2024 kohtule taotlused hüvitada Oleg Talvele tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu kokku summas 14 379,59 eurot. Taotluse kohaselt 4 1-24-3492 on kaitsja ühe töötunni hind 170 eurot (millele lisandub käibemaks). Taotlusele olid lisatud järgnevad arved: - 02.07.2024 arve nr XX summas 1638,46 eurot (koos käibemaksuga). Arve sisuks on märgitud õigusnõustamine 10 tundi 54 minutit (14.06.2024 materjalidega tutvumine, analüüs, kõne kliendiga 2h 29m; 17.06.2024 kõne kliendiga 17m; 20.06.2024 taotlus kohtule 7m; 01.07.2024 kaitseakti koostamine 3h 35m; 01.07.2024 tutvumine kirjaga 1m; 01.07.2024 kaitseakti koostamine 3h 35m; 02.07.2024 kaitseakti täiendamine ja esitamine 45m; 02.07.2024 kaitseakti e-toimikus ja e-kirja teel prokurörile edastamine 5m). - 31.07.2024 arve nr XX summas 307,65 eurot (koos käibemaksuga). Arve sisuks on märgitud õigusnõustamine 1 tund 29 minutit (08.07.2024 istungiks ettevalmistus, kõned kliendiga 17m; 08.07.2024 istungil osalemine 28m; 09.07.2024 tutvumine kohtuistungi protokolli ja kohtu alla andmise määrusega 12m; 10.07.2024 õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga 18m; 10.07.2024 tutvumine kliendi kirjaga 4m; 10.07.2024 tutvumine kliendi kirjaga 2m; 11.07.2024 kõne kliendiga 7m; 12.07.2024 tutvumine kirjaga 1m). - 30.08.2024 arve nr XX summas 6,92 eurot (koos käibemaksuga). Arve sisuks on märgitud õigusnõustamine 2 minutit (12.08.2024 tutvumine kliendi kirjaga). - 09.10.2024 arve nr XX summas 4898,59 eurot (koos käibemaksuga). Arve sisuks on märgitud õigusnõustamine käibemaksuvabad bürookulud summas 214,80 eurot ja õigusnõustamine 22 tundi ja 35 minutit ning 14 tundi summas 3839,17 eurot (02.10.2024 sõidukulu Tartu-Narva-Tartu 358 km ja 04.10.2024 sõit Tartu-Narva-Tartu 358 km; 23.09.2024 istungiks ettevalmistus 1h 19m; 30.09.2024 ettevalmistus istungiks 3h; 30.09.2024 istungiks ettevalmistus, kiri kliendile 18m; 30.09.2024 tunnistajaga suhtlemine, tunnistajale SMS-kutse saatmine 12m; 30.09.2024 kõne kohtuga 1m; 01.10.2024 ettevalmistus istungiks. Avakõne koostamine, tunnistajatele küsimuste koostamine 7h; 02.10.2024 ettevalmistus istungiks 2h; 02.10.2024 istungil osalemine 3h; 03.10.2024 ettevalmistus istungiks 1h; 03.10.2024 ettevalmistus istungiks 1h; 04.10.2024 istungil osalemine 3h 45m; 23.09.2024 istungiks ettevalmistus - täiendav õiguslik analüüs 2h; 01.10.2024 õiguslik analüüs, kohtupraktika läbitöötamine ja sarnaste nõuete kohta õiguskirjanduse läbitöötamine 9h; 03.10.2024 ettevalmistus istungiks 3h). - 28.10.2024 arve nr XX summas 6905,77 eurot (koos käibemaksuga). Arve sisuks on märgitud tunnitasu alusel esindamine kriminaalasjas nr 1-24-3492 32 tundi ja 2 minutit summas 5445,67 eurot ning sõidukulud Tartu-Narva-Tartu summas 214,80 eurot (05.10.2024 kiri kliendile 1m; 06.10.2024 võimalikeks kohtuvaidlusteks ettevalmistus 3h 32m; 06.10.2024 kliendiga suhtlus enne istungit 35m; 07.10.2024 ettevalmistus istungiks 1h; 07.10.2024 istungil osalemine ja kliendi konsultatsioon pausil seoses süüdistuse muutmisega 4h; 08.10.2024 kohtukõne teeside koostamine 3h 59m; 09.10.2024 02.10.
23. a istungi protokolli ülekontrollimine 26m; 14.10.2024 02.10.
24. a istungi protokolli ülekontrollimine 20m; 14.10.2024 04.10.
25. a kohtuistungi protokolli ülekontrollimine 43m; 16.10.2024 04.10.
26. a kohtuistungi teise protokolli ülekontrollimine 44m; 21.10.2024 07.10.2024 istungi protokolli kontrollimine 35m; 25.10.2024 07.10.
27. a istungi protokolli nr 2 kontrollimine 30m; 27.10.2024 kohtukõne teeside koostamine 4h 7m; 27.10.2024 kohtuteeside kirjutamine 5h; 28.10.2024 menetluskulude nimekirja koostamine 30m; 28.10.2024 istungil osalemine 6h; 28.10.2024 sõit Tartu-Narva-Tartu 358 km; 07.10.2024 sõit Tartu-Narva-Tartu 358 km). Antud kriminaalasjas on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud. Kohtueelse uurimise käigus on tehtud kaks ekspertiisi ja need on teostatud kriminaalasjas tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude väljaselgitamise eesmärgil. Seoses sellega, et kohus mõistab süüdistatava õigeks temale esitatud süüdistustes tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel jätta ekspertiiside kulud riigi kanda. Niisamuti tuleb riigi kanda jätta ka riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses. 5 1-24-3492 Kriminaalmenetluse kulu hulka kuulub ka valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Süüdistatava kaitsjad on taotlenud valitud kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamist riigi poolt. Kohtupraktika kohaselt on valitud kaitsjale makstav tasu menetluskuluna käsitatav KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja kriminaalasja menetleja ei saa otsustada selle hüvitamist (RKKK 1-17-7077/14, 3-1-1-79-14 p 44). Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (RKKK 1-21-7774, p 42). Riigikohtu kriminaalkolleegium ei ole senises praktikas määratlenud maksimaalset õigusteenuse tunnitasu määra. Mõistlik tunnihind määratakse, arvestades asja mahtu ja keerukust, osutatud õigusabi aega ja kvaliteeti ning ka üldist hinnatõusu (nt RKKK 20.02.2023, 1-21-8988/133, p 41 ja 09.12.2021, 1-20-2473/58, p 9). Antud menetluses valitud kaitsjate tunnitasud 170 eurot on ilmselgelt kohtu hinnangul mõistlik. Oleg Talve poolt valitud kaitsjale makstud 14379,59 eurot saab käsitada KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega tasuna. Tehtud kaitsetoimingud olid kaitsealuse huvides ja vajalikud. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Kaitsjatele makstud tasu suurus ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Kaitsjate sõidukulud istungile sõiduks vastavad riigi õigusabi korras hüvitatavale suurusele 0,3 eurot kilomeetri kohta büroo asukohast kohtuni ja tagasi. Seega leiab kohus, et Oleg Talvele kuulub hüvitamisele 14 379,59 eurot kriminaalasjas osutatud õigusabi eest. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik 6