Obsah (4)

§ 175§ 172§ 173§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 12.02.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-16-2763 Kohtuasi D.R kohustustest v

) § 175 lg-le 51, mille kohaselt menetluse tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Maakohus leidis, et puuduvad alused võlgniku kohustustest vabastamiseks. 8.1. Maakohus keeldus

§ 175

lg 2 p 2 alusel võlgnikku kohustustest vabastamast, kuna kohtu hinnangul oli võlgnik rikkunud

§-s 173 nimetatud kohustusi, s.o jättis täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ega otsinud aktiivselt sissetulekut. Võlgnik tegi lühiajalisi töid ja oli töötuna arvel. Võlgniku selgituste kohaselt kandideeris ta viimasel kahel aastal kolmel korral, kuid puuduliku hariduse tõttu ei osutunud ta valituks. Kohtu hinnangul võis olemasoleva informatsiooni pinnalt järeldada, et võlgnik oli tulutoova tegevuse otsimisel kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel üldiselt passiivne või siis varjas enda tegelikke sissetulekuid. Võlgniku tegevust ei saa lugeda aktiivseks tulutoova tegevuse otsimiseks. 3 2-16-2763 8.2. Samuti jättis võlgnik täitmata kohustuse loovutada tulu usaldusisikule ja

§ 172

lg-s 2 sätestatud kohustuse teha võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas väljamakseid. Võlgnik ei teinud võlausaldajatele ühtegi makset, kuigi kohus märkis 23.05.2022 määruses, et viimase aasta sissetulekute suurus viitas võimalusele teha väljamakseid võlausaldajatele. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest nähtub, et võlgnikule laekus 02.09.2021 II pensionisamba väljamakse 5197,97 eurot ja 17.09.2021 II pensionisamba täiendav väljamakse 40,76 eurot. Kohus selgitas võlausaldajate väljamaksete suuruse arvutamist ja märkis, et võlgnikul tuleb võlausaldajatele välja maksta 3052,77 eurot. Võlgnik võlausaldajatele nimetatud summat ei tasunud. Võlgniku käitumisest võis järeldada, et võlgnikul puudus tegelik huvi oma kohustuste täitmise vastu. 8.

1. Võlgnik rikkus tahtlikult kohustust otsida tulutoovat tegevust, samuti võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustust, kahjustades seega võlausaldajate huve. Määruskaebus
2. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada võlgnik täitmata jäänud kohustustest. Juhul, kui kohus ei pea määruskaebuse väiteid piisavaks, taotleb võlgnik enda ärakuulamist.
3. Kohustuste suurus Swedbank AS-i ees kokku 47 315,13 eurot ei ole korrektne. Tegemist on võlgniku ja tema abikaasa Ervin D.R (abikaasa) solidaarvõlgadega. 10.
4. 23.05.2022 määruse, millega pikendati võlgniku kohustustes vabastamise menetlust, kohaselt olid võlgnik ja abikaasa mõlemad laenude saajad ning abikaasa kohustustest vabastamise menetluses laekus Swedbank AS-ile väljamakseid. Abikaasa kohustustest vabastamise 18.10.2021 määruses toodi välja, et Swedbank AS-i ees täitmata jäänud nõue on 13 987,19 eurot. Seega ei saa Swedbank AS-i täitmata kohustus olla 47 315,13 eurot. 10.
5. Lisaks ei nõustu võlgnik, et abikaasa kohustustest vabastamise menetluses tehtud laekumisi ei saa arvesse võtta võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Abikaasa tegi enda menetluses väljamakseid nii töötasu kui kogumispensioni arvelt. Järelikult toimus vähemalt mingis ulatuses abikaasa kohustustest vabastamise menetluses väljamaksete tegemine ühisvara (töötasu) arvelt.
6. Võlgnik ei nõustu maakohtu etteheitega töö otsimise kohustuse rikkumise osas. 11.
7. Tasuva töökoha leidmisel tuleb arvesse võtta perekondlike kohustuste täitmist, sh laste kasvatamist ja eriti siis, kui seda tehakse üksikvanemana, elukorraldust, sh võlgniku elukohta ja sellega kaasnevaid võimalusi tasuva töö leidmisel ning võlgniku haridust. 11.
8. Võlgnik on menetluse ajal elanud maapiirkondades, kus puuduvad vabad töökohad. Pere ainukest autot kasutab abikaasa tööl käimiseks ja seega sõltub võlgnik täielikult ühistranspordist. Võlgnikul on alaealised lapsed, kes on sündinud 09.01.2010, 30.06.2011 ja 10.09.2018, keda võlgnik kasvatab enamuse ajast üksinda, kuna abikaasa töötab transpordiettevõttes autojuhina ning sõidab igapäevaselt Soome ja Eesti vahet, olles kodus üksnes nädalavahetustel. 11.
9. Võlgnik on pidanud iga kuu käima lastega arsti juures. Võttes arvesse, et abikaasa kodus ei viibi, ei ole võlgnikul võimalik seda kohustust ka kellegagi jagada. Võlgnik toob esile, et ühel lapsel on bronhiaalastma, tal on olnud veremürgitus ja erinevaid operatsioone. Ühtlasi 4 2-16-2763 sattus laps lasteaia viimases rühmas ja
10. klassis kiusu alla, mille tagajärjel käidi lapsega 5 aastat terapeutide ja psühholoogide juures. 11.
11. Võlgnikul on põhiharidus ja ta õpib hetkel gümnaasiumis. Ühtlasi juhib võlgnik tähelepanu asjaolule, et alates 2020 oli Eestis Covid pandeemia, mis omakorda raskendas töö leidmist. Ettevõtted ei laiendanud majandustegevust ega palganud uusi töötajaid. Kõik eeltoodud asjaolud on teinud võlgnikul töö leidmise raskeks. Võlgnik on tööd otsinud. Võlgnik on töökuulutuste peale ka helistanud, mida ta ei saa tõendada.
12. Isegi, kui võlgnik oleks rikkunud

§ 173

lg-s 1 toodud kohustust ja oleks seda teinud süüliselt, ei ole rikkumine kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajad ei oleks saanud väljamakseid ka siis, kui võlgnik oleks saanud püsivalt tööl käia. 12.1. Võlgniku sissetulekust arvestatakse maha töötasu alammäär (täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1), millest täiendavalt arvestatakse maha 1/3 töötasu alammäärast iga ülalpeetava kohta (TMS § 132 lg 2). Kuni septembrini 2018 oli võlgnikul 2 ülalpeetavat ja sealt edasi 3 ülalpeetavat. Tulemusest saab arestida 2/3 (TMS § 132 lg 3), millest kuulub võlausaldajale väljamaksmisele 75% (

§ 173lg 4).

Eeltoodust tulenevalt oleks võlgnik pidanud väljamakseid tegema järgmisi igakuiseid sissetulekuid ületavatelt summadelt:

1. a 783,33 eurot ületavalt sissetulekult; kuni september
2. a 833,33 eurot ületavalt sissetulekult; alates septembrist
3. a 1000 eurot ületavalt sissetulekult;
4. a 1080 eurot ületavalt sissetulekult;
5. ja
6. a 1168 eurot ületavalt sissetulekult;
7. a 1308 eurot ületavalt sissetulekult;
8. a 1450 eurot ületavalt sissetulekult;
9. a 1640 eurot ületavalt sissetulekult. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik oleks saanud teenida eeltoodud summasid ületavat igakuist sissetulekut. 12.
10. Alates noorima lapse sünnist 10.09.2018 oleks võlgnik saanud 140 kalendripäeva sünnitushüvitist ja lisaks 435 päeva vanemahüvitist. Tulenevalt sellel ajal kehtinud

§ 173

lg-st 5, ravikindlustuse seaduse § 50 lg 3 p-st 2 ning TMS § 131 lg 1 p-dest 6 1 ja 8 ei oleks võlgnik pidanud neid sissetulekuid võlausaldajatele maksma.

1. Võlgnik nõustub maakohtu etteheitega, et ta on kogumispensioni arvelt väljamakse tegemata jätmisega oma kohustusi rikkunud, kuid ta ei ole seda teinud süüliselt. 13.
2. Maakohus leidis, et võlgnik oleks pidanud väljamakseid tegema 3052,77 eurot. Võlgnik ei ole oma sissetulekuid varjanud, vaid märkis need aruandesse. Võlgnik sai aru, et arvestus käib kogu arvestusperioodi kohta, s.t kui ülejäänud kuudel jäi alla TMS § 132 lg 1 määra, sest töötasu alammäära ja ülalpeetavate osas mittearestitavad summad ületasid sissetulekuid, siis sai need katta nende kuude arvelt, kui sissetulekud ületasid mittearestitavaid summasid. Seetõttu oli võlgnik arvamusel, et ta ei pidanud kogumispensioni arvelt väljamakseid tegema. Sellisele arvamusele jõudis võlgnik abikaasa kohustustest vabastamise menetluse alusel. 13.
3. Seda, et võlgnik oleks pidanud kogumispensioni arvelt siiski väljamakse tegema, selgitati võlgnikule alles siis, kui
4. aastal otsustati tema kohustustest vabastamist. Selleks ajaks oli võlgnik raha elamiseks juba ära kulutanud. Võlgnikul puudub võimalus seda raha võlausaldajatele tasuda, sh laenu saada. Lisaks märgib võlgnik, et ta ei oleks üldse pidanud kogumispensioni välja võtma, mistõttu ei saa see olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.
5. Maakohus ei kuulanud võlgnikku ära, rikkudes sellega

§ 175lg-t 3.

Ärakuulamisel oleks võlgnik saanud määruskaebuses toodud asjaolusid selgitada. Võlgnik soovib olla ärakuulatud ja anda selgitusi. 5 2-16-2763 Menetluse edasine käik

1. Puudutatud isikud Aktiva Finants Group OÜ, ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ, PlusPlus Baltic OÜ ja Swedbank AS paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5, § 659 ja § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.
4. Võlgniku kohustustest vabastamise avalduse lahendamisel tuleb füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 järgi lähtuda kuni 30.06.2022 kehtinud

redaktsioonist. 19.

§ 175

lg 1 näeb ette, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 51 kohaselt, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 20.

§ 3lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele Ts

MS-s sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Hagita asjade läbivaatamist sätestava TsMS § 477 lg 4 järgi tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 175

lg-le 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks enne vaidlustatud määruse tegemist võlgniku ära kuulanud või andnud talle selleks võimaluse, rikkudes õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Kohus ei tohi teha lahendit isiku kahjuks, tagamata talle reaalselt võimalust olla ära kuulatud (TsMS III komm

§ 175

lg 2 p-s 2 toodud asjaolude esinemist, arvestades ka määruskaebusele lisatud tõendeid, ning anda võlgnikule võimalus esitada täiendavaid selgitusi ning vajadusel kohustada teda andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest (

§ 175lg 4).

22. Võlgnik esitas koos määruskaebusega uued tõendid ja esitas hulgaliselt uusi väiteid, millega seonduvad asjaolud saab maakohus asja uuel läbivaatamisel välja selgitada. Ringkonnakohus ei anna praeguses määruses hinnangut võlgniku määruskaebuses esile toodud asjaoludele ja esitatud tõenditele, kuna need seisukohad ei oleks maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Määruskaebusega esitatud tõendite vastuvõtmise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Maakohus saab asja uuel läbivaatamisel muu hulgas välja selgitada asjaolud, mille põhjal saaks järeldada, kas võlgniku elukoht, transpordivahendi puudumine või laste haigused on oma olemuselt sellised, mis takistasid võlgnikul tegelikult töö leidmist. Väljaselgitatavatele asjaoludele tuginedes saab maakohus anda hinnangu

§ 175

lg 2 p 2 alusel sellele, kas võlgnik on süüliselt rikkunud

§-st 173 tulenevaid kohustusi ja kas võlgnik on kahjustanud võlausaldajate huve. 23. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et isegi, kui oleks alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks, on maakohus ennatlikult otsustanud võlgnikku kohustustest mitte vabastada ja menetluse lõpetada. Maakohus ei ole enne kohustustest vabastamisest keeldumise otsustamist võlgnikku ära kuulanud ja seetõttu puudus maakohtul võimalus kõiki asjaolusid välja selgitada. Maakohus saab asja uuel läbivaatamisel nõuda võlgnikult vande all teabe andmist oma kohustuste täitmise kohta ning võlgnik peab kohtunõuet täitma (

§ 175lg 4).

1. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi jätta maakohtu otsustada.
2. Määruse peale, millega ringkonnakohus kohustustest vabastamise menetlust jätkab, saab enne 01.07.2022 kehtinud

§ 175lg 6 järgi koosmõjus FIMS § 68 lg-ga 2 esitada Riigikohtule määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) 7