← Eesti

2-21-16651/74

Obsah (10)§ 238§ 5§ 436§ 230§ 231§ 497§ 459§ 173§ 178§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuli 2023, Rapla Tsiviilasja number 2-21-16651 Tsiviilasi XX hagiavaldus XX vastu elatise väh

) § 442 lg 5 järgi asjas seni lahendamata taotlused. 5.

  1. Hageja esitas
  2. märtsi 2022 menetlusdokumendis tõendite väljanõudmise taotlused (vt I kd, tl 38). Taotlustes palus hageja kohtul küsida välja: - PRIA-lt informatsiooni kostja seadusliku esindaja poolt alates
  3. a deklareeritud tulude ja tehtud otsuste kohta; - Kehtna vallalt (vallavalitsuse kaudu) andmed valla poolt kostja seaduslikule esindajale alates
  4. a makstavate toetuste kohta; - Rapla vallalt (vallavalitsuse kaudu) andmed valla poolt kostja seaduslikule esindajale alates
  5. a makstavate toetuste kohta; - riigiametitelt (Sotsiaalametilt jt; kohtu märkus: ilmselt on mõeldud Sotsiaalkindlustusametit) andmed kostjale makstavate toetuste kohta; - pankadelt kostja pangakonto väljavõtted alates
  6. a; - Kehtna ja Rapla vallalt (vallavalitsuste kaudu) andmed, kus lasteaias kostja käib ja kes tema lasteaiatasu maksab. Kohus palus hagejal
  7. novembri 2022 eelistungil oma taotlusi kirjalikult täpsustada ja selgitada. Hageja kohtunõuet ei täitnud. Kohus jätab hageja tõendi kogumise taotlused rahuldamata

§ 238

lg 3 p 4 alusel, sest tõendite kogumise vajadust ei ole põhjendatud, v.a SKA-lt ja pankadelt tõendite kogumise taotluse alates hagi esitamisest. Kohus küsis

  1. märtsil SKA-lt informatsiooni kostjale makstud toetuste kohta ning pankadelt kostja ja kostja seadusliku esindaja pangakontode väljavõtted alates hagi esitamisest. 5.
  2. Hageja esitas
  3. aprilli 2022 eelistungil (vt protokoll; I kd, tl 45 pöördel) taotluse tsiviilasjadest nr 2-20-12544 ja 2-19-18522 Pärnu Maakohtu
  4. veebruari 2022 kompromissimääruse ja
  5. veebruari 2022 vigade parandamise määruse asja juurde võtmiseks põhjendusel, et kompromissimäärusega lõpetasid pooled
  6. a veebruaris kogu vana võlgnevuse ja elatise maksmine algab ilmselt
  7. a märtsist. Kostja selgitas
  8. aprilli 2022 eelistungil, et kompromissiga vähendati üksnes varasemat elatise võlgnevust. Kostja esitas omakorda
  9. juunil 2022 taotluse (I kd, tl 75-76) tsiviilasjadest nr 2-20-12544 ja 2-19-18522 Pärnu Maakohtu
  10. veebruari 2022 kompromissimääruse ja
  11. veebruari 5

(15)2022 vigade parandamise määruse asja juurde võtmiseks. Kostja leiab, kompromissimäärusest nähtub, et etteulatuvalt pole võimalik elatisevõlgnevust tasuda. et Kohus leiab, et poolte taotlused tuleb rahuldada

§ 238lg 1 alusel, kuna 2022.

a veebruaris sõlmitud kompromissil, mis reguleeris hageja elatisevõlgnevust võib olla ka praeguse elatise vähendamise hagi juures tähtsust mõistmaks, kas hageja elatisemaksmise kohustus on alates

  1. oktoobrist 2021 mingis osas või täielikult täidetud. Kohus hindab elatise vähendamise põhjendatust hagi esitamisest, s.o alates
  2. oktoobrist
  3. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada juba tasutud summasid. 5.
  4. Hageja esitas
  5. mai 2022 menetlusdokumendis taotluse (I kd, tl 58 pöördel) nõuda Kehtna vallalt (vallavalitsuse kaudu) välja tõend, kas kostja seadusliku esindaja emale XX-ile makstakse korteri kulude kompensatsiooni. Hageja märkis oma taotluses, et kostja seadusliku esindaja ema võib elada kostja seadusliku esindajaga samal aadressil. Kohus palus
  6. novembri 2022 eelistungil hagejal oma taotlust täpsustada. Hageja kohtunõuet ei täitnud. Seega tuleb eelnimetatud hageja taotlus jätta rahuldamata

§ 238lg 3 p 4 alusel, sest hageja ei ole vaatamata kohtu nõudele 2.

novembri 2022 istungil oma taotlust põhjendanud. Asjaolu, et kostja seadusliku esindaja ema ei ela enam xxx korteris, ei tähenda, et ta elab koos kostjaga ning kannab tema elamiskulud. Isegi kui lapse emapoolne vanaema kannaks lapse kulud, ei vabasta see lapse isa lapse ülalpidamiskohustusest. 5.

  1. Hageja esitas
  2. mai 2022 menetlusdokumendis taotluse (I kd, tl 70) võtta tema juhtimisõiguse piiramise tsiviilasjast nr 2-17-17884 praeguse tsiviilasja materjalide hulka kohtutäitur Õnne Pajuri seisukoht. Hageja märgib, et kohtutäituri seisukohast nähtub, et tsiviilasjades nr 2-20-12544 ja 2-19-18522 sõlmitud kompromissi tagajärjel on 347 eurot läinud kostja elatise katteks
  3. a aprilli eest, mistõttu elatise vähendamisel on võimalus, et hageja on elatise ettemaks. Kuivõrd praeguse elatise vähendamise hagi puhul tuleb arvestada alates
  4. oktoobrist 2021 väljamakstud elatise summasid ning pooltel on vaidlus, millises ulatuses tsiviilasjades nr 2-20-12544 ja 2-19-18522 sõlmitud kompromiss elatisemaksed tasus, siis võtab kohus kohtutäituri
  5. mai 2022 seisukoha tsiviilasjast nr 2-17-17884 kui tähtsust omava tõendi käesoleva asja materjalide juurde (

§ 238lg 1).

5.

  1. Kostja esitas
  2. märtsi 2023 menetlusdokumendis taotluse kontrollida hageja osalust OÜ-s Kaupov247 ja äriettevõtte väljavõtet ning hageja osalust teistes äriettevõtetes. Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb rahulda osaliselt ja kontrollida hageja osalusi äriettevõtetes. Hageja väitel puhkab ta pärast kinnipidamisasutusest vabanemist ja pensionile jäämist. Juhul, kui hageja on tegev äriühingutes ja asutanud pärast kinnipidamisasutusest vabanemist äriettevõtteid, milles ta on otsene kasusaaja, võib sellest eeldada, et hageja on esitanud vaatamata kohtu nõudele oma varanduslikku seisundi kohta ebatäielikke või valeandmeid. Kohus tegi päringu äriregistrisse ning võtab äriühingute XX ja XX äriregistri väljavõtted asja juurde (

§ 238lg 1).

Kostja taotlus jääb rahuldamata osas, milles taotleti kontrollida äriettevõtte kontoväljavõtet. Kohus tegi mh päringu MTA-le selgitamaks välja hageja sissetulekud. 6.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus 6

(15)oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas

§ 436

lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib

§ 230

lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist

§ 230

lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda

§ 230lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt.

Perekonnaseadus (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. 7. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda

§ 231

lg-te 2 ja 4 ning tõendite alusel tuvastatuks:  Kostja on hageja ja XX ühine alaealine laps, kes on hetkel 8-aastane (sündinud

  1. mail 2015).  Hageja kostjale vabatahtlikult elatist ei tasu ning kostja hagejaga ei suhtle ega tema juures ei viibi.  Tsiviilasjas nr 2-15-15546 on Tallinna Ringkonnakohtu
  2. detsembri 2016 otsusega mõistetud hagejalt kostja kasuks välja alates
  3. aprillist 2016 kuni kostja kolme aastaseks saamiseni, s.o
  4. maini 2018 igakuine elatis 500 eurot ning sealt edasi igakuine elatis 347 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni.  SKA
  5. aprilli 2022 vastusest nähtub, et hageja vanaduspensioniea saabumise kuupäev on
  6. juuni 2022 (I kd, tl 55).  SKA
  7. novembri 2022 pensioni määramise otsusest nähtub, et hagejale on alates
  8. juunist 2022 määratud vanaduspension eluaegselt. Pensioni suurus on 515,14 eurot (I kd, tl 94).  Hageja viibis kinnipidamisasutuses elatise vähendamise hagi esitamisel, s.o
  9. oktoobril 2021 ja vabanes kinnipidamisasutusest
  10. septembril
  11.  SKA
  12. jaanuari 2022 sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsusest (I kd, tl 34) ning Haridus- ja Noorteameti
  13. veebruari 2022 koolivälise nõustamismeeskonna otsusest nähtub, et kostja on keskmise puudega alla 16-aastane isik, kellele on antud koolikohustuse edasilükkamise soovitus rakendamiseks alates
  14. septembrist 2022 (I kd, tl 78).  Tsiviilasjades nr 2-19-18522 ja 2-20-12544 on Pärnu Maakohus
  15. veebruari 2022 määrusega ja
  16. veebruari 2022 vigade parandamise määrusega kinnitanud kompromissi, mille poolteks on mh käesoleva menetluse hageja ja kostja. Kohus määras kompromissi p 2 kohaselt: „Anda nõusolek XX-ile alaealise XX nimel omandada XXlt elatise võlgnevuse katteks kinnistu, asukohaga XX, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, katastritunnusega xxx, ning hiljem see kinnistu võõrandada ostjale kompromissis kokkulepitud summa eest (s.o 7

(15)     kinnistu omandamiseks võlgnevuse katteks ja hiljem selle võõrandamiseks kõigi omandamis-, müügi- ja asjaõiguslepingute ning muude seonduvate toimingute tegemiseks).“ Kohus määras kompromissi p 3.
  1. kohaselt: „XX kohustub 25 000 euro ulatuses elatise võlgnevuse katteks kustutama tema kui omaniku nime kinnisasja asukohaga XXX, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, katastritunnusega xxx, juurest. XX kohustub kandma kinnistusaamatusse nimetatud kinnistu omanikuna XX elukoht xxx“ Kohus määras kompromissi p 3.
  2. kohaselt : „Kui kinnistu müüakse kallimalt kui 35 000 eurot, jagatakse lisandunud raha XX ja XX vahel võrdselt. XX poolt sel moel saadud lisaraha loetakse elatise ettemaksuks.“ Kohtutäitur Õnne Pajur teatas
  3. mai 2022 kirjas tsiviilasjas nr 2-17-17884, et „Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja
  4. veebruari 2022 määruse nr 20-20-12544 ja 2-19-18522 alusel toimus võlgnikule (hagejale) kuuluva kinnisvara müügitehing, mille tulemusel laekus elatise saajale (kostjale) elatisnõude katteks 25 000 eurot, mis kanti Rapla notar Kille Piiburi poolt
  5. aprillil 2022 XX arvelduskontole ja millega sai tasutud aprill 2022 elatis 347 eurot, elatise võla katteks laekus 24 653 eurot. Laekunud summa ei katnud ära kogu elatise võlgnevust lapsele, mis oli tekkinud
  6. märtsi 2022 seisuga.
  7. mai 2022 seisuga kuulub võlgniku poolt tasumisele kostjale elatise võla jääk 2234,59 eurot. Samuti on võlgnik kohustatud alates
  8. a maist tasuma igakuiselt lapse ülalpidamiseks elatist 347 eurot kuus.“ Kohtutäituri Õnne Pajuri büroo
  9. mai 2022 kirjast nähtub, et elatisevõlgnevus on
  10. mai 2022 seisuga 2581,59 eurot ning alates
  11. juunist 2022 kohustub hageja kostja ülalpidamiseks tasuma 347 eurot (I kd, tl 80). Eesti Töötukassa
  12. märtsi 2023 vastuse kohaselt hageja ega kostja seaduslik esindaja XX perioodil
  13. oktoobrist 2021 kuni
  14. märtsini 2023 pole töötuna arvel olnud ega neile ei ole makstud toetusi, alates
  15. juunist 2022 on hageja vanaduspensionil (I kd, tl 129). MTA
  16. märtsi 2023 vastuse (II kd, tl 53-56) kohaselt perioodil
  17. a oktoobrist kuni
  18. a märtsini  hagejal tööandjate deklareeritud väljamaksed puuduvad;
  19. a novembrist kuni
  20. a veebruarini on tehtud hagejale SKA-lt väljamaksed brutosummas vastavalt
  21. a novembris 1167,65 eurot;
  22. a detsembris 515,14 eurot;
  23. a jaanuaris 535,14 eurot;
  24. a veebruaris 535,14 eurot; dividendid ja omakapitalist tehtud väljamaksed hagejale puuduvad;  kostja seaduslikule esindajale lapse emale XX-ile on AS-ilt Pensionikeskus tehtud väljamaksed brutosummas
  25. a 60,93 eurot ja
  26. a 5239,28 eurot (kogutulu
  27. a-l); muid väljamakseid pole tehtud. SKA
  28. märtsi 2023 vastuse (II kd; tl 63) kohaselt on perioodil
  29. oktoobrist 2021 kuni
  30. märtsini 2023 makstud isikutele pensioni ja/või toetusi järgmiselt:  Hagejale makstav pension: perioodil
  31. septembrist –
  32. septembrini 2022 brutosummas 137,37 eurot, peeti kinni tulumaks 15,71 eurot (väljamaks
  33. novembril 2022); perioodil
  34. oktoobrist –
  35. novembrini 2022 igakuiselt brutosummas 515,14 eurot, peeti kinni tulumaks 58,91 eurot kuus (väljamaks
  36. novembril 2022); perioodil
  37. detsembrist –
  38. detsembrini 2022 brutosummas 515,14 eurot, peeti kinni tulumaks 3,03 eurot ja kohtutäituri poolt 55,71 eurot; perioodil
  39. jaanuarist –
  40. jaanuarini 2023 brutosummas 535,14 eurot, peeti kinni kohtutäituri poolt 60,31 eurot; 8
(15)  perioodil
  1. veebruarist –
  2. märtsini 2023 igakuiselt brutosummas 535,14 eurot, peeti kinni kohtutäituri poolt 46,35 eurot kuus. Hinnatõusu leevendamise toetus 50 eurot, ühekordne toetus, maksti
  3. a novembris.  Kostja seaduslikule esindajale XX-ile makstav lapsetoetus: perioodil
  4. novembrist 2021 –
  5. jaanuarini 2023 igakuiselt kogusummas 120 eurot, perioodil
  6. veebruarist –
  7. märtsini 2023 igakuiselt kogusummas 160 eurot. Hinnatõusu leevendamise toetus kogusummas 100 eurot, ühekordne toetus, maksti
  8. a novembris.  Kostjale makstav elatisabi: perioodil
  9. novembrist 2021 –
  10. aprillini 2022 igakuiselt summas 100 eurot, perioodil
  11. juunist –
  12. juunini 2022 summas 100 eurot, perioodil
  13. juulist –
  14. juulini 2022 summas 80 eurot, perioodil
  15. augustist –
  16. augustini 2022 summas 100 eurot, perioodil
  17. septembrist –
  18. septembrini 2022 summas 90 eurot, perioodil
  19. oktoobrist 2022 –
  20. märtsini 2023 igakuiselt summas 100 eurot. Kostjale makstav puudega lapse toetus: perioodil
  21. novembrist 2021 –
  22. juunini 2022 igakuiselt summas 138,08 eurot, perioodil
  23. juulist –
  24. juulini 2022 summas 84,63 eurot. Pangakontode väljavõtetelt nähtub:  hageja osas AS SEB Pank väljavõte (I kd, tl 138-140), periood
  25. oktoobrist 2021 kuni
  26. märtsini 2023, kostja seadusliku esindaja XX kontole on tasutud elatist 5 eurot
  27. oktoobril 2021 ja
  28. novembril 2021, 6 eurot
  29. oktoobril 2022, 50 eurot
  30. novembril 2022, 45 eurot
  31. detsembril 2022, 45 eurot
  32. jaanuaril 2023, 40 eurot
  33. veebruaril 2023; hagejale on tasutud 11 eurot töötasu xxx-st
  34. oktoobril 2021 ja 50 eurot sõidupiletite kompensatsioonina xxx-st, XXi poolt maksena kokku 435 eurot. Seisuga
  35. märts 2023 on inkassonõue 13 496,33 eurot.  Kostja seadusliku esindaja osas AS SEB Pank väljavõtted (I kd, tl 144-200; II kd, tl 1-50), periood
  36. oktoobrist 2021 kuni
  37. märtsini 2023, tasutud on elatisabi 100 eurot ja peretoetust kokku kahe lapse eest 120 eurot ja 160 eurot ning kostjale sotsiaaltoetust 138,08 eurot; laekunud on muuhulgas mitmed maksed XX-ilt, XXlt ja teistelt kolmandatelt isikutelt; 25 000 eurot
  38. veebruari 2022 kohtumääruse alusel, AS-ilt Pensionikeskus pensioni väljamakse ja Kehtna vallalt toimetulekutoetus
  39. a jaanuaris ja veebruaris. Swedbank AS väljavõte (II kd, tl 59-60), periood
  40. oktoobrist 2021 kuni
  41. märtsini 2023, laekunud
  42. a 2 makset XX-ilt. Äriregistri väljavõtte kohaselt on
  43. oktoobril 2022 registrisse kantud xxx, mille otsene osalus kuulub hagejale ja mille tegelik kasusaaja on hageja. XX tegevusalaks on mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine. Alates
  44. novembrist 2016 on äriregistrisse kantud XX, mille juhatuse liige ja ainuosanik on hageja ning mille tegevuseks on kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.
  45. Hageja põhiväited menetluses on järgmised. Elatist tuleks vähendada pensioniea saabumise ja seaduse muutumise tõttu nullini ajal kui hageja viibis kinnipidamisasutuses (
  46. oktoobrist 2021 kuni
  47. septembrini 2022). Pärast kinnipidamisasutusest vabanemist leidis hageja, et tal 9
(15)ei ole võimalik kostja ülalpidamiskohustust täita, kuna tema pension on u 500 eurot ja tema püsikulutused on u 800 eurot kuus, mida ta kokku hoides vähendab selliselt, et toidukulu on u 210 eurot päevas ja muud kulud (elekter, küte, telefon, vesi ja kanalisatsioon, ravimid) on u 270 eurot. Vabaks saamise järel hageja enda sõnul puhkab ja elatub sellest, mida riik talle elutöö eest maksab. Kohus saab hageja seisukohast aru nii, et hageja palub vähendada väljamõistetud 347 euro suuruse elatise suurust nullini. Kostja leiab, et hageja on võimeline kostjale elatist maksma perioodil, mil hageja viibis kinnipidamisasutuses 100 eurot kuus ning edasi 250 eurot kuus. Kostja pakub hagejale küttekulude säästmiseks võimalust teha küttepuid kostja seadusliku esindaja ema kinnistult. Hageja peab tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks kasutama ühetaoliselt. Arvestada tuleb seejuures kostja erivajadusega, millega kaasnevad täiendavad lisakulutused (transport, toitlustamine, vitamiinid, arendavad mänguasjad ja raamatud jm).
  1. Pooled vaidlevad seega selle üle, kas Tallinna Ringkonnakohtu
  2. detsembri 2016 kohtuotsusega väljamõistetud igakuist 347 euro suurust elatist tuleks alates
  3. oktoobrist 2021 kuni
  4. septembrini 2022 vähendada nulli euroni või 100 euroni ning alates
  5. septembrist 2022 vähendada nulli euroni või 250 euroni põhjusel, et hageja oli kinnipidamisasutuses, tal saabus menetluse kestel pensioniiga ning õiguslik olukord muutus. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude aluseks nii õigusliku olukorra muutus kui ka tema võimetus teenida tulu määral, mis võimaldaks tasuda varasema kohtulahendiga välja mõistetud 347 euro suurust elatist. Sisuliselt palub hageja lõpetada enda kohustus kostja ülalpidamiseks. 10.

§ 497

järgi võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad. Riigikohus on selgitanud, et üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmiseks

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu

  1. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36;
  2. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
  3. Kohtumenetluse ajal muutusid asjas kohaldatavad PKS-i sätted.
  4. jaanuaril 2022 jõustunud PKS-i muudatustega kehtestati alaealisele lapsele elatise arvutamise uus kord. PKS § 210 lg-st 2 tulenevalt sai kuni
  5. detsembrini 2021 mõista elatise välja enne
  6. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ning alates
  7. jaanuarist 2022 peab kohus elatisenõudele kohaldama alates
  8. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (Riigikohtu
  9. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 12). Seaduse mõtte kohaselt tuleb PKS-i sätteid selliselt kohaldada ka elatise suuruse muutmisel. Kohus lähtub sellest. Perekonnaseaduse rakendussätete kohaselt ei muutu elatise suurus alates
  10. jaanuarist 2022 automaatselt. PKS § 2172 lg 1 kohaselt, kui enne
  11. aasta
  12. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 10

(15)
  1. aasta
  2. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 2172 lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hagi elatise vähendamiseks esitati
  3. oktoobril 2021 ning varasema kohtulahendi järgi oli hageja kohustatud kostja ülalpidamiseks tasuma 347 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal puudub õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutmisele.
  4. Samas tuleb kohtu arvates jaatada hagejal elatise vähendamise nõudeõigust tulenevalt

§-st 497 ja PKS §-st

  1. Alates
  2. jaanuarist 2022 ei ole kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ning PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. PKS §-s 101 sätestatud miinimummäärast (enne
  3. jaanuarit 2022 kehtinud PKS) ja PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatisest (alates
  4. jaanuarist 2022 kehtivas PKS) väiksema elatise väljamõistmiseks peab PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt esinema mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
  5. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1;
  6. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15.3 ja seal viidatud lahendid). Seejuures võib mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks olla ka vanema halb varaline seisund, kui see asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu
  7. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2 ja seal viidatud lahendid). Eelnev tähendab, et hageja saab nõuda elatise vähendamist, sh alla miinimumelatise määra vähendamist vaid mõjuval põhjusel, milleks võib pidada ka vanema halba varalist seisundit.
  8. Elatise vähendamise hagi lahendamiseks tuleb aluseks võtta eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastada, kas need on muutunud sel määral, et hagi rahuldada. Kuna kostja vaidleb vastu hageja taotlusele vabastada ta ülalpidamiskohustuse täitmisest ning nõustub elatise vähendamisega hageja vanglas viibimise ajal 100 euroni kuus ja edasi 250 euroni kuus, tuleb kohtul analüüsida, millises ulatuses on hageja võimeline kostjale elatist tasuma.
  9. Tallinna Ringkonnakohtu
  10. detsembri 2016 otsusest tsiviilasjas nr 2-15-15546 nähtuvalt on tuvastatud järgmised asjaolud: „Kostja ülalpidamiseks kulub kuus kokku 693,10 eurot. Kostja seadusliku esindaja XX igakuised sissetulekud koosnevad põhiliselt toimetulekutoetustest, kompensatsioonidest kommunaalkulude hüvitamiseks, peretoetustest ja vanemahüvitisest, mis on kokku keskmiselt viimastel kuudel 756 ja 787 eurot. Kostja seaduslik esindaja kasvatab tema ja hageja ühist last. Lisaks on XX ülalpidamisel ka
  11. novembril 2002 sündinud XX. Kuni kostja 3 aastaseks saamiseni on põhjendatud elatise väljamõistmine hagejalt 500 eurot kuus, kuna hagejal ei ole lapse ülalpidamiskohustust korrektselt täitnud ning tal on oluliselt paremad varalised võimalused lapse ülalpidamiseks. Alates lapse 3 aastaseks saamisest võivad vanemad eelduslikult pidada last ülal võrdsetes osades. Seega arvestades lapse vajadusi summas 693 eurot, nagu maakohus põhjendatult 11

(15)tuvastas, tuleb alates
  1. maist 2018 mõista kostjalt välja igakuuliselt elatis summas 347 eurot. Põhjendatud ei ole hageja väide, et tal puudub sissetulek, mis võimaldaks tasuda elatist maakohtu poolt tuvastatud määras. Kulutused hageja ülalpidamiseks on suuremad ning kostja varaline seisund võimaldab elatist igakuiselt 500 euro ulatuses tasuda.“ Täpsemalt on tuvastatud asjaolud välja toodud Pärnu Maakohus
  2. mai 2016 otsuses, kus kohus märkis: „Sõiduki detailandmete päringust nähtub, et hagejale kuulub sõiduk Renault Laguna, reg nr xxx,
  3. Kinnistusraamatu registriosa detailpäringust nähtub, et hagejale kuulub elamumaa 588 m² xxx, reg nr xxx, elamumaa 154 m² xxx, reg nr xxx, väikeelamumaa 100 m ²xxx, reg nr xxx, elamumaa 16113 m² xxx, reg nr xxx ja elamumaa 3242 m² xxx, reg nr xxx. Swedbank ASi konto väljavõttest nähtub, et hageja arvelduskontol on
  4. märtsi 2016 seisuga 4030,39 eurot. Kontoväljavõttest nähtub, et kostja töötasu juunist detsembrini on 1447,76 eurot kuus, tulemustasu detsembris 510,90 eurot. 2016 on kostja kontole jaanuaris kantud töötasu 1555,19 eurot, veebruaris 1450,96 eurot, märtsis 1450,96 eurot kuus. Kostja kontole on kontolt xxx kantud ajaperioodil
  5. augustist 2015 –
  6. detsembrini 2015 2350 eurot, raha on kulutanud kostja enda vajaduste rahuldamiseks. Hagejal on poeg XX, kes on sündinud
  7. mail
  8. Hageja sõnul toetab ta poega keskmiselt 500 euroga kuus. Hageja tasutavad XXi kulud huvidele ja meelelahutusele peavad sisalduma hageja poolt XXile tasutavas elatise kuumakses. Hageja palus arvestada tema töökohaga Türil, kuna sõidab iga päev 120 km. Kostja esindaja väitel tasub sellega kaasnevad kulud kostjale tema tööandja. Kostja esindaja väidet kinnitab kostja Swedbank ASi konto väljavõte, millest ei nähtu, et kostja kulutaks enda rahalisi vahendeid autokütuse soetamiseks sõiduks tööle või ka kuhugile mujale. Hageja, arvestades tema sissetulekuid ja kinnisvara, peab osalema kostja ülalpidamises suurema osaga kui kostja esindaja ning seetõttu ei osutu varaliselt vähem kindlustatuks hageja teine alaealine laps XX ega hageja ise.“
  9. Seega on varasemas kohtulahendis tuvastatud, et kostja igakuised vajadused ühes kuus olid 693 eurot ning arvestades vanemate varalist seisu pidi hageja osalema kostja ülalpidamises suurema osaga kui kostja seaduslik esindaja. Hageja sissetulekuid ja kinnisvara arvestades, leidis kohus, et hageja on võimeline tasuma kostjale elatist
  10. maist 2018 alates 347 eurot kuus.
  11. Praeguses asjas ei vaielda selle üle, et hageja viibis hagi esitamisel,
  12. oktoobril 2021, ja kuni
  13. septembrini 2022 kinnipidamisasutuses, kus ta tööl ei käinud ning et alates
  14. juunist 2022 oli hageja vanaduspensionil ja kinnipidamisasutusest vabanemise järgselt enda sõnul tööle ei ole läinud. Kohus kontrollis registritest, et hagejal vara puudub (kinnisvara, sõidukid). Hageja sissetulekuks on vanaduspension. Hageja leiab, et eelnev vabastab ta ülalpidamiskohustuse täitmisest.
  15. Esmalt märgib maakohus seonduvalt perioodiga, mil hageja viibis kinnipidamisasutuses, et ei nõustu hageja seisukohaga, et vanglas viibimine vabastab ta ülalpidamiskohustuse täitmisest, kuid leiab, et nimetatu võib mõjutada välja mõistetava elatise suurust. Samale seisukohale on jõutud ka kohtupraktikas (vt Tallinna Ringkonnakohtu
  16. veebruari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-17150, p-d 13, 19.3). Kohus leiab, et vanglas viibimine ei võimaldanud hagejal tavapärasel viisil sissetulekut teenida ning sellises olukorras ei oleks hageja olnud võimeline väljamõistetud summas (347 eurot) elatist tasuma, mis iseenesest õigustab elatise vähendamist. Kohus märgib, et hagejale kuulus varasema kohtulahendi tegemise ajal kinnisvara, mille ta alles Pärnu Maakohtu
  17. veebruari 2022 kompromissimäärusega tsiviilasjades nr 2-19-18522 ja 2-20-12544 lubas võõrandada, mh ka elatisevõlgnevuse katteks. Muid asjaolusid, mis õigustaks elatise vähendamist 12
(15)kinnipidamisasutuses viibimise tõttu, ei esine. Lisaks ei ole alust arvata, et kostja vajadused oleksid hageja kinnipidamisasutuses viibimise ajal vähenenud selliselt, et hageja ülalpidamiskohustust täitma ei pea. Kohus arvestab muuhulgas sellega, et hageja viibis vanglas seetõttu, et ei täitnud kostja ülalpidamiskohustust, varjates enda sissetulekuid. Samuti arvestab kohus, et kostja on oma menetlusdokumentides nõustunud, et hagejalt kostja kasuks välja mõistetud 347 euro suuruse elatise vähendamisega selliselt, et hagejalt mõistetakse välja perioodil
  1. oktoobrist 2021 kuni
  2. septembrini 2022 elatis 100 eurot kuus. Eelneva põhjal leiab kohus, et praegusel juhul on põhjendatud vähendada elatist sellel perioodil, mil hageja viibis kinnipidamisasutuses. Menetlusökonoomiast tulenevalt puudub alus hakata hindama kostja vajaduste suurust sel perioodil, kuna kostja nõustub elatise väljamõistmisega alla miinimummäära summas 100 eurot kuus, mistõttu tal puudub kohustus enda kulusid tõendada. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista alates
  3. oktoobrist 2021 kuni
  4. septembrini 2022 igakuine elatis 100 eurot.
  5. Hageja ülalpidamiskohustuse ulatuse osas märgib kohus, et perioodi
  6. septembrist 2021 kuni
  7. septembrini 2022 kohta tuleb teha tasaarvestus. Kohtutäitur Õnne Pajuri
  8. mai 2022 kirjast praeguses asjas nähtub, et elatisevõlgnevus on
  9. mai 2022 seisuga 2581,59 eurot ning alates
  10. juunist 2022 kohustub hageja kostja ülalpidamiseks tasuma 347 eurot. Seejuures on tasutud
  11. a aprilli elatis 347 eurot (vt kohtutäitur Õnne Pajuri
  12. mai 2022 kirja tsiviilasjas nr 2-17-17884). Arvestades asjaolu, et kohtule ei ole teada kohtutäituri täpne elatisevõlgnevuse periooditi jagunemise arvestus ning Pärnu Maakohtus
  13. veebruaril 2022 sõlmitud kompromiss kattis suures osas ära varasema elatisevõlgnevuse, siis saavad pooled käesoleva kohtulahendi alusel paluda kohtutäituril esitada neile tasaarvestuseks vajalik täpne informatsioon. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud summadega.
  14. Järgnevalt hindab kohus hageja elatise vähendamise nõuet alates
  15. septembrist 2022, mil hageja oli vabanenud kinnipidamisasutusest.
  16. Hageja sissetulekuks on
  17. a septembrist kuni detsembrini 515,14 euro suurune vanaduspension ja alates
  18. a jaanuarist 535,14 euro suurune pension. SKA
  19. märtsi 2023 tõendi järgi peetakse alates
  20. a detsembrist pensionist kinni u 60 euro suurune makse kohtutäiturile.
  21. Kohtu hinnangul nähtub asja materjalidest, et hageja varaline seisund on eelmise kohtulahendi tegemisest muutunud (puudub kinnisvara, sõidukid ja varasemas mahus sissetulek) määral, mis toob kaasa elatise vähendamise, kuid elatise vähendamine nullini pole põhjendatud. Hageja pole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest saaks järeldada, et ta pole võimeline tööle minema ja lisasissetulekut teenima. Hagejal võib olla küll soov puhata oma elutööst pensionil viibides, kuid asjaolu, et hageja on vanaduspensionil ei vabasta teda lapse ülalpidamiskohustusest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (Riigikohtu
  22. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Vanema osa lapsele elatise andmise arvestamisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte vähendada tema osa seetõttu, et tal sissetulek puudub või see on liiga väike (Riigikohtu
  23. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). 13
(15)Hageja on töövõimeline isik, kelle tervislik seisund, võimed ja oskused võimaldavad tal kohtu arvates teenida tulu oma lapse ülalpidamiseks. Hagejal tulebki ülalpidamiskohustuse täitmiseks ilmselt minna tööle ning tal tulebki vajadusel oma iseenda huvides tehtavaid kulutusi piirata, et tasuda lapsele elatist. Hageja soovi töötada ja mitte rahulikult pensionipõlve veeta kinnitab mh hageja ainuosalus kahes äriühingus (XX ja XX), millest ühe asutas hageja
  1. oktoobril 2022 peale kinnipidamisasutusest vabanemist. Asjaolu, et hageja varjas oma sissetulekuid, et mitte täita kostja ülalpidamiskohustust ning viibis seetõttu kinnipidamisasutuses, muudab usutavaks kostja väited, et hageja võib olla asunud uut äriühingut asutades taas n-ö salaja tööle ning võib saada täiendavat sissetulekut oma äriühingute vahendusel. Äriregistrist nähtub, et mõlemad ettevõtted tegutsevad. Seega ei ole hagejal kuidagi välistatud lisasissetuleku teenimine elatise maksmiseks. Viimase kohtulahendi tegemise seisuga oli hagejal lisaks kostjale ka teine alaealine laps – XX, kes sai täisealiseks
  2. mail
  3. Praeguseks tuleb hagejal täita vaid kostja ülalpidamiskohustust, mitte kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustust.
  4. Kostja seadusliku esindaja varaline seisund ning kostja kulutused kohtu hinnangul märkimisväärselt eelmise lahendi tegemise seisuga muutunud ei ole. Kostja seadusliku esindaja sissetulek MTA
  5. märtsi 2023 tõendi kohaselt oli
  6. a 5239,28 eurot, s.o keskmiselt 436,61 eurot kuus. Samuti maksti talle pangakonto väljavõttest nähtuvalt erinevaid toetusi, sh toimetulekutoetusi. Kostja seaduslikul esindajal on praegu kaks alaealist ülalpeetavat, nagu eelmise kohtulahendi tegemise hetkelgi - XX sai täisealiseks
  7. novembril 2020 ja
  8. veebruaril 2018 sündis XX. Vaidlus puudub selles, et kostja on erivajadusega laps, kes sai seetõttu ka puudega lapse toetust: 138,08 eurot kuus perioodil
  9. novembrist 2021 –
  10. juunini 2022 ja 84,63 eurot kuus perioodil
  11. juulist –
  12. juulini
  13. Kostja on esitanud kohtule tõendid, et ta vajab erihoolt ning
  14. a sügisel sai koolipikendust. Kostja nõustub 250 euro suuruse elatise väljamõistmisega alates
  15. septembrist 2022 kuni tema täisealiseks saamiseni. Selline summa oli PKS § 101 alusel perioodil
  16. septembrist 2022 kuni
  17. märtsini 2023 ühe lapse miinimumelatise määra arvutades keskmisest miinimummäärast (225,64 ja 215,64 eurot) veidi kõrgem, kuid käesoleval hetkel jällegi juba madalam (260,33 eurot). Kuivõrd tegemist on sisuliselt kehtiva keskmise miinimumelatise määraga, leiab kohus, et kostja ei pidanud täpsemalt oma vajadusi tõendama ning kohus neid täpsemalt ei analüüsi. Kohus leiab, et asjas saab eeldada, et kostjal 500 (2 x 250) euro ulatuses kulutusi on ning tema seadusliku esindaja varaline seis ei võimalda tal ka suuremas ulatuses ülalpidamiskohustust kanda.
  18. Eelnevat kogumis arvesse võttes leiab kohus, et praegusel juhul on põhjendatud hagejalt välja mõistetud 347 euro suurust elatist vähendada
  19. septembrist 2022 alates 250 euroni kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud summadega. 24.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 14

(15)

§ 164

lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, v.a kostjale määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.