← Eesti

4-24-3085/36

Obsah (12)§ 2§ 134§ 156§ 155§ 132§ 123§ 133§ 87§ 29§ 9§ 30§ 38

4-24-3085 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Pärnu Maakohus 06. jaanuar 2025.a Pärnu 4-24-3085 (2670,24,004401) Tambet Grauberg Kohtuistungi

§ 2, § 133-135, kohus otsustas: 1.

Rahuldada Christian Lumiste kaebus osaliselt.

  1. Tühistada Politsei- ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna II menetlusgrupi eriasjade uurija Mari Tetsmanni poolt 06.09.2024.a koostatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,24,004401 osaliselt ning teha uus otsus kohaldatud karistuse määra osas.
  2. Vähendada Christian Lumistele määratud karistust LS § 205 ja § 224 lg 1 rikkumiste toimepanemise eest ning karistada teda KarS § 63 lg 1 alusel LS § 205 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 (nelisada) eurot. 4.

§ 134lg 1, § 111 p 5 ning Kar

S § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata rahatrahvi, s.o 400 euro, tasumine 8 (kaheksas) osas, kohustades Christian Lumistet tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks 50 (viiskümmend) eurot.

  1. Rahatrahvi osamaksed tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pank, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank, a/a-le EE701700017001577198 Luminor pank või a/a-le EE777700771003813400 LHV Pank, viitenumber
  2. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui rahatrahv on täies ulatuses tasutud kohtuotsuse jõustumisele järgneva kaheksanda kuu
  3. kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel 1

(10)4-24-3085 rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. 6. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord

§ 156

lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 28.01.2025.a kell 15.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. Asjaolud ja menetluskäik Antud väärteoasjas on koostatud 10.08.2024 väärteoprotokoll selle kohta, et Christian Lumiste 10.08.2024 kell 13:30 X linnas, X linnas, Pärnu maakonnas juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,15 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,2 mg/l, ±0,05 mg/l. Juhtis mootorsõidukit, millele olid paigaldatud sellele sõidukile Fiat Doblo Maxi mittekuuluvad Rootsi riiklikud registreerimismärgid X . Rootsi reg nr X kuulub sõidukile Mercedes-Benz CLA 250 4 Matic. Antud tegudega rikkus Christian Lumiste Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 3 ja § 76 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 205, § 224 lg 1 järgi. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. 06.09.2024.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,24,004401 on määratud kohtuvälise menetleja poolt Christian Lumistele eelpoolnimetatud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 205 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, so summas 600 eurot. Kaebuse sisu Christian Lumiste ei nõustu Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr: 2670,24,004401. Christian Lumiste ei ole varasemalt karistatud joobes juhtimise eest. Samuti Christian Lumiste ei olnud purjus sõiduki juhtimisel. Christian Lumistel tuvastati lõpuks 0,15milligrammi alkoholi väljahingatavas õhus. See tulenes eelmise päeva alkoholi tarbimisest ja kuna Christian Lumiste on kehaehituselt selline kõhnake – kellel ei läinud alkohol välja organismist. Christian Lumiste on seisukohal, et Politsei oleks võinud trahvi määrata 100 eurot maksimum. Christian Lumiste tegevus ei olnud tahtlik, oli põhjustatud teadmatusest – ei teadnud, et alkohol on ikka kehas. Keha ei andnud mitte kuidagi teada. Palun kohtul vähendada trahvi suurust mõistliku piirini max 100eur. Christian Lumiste ei nõustu politsei poolt määratud trahviga mootorsõiduki juhtimise osas, millele olid paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad registrimärgid.. Palun kohtul täielikult tühistada selles osas trahv. Selgitus oleks järgmine: 20.09.2022 registreeriti Politsei- ja Piirivalveameti dokumendihaldusprogrammis nr-ga 2.1-3/32089-1, Christian Lumiste elektrooniline süüteoteade, kokkuvõtvalt selle kohta, et 13.09.2022 helistasite oma pikaajalisele tuttavale T. T , kes pakkus Teile osta sõiduki Fiat Doblo maxi 2012 a. Norra registrist, hinnaga 2600 eurot ja mida on võimalik koheselt Eesti registrisse kanda. Nõustusite pakkumisega ja T. T saatis Teile kuuluva ettevõtte TE OÜ ametlikule e-postile sõidukist fotod ja dokumendid. 18.09.2022 on T. T blokeerinud vestluse, omastades pettuse teel sõiduki osturaha 2600 eurot, mis olid saadetud C. Lumiste poolt, Fiat doblo 2012a eest, luues valeandmed - kus erinevatel päevadel lubatud lepingute asemel on müünud Norra liiklusregistris oleva auto Fiat Doblo maxi 2012a, mis oli hoopis Rootsi registreerimistunnistusega. T. T 2

(10)4-24-3085 on esitanud valeandmeid auto näol, mis ei kattu dokumentide ja registreerimis tunnistuse näol ja on toime pannud kelmuse, kus TE OÜ on soetanud endale auto Tõnu Türgi poolt valedele andmetele ja seadusega lubamatul moel. Avalduses toodud asjaolude kontrollimisel, ei tuvastatud sõiduki ja avaldusele lisatud dokumentide vahel mittevastavusi. Samuti on menetleja avalduse läbivaatamise käigus võtnud ühendust T. T , kes selgitas, et sõiduk oli Eestisse toodud Norrast (vt tõend 1). Politsei seisukoht: See, et sõidukil olid, sellele sõidukile mitte kuuluvad registreerimisnumbrid, antud kontekstis ei oma määravat tähtsust (tõend 2). Tänase päeva seisuga on Harju maakohtus sama auto pärast tsiviilkohtu vaidlus 2-22-
  1. Sama auto, samad numbrid mis müüdi juba 2022a samade registreerimis märkidega, mis politseile ei olnud määrava tähtsusega. Kaebaja toob kohtu ette asjaolu, kui politsei ei pidanud määravaks asjaoluks 2022a kui kaebaja juba ostis auto valede registreerimis numbritega (tõend 3) ja palus politsei lahendada segane juhtum. Samuti ei ole võimalik kaebajal saada õigeid registreerimis numbreid, sest veel on pooleli kohtu vaidlus sama auto eest. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas nüüd siis leidis politsei et peab kaebajale sama auto valede numbrite eest trahvi määrama, kui varasemalt ei olnud need valed numbrid määravad. Kaebaja leiab, et selles osas tuleb trahv tühistada täielikult kohtul. Samuti on väär politsei võide Christian Lumiste kohta. Karistusregistri andmetel on Christian Lumistel kehtiv kriminaalkaristus, kuid varasem karistus ei ole suunanud isikut õiguskuulekusele ning ta jätkab süütegude toimepanemist. Christian Lumistel puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Kaebaja selgitus kohtunikule Politsei 19.12.2024a. lisa esitatud tõenditele.
  2. Politsei poolt esitatud tõenditest on näha selgelt - politsei pidas normaalseks, et Norra registris sõiduautol on hoopis Rootsi registris auto numbrid, mis peaks kuuluma hoopis Mersedes Benz 4 matic, mis hoopis selgus 2 aastat hiljem samuti politsei poolt, kui kaebajale oli vaja väänata trahv valede auto numbritega sõimise eest.
  3. Samuti on vale politsei väide, et kaebaja on esitanud politseile Norra registris Fiat Dioblo millel Rootsi registris auto registreerimis numbrid/dokumendid ei pea absoluutselt paika. Kaebaja ei ole füüsiliselt omanud Norra registris, Rootsi registris auto dokumente. Seda sama on kaebaja juba politseile selgitanud 2022a septembris. Politsei esitas ju sama tõendi, mida on juba kaebaja esitanud, kuid jätnud välja foto mis on kriminaalmenetluse alustamise määruses. Kaebaja on pöördunud tsiviilkorras kohtusse (menetlus 2-22-16551 käimas, kui pole eriti 2022a mitte kuhugi jõudnud), et saada Fiat Dioblo dokumendid füüsiliselt endaga seotud ettevõtte valdusesse või ostma auto tagasi. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja seda järgmistel põhjustel. Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt on keelatud juhtida sõidukit kui väljahingatavas õhus on alkoholi 0,10 milligrammi liitri kohta või rohkem. Menetlusalusel isikul tuvastati alkoholisisalduseks 0,15 mg/l. LS § 224 jaguneb lõigeteks alkoholsisalduse alusel. 0,15 mg/l kuulub LS § 224 esimese lõike alla. Tõepoolest on tegemist alamäära lähedase alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus, kuid see ei tee iseenesest keelueksimust olematuks. Ka see kõige alumine piir on keelatud. Menetlusalune isik vestluses politseiga (tunnistaja J- T.B ütlustes) on väljendanud selgelt, et peab seesugust piirangut vähetähtsaks ning see omakorda näitab, et menetlusalune isik ei pea reegleid millekski. Lisaks võib viidata avalikkusele suunatud teavet (https://www.delfi.ee/artikkel/31821689/juri-ennet-kuidas-moistajaani-promille), mille kohaselt vastavas joobeastmes isik: „arvatakse “Olen praktiliselt kaine” – tegelikult “lõhnadega hulljulge”. Väike alkoholikogus on liiklemisel väga ohtlik – alaneb enesekriitika. Paljud liiklusavariid ongi “praktiliselt kaine” juhi põhjustatud. Kainenemine kuni 5 tundi.“. See 3
(10)4-24-3085 kirjeldus vastab menetlusaluse isiku käitumisele sündmuskohal, kus ta pisendas oma rikkumise tähtsust ning suhtus üleolevalt kehtestatud reeglitesse, liiklusjärelvalvet teostanud politseiametnikesse ning iseenda rikkumisse. Andes enda liiklusseaduse nõuete rikkumisele õigustava hinnangu ei ole isik mõistnud, et ta peab enda käitumist kohandama vastavalt kehtestatud reeglitele ja nende reeglite rikkumine ei ole lubatud. Karistuse eriprevantiivne eesmärk on isikut mõjutada õiguskorda austama, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest, kuid arvestades menetlusaluse isiku õigustavat suhtumist enda LS nõuete rikkumisele annaks karistuse vähendamine menetlusaluse isiku käitumisele vastupidise tulemuse. Menetlusalune isik on märkinud, et kõhna kehaehituse tõttu ei lähe temal alkohol kehast välja. See näitab, et ta pani süüteo toime teadlikult. Tunnistaja T.B on viidanud menetlusaluse isiku poolt kohapeal antud ütlustele, milles viimane väidab, et ta pole üldse joobes ning kui oleks söönud natuke, ei näitaks ühtegi promilli. Seega kui isik, kes teab, et ta kehaehituse tõttu ei lähe alkohol tavakiirusel kehast välja ning teab, et alkoholi kehas vähendamiseks võiks süüa, on pannud toime teo tahtlikult, sest ei tee enne juhtima asumist midagi sellist, et süüteo toimepanemist vältida. Tarvitades eelnevalt alkoholi, peab juht võtma tarvitusele kõik abinõud, et välistada juhtimiseks mittesobilikus seisundis rooli sattumine. Teiseks on menetlusalune isik eitanud süüd teise rikkumise toimepanemisel. Menetlusalune isik ei eita, et juhtis mootorsõidukit millele olid paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid kuid ei pea seda rikkumiseks. Kaebusele on lisatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis. Teatises on käsitluse all sama sõiduk, mida menetlusalune isik sõiduki peatamise ajal juhtis so Fiat Doblo Maxi reg nr X . Prokuratuur pole teatises öelnud, et asjaolud sõiduki ja selle registreerimisnumbriga on õiged või valed – selles osas hinnang on andmata. Erinevalt menetlusalusest isikust, loeb kohtuväline menetleja teatisest, et menetlust ei alustatud põhjusel, et ebakõla saab lahendada tsiviilmenetluses, vajadusel ka tsiviilkohtumenetluses, mitte kriminaalmenetluses. Samuti on kaebusele lisatud vastuskiri, et sõidukil olevate mittekuuluvate registreerimisnumbrite puhul võis olla tegemist LS § 203, § 205 sätestatud rikkumistega mis on karistatavad väärteokorras. Seega ei saanud Christian Lumistele käesolevas asjas etteheidetav LS § 205 rikkumine tulla tema jaoks ootamatult. Vastutus LS § 205 rikkumise eest on pandud mootorsõiduki juhile ning juhil on enne sõidu alustamist kohustus veenduda, et mootorsõiduk vastab LS nõuetele. Samuti tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et Christian Lumistele on süüks arvatud sõidukile mittekuuluvate registreerimismärkidega sõiduki juhtimist, mitte sellise sõiduki omandamist või omamist vms. Seesuguse sõiduki juhtimine on keelatud tulenevalt LS § 76 lg 1. See pole vaid politsei arvamus vaid seadusest tulenev nõue. Siin kohal ei saa segamini ajaga tsiviilvaidlust ostu-müügi tehingu osas liiklusseaduses kehtestatud nõuetega mootorsõiduki juhtimisel. Lisaks tuleb märkida, et Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 03.03.2011 nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 6 lg 4 sätestab, et liikluses kasutatav sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Teatisest nähtuvalt on sõiduki ostutehing toimunud 2020. a septembris ning rikkumise hetkeni pole sõidukit Eestis registreeritud. Juhindudes eeltoodust ning

§ 132

p 1 palub kohtuväline menetleja jätta Christian Lumiste kaebus rahuldamata ja väärteoasja nr 267024004401 tehtud otsus muutmata. 19.12.2024 on kohtväline menetleja edastanud kohtuasja juurde täiendavad tõendid, paludes võtta väärteoasjas tehtud päringu (11.12.2024 nr 3.1-1.1/18161-1) ning vastuse päringule (12.12.2024 nr 3.11/18161-2), millest nähtub menetleja selgitus seoses Christian Lumiste süüteoteate lahendamisega ning asjaolu, et Christian Lumistele ei ole antud luba sõita sõidukiga millel on teise sõiduauto 4

(10)4-24-3085 numbrimärgid. Samuti palub menetleja täiendava tõendina vastu võtta Christian Lumiste poolt 18.09.2022 PPA-le edastatud süüteoteade (registreeritud 3.2-1.4/2221-1) ja selle süüteoteatega seotud päring 08.10.2022 seoses kriminaalmenetluse alustamata jätmisega (registreeritud 3.2-1.4/2221-4). Esitatud dokumendid tõendavad, et Christian Lumiste oli juba 2022 aastal teadlik, et tema poolt ostetud sõidukil on Norra registreerimistunnistus, kuid sõidukil ei olnud küljes samad registreerimismärgid mis registreerimistunnistusel. Samuti nähtub isiku enda süüteoteatest, et ta oli teadlik, et sellel sõidukil olid Rootsi registreerimismärgid mis kuulusid teisele sõidukile. Samuti tõendab asjaolu, et menetlusalune isik pani 10.08.2024 teadlikult toime LS § 205 rikkumise Christian Lumiste täiendav küsimus süüteoteate lahendanud menetlejale, kuidas sai Norra registris olev Rootsi numbrimärkidega auto Tallinna bussijaama, konstateerides ise fakti, et sellega sõideti sinna. Menetleja vastuskirjas juhiti tähelepanu, et sellisel juhul võib olla tegemist LS § 203 või LS § 205 rikkumisega. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja kaebuses ja täiendavas selgituses toodud seisukohtade juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja tugines kaebusele esitatud kirjalikus vastuses toodud seisukohtadele ja täiendavatele tõenditele ning leidis, et kaebaja süü antud väärteorikkumiste toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht 1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja täiendavate tõenditega, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. 2. Tulenevalt asjaolust, et

§ 123

lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama

§ 133

loetletud küsimused.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumise tõendatuks.

  1. Antud väärteoasjas on koostatud 10.08.2024 väärteoprotokoll selle kohta, et Christian Lumiste 10.08.2024 kell 13:30 X linnas, X linnas, Pärnu maakonnas, juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,15 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,2 mg/l, ±0,05 mg/l. Juhtis mootorsõidukit, millele olid paigaldatud sellele sõidukile Fiat Doblo Maxi mittekuuluvad Rootsi riiklikud registreerimismärgid X . Rootsi reg nr X kuulub sõidukile Mercedes-Benz CLA 250 4 Matic. Antud tegudega rikkus C. Lumiste LS § 69 lg 3 ja § 76 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 205, § 224 lg 1 järgi.
  2. Menetlusaluse isik oma ütlustes 06.12.2024 kohtuistungil alkoholi piirmäära ületavas seisundis sõiduki juhtimist väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas ei eita, selgitades vaid, et ei teadnud, et alkohol on veel organismis. Menetlusalust isikut ei ole varem kriminaalkorras alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest karistatud. Alkoholi tarvitas C. Lumiste eelmisel päeval, käis Sunsetis ja jõi ära 6-8 õlut, s.o vähemalt 3 liitrit. Kaebaja märgib, et ta jääb suhteliselt kiiresti täis ja alkohol ei lähegi verest välja. Sõitu alustades ei tundud, et oleks purjus. Tundis, et kõht on tühi ja alkohol ei lähe verest välja. Fiatiga sõitma asus, sest oli eelmisel õhtul telefonid ära kaotanud ning keegi leidis need rannast liiva seest ülesse. C. Lumiste soovis telefonidele järele minna. Menetlusalune isik leiab, et antud rikkumise eest saaks teda karistada maksimaalselt 100 euros suuruse rahatrahviga.
  3. Politseiametnikest tunnistajad T.B ja Z.L kirjeldavad kohtuistungil sündmust järgnevalt. 10.08.2024 5

(10)4-24-3085 oldi patrullis ja teostati sõidukijuhtide joobeseisundi kontrolli Suur-Jõe tänaval. Kontrolliti kõiki sõidukijuhte eranditult. T.B täpsustab, et umbes kella 13 ja 14 vahel, sõitis A.H Tammsaare pst poolt politseinike poole Rootsi numbrimärkidega musta värvi Fiat. Sõidukijuhti kontrollis teine ametnik, aga tunnistaja märkas, et must Fiat suunati kõrvale sõidutee pealt ning T.B ja Z.L kutsuti juhiga edasi tegelema. T.B-le näidati indikaatorvahendit, milline näitas juhil joovet 0,25 mg/l kohta. Seejärel menetlusalune isik tuvastati, ta ulatas oma dokumendi Christian Lumiste nimele. Isik toimetati A.H Tammsaare pst 61 politseihoonesse, kus teostati talle tõendusliku alkomeetriga joobeseisundi kontroll vastavalt C. Lumiste enda nõusolekule. Lõpptulemus näitas 0,15 mg/l kohta alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus. Selle peale C. Lumiste teatas, et see on nii väike rikkumine, et Soomes see ei olekski mingisegune rikkumine ning üritas politseinike veenda, et tegelikult see, millega tegeleti, ei ole absoluutselt proportsionaalne ja õiglane ja et maksumaksja raha eest sellist asja ei peaks üldse tegema.
  1. Vaidlust ei ole faktis, et Christian Lumiste juhtis 10.08.2024 kella 13:30 paiku X linnas, X linnas, Pärnu maakonnas mootorsõidukit Fiat Doblo Maxi. Seda asjaolu kinnitavad nii Christian Lumiste kui ka tunnistajate T.B ja Z.L kohtuistungil antud ütlused. Vaidlust ei ole ka selles, et C. Lumiste juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,15 mg/l. Sedagi asjaolu kinnitavad nii C. Lumiste ning tunnistajate T.B ja Z.L-i kohtuistungil antud ütlused, aga ka tõendusliku alkomeetri väljatrükk ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus.
  2. Täpsemalt eeltoodud tunnistajate ütlustega haakub tõendusliku alkomeetri väljatrükk, mille kohaselt mõõtis politseiametnik Z.L 10.08.2024.a kell 13.40-13.46 Christian Lumiste väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 9510 EE (taatlustunnistus TTRC-24/00046), mille lõplik lugem oli 0,20 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,15 mg/l. Alkomeetri järgmiseks hooldusajaks on väljatrükil märgitud 31.10.
  3. Seega mõõdeti C. Lumistel esinevat alkoholijoovet alkomeetriga, mille järgmine hooldustähtaeg ei olnud veel saabunud ning eelnev taatlus kehtis, mistõttu ei ole alust kahelda antud mõõteseadme näidu õigsuses. Seetõttu on tõendamist leidnud, et C. Lumiste oli 10.08.2024 kella 13:30 paiku lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning tema 1 liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,15 mg. Tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest keeldumise võimalust on menetlusalusele isikule selgitatud ning selle kohta võetud alkomeetri kasutamise protokolli ka kontrollile allutatud isiku allkiri (vt väärteotoimiku lk 5). Vormistatud on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus selle kohta, et C. Lumiste juhtis 10.08.2024 sõidukit registreerimismärkidega X ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal on alkoholijoobe tunnused ning C. Lumiste otsustati kõrvaldada sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (vt väärteotoimiku lk 6).
  4. LS § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 38 lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
  5. Kohtu hinnangul langevad eelloetletud tõendid omavahel kokku ning C. Lumiste süü talle ette heidetavates rikkumistes väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas on tõendamist leidnud. C. Lumistel tuvastati alkoholi piirmäära ületav seisund ning nimetatu on korrektselt kindlaks tehtud eelviidatud 6
(10)4-24-3085 tõenditega. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. Järelikult on mõõtetulemusest sõltuvalt C. Lumiste tegevuses tõendamist leidnud LS § 224 lg-s 1 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületavas seisundis.
  1. Menetlusalusele isikule heidetakse ette ka seda, et tema juhtis 10.08.2024.a kell 13:30 mootorsõidukit, millele olid paigaldatud sellele sõidukile Fiat Doblo Maxi mittekuuluvad Rootsi riiklikud registreerimismärgid X . Rootsi reg nr X kuuluvad sõidukile Mercedes-Benz CLA 250 4 Matic. Kohtuväline menetleja on leidnud, et C. Lumiste rikkus väärteoprotokollis nimetatud sõidukit juhtides LS § 76 lg 1 nõudeid. Seejuures sätestab osundatud LS § 76 lg 1, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. LS § 205 sätestab vastutuse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest.
  2. C. Lumiste on 06.12.2024 kohtuistungil antud ütlustes ja 06.01.2025 kohtuistungil politsei täiendavatele tõenditele vastates selgitanud, et politsei esitas alles 06.12.2024 kirjaliku tõendi, et autonumbrid on Mercedes-Benz omad. Seda sai menetlusalune isik alles esimesel istungi päeval teada ametlikult. Tõendid, so 2022.a kriminaalasja materjalid, ju kirjutavad, et see ei oma üldse tähtsust, et C. Lumiste ostis Norra registris oleva auto Rootsi numbritega. Kuna see ei ole mitu aastat tähtsust omanud, siis kaebaja arvates võis ta sõidukiga sõita. Politsei ei ole kaks aastat vaeva näinud asjaolude selgitamisega. C. Lumistele anti numbrid tagasi. Oleksid pidanud numbrid kohe ära võtma. Konkreetse sõiduki üle on vaidlus ka tsiviilkohtus ning C. Lumiste ei saa seda muuta enne, kui asi on selgeks vaieldud. Sõiduki ise ostis C. Lumiste 2022.a vana tuttava käest. Ostu-müügi lepingut ta ei saanud ja sealt saidki probleemid alguse. St C. Lumiste sai nädal peale sõiduki ostmist teada, et on ostnud Rootsi numbrimärkidega Norra auto.
  3. Politseiametnikest tunnistajate T.B ja Z.L Miti ütluste kohasel 10.08.2024 politseimajas peale C. Lumiste joobe kontrollimist, kontrollis Z.L ka sõidukit ning selgus, et Rootsi numbrimärgid X , mis C. Lumiste poolt juhitud mustal Fiatil küljes olid, ei kuulugi sellele sõidukile. Kontroll teostati CarInfo süsteemist, millisest saab kontrollida Rootsi ja Norra sõidukinumbreid. Portaal näitab ära, millisele sõidukile see numbrimärk peaks kuuluma. Veebileht näitas Mercedes Benz-i. Edasi kontrolliti sama ka PPA rahvusvahelise abi keskuse kaudu ja sealt vastati samamoodi. Selle peale ägestus C. Lumiste ja ütles, et ta teab, et need on valed numbrid ning et selle asjaga on politsei ammu tegelenud, aga ka, et politsei on temal lubanud nende numbrimärkidega konkreetse autoga sõita. Järgnevalt sõideti tagasi isiku kinnipidamise kohta Suur-Jõe tänaval, veenduti, et numbrimärgid, mida kontrolliti, ei kuulu sellele sõidukile ja numbrimärgid otsustati sõiduki küljest ära võtta. C. Lumistele tehti ka selgeks, et selle sõidukiga ta edasi liigelda ei tohi.
  4. Eeltoodud tunnistajate ütlustega haakub toimikus asuv www.car.info andmete väljatrükk (vt väärteotoimiku lk 9-10), mille järgi kuuluvad Rootsi reg nr X sõidukile Mercedes-Benz CLA 250 4 Matic. Päringu sisuks on olnud väärteoasjas küsida informatsiooni sõiduauto Fiat Doblo Maxi paigaldatud registreerimisnumbrite X kohta. Täiendavate tõenditena on kohtuväline menetleja esitanud väärteoasjas tehtud päringu ning selle vastuse (tl 55-56), millest nähtub menetleja selgitus seoses C. Lumiste süüteoteate lahendamisega ning süüteoteate menetlemisega tegelenud politseiametniku kinnitus, et C. Lumistele ei ole antud luba sõita sõidukiga, millel on teise mootorsõiduki numbrimärgid. Samuti menetleja poolt asja materjalude hulka esitatud 18.09.2022 C. Lumiste süüteoteade ise koos lisadega (tl 59-63) ja selle süüteoteatega seotud 08.10.2022 päring seoses kriminaalmenetluse 7
(10)4-24-3085 alustamata jätmisega (tl 64), tõendavad aga, et C. Lumiste oli juba
  1. a septembrikuus süüteoteadet esitades teadlik, et on ostnud Norra liiklusregistris oleva auto, kuid Rootsi registreerimismärkidega. Vastavad asjaolud on C. Lumiste ise esitatud süüteoteatesse kirja pannud. Samuti nähtub C. Lumiste süüteoteate lisadest, st norrakeelsest müügilepingust ja registreerimistunnistusest ning mootorsõiduki fotolt, et tema poolt ostetud sõidukil on Norra registreerimistunnistus, kuid sõidukil ei olnud küljes samad registreerimismärgid, millised on märgitud registreerimistunnistusel. Registreerimistunnistuselt nähtub Norra registri numbrimärk X (tl 61), fotol sõidukist on sõidukil küljes aga Rootsi numbrimärk X . Sealjuures on foto põhjal sõidukile paigaldatud numbrimärgil tuvastatav Rootsi Kuningriigi tunnusmärk „S“, samuti Euroopa Liidu logo. Norra Kuningriik Euroopa Liitu ei kuulu.
  2. C. Lumiste poolt kaebusele lisatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja vastuskirjas on käsitluse all sama sõiduk, mida menetlusalune isik sõiduki peatamise ajal juhtis, so Fiat Doblo Maxi reg nr X (vt kaebuse lisa 1 ja 2). Teatises on kirjas, et eelviidatud süüteoteatega seoses kriminaalmenetlust ei alustatud põhjusel, et kirjeldatud asjaoludes ei tuvastatud KarS § 209 sätestatud kelmuse kuriteokooseisu tunnuseid ning et ebakõla saab lahendada tsiviilmenetluses, vajadusel ka tsiviilkohtumenetluses, mitte kriminaalmenetluses. Prokuratuur on nii teatises kui vastuskirjas öelnud, et Fiat Doblo on Norra registris olev auto, Rootsi numbrimärgiga, mis asub Tallinna bussijaamas ning et sõidukiga on sinna sõidetud. Samuti kajastub vastuskirjas selgitus, et tegemist võib olla LS § 203 või 205 rikkumisega. Mõistetav on, et nimetatud väärteorikkumistele viidatakse vastuskirjas põhjusel, et sõidukiga oli Tallinna bussijaama sõidetud ja selle sõitmisega võidi olla pandud toime LS § 203 või 205 rikkumine. Konkreetse lausega on kohtu hinnangul esitatud uurimisasutuse poolt ka hoiatus, et kui sõidukiga edasi liigeldakse, võidakse taas toime panna samadele sätetele vastav väärteorikkumine.
  3. Vaatamata sellele C. Lumiste 10.08.2024 kella 13:30 paiku Pärnu linnas mootorsõidukit Fiat Doblo Maxi, millele olid paigaldatud Rootsi riiklikud registreerimismärgid X , juhtis. Seega realiseeris C. Lumiste oma tegevusega LS § 205 sätestatud väärteokoosseisu objektiivse külje asjaolud, juhtides uuritud tõendite kohaselt 10.08.2024 Norra Kuningriigi liiklusregistris olevat mootorsõidukit, millele olid omavoliliselt paigaldatud sellele mootorsõidukile sel ajahetkel mittekuuluvad Rootsi Kuningriigi riiklikud registreerimismärgid X . Siinjuures ei oma tähtsust C. Lumiste poolt kohtuistungitel esitatud kaitseväited, et C. Lumiste sai alles kohtuistungil kirjaliku kinnituse, et tema poolt juhitud sõidukile paigaldatud registreerimismärgid kuuluvad konkreetselt sõidukile Mercedes-Benz. Samamoodi mitte see, millisele isikule sõiduk või numbrimärgid varem kuulusid või kes millise registrinumbriga sõidukiga Rootsis käesolevalt ringi sõidab. C. Lumistele on süüks arvatud sõidukile mittekuuluvate registreerimismärkidega sõiduki juhtimist. Kirjalikud tõendid näitavad, kui ka 06.01.2025 kohtuistungil on C. Lumiste ise selgitanud, et 18.09.2022 süüteoteatega politsei poole pöörduma ajendas teda asjaolu, et mootorsõidukile paigaldatud numbrid ei klapi autoga. Just seesuguse sõiduki juhtimine ongi keelatud tulenevalt LS § 76 lg
  4. Siinjuures ei saa ajada tsiviilvaidlust sõiduki omandamisega seotud ostu-müügi tehingu osas ning liiklusseaduses kehtestatud nõudeid mootorsõiduki juhtimisel.
  5. Arvestades süüteo asjaolusid, tuleb asuda seisukohale, et tegemist on tahtlike rikkumistega. C. Lumiste on juhtinud Eestis registreerimata sõidukit, teades, et sõidukil on Rootsi numbrimärgid, mis ei kuulu sellele sõidukile. Antud asjaolu on menetlusalune isik kirjeldanud
  6. a politseile esitatud süüteoteates, seejuures oli talle 10.08.2024 teada, et sõiduk on kantud Norra registrisse. C. Lumist käitumise eesmärgiks oli õigusvastase olukorra tekkimise, sest
  7. a oli talle teada, et sõiduk on valede numbrimärkidega, ei olnud talle takistuseks sõiduki kasutamiseks liikluses. C. Lumiste on ka kohtus andnud ütluseid selle kohta, et ta oli eelmisel õhtul tarvitanud alkoholi, märkides, et ta ei kannata eriti alkoholi. Menetlusalune isik on kohtule selgitanud, et on „kanapea,“ mistõttu jääb kergelt purju. Seega oli C. Lumiste teadlik, et kui ta asub 10.08.2024 sõidukit juhtima, olles sama päeva varahommikul lõpetanud alkoholi tarbimise (vähemalt 3 liitrit õlut), on ta joobeseisundis, mis ei 8
(10)4-24-3085 võimalda sõidukit juhtima asuda, soovides sellega ka õigusvastase tagajärje saabumist. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus leiab, et menetlusalune isik Christian Lumiste on väärteod toime pannud kavatsetusega. 17. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 18. Nagu kohtu põhjenduste p 2 märgitud, lahendab kohus

§ 123

lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning

§ 87

alusel olles seotud väärteoprotokollis sätestatuga, saab teha lahendi väärteoprotokollis esitatud põhjal. Käesolevalt on väärteoprotokollis menetlusalusele isikule ette heidetud õigete normide rikkumist, samuti on õiged väärteokvalifikatsioonid. Kohus leiab, et väärteokoosseisude olemasolu menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 205 ja § 224 lg 1 ettenähtud väärtegudena (

§ 133p 4).

Seega puuduvad väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud

§ 133p 1 mõttes.

Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (

§ 133

p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (

§ 133p 3).

Vaidlustatud otsuse järgi määras menetlusalusele isikule karistuse Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmann, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik

§ 9

p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). 19. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale LS § 205 ja § 224 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteod toime pannud 10.08.2024.a kell 13:30 sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeima karistuse näeb ette LS § 205, tuleb karistust kohaldada LS § 205 sätestatud sanktsiooni alusel, millest kohtuväline menetleja ka lähtus. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, so summas 600 eurot. LS § 205 kohaselt karistatakse mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Toodust järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on määratud oluliselt üle ettenähtud sanktsioonivahemiku keskmise määra. Kohus leiab, et süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30

alustel (

§ 133p 8).

Ka karistus on menetlusalusele isikule määratud sanktsiooni piiridest väljumata, küll aga ei ole kohtu hinnangul karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt antud asjas toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (

§ 133p 7). 20. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt on C. Lumistel üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid seda mitte liiklussüüteo toimepanemise eest (C. Lumistet on karistatud vägivalla- ja avaliku korra vastaste süütegude toimepanemise eest, vt registriväljavõte väärteotoimiku lk 11). Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1). 9

(10)4-24-3085
  1. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud ka, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.
  2. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Käesolevas asjas on karistusraam kuni 200 trahviühikut. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul on kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud. kohtuväline menetleja on karistanud Christian Lumistet karistusraami keskmist määra ületava rahatrahviga - 150 trahviühikut. Arvestades, et ühtegi kehtivat liiklusalast rikkumist toimiku materjale silmas pidades isikul ei ole, saaks kohtu hinnangul vastupidiselt kohaseks pidada keskmisest määrast väiksema trahvimäära kohaldamist. Samas ei saa mööda vaadata asjaoludest, et ühe teoga on rikutud kahte liiklusalast nõuet, tegemist oli raskeima tahtluse vormiga, ehk kavatsetult toime pandud süüteoga, seejuures saaks kergendava asjaoluna kahetsust arvestada ainult LS § 224 lg 1 rikkumise osas, sest ta ei ole oma süüd LS § 205 järgi kvalifitseeritud rikkumise osas tunnistanud. Kohus leiab, et mõistetav karistus ei saa jääda keskmisest määrast allapoole. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus C. Lumiste kaebuse osaliselt, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse kohaldatud karistuse määra osas ja vähendab C. Lumistele määratud karistust. Kohus peab menetlusaluse isiku süü raskust silmas pidades kohaseks teda LS § 205 ja § 224 lg 1 rikkumiste toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel karistada sanktsioonivahemiku keskmisesse määra jääva rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so summas 400 eurot. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus C. Lumiste karistamist eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist.

§ 134lg 1, § 111 p 5 ning Kar

S § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata rahatrahvi, s.o 400 euro, tasumine 8 osas, kohustades Christian Lumistet tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks 50 eurot. 23. Ära võetud registreerimismärgid (swe) X (2 tk) edastada otsuse jõustumisel Transpordiametile. Menetluskulud 24.

§ 38lg 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. Kr

MS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.