Obsah (5)

§ 118§ 130§ 129§ 8§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tartu Maakohus Tanel Pürn , Valga kohtumaja 2-23-114161 OÜ Aktiva Finance

§ 118

lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kuivõrd E.L. ei olnud võimeline tehingut tegema, ei saanud ta anda ka vastavat tahteavaldust. Ainuüksi K. L. kirjalike kinnitustega on tuvastatud, et E.L. ei andnud ise ID-kaarti ega koode K.L.-ile, vaid K. L. võttis need E.L.-ilt salaja, tema seisundit ära kasutades. Kuivõrd need kinnitused võivad tuua kaasa K. L. vastutuse

§ 130järgi, puudub alus arvata, et need võiksid olla valed.

Kui lisada siia ka kriminaalasja otsus, siis on eriti ebatõenäoline, et keegi sooviks endale võtta nii tsiviil- kui kriminaalvastutuse ilma erilise põhjuseta. Seega ei esinenud ka kaudset tahteavalduse andmist. Samuti ei olnud E.L. lepingust hiljem teadlik, mistõttu puudub ka talumisvolitus (

§ 118

lg 2).

§ 129

lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kuivõrd kostja on kinnitanud, et lepingut ei ole eestkostja poolt heaks kiidetud ning vastavat tõendit pole esitatud, pole tehingut heaks kiidetud. 12. Kokkuvõtteks. Arvestades E.L. pangakonto väljavõttest nähtuvat konto kasutamist, sh sularaha välja võtmisi ning makseid Lätis (kirjelduse järgi baarides või kasiinodes), on tõenäoline, et K. L. võttis E.L. teadmata tema ID-kaardi ja koodid, võttis tema nimel laene ning kasutas tema 3 2-23-114161 kontot ja pangakaarti. K.L. tegevus on eluliselt arusaadav, sest ta soovis mängida hasartmänge ning vajas selleks raha. E.L. teadlik tegevus laenu võtmisel ei oleks eluliselt arusaadav. Seejuures on E.L. seisundit pikalt hinnatud ja kuigi neid pole esitatud, on üles märgitud ka tema varasemad haiglas viibimised ja käigud psühhiaatri juurde – nende olemasolu nähtub eelkõige eestkostemäärusest. Samuti on tema suhtes teostatud ekspertiis ja tuvastatud teovõime puudumine. Seega asjas esitatud tõenditega kogumis on tuvastatud, et lepingu sõlmis K.L. E.L. identiteeti kasutades. See sai võimalikuks mh seetõttu, et E.L. on teovõimetu ja oli seda juba lepingu sõlmimisele eelnevalt.

§ 8

lg 2 kohaselt ei teki teovõimetus selle kohtuliku tuvastamisega, vaid isik on piiratud teovõimega, kui ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.

1. Kuivõrd E.L. ei ole teinud otseseid ega kaudseid tahteavaldusi ega toiminguid, vaid teda on ära kasutatud, jääb selgusetuks, mil moel võiks kaasneda tema ja K.L. solidaarvastutus. VÕS § 65 lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kuigi lepingu alusel antud summa tagastamist saab nõuda vaid korra, puudub E.L.il vastav kohustus.
2. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1028 lg 2 p 3 sätestab, et üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga.
3. Kuigi kohus selgitas, et vastuolu ilmneks vaid juhul, kui saadut ei ole alles, ei esitanud kumbki menetlusosaline selle kohta tõendeid. Oleks küsitav, miks ei peaks tühise tehingu alusel saadut tagastama, kui saadu on alles ning tagastamisega ei kaasneks raskeid tagajärgi. Antud juhul on tuvastatud, et laen kanti kostja kontole ning teostati ka üks tagasimakse. Selgitamaks, kas ülejäänud ulatuses võib lugeda laenu E.L. alusetuks rikastumiseks, nõudis kohus välja E.L. pangakonto väljavõtte.
4. Lugesin eelnevalt tuvastatuks, et E.L. kontot ja pangakaarti kasutas K.L.. Kuigi hageja leidis, et kontot on kasutatud igapäevasteks kulutusteks ja ka E.L. kasuks, ei saa selle väitega nõustuda. Sularaha välja võtmised ja tasumised Lätis on teostatud K.L. poolt, sest E.L. ei olnud selleks võimeline. Ainuüksi sularaha on välja võetud laenust suuremas ulatuses. Kuivõrd E.L.-ile laekus samale kontole pension, siis tuleb eeldada, et tema vajadused said kaetud pensioni arvel. Lisaks laekus talle täiendavalt 45000 eurot ning isegi 35000 euro eest maja ostmise järgselt võiks eeldada, et konto jääk on üle 10000 euro, kuid oli alla 1400 euro (vt täpsemalt otsuse p 4). Seega leian, et K.L. kasutas E.L. nimel võetud laenu enda huvides ning E.L. kontol ei ole alusetult saadud raha.
5. K.L. tegevus oli võimalik seetõttu, et E.L. oli teovõimetu, st ei olnud võimeline oma tegevust juhtima ega sellest aru saama. Seetõttu oli K.L.-il võimalik teda ära kasutada – pääseda ligi nii pangakaartidele kui koodidele ning E.L. ei mõistnuks sellega kaasneda võivaid tagajärgi isegi siis, kui ta K.L. tegevusest teadnuks. Seetõttu on tehingu tühisust ette nägevaks sätteks

§ 11

lg 1 ning sätte eesmärk on kaitsta teovõimetut isikut soovimatute tagajärgede eest. Olukorras, kus tema kontol ei ole alles laenu ega müügist saadud raha, oleks sätte eesmärgiga vastuolus kohustada kostjat tema kontole makstud laenusumma tagastama. Seejuures on oluline, et hagejal on nõudeõigus tegeliku lepingu sõlmija, K.L., vastu ning vastav informatsioon on hagejal olemas olnud asja menetluse algusest saadik. Seega, hoolimata sellest, et hageja on raha lepingu alusel üle kandnud, puudub tal VÕS § 1028 lg 2 p 3 alusel õigus seda tagasi nõuda.

1. Kuivõrd hagi ei ole võimalik ühelgi alusel rahuldada, puudub vajadus ülejäänud poolte väidete, nt kas laenuvõtja identifitseerimata jätmisega rikuti hoolsuskohustust, käsitlemiseks. Mistahes vastus sellele küsimusele ei muudaks eeltoodud järeldusi. Samas on nt poolte esile toodud väidete alusel ja hageja esitatud esialgse laenuandja e-kirjast nähtuvalt ilmne, et hageja 4 2-23-114161 rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes laenuvõtja kohustuste suuruse kontrollimata ning reageerimata laenuvõtja teatatud sissetuleku ja kontrolli tulemusel teada saadud sissetuleku erinevusele. Kui laenuandja oleks sellesse kohustusse tõsisemalt suhtunud, oleks laen ehk jäänud andmata. Menetluskulude jaotus
2. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
3. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena õigusabikulu 1517,57 eurot+170,8 eurot hageja menetluskulude analüüsi ja seisukoha koostamise eest. Kostja esindajal kulus asjaga tutvumiseks ja hagile vastuse koostamiseks 2h 50min, istungi ettevalmistamiseks ja osalemiseks 1h 50min, 11.10.2023 taotluse koostamisele 2h 20min, 06.11.2023 seisukoha koostamisele 2h 10 min, 20.01.2025 seisukohale 1h 10min ja menetluskulude nimekirja koostamisele 20min, kokku 10h 40min ja lisaks sõidukulu 73,33 eurot.
4. a kehtis tunnitasu 110 eurot ja alates
5. a 120 eurot. Summadele lisandub käibemaks. Kostja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada.
6. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu, kuid ei toonud välja kogukulu, vaid üksikute toimingute põhjendatud kulu, pidades nt asja materjalidega tutvumise ja vastuse koostamise põhjendatud kuluks 1h 10min. Lähtudes kostja märgitud vahemaast pidas hageja põhjendatuks sõidukulu 36,12 eurot, arvestusega 1km=0,3 eurot.
7. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Leian, et kostja esindajal toimingutele kulunud aeg on põhjendatud nii üksikuid toiminguid kui esinduse kogukulu hinnates. Arvestada ei tule mitte dokumentide pikkust, vaid sisu. Samuti ei ole kostja eraldi arvestanud nt 13.09.2023 taotlust tõendi esitamiseks, st üritanud mahtu alusetult suurendada. Hageja on nõustunud vaid otsese sõidukulu välja mõistmisega, kuid kohtupraktikas (sh nt riigi õigusabi korral) on mõistlikuks peetud ka teatud hüvitist sõiduaja eest. Seega loen ka taotletud sõidukulu põhjendatud kuluks. Tegemist ei saa olla ka hageja jaoks üllatavate kuludega, sest hageja toimingud on samas suurusjärgus ning taotletud tunnitasu ja menetluskulud tervikuna märgatavalt kõrgemad. Seega loen kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks hagimenetluses kokku 1688,37 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista. Kostja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 kohaselt märkida, et menetluskuludelt arvestatakse viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 5