Obsah (5)

§ 23§ 6§ 10§ 14§ 15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2025, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-25-398 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti 18.0

§ 23

lg 1 p-des 1 ja 3 nimetatud kinnipidamise alused, (põgenemise oht ja isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib). X saabus Schengenisse seaduslikul alusel, kuid peale viisa kehtetuks tunnistamist ja viisavaba viibimisaja lõppemist otsustas isik jääda ebaseaduslikult Eestisse ning tegeleda juhutööde tegemisega. Isikul puudub kehtiv Moldova kodaniku pass ning selle asemel, et Eestis pöörduda ametivõimude poole, et korda teha oma seaduslik viibimisalus, valis isik selle, et elada ja töötada Eestis ebaseaduslikult. 4. X’i puhul on

§ 6

⁸ p 6 kohane põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA on arvamusel, et X’i huvi viibida ebaseaduslikult Eesti Vabariigis ja Schengenis on suurem kui lahkumisettekirjutust täita. Eluliselt on usutav, et on tõenäoline, et isik võib enda väljasaatmist Moldovasse hakata takistama ega tee PPA-ga koostööd ning asub end (siseriiklikult) varjama. Samuti on isik oma varasema käitumisega näidanud, et isik ei soovi vabatahtlikult lahkuda oma koduriiki. Peale seda kui isiku viisa tunnistati kehtetuks ning tema viisavaba viibimisaeg lõppes, otsustas isik eirata välismaalaste seadusest tulenevaid nõudeid ega taotlenud seaduslikku viibimisalust. Samuti on isik küsitluste käigus väljendanud, et ta ei soovi Eestist lahkuda ning tagasi kodumaale pöörduda. 5. Isiku suhtes ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid (

§ 10) kohaldada.

X ei ole oma varasema käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et leebemate järelevalvemeetmete (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule võtmine) kohaldamine oleks põhjendatud. X’il puuduvad perekondlikud ja majanduslikud sidemed Eestiga. Samuti puudub isikul isikut tõendav dokument, mida hoiule võtta. PPA hinnangul isiku kinnipidamine on ainukene viis, et tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise lõpule viimiseks.

1. PPA on arvamusel, et kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik isik välja saata Moldovasse. PPA hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus ning vajadusel arstiabi kättesaamine, võimalus on viibida värske õhu käes.
2. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi isiku kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale, temal puudub kehtiv Moldova kodaniku pass ning tema soov jääda Eestisse on suurem kui pöörduda tagasi oma koduriiki. Vastavalt

§ 14lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Moldovasse.

Praeguseks hetkeks ei ole võimalik isiku väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul, kuna isikul puudub Moldova kodaniku pass, transiitlennud vajavad eelnevat luba, samuti vajab komplekteerimist väljasaatmismeeskond. 8. PPA taotleb Tallinna Halduskohtult luba Moldova kodaniku X, kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

§ 23

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 ja p 3 sätestatud alus ja

§ 6⁸ p 6 nimetatud põhimõte.

1. Kohtuistungil selgitas Politsei- ja Piirivalveameti esindaja, et jääb taotluse juurde kindlaks.
2. X kohtuistungil taotluse kui sellise osas sisulisi vastuväiteid ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja vaadanud läbi esitatud materjalid, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 12.

§ 15

lg 1 kohaselt võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus sama seaduse § 23 lg-s 1 sätestatud alusel. 13. Antud juhul nähtub taotluse materjalist, et PPA oli koostanud isikule 17.02.2025 ühtlasi ka lahkumisettekirjutuse ning kohaldanud Schengeni sissesõidukeeldu viieks aastaks. 14.

§ 23

lg 1 sätestab, et PPA võib taotleda halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, kusjuures see on eelkõige lubatud juhul kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3). Antud juhul on PPA asjakohaselt viidanud

§ 23lg 1 punktidele 1 ja 3 ning sellega võib nõustuda.

Vaidlust ei saa olla ka selles, et isiku väljasaatmist ei oleks võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul, sest vastavad toimingud võtavad aega. 15.

§ 23

lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 16. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA seisukoht selles, et järelevalvemeetmeid ei ole võimalik kohaldada, sest esineb põgenemise oht.

§ 6

⁸ p 6 kohaselt esineb põgenemise oht kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Antud juhul on PPA järeldanud isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Taotluse kolmandal leheküljel (keskel) on seda piisavalt põhjendatud. Nende põhjendustega ei ole alust mitte nõustuda.

1. Kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näib perspektiivitu või kui kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiõigustesse. Käesoleval juhul ei nähtu haldusasja materjalist, et selliseid põhjuseid võiks esineda. Haldusasja materjalist ei nähtu ka seda, et turvakaalutlustel oleks välistatud isiku paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse. Ühtlasi ei esine kohtule teadaolevalt puudutatud isikul taolist terviseseisundit, mis välistaks paigutamise PPA kinnipidamiskeskusesse. Isik ei osundanud kohtuistungil millelegi sellisele, mis viitaks probleemidele seoses tervisliku seisundiga.
2. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1, annab kohus

§ 23

lg 1 1 alusel loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid esialgu mitte kauemaks kui 18.04.2025. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest koheselt vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik