) § 118 lg 2 p 3 määras: Jätta Dmitri Semjonovi kaebus läbi vaatamata. Edasikaebe kord Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Teiseks peab kaebuse esitaja kaebuses märkima, kas ta soovib kaitsja osavõttu menetlusest (
Kui jah, siis tuleb tal teatada kohtule valitud (lepingulise) kaitsja andmed 4-25-374 (
lg 1 p 4) või taotleda kaitsja määramist riigi õigusabi seaduses kirjeldatud korras. Kolmandaks sätestab
Nendeks on tõendid, mida soovitakse kohtule esitada, tunnistajate nimed ja aadressid, kui nende ülekuulamist taotletakse ning muud kaebuse esitaja poolt vajalikuks peetavad dokumendid. Kui dokumente ei soovita esitada või tunnistajaid üle kuulata, siis tuli seda märkida. 4. Kohus märkis, et kaebuse puudused tuleb kõrvaldada hiljemalt 10. veebruariks 2025. 5.
lg 2 p 3 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse, kui kaebuse esitanud isik ei ole
lg 1 ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi. 6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt
lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja ka õiguslikke asjaolusid. Selleks, et kohus saaks täita
lg 2 tulenevat kohustust, peab kaebuse esitaja esitama kohtule nõuetele vastava kaebuse.
MS § 10 lg 1 ja 3 kohaselt on väärteomenetluse keeleks eesti keel ning kõik dokumendid, mis kohtule esitatakse ja mille lisamist kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Samuti peab olema kohtule esitatud avaldus/kaebus/taotlus eesti keeles või tõlgitud eesti keelde. Seega ei arvesta kohus Dmitri Semjonovi e-kirjaga ega selle sisuga. Lisaks ei ole ekirjale lisatud ühtegi allkirjastatud dokumenti, millest nähtuks kõikide puuduste kõrvaldamine. Kohus juhib tähelepanu sellele, et
lg 4 kohaselt peab kaebus olema selle esitaja poolt allkirjastatud.
juuli 2008 määruse nr 40 „Süüteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise kord“ § 4 kohaselt on dokumendi esitamine väärteomenetluses lubatud ka digitaalsel kujul. Praegusel juhul on Dmitri Semjonov saatnud kaebuse täienduse kohtule e-posti teel ilma allkirjata ja kaebuse täiendust eraldi dokumendina vormistamata, s.t Dmitri Semjonovi esitatud kaebus ei vasta vorminõuetele. Eelnevalt viidatud määruse § 2 sätestab digitaalsete dokumentide vormistamise nõuded. Kohtule esitatud kaebus peab olema koostatud tekstitöötlusprogrammis (näiteks Wordis) eraldi dokumendina ja kohtule esitatud kaebusel peab olema kaebuse esitaja allkiri. Seega pidi Dmitri Semjonov esitama kaebuse täienduse kohtule e-kirja manuses eraldi dokumendina, mis on koostatud tekstitöötlusprogrammis ning kaebusel pidi olema tema allkiri. Digitaalse allkirjastamise võimaluse puudumisel oleks tulnud kaebus esitada paberkandjal allkirjastatuna. 9. Seega ei jää kohtul muud üle, kui Dmitri Semjonovi kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale jätta läbi vaatamata, kuna Dmitri Semjonov ei ole määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud. 10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
2/3 4-25-374 (allkirjastatud digitaalselt) 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.