lg 1 kohaselt), sealhulgas lisas kostjale saadetud pretensiooni juurde ka pildid erinevatest värvitoonidest nii värviämbrites kui toote pinnale kantuna. Kostja tunnistas 19.12.2019 kell 18.58 e-kirjas oma viga värvide toonimisel ning lubas tulevikus ettevaatlikum olla ja kontrollida värvi vastavust värvikoodile. 19.12.2019 kell 18.59 saadetud teises e-kirjas viitas kostja, et ootab hageja reklamatsiooni. Vaatamata sellele, et 19.12.2019 e-kirjas kostja tunnistas kauba puudusi ja lubas hagejale tarnida asemele uued tooted (värvid), ei ole kostja oma lubadust täitnud ning igasugused kostja tänased väited asenduskauba tarnimise kohta ei vasta tõele ning on tõendamata. Hagejal tuli seoses vale RAL 9010 värvitooni tõttu ehk kostja poolt tarnitud vale kauba tõttu uuesti toota ja viimistleda uued uksekomplekti puitdetailid, mis hageja oli juba vale ja standardile mittevastava värvitooniga jõudnud rikkuda. Uute puitdetailide tootmine, värvimine, detailide kokkupanek jms seotud tegevuse tõid hagejale kaasa täiendavad kulud (kahju). Alternatiivne lahendus olukorra parandamiseks oleks olnud uksekomplekt lahti võtta, värvikiht toodetelt maha lihvida ning seejärel uuesti kruntida ja pinnavärviga katta. Viimane lahendus aga oleks olnud ajamahukam ja kulukam, kui uute puitdetailide tootmine ja üle värvimine. Hagejale üllatuseks esitas kostja ka edaspidi kõikide tarnitud värvide eest hagejale arved, sealjuures jättis krediteerimata puudustega toodete eest esitatud arved. Arvete krediteerimise või toodete asendamise tegemata jätmise tõttu esitas hageja kostjale 25.01.2021 oma kulusid (kahju) kajastava arve nr
lg 1 kohast kahjueelset olukorda uue toote tootmisega, värvi tellimise ja uuesti värvimisega. Hageja ei ole sealjuures esitanud kulupõhiseid arveid kõigi kostja poolt tarnitud praaktoodete (valede värvitoonide) eest, vaid üksnes 17.09.2020 arve 4009-4 04.09.2020 eest. Antud juhul on kostja oma süüd (vale värvitoon) tunnistanud. Hagejal oli vaja kindlat värvitooni tooteid, mida ta ei saanud, vaid vastupidi, rikkus oma tooted vale värviga ära. Hagejal ei oleks vaja olnud uusi tooteid (ukselengi komplekti), kui ta ei oleks kostja valet tooni värviga tooteid ära rikkunud. Seega tähendas hageja asetamine samaväärsesse olukorda, kui kostja rikkumist ei oleks olnud, uute toodete valmistamine ja uuesti õige värvitooniga värvimine, millega seotud kahju suurust saab hageja tõendada kostjale esitatud arvega. Hageja tasaarveldamise avaldus on kostjani jõudnud. Põhjusel, et kostja tasaarveldamisele ega selle aluseks olevale hageja arvele kostja vastu ei vaielnud ega vastuväiteid ei esitanud, tuleb hagejapoolne praaktoote uuesti tootmise kuluarve ja nõuete tasaarveldusavaldus lugeda kehtivaks selle jõudmisega kostjani. Tasaarvelduse tulemusel on kostja võlgu hagejale 3 käibemaksuga summa 211,68 eurot, mida kostja ei ole tänase päevani hagejale hüvitanud. Arvesse võttes, et tasaarveldus jõustub tasaarvelduse avalduse jõudmisega teise osapooleni, siis on hageja seisukohal, et hageja nõue kostja vastu summa 211,68 eurot osas on muutunud sissenõutavaks. Põhinõudele lisandub kostjale esitatud arvel näidatud viivis 0,05 % päevas alates tasaarvelduse avalduse kättesaamisest. Hagi esitamise seisuga moodustab viivisehüvitise summa 107,64 eurot vastavalt viivise arvestusele ajavahemiku eest 17.03.2021-28.12.2023. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista kostjalt põhinõude ja viivise. Hageja on seisukohal, et peale tasaarveldamist puuduvad kostjal nõuded hageja vastu, millest tulenevalt oli pahatahtlik edasine kostja käitumine, kus kostja esitas enda arvete kui maksmata arvete kohta info maksehäireregistrile ning väitis avalikkusele, et tegemist on kehtivate võlanõuetega. Isikute maksehäireandmete avaldamine üksnes survemeetmena võla tasumise saavutamiseks ei ole lubatav. Andmete edastamiseks maksehäireregistrisse peavad andmed olema korrektsed. Neil peab olema õiguslik alus ning võlanõue ei saa olla vaieldav ehk tingimuslik. Hageja arvates on kostja antud juhul käitunud pahatahtlikult, esitades maksehäireregistrisse infot võlgnevuse kohta, mida hagejal tegelikult kostja ees ei ole. Nimetatud tegevusega on kostja tekitanud kahju hageja mainele ning takistanud hagejal finantseerimistehingute sõlmimist. Maksehäireregistris avaldatud andmed isiku võlgnevuse kohta ning isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine kui faktilist laadi andmete vale ja eksitav avaldamine on
lg 1 järgi õigusvastane, kuna kostja teadis maksehäireregistrisse andmete avaldamise hetkel andmete ebaõigsusest, hageja poolt esitatud arvest nr 2190 ja hageja tasaarvelduse avaldusest. Teise isiku kohta teda majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse
lg 2 järgi õigusvastaseks, kui selliste andmete avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu või andmed vastavad tegelikkusele.
lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt kui kahju tekitajalt maksehäireregistrist ebaõigete kannete eemaldamist, millised toimingud on suunatud kostja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-127-10, p 11). Hageja leiab, et kahju tekitava käitumise lõpetamise nõue võib seisneda ka kostja kohustamises teha mingi tegu (näiteks kannete eemaldamine). Ebaõigete võlgnevuse andmete kustutamata jätmisel on hageja tavapärane majandustegevus ja maine jätkuvalt kahjustatud. Hageja vajadus auto järele tekkis 2023. aasta mais ning sel hetkel hinnati hageja finantseerimistaotlust avalikes registrites olevate andmete pinnalt ning kostja valede võlanõuete põhjal tehti järeldused hageja finantsseisu ja maksevõimelisuse kohta. Hageja leiab, et maksehäire registri eksitavate võlanõuete tõttu tekkis finantseerijal ebaõige ettekujutus hageja finantsvõimekusest ning seetõttu jäi hageja tehing tegemata ning hagejale tekkis mainekahju ja majanduslik kahju. Hageja ei ole saanud osta liisingu abiga sõidukit, mida on hagejal igapäevases majandustegevuses kindlasti vaja. Hageja on pidanud antud vajaduspõhise olukorra lahendama sõiduki rentimise teel. Hageja esitab kostja vastu kahjunõude sõiduki rentimisest tuleneva kulu osas summas 4080 eurot. Hageja taotleb: 1) tunnustada hageja poolt kostjale esitatud tasaarvelduse avalduse kohased vastastikused nõuded ehk Ateljee Pro OÜ-l arved 5001-4 ja 5001-7 summas 604,32 eurot ja Ysse OÜ arve 2190 summas 816 eurot; 2) mõista kostjalt Ateljee Pro OÜ-lt välja hageja Ysse OÜ kasuks tasaarvelduse tulemusel tekkinud võlgnevus summas 211,68 eurot; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 211,68 eurot ajavahemiku eest 17.03.202128.12.2023 viivis summas 107,64 eurot; 4) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt summas 211,68 eurot viivis 0,05 % päevas alates hagiavalduse esitamisest (29.12.2023) kuni põhinõude kohase täitmiseni kostja poolt; 5) kohustada kostjat lõpetama hagejat kahjustav tegevus ning
lg 1 kohaselt kohustada kostjat viivitamatult maksehäireregistrist eemaldama või andma vastavad korraldused info eemaldamiseks, mis puudutab alljärgnevaid ebaõigeid võlanõudeid /maksehäire infot hageja kohta: a. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 01.02.2021 summas 213 eurot; b. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 26.01.2021 summas 220.00 eurot; c. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 19.01.2021 summas 384.00 eurot; 6) välja mõista kostjalt hageja kasuks hagejale põhjustatud kahju summas 4080 eurot. 4 Kostja vastuväited 3. Kostja tõi 27.07.2024 vastuses hagi terviktekstile esile, et TsMS § 363 lg 1 p 1 ja p 2 sätestavad, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Kostja leiab, et vaatamata sellele, et kohus on palunud hagejal oma nõudeid täpsustada ja selgitada, ei ole hageja esitanud õiguslikke ega sisulisi põhjendusi, kuidas vaidlusalused arved on omavahel seotud. Hageja nõuded ei ole selged ja üheselt mõistetavad ning mitmed esitatud dokumentaalsed tõendid ei tõenda hagis märgitud asjaolusid. Hageja ei ole suutnud seostada kostja poolt esitatud arveid hageja enda poolt esitatud arvetega, mistõttu ei ole nende tasaarveldamine sisuliselt ja õiguslikult põhjendatud. Kostja leiab, et hageja poolt täiendavalt välja toodud asjaolud ja seisukohad ei põhista kuidagi hageja poolt esitatud hagiavalduses esile toodud väiteid ja nõudeid. Nimetatud reklamatsioonide alusel ei ole hageja kostja vastu mingeid nõudeid esitatud. Hageja ei ole seostanud neid dokumente käesoleva tsiviilasjaga. Hageja ei ole jätkuvalt suutnud tõendada, kuidas on omavahel seotud vaidlusalused arved aasta tagasi esitatud nn reklamatsiooniga. Hageja ei ole seda seost välja toonud. Kostja jääb seisukoha juurde, et hagejal puuduvad kostja vastu igasugused nõuded. Kõik reklamatsioonid, mis kunagi isegi võisid hagejal kostja vastu olla, on lahendatud ning ei lükka kuidagi ümber fakti, et hageja on kostjale võlgu kolm arvet, s.o kokku summas 816,48 eurot. Kostja poolt esitatud arved nr 5001-4 (08.01.2021) summas 384 eurot, 15.01.2021 arve nr 5001-7 summas 220,32 eurot ning 21.01.2021 ettemaksuarve nr 5001-9 summas 212,16 eurot on esitatud üle aasta hiljem väidetavast reklamatsioonist ning need on esitatud konkreetsete tellimuste eest. Hageja ei ole tõendanud ei enne ega ka uute tõenditega, millisel sisulisel ja õiguslikul alusel on ta jätnud eelmärgitud arved tasumata. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et hageja ei ole oma haginõuet tõendanud ning esitatud täiendavad tõendid ei ole mitte kuidagi tema enda hagiavaldusega seotud. Kostja soovib veel märkida, et kogu probleem tekkis sellest, et kostja kehtestas hagejale samuti ettemaksu nõude, sest kogu koostöö vältel 2018-2021 hilines hageja arvete tasumisega. Kuni selle hetkeni ei olnud poolte vahel mingeid lahendamata reklamatsioone, pretensioone ega probleeme. Üheks põhiliseks nõudeks on hagiavalduses kahju hüvitamise nõue. Kostja leiab, et hageja ei ole täitnud TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormust nõutaval viisil ning esitanud nõuded ilma sisulise ja õigusliku aluseta. Hagiavalduses on märgitud: „Hagejal tuli seoses vale RAL 9010 värvitooni tõttu ehk kostja poolt tarnitud vale kauba tõttu uuesti toota ja viimistleda uued tooted (ukselengi komplekti uuesti tootmine), mis hageja oli juba vale ja standardile mittevastava värvitooniga jõudnud rikkuda, mis tõi hagejale kaasa täiendavad kulud summas 680 eurot + km20%“. Hageja ei ole tõendanud, et tema esitas kostjale õige värvitooniga tellimuse. Hageja ei ole märkinud, millised konkreetsed hagiavaldusele lisatud dokumentaalsed tõendid tõendavad RAL 9010 värvitooni tõttu toodetud ja viimistletud uue toote olemasolu. Samuti ei nähtu üheltki esitatud dokumentaalselt tõendilt, miks oli vaja toota uus toode, selle asemel, et see uuesti üle värvida. Kostja poolt esitatud arved nr 5001-4 (08.01.2021) summas 384 eurot, 15.01.2021 arve nr 5001-7 summas 220,32 eurot ning 21.01.2021 ettemaksuarve nr 5001-9 summas 212,16 eurot on esitatud 13 kuud hiljem hageja poolt hagiavalduses välja toodud ebasobiva värvitooniga arve tarnimisest ning nende sisuks on uued tellimused, mis ei ole eeltoodud reklamatsiooniteemaga kuidagi seotud. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, mis sellist seotust kinnitaks. Hagiavalduse punktis 1.6 on märgitud: „hageja oli veendumusel, et kostja tühistab nimetatud arve, olles tunnistanud oma viga vale tooniga värvi saatmisel, kuid hagejale üllatuseks esitas kostja 2021.aasta jaanuaris valede värvide eest hagejale arved“. Eeltoodud väide on täiesti arusaamatu, sest kostja tarnis hagejale tasuta uue värvi, millega väidetavalt on hageja värvinud uue toote. Seega puudus kostjal igasugune vajadus ja põhjus arve tühistamiseks. Oluline on märkida, et vaidlusaluse uksevärvi arvet ei ole hageja kohtule esitanud. Nagu eelnevas lõigus märgitud, on hageja esitanud kohtule kolm arvet, mille sisuks olid värvitooted 13 kuud esitatud tellimustest. Hageja ei ole seega seostanud esitatud dokumentaalseid tõendeid hagiavalduses esitatud väidetega. Kostja leiab, et hageja ei ole tema suhtes käitunud
lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttest ning
lg-s 1 sätestatud mõistlikkuse printsiipidest.
lg 2 sätestab, et mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid 5 asjaolusid. Hageja on hagiavalduses märkinud, et: „Käesoleva aasta
lg 1 kohaselt kohustada kostjat viivitamatult maksehäireregistrist eemaldama või andma vastavad korraldused info eemaldamiseks, mis puudutab alljärgnevaid ebaõigeid võlanõudeid /maksehäire infot hageja kohta: a. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 01.02.2021 summas 213 eurot; b. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 26.01.2021 summas 220 eurot; c. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 19.01.2021 summas 384 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks hagejale põhjustatud kahju summas 4080 eurot. Ühtlasi määras kohus kostjale tähtaja hagi terviktekstile tervikvastuse esitamiseks kuni 26.07.
lg 1 kohaselt kohustada kostjat viivitamatult maksehäireregistrist eemaldama või andma vastavad korraldused info eemaldamiseks, mis puudutab alljärgnevaid ebaõigeid võlanõudeid /maksehäire infot hageja kohta: a. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 01.02.2021 summas 213 eurot; b. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 26.01.2021 summas 220 eurot; c. Ysse OÜ võlgnevus Ateljee Pro OÜ ees alates 19.01.2021 summas 384 eurot; 6) välja mõista kostjalt hageja kasuks hagejale põhjustatud kahju summas 4080 eurot. Kostja palub hagi jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. 9 23. Kohus on seisukohal, et hagis esile toodud asjaoludel põhinevalt on poolte vahel vaidlus tulenevalt müügi- ja töövõtu segalepingust, millele kohalduvad võlaõigusseaduse (
) § 208 jj (kaupade müük) ja töövõtulepingu
24. Tulenevalt
lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab
, mille lõike 1 punkti 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja punkti 3 järgi kahju hüvitamist. Vastavalt
§-ile 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja
lg 1 p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivisenõude aluseks on
MS §
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 27. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, kuidas ta edastas kostjale tellimusi. Hageja ei ole hagile lisanud mitte ühtegi tellimust. Hageja ei ole selgitanud, kas tellimusi tehti suuliselt või kirjalikult. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta esitas kostjale õige värvitooniga tellimuse. 23.02.2024 kohtunõudes palus kohus hagejal täpsustavalt TsMS § 230 lg 2 alusel selgitada ja tõendada lepingu sõlmimise asjaolusid ja kokkulepitud tingimusi, kuna hagist jäi selgusetuks, millal ja millistel tingimustel on vaidlusalune leping poolte vahel sõlmitud. Kohus selgitas hagejale, et lepingu sõlmimise ja sellest tuleneva kohustuse rikkumise asjaolude tõendamiskoormis lasub hagejal. Vastuseks 23.02.2024 kohtunõudele selgitas hageja kohtule, et kirjalikku müügi-/töövõtulepingut poolte vahel sõlmitud ei olnud ning praktikas toimis poolte lepingusuhe selliselt, et hageja esitas kostjale e-kirja teel tellimuse värvikoodiga ning kostja täitis tellimused ning esitas tarnitud kauba eest arved koheselt toodete tarnimise järel. Kohus märgib, et eeltoodud arvetega nr 3910-24 ja nr 3911-25 seonduvat tellimust (e-kirja) hageja kohtule tõendina esitanud ei ole, kuid e-kirja teel sarnaste tellimuste edastamiseks on hageja esitanud tõendina 14.06.2029 e-kirja, millest nähtub varasema kauba näidistellimus (dtl 226). Lisaks on kohus tõendite alusel tuvastanud, et kostja on esitanud hagejale tellimuste täitmise eest tasumiseks arve nr 3910-24, 31.10.2019 arvel positsioon 3: 2K pinnavärv RAL9010, kogus 20L (dtl 227) ja arve nr 3911-25, 29.11.2019 arvel positsioon 2: 2K pinnavärv RAL9010, kogus 6L (dtl 228). Hageja on arve nr 3910-24 tasunud 25.11.2019 ja arve nr 3911-25 20.12.2019 (dtl 229-230). 10 Kohus on eeltoodud tõendite alusel tuvastanud, et poolte vahel oli
lg 1 ja
lg 1 kohaselt sõlmitud suuline müügi-/ töövõtu segaleping, mille alusel esitas hageja kostjale tellimusi, muuhulgas vaidlusalustel arvetel nr 3910-24 ja 3911-25 näidatud RAL värvitoonide segamiseks. 28. Järgnevalt analüüsib kohus väidetavat kostjapoolset lepingu rikkumist ja kostja vastutust. Kohus märgib, et poolte vahel on vaidlus eeskätt värvide toonimisest (töövõtust) tulenevalt.
lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.
lg 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1).
lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.
lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.
lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul.
lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Töö lepingutingimustele mittevastavuse hindamiseks
lg-te 1 ja 2 p 1 järgi on vaja selgeks teha, milles pooled lepingus kokku leppisid ja kas kostja tehtud töö vastas kokkulepitule. Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et hageja saatis kostjale 19.12.2019 e-kirja, milles on märgitud sõna „valge???“ (dtl 231-234), millele kostja on 19.12.2019 saatnud vastuse „Selle ekraani pildi järgi on muidugi mõlemad valgest kollakama suunas, nagu just kui 9010 peaks olema. Aga usun sinu öeldut“ ja täiendavalt „ootan siis reklamatsiooni“ (dtl 235-237). Tõendist (dtl 231-234) nähtub, et värvipurgi kaanele on märgitud vaidlusalustel arvetel nr 3910-24 ja nr 3911-25 kajastatud värvitoon RAL9010 20L ja 6L. Eeltoodust tõenditest järeldub kohtule, et kostja töö ei vastanud
lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt hageja poolt esitatud tellimusele, kuna kostja poolt arvetel nr 3910-24 ja nr 3911-25 kajastatud ja tarnitud RAL9010 värvitoonides esines toonierinevus. Seega vastutab kostja lepingurikkumise eest
Kohus selgitas 23.02.2024 kohtunõudes, et
lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja tõendanud, et kohustuse rikkumine oleks olnud vabandatav. Kohus asub seisukohale, et hageja on
lg-te 1 ja 2 kohaselt teavitanud kostjat tehtud töö lepingutingimustele mittevastavusest ja kostja on seda aktsepteerinud, märkides seejuures, et ta jääb ootama reklamatsiooni. 29.
lg 1 kohaselt juhul kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt juhul, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
lg 6 kohaselt kaotab tellija õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. 11 Hageja on kohtule selgitanud, et ta jäi 19.12.2019 kostjale töö mittevastavusest teavitamise järgselt ootama, et kostja heastab lepingurikkumise ja asendab vale värvitooni õigega või teeb kreeditarve. Kohus on seisukohal, et hageja 19.12.2019 (dtl 231-237) e-kirjast nähtub üksnes märge „valge???“ ja „valed eritoonid“ ning kostja on selgelt hagejale teada andnud, et ta jääb ootama reklamatsiooni. Sellega on poolte kirjavahetus nimetatud teemal 2019. aastal lõppenud. Hageja ei ole puudustest teatamisega samaaegselt ega ka mõistliku aja jooksul peale teate esitamist teavitanud kostjat, et ta soovib vale värvitooni asendamist või kreeditarvet. Tõendamata on hageja väide, et 19.12.2019 ekirjas lubas kostja hagejale tarnida asemele uued tooted (värvid). Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal
lg 6 kohaselt õigust nõuda kostjalt töö parandamist ja uue töö tegemist, kuna ta ei nõudnud seda kostjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta ega ka mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist. Kohus ei ole siinjuures tuvastanud, et kostja käitumine oleks olnud vastuolus hea usu põhimõttega.
lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttest ning
31.
lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
lg 2 kohaselt juhul, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kohus on seisukohal, et hageja 22.01.2021 e-kirja (dtl 257) saab käsitleda lepingu ülesütlemisavaldusena, millega hageja on ühepoolselt lõpetanud poolte lepingulised õigussuhted. Eeltoodule vaatamata võib
lg 2 kohaselt kostja siiski
lg 1 kohaselt nõuda hagejalt arvete nr 5001-4, nr 5001-7 ja nr 5001-9 (kostja poolt täidetud ja hagejale üleandmiseks valmis) tellitud kauba/teenuse eest tasumist. Kuna hageja on leidnud, et tal puudus kohustus tasuda ettemaksuarve nr 5001-9 eest, kuna kostja polnud kaupa talle üle andnud, siis märgib kohus täiendavalt, et kostja selgituste kohaselt oli ettemaksuarve nr 5001-9 (21.01.2021) koostatud hageja tellimuse alusel. Valmissegatud värv on kostja laos siiani, sest hageja pole sellele järele tulnud ja sellise spetsiifilise värvitooniga värvi pole keegi teine vajanud (dtl 91-92). Kohus osundab, et
lg 5 kohaselt kaasub pooltele kohustus vastastikuse lepingulise kohustuse täitmiseks üheaegselt s.t hageja tasub kauba eest ja kostja annab hagejale seejärel tellitud kauba üle. Põhjendatud ei ole hageja väide, et kostjal lasus kohustus arvel nr 5001-9 märgitud kauba üleandmiseks enne selle eest tasumist. Juhul kui pooled on sellises tingimuses kokku leppinud, tuli hagejal seda tõendada (vt 23.02.2024 kohtunõue). Hageja ei ole tõendanud vastupidist. 32. Hageja esitas kostjale 25.01.2021 oma kulusid (kahju) kajastava arve nr 2190 (dtl 238-239), kuna hagejal tuli seoses vale RAL 9010 värvitooni tõttu ehk kostja poolt tarnitud vale kauba tõttu uuesti toota ja viimistleda uued uksekomplekti puitdetailid, mis hageja oli juba vale ja standardile mittevastava värvitooniga jõudnud rikkuda. Uute puitdetailide tootmine, värvimine, detailide kokkupanek jms seotud tegevuse tõid hagejale kaasa täiendavad kulud (kahju summas 816 eurot). Alternatiivne lahendus olukorra parandamiseks oleks olnud uksekomplekt lahti võtta, värvikiht toodetelt maha lihvida ning seejärel uuesti kruntida ja pinnavärviga katta. Viimane lahendus aga oleks olnud ajamahukam ja kulukam, kui uute puitdetailide tootmine ja üle värvimine. Kohus on tuvastanud, et hageja esitas kostjale 25.01.2021 tasumiseks arve summas 816 eurot, mille selgitusse on märgitud TK190235 külje ja ülaframuugidega kolmeosalise välisukse lengi (1570x2480mm) uuesti tootmine ja viimistlemine. Arvele lisatud kulukalkulatsiooni kohaselt on teostatud järgmised tööd: furnituuri demonteerimine, praaktoodete utiliseerimine, allesjäävate toodete töölaualt kõrvaletõstmine, hööveldamine, mõõtu lõikamine, lengiotste freesimine, 13 immutamine, pahtliparandused ja lihvimine, kruntimine, vahelihv, valge pinnavärviga sissepoole katmine, värvitud sisepinna paberiga kinnikatmine, musta pinnavärviga välispoole katmine, detailide logistika, viimistlus, montaaž, paberi eemaldamine, furnituuri paigaldamine, puitmaterjali maksumus, liivapaberid jm kulumaterjalid, immutusvahend, kruntvärv, pinnavärv 9010, 9004, kõvendi krundile ja pinnavärvile (dtl 238-239). Kohus on seisukohal, et juhul kui töövõtja võtab vastu lepingutingimustele mittevastava töö ja aktsepteerib puudusega tööd ehk ei tagane rikkumisele tuginedes lepingust, saab ta nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist
lg 1 koosmõjus
alusel.
alusel võib tellija nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.
lg 1 ning
ja
alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): võlgnik on lepingut rikkunud (
lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (
,
lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (
lg 1,
); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
MS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja.
lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Kostja peamise vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud arve nr 2190 (dtl 238-239) seotust 13 kuud varem toonitud värvidega (arved nr 3910-24 ja nr 3911-25, dtl 227-230) ja 19.12.2019 poolte kirjavahetusega (dtl 231-237). Kohus nõustub siinjuures kostjaga, et hageja poolt ca 1 aasta hiljem esitatud arvelt ei nähtu vähimatki seost arvetega nr 3910-24 ja nr 3911-25 ning 19.12.2019 poolte kirjavahetusega. Tõendatud ei ole, et 25.01.2021 arve ja sellel kirjeldatud kulu oleks mingilgi viisil seotud 19.12.2019 poolte kirjavahetusest nähtuvate puudustega. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et hagimaterjalide kohaselt kestis poolte koostöö peale 19.12.2019 e-kirjaga puudustest teavitamist- hageja tellis kostjalt tooteid ja kostja täitis hageja tellimused ning esines jätkuvalt ka kostja eksimusi värvitoonide segamisel (dtl 240-249, dtl 280). Poolte kinnitusel esitas hageja probleemi korral reklamatsiooni ja kostja asendas toote või koostas kreeditarve. Seetõttu leiab kohus, et reklamatsiooni (arve nr 2190 kahju hüvitamiseks) esitamine ca 1 aasta hiljem võib antud hagi asjaolusid arvestades olla vastuolus ka hea usu põhimõttega
Võlasuhtes ei ole aktsepteeritav vastuoluline käitumine ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. 33. Täiendavalt selgitab kohus, et isegi juhul kui hageja kahju hüvitamise nõue oleks antud juhul tõendatud, peab
kohaselt tellija, kes on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kohus selgitab, et antud juhul kohustus hageja
kohaselt enne värvi ukselengile pealekandmist vaatama tellitud toote üle ja veenduma selle vastavuses tellitule. 14 Hageja selgituste kohaselt märkas ta kostja poolt tarnitud värvide toonierinevusi alles siis, kui ukse puitdetailidel oli värv kuivanud ning hageja ukse detaile kokku monteeris (2019. aasta detsember). Selline erinevate värvitoonidega kõrvuti asetsevad detailid uksel, kus tellimuse kohaselt pidid kõik olema värvitooniga RAL9010, ei olnud hagejale vastuvõetav. Sellist ust ei olnud võimalik hagejal oma kliendile väljastada. Kohus märgib, et hageja on antud juhul rikkunud
Hageja tegutses värvitooni tellides enda majandus- ja kutsetegevuses. Seega esines hagejal hoolsuskohustus kontrollida koheselt värve peale värvide kättesaamist, kuid hiljemalt enne värvimisega alustamist. Eeltoodu on aluseks
lg 1 alusel hüvitamisele kuuluva kahju suuruse vähendamisele.
lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kuigi seaduses sätestatust kõrgema hoolsusega ülevaatamiskohustuse täitmine ei vabasta vastutusest töövõtjat, kelle töö ei vasta lepingutingimustele, tuleks antud juhul arvestada, et kahju värvi pealekandmisega uksele toimus hageja enda värvi kontrollimata jätmise hoolsuskohustuse rikkumise tagajärjel (eeskätt arvestades hageja poolt esitatud tõendeid, millest nähtuvalt oli hageja teadlik toonimisel tekkida võivatest värvierinevustest, dtl 144-151). Värvitoonide võrdluse tulemusel oleks toonide erinevus ilmnenud esmase vaatluse tulemusel ja hagejal oleks seeläbi õnnestunud täiendav kahju (ukse värvimise tagajärjel tekkinud kahju) ära hoida. Eeltoodu tõttu kuuluks
lg 3 koosmõjus
lg 1 alusel kahjuhüvitis ukse taastootmise, värvimise, detailide kokkupaneku jm seonduvalt vähendamisele ning kahju hüvitamine võiks kõne alla tulla üksnes värvi maksumuse ulatuses. 34. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja arved nr 5001-4, nr 5001-7 ja nr 5001-9 esitatud hagejale tasumiseks uute tellimuste eest (ca 1 aasta hiljem). Kostja segas vastavalt hageja (arvel märgitud 07.01.2021) tellimusele uue värvitooni WHITE-D ja esitas selle eest tasumiseks arve nr 5001-4 summas 384 eurot. Lisaks esitas kostja hagejale 15.01.2021 vahekrundi (klaar) eest arve nr 5001-7 summas 220,32 eurot. Vastavalt hageja 18.-19.01.2021 tellimusele esitas kostja hagejale 21.01.2021 ettemaksuarve nr 5001-9 summas 212,16 eurot pinnavärvi Melisse 15 ja puidupahtel PINE eest. Ettemaksuarve nr 5001-9 puhul on kostja selgitanud, et kostja täitis tellimuse vastavalt hageja soovile, kuid hageja ei soostunud kauba eest tasuma, mistõttu seisab hageja poolt tellitud kaup kostja laos käesoleva ajani. Eeltoodust järelduvalt märgib kohus, et kostja oli õigustatud lähtuvalt hageja tellimustest esitama hagejale arved, sealhulgas ettemaksuarve ning hagejal ei ole õiguslikku alust arvete tasumisest keeldumiseks. 35.
lg 1 järgi tekib tasaarvestusolukord siis, kui tasaarvestaval poolel on õigus teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda ning oma kohustus täita. Tasaarvestavale poolele kuuluv nõue teise poole vastu peab olema sissenõutav ning teisele poolele kuuluv nõue tasaarvestava poole vastu peab olema täidetav. Antud juhul ei ole kohus tuvastanud tasaarvestusolukorra olemasolu. Seega puudub hagejal õiguslik alus 25.01.2021 arve nr 2190 tasaarvestamiseks kostja 08.01.2021 arvega nr 5001-4 summas 384 eurot (dtl 250), 15.01.2021 arvega nr 5001-7 summas 220,32 eurot (dtl 251) ja 21.01.2021 ettemaksuarvega nr 5001-9 summas 212,16 eurot (dtl 252). Niisamuti ei saa hageja kostjalt nõuda tasaarvestuse tagajärjel ülejääva 211,68 euro tasumist. Kuna kostja on õigustatud nõudma hagejalt arvete nr 5001-4, nr 5001-7 ja nr 5001-9 tasumist ning hageja ei ole nimetatud arveid kostjale tähtaegselt tasunud, oli kostja õigustatud edastama Creditinfo Eesti AS-ile teabe hageja võlgnevuse kohta ning taotlema info avaldamist maksehäireregistris. 15 Kostja ei ole vastutav hagejale maksehäireregistris informatsiooni avaldamise tagajärjel tekkinud kahju eest (dtl 275-279). Samuti puudub hagejal õiguslik alus
lg 1 p 6,
MS § 367 alusel viivisenõude esitamiseks. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluse pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg-s 1 sätestatakse, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 esimeses lauses sätestatakse, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 5 lg 2 teises lauses sätestatakse, et pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus lähtub asja lahendamisel haginõudest, milleks on antud juhul hageja arve nr 2190 (dtl 238239) tasaarvestusnõue kostja arvetega nr 5001-4, nr 5001-7 ja nr 5001-9 (dtl 250-252). Hageja ei ole taotlenud RAL9010 valesti segatud värvitooni eest tasutud arve nr 3910-24, 31.10.2019 arvel positsioon 3: 2K pinnavärv RAL9010, kogus 20L ja arve nr 3911-25, 29.11.2019 arvel positsioon 2: 2K pinnavärv RAL9010, kogus 6L (dtl 227-230) tasaarvestamist. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 36. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 kohaselt liidetakse kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hageja rahalise nõude suurus on 211,68 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis 107,64 eurot ja TsMS § 367 alusel viivis
Eeltoodule lisandub kahjustava tegevuse lõpetamise nõue TsMS § 132 lg 1 alusel 3500 eurot ja kahju hüvitamise nõue 4080 eurot. TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hinnaks 7938,06 eurot (211,68 + 107,64 + 38,74 + 3500 + 4080). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.