) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja esitas 10.10.2024 kohtule avalduse hagist loobumiseks. 4.
lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus teatas kostjale 11.10.2024 loobumise avalduse esitamisest ning määras kostjale tähtaja 7 päeva seisukoha esitamiseks. Kostjale on 11.10.2024 kohtukiri kätte toimetatud 24.10.2024, kuid käesoleva ajani ei ole kostja hagist loobumise avalduse osas seisukohta esitanud. 5. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada
6.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 8.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama sätte lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on kohtule teatanud, et kostja esitas hagejale hageja poolt küsitud andmed ja arved 23.03.2024, s.o pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale hagimaterjalide edastamist. Tutvudes kostja poolt hagejale 23.03.2024 edastatud dokumentide ja 24.07.2024 esitatud vastusega asus hageja seisukohale, et tema nõuded on rahuldatud (hageja sai nõutud raamatupidamisdokumendid ja andmed kätte). Kuivõrd kostja on käesolevas tsiviilasjas pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta
9.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 2 Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud kohtule 13.02.2024 menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv ning õigusabikulud summas 405 eurot. 10.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
11.2. Hageja on koos 10.10.2024 avaldusega esitatud taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja on hagist loobunud, mistõttu
Kohus leiab, et hagejale tuleb seoses hagist loobumisega tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so 210 eurot (420 / 2). Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja pangakontole. 11.
lg 10) ning kohtu hinnangul on seega põhjendatud menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga. 3 Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 615 eurot (riigilõiv 210 eurot + õigusabikulud 405 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 13.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 14.
lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.