) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 20.07.2020 sõlmitud tarbijakrediidileping nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 19 000 eurot, intressiga 17,90% aastas ja 19.03.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr xxx, millega kostja sai laenu 6550 eurot, intressiga 15,90% aastas. Kostja rikkus kohustust tagastada korrapäraselt laenumakseid. Laenulepingu ülesütlemiseni viis kokkulepitud maksete tasumata jätmine 2023 aasta jaanuari, veebruari ja märtsi eest. Kostjale saadeti 20.03.2023 lepingute ülesütlemise hoiatus koos täiendava tähtaja andmisega (06.04.2023). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingud üles 20.04.2023. Kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte 24.09.2024 kohtute infosüsteemi e-toimiku vahendusel. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja palus 08.10.2024 vastamiseks lisaaega. Kohus pikendas 10.10.2024 vastuse esitamise tähtaega kuni 21.10.2024. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud hagile vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 100 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid – õigusabi võlanõude aluseks olevale dokumentatsioonile, lepingud nr xxx; xxx, summas 91,87 eurot (lisandub käibemaks). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 1400 eurot. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks hageja lepingulise esindaja töö hinda 100 eurot. Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (
Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 91,87 eurot. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 1400 eurot. Muid menetluskulusid pole hageja märkinud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1491,87 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.