Obsah (11)

§187§ 444§ 173§ 162§ 165§ 174§ 138§ 144§ 175§ 133§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 03.07.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-3526 Tsiviilasi Evergreen Capi

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Evergreen Capital OÜ (hageja) esitas 03.03.2024 Harju Maakohtule hagi Luxur D&Y OÜ (kostja I), X-i (kostja II) ning Y (kostja III) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi kohaselt palub hageja mõista hageja kasuks solidaarselt kostjatelt välja 30.03.2022 laenulepingu nr 30/03/2022 alusel 4 989,11 eurot põhivõlgnevust, 847,35 eurot intressi ning 4 144,93 eurot viivist, mis on sissenõutavaks muutunud. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjale I on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 15.03.2024 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 17.06.
2. Kostjale II on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 15.03.2024 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 15.06.2024 ning kostjale III on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 15.03.2024 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 15.06.
3. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
4. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 165

lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. 2 Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt solidaarselt kostjate kanda.

5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 9 981,39 eurot.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 10 000 eurot tasuda riigilõiv summas 770 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjatelt välja mõista riigilõiv summas 770 eurot. Lisaks eeltoodule on hagejal tekkinud menetluskulud seoses lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamisega summas 683,20 eurot (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtuvaidlusega. Samuti on hageja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta käibemaksu tagasi arvestada ja taotleb seetõttu menetluskulude kindlaksmääramist koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutatud kokku 4 tundi. Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 140 eurot käibemaksuta, s.o 170,8 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu mahtu ja keerukust, analüüsides ja hinnates käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 453,20 eurot (riigilõiv 770 eurot + õigusabikulud 683,2 eurot) ning mõistab menetluskulud vastavalt menetluskulude jaotusele kostjatelt solidaarselt välja. 6. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 3