Obsah (6)

§ 384§ 385§ 3051§ 145§ 339§ 131

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2013, Tartu (eelmenetluses) Kriminaalasja number 1-13-2297 (12240104184) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja edastati 8.03.2013 üldmenetluse korras menetlemiseks kriminaalasi V.P. süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, § 215 lg 2 p 1, § 424 järgi ja U.V süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. V.P. i suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld alates 11.09.
2. U.V suhtes tõkendit kohaldatud ei ole seoses tema vangistuse kandmisega alates 6.09.2012 (vangistuse kestus 1 aasta ja 2 kuud Viru Maakohtu 21.06.2012 määruse nr 1-0918716 järgi).
3. Viru Maakohtu 17.04.2013 määrusega anti süüdistatavad neile esitatud süüdistustes kohtu alla. Ühtlasi kohaldas maakohus U.V suhtes tõkendina vahistamist alates tema karistuse kandmiselt vabanemisest. Maakohus tühistas V.P. i suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keelu ning kohaldas ka tema suhtes tõkendina vahistamist.
4. Süüdistatav U.V esitas maakohtu määruse peale kaebuse, taotledes määruse tühistamist osas, milles kohus määras kohaldada tema suhtes vahistamist. U.V palub kohtul arvestada tema puhtsüdamliku tunnistusega. Samuti palub ta arvestada tema viimast telefonivestlust prokuröriga, mis sisaldas mõtet, et prokurör ei ole sisuliselt vastu tõkendi muutmisele kergema vastu. U.V märgib, et on käesoleva vangistuse kandmisel mõistnud oma parasiitlikku käitumist ning soovib end lähedaste toel muuta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava maakohtu määruse ja süüdistatava määruskaebusega, leiab, et maakohtu määruses puuduvad põhjendused ning kohus on määruse tegemisel eiranud vahistamiskorda. Nimetatud rikkumised tingivad maakohtu määruse osalise tühistamise ning kriminaalasja tühistatud osas maakohtule uueks arutamiseks saatmise. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.
6. Enne kaebuse lahendamise juurde asumist peab ringkonnakohus vajalikuks kõrvaldada võimalikud arusaamatused seoses Viru Maakohtu 17.04.2013 määruse määruskaebemenetluses vaidlustatavusega. Nimetatud määrusega anti süüdistatavad V.P. ja U.V kohtu alla, määruse edasikaebekorda maakohus ei selgitanud.

§ 385p 16 kohaselt ei ole kohtu alla andmise määrus edasikaevatav.

Samuti ei ole

§ 385

p 5 järgi määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatavad menetlustoiminguks loa andmise määrused. Viimase osas tuleb aga tähele panna, et seadus sätestab nimetatud punktis teatud erandid. Nii on kohtuniku otsustuse vaidlustamine võimalik nende määruste puhul, mille alusel tehtav kriminaalmenetluse tagamisele või korraldamisele suunatud toiming tekitab põhiõiguse olulise ja pikemaajalise riive, s.o riiveseisundi, mis tingib edasikaebeõiguse vajaduse (RKKK 3-1-1-117-09, p 10.1). Selliste määruste hulka kuulub

§ 385p 5 kohaselt ka määrus, millega kohaldatakse isiku suhtes tõkendina vahistamist.

Kohtupraktikas on asutud ka seisukohale, et

§ 385

p-s 5 loetletud erandite kohaldamisala tuleb tõlgendada laiendavalt, hõlmates ka kohtuliku arutamise käigus kohtumenetluse poole taotluse alusel süüdistatava vahi alla võtmise või tema vahi alt vabastamise määrused (vt nt RKKK 3-1-1-110-10, p 7). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et osas, milles maakohus kohaldas süüdistatavate suhtes tõkendina vahistamist, on määrus määruskaebekorras vaidlustatav. 6.

§ 3051lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.

See nõue kehtib samuti

§ 145lg 1 p-s 1 nimetatud kohtumääruste suhtes (RKKK 3-1-1-4812, p 16.3.2).

Kohtumääruse põhistamiskohustus tähendab kohtu kohustust esitada määruse põhiosas resolutiivosa otsustuste kohta selged, ammendavad, vastuoludeta ja veenvad põhistused, mille alusel oleks kohtu siseveendumuse kujunemine määruse lugejale jälgitav (vt nt RKKK 3-1-1-10-11, p 21). Põhistamiskohustuse eesmärgiks on anda edasi kohtuliku arutamise tulemus ning võimaldada lahendi edasikaebekorras kontrollitavust kõrgemas kohtuastmes. Kohtu poolt põhjendamiskohustuse nõutaval määral täitmata jätmine on käsitletav kohtulahendi põhjenduste puudumisena

§ 339lg 1 p 7 tähenduses.

7. Kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt on kohtulahendis põhjenduste puudumisega tegemist kolmel juhul: kohus ei ole mingit oma seisukohta või järeldust üldse põhjendanud, põhjenduse kujunemine ei ole lahendi lugejale jälgitav või põhjendused ei ole veenvad. Antud juhul on maakohtu määruse puhul tegemist neist esimesega, st maakohtu määruses puuduvad üleüldse igasugused põhjendused. Vaidlustatav määrus koosneb kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ning resolutsioonist; määruse põhiosa, milles tulnuks

§ 145lg 3 p 1 kohaselt esitada määruse põhjendus, puudub sootuks.

Seega jääb maakohtu määrusest 2 ebaselgeks, millistel kaalutlustel on kohus pidanud vajalikuks rahuldada prokuröri taotlus ning kohaldada süüdistatav U.V suhtes tõkendina vahistamist. Maakohtu määruses põhjenduste puudumisel ei saa ka ringkonnakohus asuda hindama U.V vahistamise põhjendatust, kuivõrd selliselt toimiks ringkonnakohus esimese astme kohtuna. Ringkonnakohtu ülesandeks ei ole aga madalama astme kohtu lahendi sisustamine, vaid selle seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimine. 8. Veel on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on U.V vahistamiseks esitatud taotlust lahendades eiranud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud vahistamiskorda. Maakohus arutas prokuröri taotlust süüdistatavate vahistamiseks prokuröri ja kaitsjate osavõtul peetud eelistungil.

§ 131

lg-d 2 ja 3 sätestavad, et kahtlustatav või süüdistatav, kelle kohta on koostatud vahistamistaotlus või vahistamise pikendamise taotlus, toimetatakse prokuratuuri korraldusel uurimisasutuse poolt vahistamistaotluse läbivaatamiseks eeluurimiskohtuniku juurde. Vahistamismääruse tegemiseks tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga ja küsitleb vahistatavat vahistamistaotluse põhjendatuse selgitamiseks. Eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja vahistatava taotlusel kaitsja ning kuulatakse nende arvamust. Ringkonnakohus leiab, et ehkki viidatud sätted räägivad üksnes eeluurimiskohtunikust, tuleb sama menetluskorda järgida ka juhul, kui vahistamistaotlust lahendab kriminaalasja menetlev kohtunik. Eeltoodud seisukoht saab tuge Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, mille kohaselt tuleb vahistatu viia „viivitamata“ kohtuniku ette ärakuulamisele (vt Harkmann . Eesti, Bergmann . Eesti). Eeltoodud garantii tuleneb konventsiooni art 5 lõikest 3. Seejuures ei erista kohus menetlusstaadiume, teisisõnu ei ole vahet, kas isik vahistatakse eeluurimise käigus või kohtuliku menetluse käigus. Isiku vahistamise ilma teda ära kuulamata loeb ringkonnakohus kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks

§ 339lg 2 mõttes, mis toob samuti kaasa määruse osalise tühistamise.

1. Ehkki süüdistatav V.P. ei ole maakohtu määrust vaidlustanud, leiab ringkonnakohus, et eelnevalt tuvastatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumised on niivõrd olulised, et tingivad maakohtu määruse tühistamise ka V.P. i suhtes vahistamise kohaldamise osas. Sarnaselt U.V-ga puuduvad maakohtu määruses ka V.P. i vahistamise tinginud asjaolud ning kohtu põhjendused ja rikutud on V.P. i õigust olla ära kuulatud. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtul tuleb prokuröri vahistamistaotlust uuesti lahendada, kõrvaldades eeltoodud olulised kriminaalmenetlusõiguse rikkumised, ning seda nii U.V kui ka V.P. i osas.
2. Eelnevast lähtudes ning juhindudes

§-st 390, § 328 lg 1 p-st 2 ja § 339 lg 1 p-st 7 ja lg-st 2 tühistab ringkonnakohus osaliselt maakohtu määruse, s.o osas, milles maakohus kohaldas U.V ja V.P. i suhtes tõkendina vahistamist, ja saadab kriminaalasja tühistatud osas maakohtule uueks arutamiseks. Tiit Lõhmus kohtunik 3