KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2297 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Va

§ 74

lg 4 alusel vangistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu N.E , määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu
2. septembri
3. a määrus jätta muutmata.
4. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Viru Maakohtu
6. novembri
7. a otsusega tunnistati N.E süüdi karistusseadustiku (

) § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ja karistati vangistusega kolm aastat. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust kolmandiku võrra, s.o kahe aastani.

§ 74

lg-te 1 ja 3 järgi ei pööratud vangistust kolme aastast katseaega kohaldades täitmisele ja kohustati süüdimõistetut katseajal järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–5 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma

§ 75lg 2 p-des 1, 3 ja 8 ette nähtud kohustusi.

Katsaeg algas kohtuotsuse tegemise päeval s.o

1. novembril
4. juulil 2015 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik N.M. Viru Maakohtule erakorralise ettekande N.E suhtes ettepanekuga pöörata temale mõistetud karistus

§ 74lg 4 alusel täitmisele.

Ettekandes on välja toodud järgmised asjaolud.

1. Kriminaalhooldusalune jättis seitsmel korral (
2. aprillil,
3. mail,
4. mail,
5. juunil,
6. juunil,
7. juunil ja
8. juunil 2015) täitamata registreerimiskohustuse.
9. aprillil 2015 registreerimisele mitte ilmumist põhjendas N.E elukoha vahetusega.
10. mail 2015 registreerimisele mitte ilmumist selgitas süüdimõistetu passi vormistamisega.
11. mail 2015 ilmumata jätmise põhejnduseks tõi N.E tema lapse vankri rataste varguse. Ülejäänud mitteilmumiste kohta süüdimõistetu selgitusi andnud ei ole. Kriminaalhooldusametnik tuletas N.E-le registeerimise kohustust korduvalt telefoni teel meelde, ent sellest ei olnud kasu.
12. Algselt menetlejale avaldatud info kohaselt pidi N.E elama XXX .
13. mail 2015 teatas süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule, et tema uus aadress on XXX .
14. mail 2015 tegi N.E avalduse, et tema uus elukoht on jälle XXX .
15. juulil
16. a viimati nimetatud aadressil kodukülastust tehes N.E sealt ei leitud – süüdimõistetu elukaaslane A.N. selgitas, et N.E ei ela seal juba alates
17. maist
19. N.E on korduva erinevate nõuete rikkumisega näidanud, et ei suhtu kriminaalhooldusse piisavalt tõsiselt. Seetõttu tuleb tema karistus täitmisele pöörata.
20. N.E kutsuti telefoni teel Viru Maakohtu
21. juuli 2015 istungile, kuid ta jättis tulemata. Viru Maakohtu
22. juuli
23. a määrusega kuulutati kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduv N.E tagaotsitavaks ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri kohustati teda otsima ning toimetama ta tabamisel Viru Maakohtusse küsitlemiseks.
24. septembril 2015 peeti N.E Jõhvis XXX kinni ja toimetati kohtusse. Maakohtu määrus
25. Viru Maakohtu
26. septembri
27. a määrusega pöörati N.E vangistus

§ 74lg 4 alusel täitmisele.

Kohus märkis järgmist. Süüdimõistetu on jätnud korduvalt ilmumata registreerimisele (

§ 75lg 1 p 2).

Ka on ta rikkunud kohustusi elada kohtu määratud elukohas (

§ 75

lg 1 p 1) ja saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks (

§ 75lg 1 p 5).

Süüdimõistetu näitas oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kandma temale tingimisi mõistetud karistust. Täiendava kohustuse määramine või katseaja pikendamine ei ole otstarbekas, kuna N.E ei tee kriminaalhooldusametnikuga koostööd. N.E jättis

1. juuli 2015 kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata ja jätkas kriminaalhooldusest kõrvale hoidumist. N.E ei ole asunud paranemise teele ja tema vangistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine tuleb tühistada ja süüdimõistetu tuleb saata kinnipidamiskohta karistust kandma. Määruskaebuse sisu
2. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse N.E , kes palub võimaldada tal karistust ka edaspidi tingimisi kanda. Süüdimõistetu märgib järgmist. Teda ei teavitatud sellest, millal ta peab ilmuma esimest korda registreerimisele. Seetõttu ei saanud ta informeerida kriminaalhooldust sellest, et ta elab XXX. Ta ei varjanud ennast ega teadnud, et on tagaotsitav. 2 Ta töötas tehases XXX ja esitas ka vastavad paberid. Tal on naine ja tütar ning ta on nende ainus toitja. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub igasugune alus. 10.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 11. Niisiis ei too katseaja tingimuste rikkumine

§ 74

lg 4 kohaselt obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab kohtule kaalutlusõiguse. Siiski leiab kolleegium, et N.E puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud.

1. See on nii kõigepealt seetõttu, et N.E rikkumised on korduvad. Paaril juhul on N.E esitanud registreerimiselt puudumise kohta mitte eriti tõsiselt võetavaid vabandusi, nagu näiteks „passi vormistamine“. Kui süüdimõistetu pidas silmas mingit riikliku toimingut passiga, siis seda oleks ta saanud teha ka muul ajal – või vähemasti oleks ta saanud sellest kriminaalhooldusametnikku eelnevalt teavitada. Ka ei vääri kuigivõrd tähelepanu kaebuses välja toodu, et süüdimõistetu ei olnud esimese registreerimise tähtajast teadlik. Isegi kui oletada, et see nii oli, ei tähenda see, et N.E ei oleks sellest pidanud teadlik olema. Või kui tõlgendada olukorda N.E-le veelgi soodsamalt ja öelda, et esimeselt registreerimiselt puudumist ei saa talle ette heita, ei saa sama öelda järgmiste korduvate puudumiste kohta. Mitme registreerimiselt puudumise kohta pole N.E andnud üldse seletusi.
2. Registreerimiskohustuse täitmata jätmisele lisandub ka elukoha vahetamine ilma eelneva loata. Isegi kui leida, et tähelepanu väärib N.E kaebuses välja toodu, et menetleja oleks pidanud teadma, et ta elas XXX , ei seleta see kuidagi seda, miks ei elanud süüdimõistetu pärast
3. maid 2015 XXX , nagu ta kriminaalhooldusametnikule teada andnud oli.
4. Ringkonnakohus nõustub kriminaalhoolduametniku ja maakohtuga, et N.E kahjuks kõneleb ka tema suhtumine menetlusse. Süüdimõistetu ei võta kriminaalhooldust tõsiselt ega pea vajalikuks enda aega sellele kulutada. N.E üleolevat käitumist õigussüsteemi kinnitab ka see, et ta jättis
5. juuli 2015 maakohtu istungile ilmumata ja ta tuli kuulutada tagaotsitavaks. N.E näol on seega tegu inimesega, kes on oma käitumisega kõigiti näidanud, et ta ei vääri privileegi, mille riik talle tema karisutsest tingimisi vabastamisega pakkus.
6. Eelöeldut ei väära ka asjaolu, et N.E-l on naine ja laps ning et ta on nende toitja. Naisele ja lapsele oleks N.E võinud mõelda neil pidevalt kordunud juhtudel, mil ta registreerimisele ilmumata jättis või elukohta vahetas. N.E naine võib ka ise endale ja oma lapsele elatist teenima hakata. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et Eestis on kõigile inimestele tagatud sissetulek, mis võimaldab neil ära elada.
7. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 3 Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau