KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 3. oktoober 2018 1-16-557 Juhan Sarv, Mati Karta

) § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 9, § 201 lg 2 p 1 ning § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning talle mõisteti

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel liideti sellele karistusele Viru Maakohtu 12.

novembri 2014. a otsusega mõistetud 2 aastat vangistust ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti C.Z-i liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud vangistust. C.Z tunnistati süüdi ka

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 215 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati seda karistust sama otsusega

§ 65

lg 1 järgi mõistetud 3 aasta 11 kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud vangistust.

§ 68

lg-t 1 kohaldades loeti eelvangistus karistusaja hulka ning C.Z-il jäi kanda 4 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust alates

1. septembrist
2. a. Tema karistusaeg lõpeb
3. detsembril
6. juulil 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid C.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud C.Z-i ennetähtaegset vabastamist.
7. Viru Maakohus jättis
8. augusti
9. a määrusega C.Z-i enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata. Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumist vangistuses tuleb tunnustada. C.Z-il puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud sotsiaalprogrammides, omandanud keevitaja kutse ning on üles näidanud motivatsiooni end muuta. Elama asuks C.Z aktiviseerimiskeskusesse Tulevik. Vaatamata eeltoodule on maakohtu hinnangul alust arvata, et süüdimõistetu võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Kinnipeetaval ei ole töökohta. Kuivõrd C.Z on varasemalt toime pannud röövimisi ja vargusi, suurendab töö puudumine uute kuritegude riski. Risk ei oleks minimaalne ka juhul, kui C.Z saaks tööle asuda. Vabaduses käis ta tööl, kuid pani ikka toime kuriteod. C.Z-i on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Kohus on varem andnud talle võimaluse kanda karistust vabaduses. C.Z rikkus kontrollnõudeid ja tema tingimuslik vangistus pöörati täitmisele. Sellest tulenevalt on alus kahelda, kas süüdimõistetu suudaks kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid praegugi täita. Veel on C.Z-i puhul probleemiks alkoholi tarvitamine. Vaatamata sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisele, ei saa välistada riski, et kinnipeetav hakkab vabaduses alkoholi tarvitama. C.Z on ka varem püüdnud alkoholist loobuda, kuid tulutult. Tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Alkoholijoobes võib C.Z olla mõjutatav. Tema tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Nendega suhtlemine tõstab uute kuritegude toimepanemise riski veelgi. MÄÄRUSKAEBUS
10. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse C.Z , kes palub kohtumääruse tühistada. C.Z märgib, et ta on suurema osa karistusest ära kandnud. Ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, omandanud keevitaja kutse ja töötab keevitajana. Tal on vabaduses elukoht ja ta on motiveeritud tasuma võlgnevusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et C.Z-i määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
12. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
13. või
14. peatüki sätteid, arvestades
15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
16. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
17. peatüki
18. jao sätteid, sh KrMS §
19. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
20. aprilli
21. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
22. Kolleegiumi hinnangul on C.Z-i määruskaebus perspektiivitu ja selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76lg 4 kohaldamisel 2

§ 76

lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus C.Z-i määruskaebuse Viru Maakohtu
2. augusti
3. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk Mati Kartau 3