1-16-11242/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. august 2017 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-11242 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 25.08.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid S-J K´e tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu S-J K isikukood xxx xxx Robert Sprengk Kaitsja RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76, § 761 lg 1 p 1, KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Vabastada S-J K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 1.09.2018 millest esimeseks 4-(neljaks)-kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist järelevalvet ja määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud III üksuse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada S-J K katseaja kestel järgima KarS § 75 lg 1 pp 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil xxx registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada S-J Ke suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmisi kontrollnõudeid: 1) mitte tarvitada alkoholi 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid 3) asuma tööle või õppima või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist 4) mitte viibima väljaspool kohtu määratud elukohta kella 23.00-06.00 vahelisel ajal ilma selleks eelnevalt kriminaalhooldajalt luba saamata kuni täisealiseks saamiseni. 5) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 (kolme) tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates; 1 6) alluma elektroonilisele valvele 4 (nelja) kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest. S-J K vabastada tingimisi enne tähtaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Rahuldada kaitsja Robert Sprengk taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 48 eurot, sh tasu 40 eurot ja käibemaks 8 eurot. Jätta menetluskulud summas 48 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S-J K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. S-J K tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 19.01.2017 kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistus Viru Maakohtu 05.07.2016 kohtuotsusega mõistetud ja täitmisele pööratud karistuse võrra ning mõisteti liitk aristuseks 1 aasta 7 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 19.01.2017 ja lõpp 01.09.
2. Kinnipidamisasutuses S-J K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 6 distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub elama aadress il Paide, Tallinna tn
3. S- J.K xxx LV eeskostel. Isiku ema elab xxx 27.01.2012.a kohtumäärusega on nii emal kui isalt täielikult ära võetud hooldusõigus N.N-i suhtes. Vanglas on rahaga toetanud xxxV. Vabanemisel on plaanis minna suvel tööle, muidu õppima ja tulevikus minna sõjaväkke. Kui varasemalt esines koolis käimise ja õppimisega probleeme, siis nüüd on koolikohustusi võtnud tõsiselt ja lõpetanud põhikooli vanglas. Toob välja, et vabanemisel soovib omandada eriala. Vangistuses läbitud järgmised taasühiskonnastavad tegevused: 21.09.2016- 20.06.2017 lõpetas x xx 05.05.17 alustas noortele suunatud sotsiaalprogrammiga xxx. 20.03.2017, 29.05.2017, 13.06.2017 vestlused kriminaalhooldajaga 4.02.2017, 14.05.2017, 22.02.2017, 22.05.2017, 13.04.2017, 13.06.2017 vestlused psühholoogiga Osales noortele suunatud motivatsioonisüsteemis ajavahemikus 03.04.2017- 29.05.2017, hea käitumise eest teenis erinevaid preemiaid. Isikut on väärteo korras karistatud AS § 71 rikkumise eest ühel korral. On enda sõnul tarbinud narkootilisi aineid kord kuus (amfetamiin, hallutsinogeen- LSD, kanep, gaas, spice). Alkoholi hankis sõpradega poes vargil käies. Diagnoositud erinevete narkootiliste ainete sõltuvus. Isik ise sõltuvust ei tunnista. Viimased kuriteod on isiku sõnul pannud toime alkoholi joobes. Enne kinnipidamist veetis vaba aega sõpradega ringi hulkudes ja uusi süütegusid toime pannes. Isikut karistatud kriminaalkorras kahel korral, vangistuses viibib esimest korda. Varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest, viimane karistus asja omavoliline kasutamine ja vargus. Vangla annaks võimaluse S- J K`ele näidata kriminaalhooldusel olles enda muutumist ja nõustub tingimisi ennetähtaega vabastamisega Kriminaalhooldusametniku andmetel S.-J. K on xxx eestkostel ning peab vabanedes jätkama elamist xxx kuulub xxx linnale. Tegemist on 2-korruselise kivimajaga, kus on 3 korterit. Ühes korteris elab üks pere, mis koosneb 8-10 liikmest. Peres, kus S.-J. K elas, kasvab hetkel 8 last, kes kõik on isikust nooremad. S.-J. Kel on oma tuba. S.-J. K ´e elukoht vastab elektroonilise 2 valve kohaldamise nõuetele. Kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andsid xxx direktor H. R., xxxr M. L. ning xxxx lastekaitse vanemspetsialist A. N. 27.09.2013.a Pärnu Maakohtu kohtumäärusega anti luba S-Je suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, xxx, kuni 2014/2015 õppeaasta lõpuni.
4. oktoobril 2013.a. viidi N.N õppekeskus). Toimus pidev koolist omavoliline lahkumine ning kodukülastuselt kooli tagasi mitte ilmumine. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtumääruse alusel pikendati S- J Ke õpinguid 2015/2016 õppeaastal xxx, mille isik lõpetas käesoleval aastal. On õppinud LÕK õppekava alusel. Alustas 2016/17 õppeaastat õpingutega xxx. Peale karistuse täitmisele pööramist on jätkanud õpinguid xxx. S.-J. K on vabaduses olles teinud juhutöid. Ennetähtaegsel vabanemisel puudub kindel töökoht. Üheksanda klassi eduka lõpetamise korral on isikul soov edasi õppida kutsekeskharidusõppe vormis. xxx saaks S.-J. K taskuraha 10 eurot kuus. Vabanemisjärgselt puudub isikul sissetulekuallikas ning isik jääb xxx linna poolt ülalpeetavaks. S.-J. K vabaneb xxxx , kus isikul on kõik eluksvajalikud tingimused tagatud. S.-J. Ke katseaeg kriminaalhoolduses kulges negatiivselt, isik ei allunud kriminaalhoolduse kontrollnõuetele, ei ilmunud kriminaalhooldusesse registreerimistele ning eiras lisakohustuste täitmist. Kriminaalhooldust polnud võimalik läbi viia ning Pärnu Maakohus otsustas karistuse täitmisele pöörata. Karistusregistri andmetel on S.-J. K kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Väärtegude eest on karistatud S. -J. K’e 3 -l korral: 1-l korral KarS § 218 lg 1 alusel, 1- l korral AS § 71 alusel, 1- l korral TubS § 47 aluse Prokuröri kirjalikult esitatud seisukohana, prokuratuur toetab N.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Prokuratuuri hinnangul esineb N.N-i puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda taasühiskonnastamise huvides tingimisi enne tähtaega vabastada. Käesolevaks ajaks kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ning õiguskorra kaitsele. Kui isik, on kogu vangistuse vältel näidanud üles head käitumist, siis ei oleks isiku karistusaja lõpuni vangistuses hoidmine eesmärgipärane. Prokuratuuri arvates ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla S.-J. Kuke puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli S. -J. Kuke edasise käitumise üle. S-J K taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et S-J K tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 -1 lg 1 p 1 sätestab, et kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 3 S-J K kannab Pärnu Maakohtu 19.01.2017 kohtuotsusega mõistetud karistust ning kaheksateistkümne aastaseks saab ta 10.12.
5. Seega süütegude toimepanemise ajal oli ta (ja praegu on ka) noorem kui kaheksateistkümneaastane. S-J K kannab Pärnu Maakohtu 19.01.2017 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust - 1 aasta 7 kuud 13 päeva vangistust alates 19.01.2017 ja käesolevaks ajaks ta on ära kandnud üle kolmandiku mõistetud vangistusest ning vastavalt KarS § 76 -1 lg 1 p 1 võib teda tingimisi ennetähtaega vabastada. S-J K karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud. Käitumine vangistuses ei ole ühemõtteliselt positiivne – tal on mitu distsiplinaarkaristust. Samas osales ta sotsiaalprogrammides, õppis, omandas põhihariduse ning on motiveeritud elu ja käitumise muutmiseks. Vangla ja prokurör toetavad isiku ennetähtaegset vabastamist. Kohus peab põhjendatuks anda S-J Kele võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohtu hinnangul on karistus enda eesmärgi täitnud. Kohus leiab, et S-J K edaspidised võimalused vabaduses (kindla elukoha olemasolu, hoolekandeasutuse toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida S-J K võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Katseajal on võimalik hinnata S-J K püüdlusi oma elu korraldamisel ning tegeleda riskide maandamisega. Kriminaalhooldusametniku toega oleks võimalik aidata isikul vabaduses toime tulla, jälgida ja suunata tema käitumist. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. S-J K on ära kandnud kolmandiku karistusest ning tema s uhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine oleks käitumiskontroll ja kohustuste järgimine, mis aitaks paremini toetada ja kindlustada isiku motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna S-J Kele katseajaks täiendavad kohustused, s.o alkoholi tarvitamise keeld, keeld omada või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuma tööle või õppima või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist, mitte viibima väljaspool kohtu määratud elukohta kella 23.00-06.00 vahelisel ajal ilma selleks eelnevalt kriminaalhooldajalt luba saamata kuni täisealiseks saamiseni. Kohtu arv ates täiendava kontrolli seadmiseks tuleb esimeseks 4-ks kuuks kohaldada S-J K e suhtes elektroonilist valvet, mis aitab jälgida ja kontrollida tema tegevust ja liikumist. Kinnipeetav on elektroonilise valvega nõus. Eeltoodust lähtudes vabastab kohus süüdimõistetu S-J K temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Deniss Minzatov Kohtunik 4